Your SlideShare is downloading. ×
0
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Liigikaitse Eestis

2,673

Published on

Published in: Education, Technology, Travel
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,673
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
20
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. LIIGIKAITSE EESTIS Georg Aher
  • 2. KAITSEKATEGOORIAD Vastavalt ohustatuse astmele jagatakse kaitset  vajavad liigid kolme kaitsekategooriasse:   I kaitsekategooriase kuulub 60 liiki,   II kaitsekategooriasse 262 ja   III kaitsekategooriasse 243 liiki. 
  • 3.  I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud  arvukuse ning kriitilise piirini rikutud  elupaikadega suures hävimisohus olevad liigid,  kelle edasine säilimine Eesti looduses  ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.   Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas  flexilis, lääne­sõrmkäpp Dactylorhiza  praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza  ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil  teadaolevalt vaid ühe väikese  lokaalpopulatsioonina.
  • 4. HARULDASED TAIMED Lääne­sõrmkäpp,  Lääne­sõrmkäpp,  Dactylorhiza praetermissa.  Dactylorhizapraetermissa.   Liigil on praegu üks  mitmest lähestikku  asuvast kogumist  koosnev leiukoht Loode­ Hiiumaal. Esimene  kogum avastati eelmise  sajandi lõpuosas.  1994 – 1996 kasvas seal  400­450 isendit, 2006. a.  leiti ainult 19 isendit 
  • 5. LIIGIKAITSE  Liigikaitse toimub kahel tasandil:   isendikaitse   elupaikade kaitse. 
  • 6. LIIKIDE KULTUURISUHE  Liikide kultuurisuhe näitab liikide  reageerimist inimtegevusele.  Hemerofoobid on liigid, mis ei talu  inimtegevust ja kasvavad seetõttu  reeglina ürgsetes, puutumatutes  kooslustes.   Hemeradiafoorid taluvad inimmõju  teatud piirini ning esinevad seega vähese  inimmõjuga kooslustes.   
  • 7. LIIKDE KULTUURISUHE  Apofüüdid on mõõdukat kuni tugevat  inimtegevust eelistavad liigid ning  kasvavad inimese poolt muudetud  kooslustes.   Antropofüüdid on inimkaaslejad ning  nad püsivadki vaid inimtegevusest  tugevasti mõjutatud kooslustes. Enamasti  on need liigid kas tulnuktaimed või  kultuurist metsistunud taksonid.
  • 8. ISENDI KAITSE  Vastavalt Looduskaitseseadusele (LKS) ei tohi  kaitsealuse liigi isendit:  • tahtlikult surmata;  • püüda;  • häirida paljunemise, poegade kasvatamise,       talvitumise või rände ajal;  • ilma keskkonnaministri loata loodusest  eemaldada (on lubatud isendi vigastuse  ravimiseks);  • müüa;  • tulu saamise eesmärgil kasutada. 
  • 9. ELUPAIKADE KAITSE  LKS alusel võetakse kaitse alla   kõik I kaitsekategooria liikide teadaolevad  elupaigad,  vähemalt 50% II kaitsekategooria liikide  teadaolevatest elupaikadest   vähemalt 10% III kaitsekategooria liikide  teadaolevatest elupaikadest.  Kaitsealuse liigi seisundi parandamiseks, liigi  säilimiseks vajalike tegevuste kavandamiseks ja  eelisjärjestamiseks koostatakse tegevuskava  liigi kaitse korraldamiseks. 
  • 10. TEGEVUSKAVA LKS alusel koostatakse tegevuskava:  • kõigi I kaitsekategooria liikide kaitse  korraldamiseks;  • kaitsealuse liigi soodsa seisundi tagamiseks,  kui seireandmed näitavad, et senirakendatud  abinõud seda ei taga või kui kava koostamist  nõuab rahvusvaheline kohustus;  • liigi ohjamiseks, kui seireandmed näitavad liigi  arvukuse suurenemisest tingitud negatiivset  mõju keskkonnale või ohtu inimese tervisele või  varale. 
  • 11. TEGEVUSKAVA Tegevuskava sisaldab:  • ülevaadet liigi bioloogiast, arvukusest, levikust;  • liigi soodsa seisundi tagamise tingimusi;  • ülevaadet ja analüüsi liiki ohustavatest  teguritest;  • kaitse või ohjamise eesmärke  • abinõusid, mis on vajalikud liigi säilimiseks või  ohjamiseks;  • kaitseks või ohjamiseks vajalike meetmete  eelisjärjestust ja ajakava;  • prognoositavat eelarvet  Koostatud on 27 tegevuskava 42 liigile.
  • 12. TEGEVUSKAVA  Keskkonnaministri poolt kinnitatud  tegevuskavad on aluseks liigi kaitse  korraldamisel Eestis. Tegevuskavasid viivad ellu: * Keskkonnaministeeriumi Looduskaitse  osakond; * Keskkonnaamet * Liigi kaitsega seotud VVO­d; * Liigieksperdid.
  • 13. LIIGIKAITSE  Eestil Euroopa Liidu riigina on omapoolsed  kohustused ka liigikaitse vallas. Euroopa Liidu  (EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt  kahele direktiivile – linnu­ ja loodusdirektiivile.  Kui linnudirektiiv sätestab liikmesriikide  õigused ja kohustused loodusliku linnustiku  kaitseks ja kasutamiseks, siis loodusdirektiiv  käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku  loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid. 
  • 14. LIIGIKAITSE EL­S  Loodusdirektiivis käsitletavad taime­ ja loomaliigid on: Euroopa Liidu tähtsusega liigid Iga liikmesriik määratleb oma piirides: * ohustatud liigid – need, mida ähvardab antud riigis  kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila  riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega  naabermaades laiemalt levinud); * ohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste  jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud  liikide sekka; * haruldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud  vaid väikeste asurkondadena;  * endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist  tähelepanu vajavad liigid.
  • 15. LIIGIKAITSE EL­S  II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda  kaitsealad – loodushoiualad,   IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike,   V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust  omavad liigid.  Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud  tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille  kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust.  Eestis olevatest liikidest kuuluvad esmatähtsate  hulka eremiitpõrnikas, atlandi tuur,  tiigilendlane, lendorav, euroopa naarits ja  ahm, kes satub meile küll vaid eksikülalisena.
  • 16. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT KAITSTA?  Loodusdirektiiv nõuab, et EL­i tähtsusega liigid  oleksid küllaldaselt kaitstud. Millisel juhul võime  öelda, et kaitse on küllaldane?  Siis kui: * muutused liigi asurkonna arvukuses viitavad  sellele, et liik suudab ise pikema aja jooksul  püsida; * liigi looduslik levila ei ole kahanenud ega  kahane tõenäoliselt ka tulevikus; * liigi asurkonna püsimise tagab tema  elupaikade piisavalt lai levik.
  • 17. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT  KAITSTA? II lisa liikide elupaikades moodustatakse  loodushoiualad, et luua neil konkreetsete liikide  ökoloogilistele nõudmistele vastavad tingimused.  Loodushoiualadel ei tohi kõnealuste liikide  elutingimused halveneda, ka igasugune häirimine  peab olema välistatud. 
  • 18. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT  KAITSTA?  Loodusdirektiivi IV lisa sisaldab ranget kaitset  vajavaid liike, millele pole küll vaja piiritleda  loodushoiualasid, kuid iga liikmesriik peab neid  kaitsma nende looduslikul levikualal. Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud: * neid tahtlikult püüda või tappa; * tahtlikult häirida kasvu­, talvitumis­ ja  rändeperioodil; * tahtlikult hävitada või loodusest korjata nende  (madude, sisalike, kilpkonnade) mune; * hävitada sigimis­ või puhkekohti või halvendada  sealset seisundit; * pidada loodusest eemaldatud isendeid müügi või  vahetamise eesmärgil.
  • 19. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT  KAITSTA? Loodusdirektiivi V lisa sisaldab majanduslikku  huvi pakkuvaid liike, näiteks töönduskalasid ja  jahiulukeid. Liikmesriigi kohus on jälgida, et  liikide kasutamine ei ohustaks nende püsimist:  kui mõne liigi arvukus hakkab märgatavalt  langema või asurkonna seisund millegipärast  halveneb, võib riik piirata selle kasutamist.
  • 20. KUIDAS LIIKE TEGELIKULT  KAITSTA? V lisa liikide kaitseks võib: * kehtestada ajutisi piiranguid ning reguleerida  küttimis­, püügi­ või korjamisviise; * kohaldada jahi­ ja kalapüügieeskirju nii, et  need soodustaksid asurkondade säilimist;  * kehtestada küttimis­, püügi­ või  korjamislubade või kvootide süsteem; * reguleerida isendite ostmist, müüki ja  müügipakkumisi.
  • 21. MILLISEID LIIKE PEAME EESTIS  HOOLEGA JÄLGIMA?  Eesti elustikust kuulub loodusdirektiivi II lisasse  22 soontaime­ ja samblaliiki ning 37 loomaliiki.  IV lisasse kuulub Eestis 16 taime­ ja 42  loomaliiki. Osa neist (näiteks eremiitpõrnikas,  atlandi tuur, euroopa naarits, tiigilendlane jt.,  kokku 32) kuuluvad ühtaegu nii II kui ka IV  lisasse: nende puhul tuleb väga rangeid  kaitsemeetmeid rakendada ka väljaspool  loodushoiualasid.
  • 22. MILLISEID LIIKE PEAME EESTIS  HOOLEGA JÄLGIMA?  V lisasse kuuluvad näiteks kõik Eestis kasvavad  turbasamblad ja kollad, jõevähk, viinamäetigu,  rohukonn, metsnugis jt.  Osa liike, nagu jõesilm, lõhi, hunt, kobras,  hallhüljes ja veel mõned, kuuluvad nii  loodusdirektiivi II kui ka V lisasse. Nende puhul  tuleb luua loodushoiualad liigi eluks olulistesse  piirkondadesse (näiteks sigimisaladele), kuid  väljaspool loodushoiualasid võib neid püüda,  jahtida või korjata.
  • 23. LIIGIKAITSE EL­S  Euroopa Liidu Komisjon otsustas Eestile anda  järgmised erandid:  Eesti hundi­, kopra­ ja ilveseasurkonnad arvati  välja loodusdirektiivi II ja IV lisast ning lisati V  lisasse.   Seega on Eestil õigus neile liikidele jahipidamist  jätkata, kuid jälgima peab liikide seisundit.  Viimase halvenemise korral tuleb vastavad  abinõud tarvitusele võtta. Regulaarselt tuleb  seiretulemustest informeerida ka EL Komisjoni.  Kõigile liikisele tuleb koostada vastavad kaitse­  ja kasutuskavad. 
  • 24. LIIGIKAITSE EL­S  Eesti karuasurkond arvati välja loodusdirektiivi  II lisast, kuid jäeti IV lisasse, mis tähendab, et  karu kaitseks spetsiaalseid loodushoiualasid  moodustama ei pea, kuid pärast Euroopa Liiduga  ühinemist on karu kaitsealune liik, kellele jahti  enam pidada ei või.   Karusid võib küttida vaid erandkorras erilubade  alusel ning seda juhul, kui karu seab ohtu  inimese tervise või tekitab tõsist kahju  viljasaagile, kariloomadele või muud liiki varale. 
  • 25. KAITSEALUSED LIIGID  2008. a 31. detsembriks oli Keskkonnaregistris  registreeritud 21695 kaitstava liigi leiukohta 435  erinevast liigist.   Kaitstavaid loomi registreeriti 5747 elupaigas,  mis jagunesid 135 liigi vahel.   Kaitsekategooriati jagunesid elupaigad ja liigid  järgnevalt:  I kategooria ­ 1216 elupaika, 14 liiki,  II kategooria ­ 2284 elupaika, 48 liiki,  III kategooria ­ 2247 elupaika, 73 liiki. 
  • 26. KAITSEALUSED LIIGID  Kaitstavaid seeni registreeriti 214 kasvukohas,  mis jagunesid 37 liigi vahel. Kaitsekategooriati  jagunesid kasvukohad ja liigid järgnevalt:  I kategooria ­ 79 kasvukohta, 9 liiki,  II kategooria ­ 72 kasvukohta, 19 liiki,  III kategooria ­ 63 kasvukohta, 9 liiki.   Kaitstavaid taimeliike oli 242 ja kasvukohti  15677. Kaitsekategooriati jagunesid need  järgmiselt:  I kategooria ­ 222 kasvukohta, 33 liiki,  II kategooria ­ 4206 kasvukohta, 131 liiki,  III kategooria ­ 11249 kasvukohta, 78 liiki. 
  • 27. KOTKASTE ARVUKUS EESTIS Kotkaliik  Arvukus  Trend  Merikotkas 150­180 paari Kaljukotkas 50­60 paari Kalakotkas  50­60 paari Suur­konnakotkas 15­25 paari Väike­konnakotkas 500­600 paari Madukotkas ei pesitse   Must­toonekurg kuni 80 paari
  • 28. MERIKOTKA LEVIK EESTISA
  • 29. MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS  Ilmselt on merikotkas Eesti põlisasukas.  Esimesed kirjalikud teated Baltimaades  kohatud merikotkaste kohta pärinevad 18.  sajandi lõpuveerandist. 1815. aastal on  merikotkast nimetatud Eestis, eriti Peipsi  ääres, mitte kuigi haruldaseks linnuks.  19. sajandi linnuvaatlejate  tähelepanekutele toetudes võiks  merikotka tolleaegset arvukust hinnata  vähemalt kolmekümnele paarile. 
  • 30. MERIKOTKA LEVIK JA ARVUKUS  Ilmne arvukuse langus algas 19. sajandi  viimasest veerandist ja kulmineerus  möödunud sajandi 60. aastate lõpul, mil  mitme aasta jooksul polnud teateid  ühestki edukast pesitsemisest. Olukord  hakkas paranema alles alates 70. aastate  teisest poolest ja praeguseks läheneb meil  pesitsevate merikotkapaaride arv juba  180­le.
  • 31. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/2e/Eagle_In_Flight_2004­09­01.jpeg
  • 32. KALJUKOTKAS AQUILA  CHRYSAETOS http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/84/Aquila_chrysaetos_Flickr.jpg
  • 33. KALAKOTKAS PANDION HALIAETUS  http://www.loodusemees.ee/aa/mi/050424aa027.jpg
  • 34. VÄIKE KONNAKOTKAS AQUILA  POMARINA http://www.llk.ee/galerii/images/normal/ av_170608aqupom.jpg

×