Your SlideShare is downloading. ×
Kalad Ja KalapüüK
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Kalad Ja KalapüüK

4,616
views

Published on

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
4,616
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
19
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. KALAD JA KALAPÜÜK Georg ja Sirje Aher
  • 2. KALADE TOIT http://www.environment.fi/download.asp?contentid=12962
  • 3. AHVEN PERCA FLUVIATILIS
  • 4. AHVEN Ahvenat peetakse suhteliselt paigalise eluviisiga  kalaks, kes on vajadus korral võimeline ette võtma ka suhteliselt pikki ja kiireid rändeid. Tänu laiale ökoloogilisele amplituudile asustab ahven vee- kogudes peaaegu kõiki biotoope: merest kuini rabajärvedeni välja. Nooremad ahvenad hoiduvad tavaliselt parvedesse, eelistades esimesel elusuvel avavett.
  • 5. AHVEN Ühe- ja kaheaastased hoiduvad juba rohkem  taimede ja muude varjepaikade lähedusse. Mida suuremaks muutub röövtoidu osakaal, seda üksiklasemaks muutub ahvenate eluviis. Viie- kuueaastased ja vanemad ahvenad on juba põhimõtteliselt erakliku eluviisiga ning kogunevad parvedesse veel üksnes kudeperioodil. Vanemad ja suuremad ahvenad hoiduvad enamasti sügavamatesse veekogu osa-desse
  • 6. AHVEN  Ahven saab suguküpseks suhteliselt varakult: meres pisut varem, magevetes hiljem. Reeglina on suguküpsuse saabumine seotud rohkem kasvu kui vanusega. Nii on riimvees ligi 60% kaheaastastest isastest ahvenatest juba suguküpsed ja kolmeaastastest praktiliselt 99%.. Emaste suguküpsus saabub isastest keskmiselt 1-2 aastat hiljem. Sugupoolte vahekord on summa summarum 1:1.
  • 7. AHEVEN Ahvenate kudeaeg jõuab kätte kui vesi on  soojenenud 8º-10ºC. Esimesena tulevad kudema suuremad/vanemad kalad, väiksemad/nooremad koevad hiljem. Koelmutele saabuvad isased pisut varem ning viibivad koelmutel ka kauem kui emased, kes lahkuvad koelmult kohe pärast kudemist. Tegemist ei ole aga mitte mingil määral lõimetishooldega, vaid sellega tagatakse maksimaalne marjaterade viljastamise tõenäosus. Samuti võtavad niimoodi ühe emase marja viljastamisest osa mõnikord mitukümmend isast.
  • 8. AHVEN Rahvapärimuses on ahvena kudemist seosesse  viidud linakülvi ajaga - see on üks linakülvi orientiire. Omakorda on optimaalseks linakülviajaks peetud toominga õitsemise aega. Maikuu teise poolde jäävate kudemisaja tähiste kõrval võib kohata sootuks erinevaid, näiteks Ahune kueve, kui järve valla hakkas sulame (Karksi).  Tegelikult algabki ahvena kudemisaeg pärast jääminekut ja kestab kirjanduse andmetel keskeltläbi aprilli teisest poolest mai teise pooleni
  • 9. AHVEN KUI ÕNNEKALA Kui esimesel püügil püünisesse tuli havi, siis visati  see kohe merre, sest havi on näljane kala, ja see rikuks kogu saagi. Kui aga oli esimesel püügil ahvenas, siis oli rõõmu küllalt, sest ahvenas oli õnnekala ja saak pidi tulema hää. E 84456/7 < Saarde khk, Kilingi v, Rae k - A. Petermann (1933). Õnnekala ei tähenda siin midagi  üleloomulikku, ahvena kui tavalise püügikala kättesaamine kinnitas lootust, et saak ei jää tulemata
  • 10. AHVEN http://www.eestitoit.ee/wp- content/themes/ETbyBB_01/ima ges/kala.jpg
  • 11. HAUG
  • 12. HAUG Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad  haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool - mai algus  Haugi rahvapärased nimetused näitavad selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug (kirs on kelts), külmahaug, kevadhaug, konnahaug (konnade kudemise aegu kudev haug), rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug (tamme lehtimise aegu kudev haug), soojaveehaug
  • 13. HAUG Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, harvem kuni 150  cm ja kaal kuni 25 kg. Vangistuses võib elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on suhteliselt paikne kala, kes eelistab aeglase  vooluga jõgesid, järvesid ja riimveelist rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid parvkalu. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma  liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Eestis on haug tavaline ja teda püütakse ka  töönduslikult. Esineb enamikes järvedes, jõgedes ja rannikumeres.
  • 14. LOITSUD Kuidas saab palju kala. Maarjapäeval peab sööma  kuiva haugi, siis peab olema hea kalasaak. Haugid kuivatati ära ja pead jäetigi otsa ja pandi maarjapäevaks kõrvale. See komme oli laialt tuntud. ERA II 122, 293 (9) < Iisaku khk, Tudulinna v, Pärniku k -  H. Neumann (1936).
  • 15. ENNUSTUSED SEOSES HAUGIGA Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid,  arvati, et tuleb varane kevad (Tartu-Maarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde);  kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva vilja-aastat (Põlva).  Esimesest kevadisest püügist loodeti esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku).
  • 16. SUUR HAUG Kooraste haug 7,5kg Autor: Margarita http://www.kalale.ee/sisu/Nyw1MjY3NTMsMSw1MjYz NDUsMQ/
  • 17. HAUG Pisikest risti või kaldristi, kirvetera, mõõka või oda  meenutavaid luid on nii haugi kui teiste kalade peas. Haugi loperguse, pardinokataoliselt eenduva ninaga pea ülaosas leidub üsna suur ristikujuline luu.  Havi pealuu sees on rist. Vaata, juut ei söö sellepärast haviliha, et rist on sees. See teadmine oli meil, et juut ei söö haviliha. RKM II 395, 322 (55) < Võnnu khk, Võnnu al - M. Hiiemäe  (1986).
  • 18. HAUG Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud  maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead.  Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade puhutiste raviks kraabiti nende hammastega loomal ristluude päält, see pidi aitama (Rakvere)
  • 19. HAUG Kevadel püütud esimesele haugile tuli  västravarrega kolm korda pähe lüüa, siss saavad hää õnn kõik kevväi hauge püüdä (Setu)  Esimesena püütud havi peast imbuva verega määriti kalavõrku, öeldes: «Siin oled sa ja su vendade veri, mis teid kõiki kokku toob» (Järva-Madise).  Soovitati esimesena püütud kevadise haugi silma kogu suve taskus hoida, et siis kala pime ja püünisesse satub (M. J. Eiseni kirjapanek, koht märkimata).
  • 20. HAUGI TEKE Ühes variandis on haug hundist saadud, ent jutustajale  pole teadmata, et hundi loob kurat, Haug ei ole olnud enne kala. Ta on olnud metsas hunt.  Aga kui kurat teinud hundi, siis haug on vihastand ja läind vette. Ei puudu näide haugi otseseosest kuradiga. Avi on  vanapagana sorti, on öeldud Tarvastus. Iga ebaloomulik loom on tont. Kord löödud suure 10-  jalasele aavile ahingas sisse. Pärast leitud ahingas vanalinna (maalinn) pealt. Siis arvati, et aug vanalinna sisse läin ja ahinga välja jättis. Seda augi arvati vanalinna tondiks. ERA II 4, 63 ja 77 < Hanila khk, Rõuste k - V. Noot (1928). 
  • 21. HAUG Ilmselt märgib nimetus maarjahaug  paastumaarjapäeva 25. märtsi aegu kudevat haugi.  Selle päevaga dateeritakse rahvakalendris kevade algust, keskmise õhutemperatuuri jõudmisega  0 °C piirile jõuab kätte sulavete aeg, omakorda sõltub sellest haugi kudemisränne.  Üksikuid teateid on kalapüügiõnne taotlemisest imitatsioonimaagilise puuhalgude tuppatoomisega: Maarjapääva hommiku enne päävatõusu tuuvasse puualga väljast tuppa, see saab palju avisid see aasta (Kursi).
  • 22. SÄRG
  • 23. SÄRG RUTILUS RUTILUS Rahvapärane süstemaatika peab nende liikide  eristamisel särje tunnusteks punaseid silmi ja hõbejat värvust.  Vestringi sõnaraamatus on särg Walge Kalla. Liigispetsiifilistele omadustele viitavad rahvasuust kogutud nimetused, nagu valge särg, harilik särg, päris särg, punasilm-särg särje kohta ja kuldsärg, punahänd, punaperse, punatiib roosärje kohta (vrd saksa k Rotfeder - punasulg, ingl k red-eye - punasilm jts).
  • 24. SÄRG Särg on olemuslikult paikse eluviisiga kala.  Ulatuslikke rändeid särjel täheldatud ei ole. Üksnes sigimiseks püüavad riimvees elavad särjed liikuda sissevooludesse, kus leidub sobivate tingimustega koelmuid. Nimelt kasutab särg koelmutena madalaveelisi alasid, kus leidub ohtralt eelmise aasta taimestikku, millele kleepuv mari kinnitatakse. Meie rannikumeres koeb särg suhteliselt harva. Üksnes häda sunnil, kui pääs merest magevette on madala veeseisu tõttu taksistatud, koeb särg riim- vette ja ka siis otsib ta selleks võimalikult magedamaid laheosi
  • 25. SÄRG Emaste ja isaste särgede käitumine koemutel on  mõneti erinev teiste karplaste omast. Nimelt moodustavad isased särjed koelmutel ühtse kudemisvööndi. See tähendab seda, et isassärjed hoiduvad kokku ja sebivad, üksteist sõbralikult müksides, tervel koelmualal ringi. Isaste vahel ei ole täheldatud omavahelisi suuri võitlusi. Kui nügimine ja tagaajamine kipub suuremaid mõõtmeid võtma, siis sekkuvad asjade käiku teised isased. Ega nad jagelejaid lahutama ei kipu, pigem peetakse tagaaetavat hoopis kudemisvööndisse sattunud emaseks ja nii laheneb tekkinud tüli iseenesest.
  • 26. SÄRG Kudemistsoonis võib isassärgi olla ligi poolsada  ruutmeetri kohta. Emased hoiduvad isastest, s.t. ka kudemistsoonist, rangelt eemale. Nad koonduvad üksteise lähedusse ja peidavad end häbelikult sügavamas vees taimede vahele. Aegajalt tuleb mõni neist, justkui juhuslikult, isaste tsooni. Kui emane ei ole veel kudemiseks valmis, siis põgeneb ta, isaste liigsest tähelepanust ja lähenemiskatsetest ehmununa, tagasi sügavasse vette ja peidab end taas taimede vahele. Austajad loobuvad ruttu tema jälitami-sest sügavas vees ja pöörduvad kiiresti kude-tsooni tagasi, et mitte uut ja sobivamat hetke maha magada
  • 27. SÄRG Mari koetud, lahkub emane kudetsoo-nist ja asub  kohe oma igapäevaste toimetuste juurde. Isassärjed jäävad kudetsooni pikemaks paigale. Valdavalt nooremad isased passivad, oma juhust oodates, veel pikka aega pärast emaste lõplikku lahkumist koelmutel ja mõnikord tasub see ootamine ennast ära. Tavaliselt aga peavad nad ootama järgmise kevadeni, et siis uuesti õnne proovida. Väljutamata niisk adsorbeerub (imendub organismi tagasi) suhteliselt lühikese ajaga.
  • 28. SÄRG Särjehakatis alustab iseseisva toitumisega  kolmandal päeval pärast koorumist. Kuigi tema esimeseks toiduks on väikesemõõtmeline plankon (eeskätt keriloomad), ei leidu meie mage- ja merevetes teist nii taimtoidulist kalaliiki kui seda on särg. Särje toidus on esikohal mändvetikad. Magevees eelistatakse, kui seda veekogus leidub, vesikatku. Loomulikult sööb ta ka kõike muud: vetikaid, epifüütonit (taimset pealiskasvu), taimset kõdu jm.
  • 29. SÄRG Särje toidusedel muutub koos tema vanuskasvuga.  Vanemad särjed toituvad olulisel määral bentosest (põhjaloomadest). Magevees eelistatult puruvanadest, surusääse vastsetest, vesikakanditest ja veetigudest. Riimvees elutseva põhjatoidulise särje menüüs on tähtsamateks objektideks karbid: ranna-, uurik- , süda-, lamekarbid.  Särjed, kes on üldiselt tuntud lepiskaladena, rikastavad vanemast peast oma toidulauda sageli röövtoiduga. Toiduobjektideks on tint, kiisk ja viidikas, ning väiksemates suletud veekogudes, teiste kalade mari.
  • 30. SÄRG Õngepüügiks oluline kudemisaeg kajastub  nimetustes, mis fikseerivad mingi samaaegse orientiiri fenoloogiliste nähtuste seast.  Kuna särg koeb kohe pärast jääminekut, peaksid jääsärg ja keltsasärg olema kasutatud särje kohta.  Nimetused lehesärg, lepasärg viitavad vististi optimaalsele püügiajale.
  • 31. SÄRG Särjekalad olla siis kudemas, kui lepad hiirekõrvul  on (pakatama hakkavad), ja olla neid siis kõige parem püüda (Tori).  Jälgitud on kaseurbade pakatamist: Kui kõourb lahki, sis särje kõtt ka lahki (Vastseliina). Ütlus särjed koevad jüripäeva aeg peaks kehtima vana jüripäeva kohta (vkj 6. mai).  Veel on silmas peetud rohukonnade krooksumahakkamist (Tartumaa), kanakoolme õitsemist (Halliste)
  • 32. SÄRG Suhteliselt luise toidukalana pole särjed kuigi kõrgelt hinnatud (särg on sulasekala). Kui kevadel esimesest püügist saadi esimeseks kätte särg, peeti seda halva kalaõnne märgiks (Türi, Tarvastu). Et head saaki pole loota ka talvel, seda järeldati siis, kui viimase sügisese püügi aegu saadi palju särjepuru (Saaremaa).
  • 33. RÄIM CLUPEA HARENGUS MEMBRAS Räim on püügikalana märksa olulisem kui temaga  samasse heeringlaste sugukonda kuuluv kilu. Eestlase toidulaual on värskel ja silguks soolatud räimel läbi aegade olnud püsikoht Piirkonniti on räime nimetatudki silguks (sarnaselt räime nimetustega naaberrahvastel (läti k silke, rootsi k sill, soome k silakka, silli,).  Silk võib märkida veel mistahes soolakala (Võru- ja Setumaal jm), või püügikala mõõtu, suurust, nt väheldase havi kohta öeldakse silk, nolk, pulk, heeringas, pannikala. Samuti võib üldnimetus kala tähendada nimelt räime.
  • 34. RÄIM Räim on olnud tööinimese igapäevane  toit, suhteliselt odav leivakõrvane aasta läbi nii rannas kui sisemaal, seega vaeste kala, nagu on öeldud Saaremaal: Miks rikkad räimi ei söö? Rikkal on paremat toitu küllalt, mistarvis sööb ta räimest, see on vaeste kala.  Öeldud on ka vaese mehe heeringas või heeringa poeg  ERA II 187, 502 (25) < Kaarma khk, Loona v, Hakjala k - E. Ennist (1938).
  • 35. RÄIM KUI RAHVUSKALA 22.veebruaril 2007 aastal kuulutati räim rahavuskalaks  Tegelikult on meil nüüd korraga kaks rahvuskala. Nimelt  tuleb bioloogiliselt eristada kevadräime ja sügisräime – need pole ühe liigi eri rassid, vaid omaette kalaliigid, kes omavahel normaalseid järglasi ei anna. Umbes 5000 aastat tagasi ilmusid Läänemere vetesse  nii kevadkudu-heeringas kui ka sügiskudu-heeringas. Meile tuntud kevadräim Clupea harengus membras ja sügisräim Clupea sp. (autumnalis) on nende geneetilised sugulased. Läänemeres on valdavaks kevadräim, kuid mida kaugemale lõunasse, seda enam on räimede seas sügisräimi.
  • 36. RÄIM http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4d/Heringsschwa rm.gif
  • 37. RÄIM Püügiaja märkimine on motiveerinud u 30% räime  rahvapärastest nimetustest: jääräim, jääkala, jää harv räim, kirskala (kirs on kelts), hallakala, hallaräim, kevademereräim, rohurä im, leheräim, õitseräim, õunapuuõieräim, koerputke räim, kesaräim, rukkiõieräim, rukkiõitseräim, rukkilo omiseräim, suveräim, suvine räim, mareträim (maretapäeva, 13. juuli aegne räim), lauritsakuderäim (lauritsapäeva, 10. augusti aegne räim), rukkiküliräim, sügismereräim, sügiskuderäim (Mikelsaar 1984: 63 ja 64; Mäger 1973: 13).
  • 38. RÄIME KUDEMINE Kevadräime keskmine kudemisaeg on mai  keskpaigast juuli keskpaigani, sügisräimel augusti lõpust oktoobri alguseni Avamere-räimed alustavad kudemist varem kui laheräimed, kusjuures suuremad kalad tulevad kudema varem Selle kohta öeldakse: Kui maamesilane välles, siis on suur räim meres (Vändra). Rahvasuu konstateerib: «Mereulgus» on suured silgud, mis kevade peale jääminekut saab, muul alal neid ei ole (Reigi). Teadetest nimetabu kohta selgub, et räime on nimetatud valge kala, hõbenool (mõlemad Pöide khk).
  • 39. RÄIM Veel aastat 20 ja 30 tagasi oli Pärnu lahes  kalapüüdjatel, niisama ka räimepüüdjatel pruugiks teravaste järele kuulatada ja järele vaadata, et keegi rannalistest, ka kalapüüdjatest ise hunti ega karu ei nimetaks. Karu ja hundi nime nimetamisest kardeti räimepüügile suurt kahju ja sai kohe see inimene, kes karu ehk hunti nimetas, merde kastetud. Selle läbi loodeti tema sõna võimetumaks jäävat. Näitus: Üks Tori kihelkonna mees, kelm ja vallatu, ehk küll elupäevade poolest pääle 50 aastat vana, hüüdnud rannal: «Karu Peeter, kus sa oled?» Silmapilgul asunud kalapüüdjad kallale ja tahtnud merde kasta. Mees rabelenud vastu ja ütelnud, et tema oma sõpra hüüdnud, ja niiviisi jäetud ta veel rahule. H III 5, 582/3 (5) < Tori khk - M. Lindebaum (1888). 
  • 40. ENNUSTUSED SAAGIÕNNE KOHTA Kui räimevõrgu vettelaskmisel võrgukivid laksuvad, tuleb  hea saak (Häädemeeste). Esimese räimepüügi aegu ei või keegi võõrast võrgust  kala võtta - kaob kogu ranna saagiõnn (Tõstamaa). Esimesi kevadel püütud räimi tuleb külarahvale  jagada, siis on kogu suve hea kalaõnn (Häädemeeste). Võrku jäänud üksikuid suuri räimi loendati. Paaritu arv  tähendas, et saab veel kalu (Reigi). Püüste või paadi peale pandi kolm räime: kui vares  need ära viib, siis on teada, et püügivahendid pole nõiutud - saab veel räimi (Hiiu- ja Pärnumaa).
  • 41. KALAPÜÜK Mõistuütlemisel on kalapüügi puhul halbatoovaid  mõjureid «segav» funktsioon.  «Üks suur ja kaks väikkäst.» - Vana kalurite ütelus. (Kunagi ei üteldud oma vääriskala saagi suurust, angerja- ja lõhesaaki, teisele. Valitses ebausk: kui täpselt saaki teistele ütled, kaob kalaõnn käest.) RKM II 212, 294 (220) < Kuusalu khk, Tammistu k - Õ. Aasmaa (1966).
  • 42. ESIMENE KEVADINE KALASÖÖMINE Esimest värskekala söömist tähendatakse siis vana  karva ajamisega - näit.: tahab teine teada saada, «kas oled juba uut värsket kala söönud», siis ei küsita mitte igakord, kas oled uut kala söönud, vaid «kas vana karv maas?» Sellele vastatakse samuti vanarahva tähendustega: «vanakarv ikka maas», «ammu maas», «hädapärast vanakarva maha sai»; mittesöömise korral: «vanakarv pääl», «kinni alles» [- - -]. ERM, KV 13, 810 (130) < Noarootsi khk - J. Adman (1937).
  • 43. KALÕNNE LOITSMINE Põhiliselt läänesaartelt on teateid kalaõnne  urbimisest (maagilise vitsaga löömisest), komme liitub peale palmipuudepüha ka teiste liikuvate pühadega - suure neljapäeva ja suure reedega, vastla- ja tuhkapäevaga.  Kui kalapüügi aegu kehtis kala nimetamise keeld, siis nüüd pidi kalaliikide loendamine just tagama häid saake: Urvepäeval lüüakse magajaid pajuokstega. Seletatakse, et niisugune löömine tervist toob. Muhus lüüakse magajaid ka suure reede hommikul ja öeldakse lüües: «Häid kalu, palju kalu, palju siigu, palju säinaid, palju tursse, palju lesti!» Kes hästi peksa saab, sellele tuleb sel kevadel hea kalaõnn!
  • 44. KALÕNNE LOITSMINE Eraldi ühele kalaliigile suunatud loitsud olid tuntud  Saaremaal, seda nimelt tursapüügi õnnestumiseks. Tursad tulgu meie merde! hüüti ka vastlapäeval, et suvel palju turski saada (Jämaja)  Kalastuseteemalistes regivärssides loendatakse värss-värsilt kalaliike http://www.folklore.ee/tagused/nr11/snd/03.mp3 
  • 45. KALADE “TEKKIMINE” On rahvapärane veendumus, et vähid on tekkinud  kirpudest (vanapagana kirpudest).». Silmas pidades uskumusi, et kirbud tekivad (ja neid saab teha) liivast või saepurust, et täid tekivad murest (neidki saab teha ja teisele inimesele peale panna), siis miks ei võiks vette poetatud täidest kalad saada.  Osade regivärsside alusel on rahvausundi järgi kalad (s.o kogu kalariik) täidest saadud.
  • 46. KALADE “TEKKIMINE” Mina mies merimihe poiga  ja kaunis mies kalamehe poiga, istun mina paadi parda pääle, nopin täida(ja) vammuksista, pisimad(e) pillutan meresse. Seal nemad kasvavad kalaksi, lagunevad latikaksi, tulevad sääl turskadeksi, arenevad angerjaksi. Meriärjal kirjud vatsad, kammilal suud kõverad. RKM, Mgn. II 741a < Kuusalu khk, Loksa v, Tapurla k -  H. Tampere ja H. Kokamägi (1962).
  • 47. SÄGA SILURUS GLANIS
  • 48. SÄGA SILURUS GLANIS
  • 49. TÕUGJAS ASPIUS ASPIUS
  • 50. TÕUGJAS
  • 51. KAITSEALUSED KALAD Harjus Thymallus thymallus L
  • 52. HARJUS
  • 53. VIITEID http://www.kalale.ee/sisu/OSw1NDcyMDMsMSwwLDE/  http://www.kalale.ee/sisu/OSw0OTQ1MzcsMSwwLDE/  http://www.kalale.ee/sisu/OSwxNzkyNzIsMSwwLDE/ 
  • 54. PILTIDE ALLIKAD http://www.fischbottich.de/Flussbarsch.222.0.html?&tx_gooffotoboek  _pi1[fid]=3&cHash=8ff7905f8c /ahven/ http://www.jagdhof.ee/user_files/image/fishing/img_kalad/haug.jpg  /haug/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rotauge_roach_Rutilus_rutilu  s.jpg /särg/ http://www.nic.fi/%7Eniny/kasivarsi05/harjus2.jpg/harjus/  http://tbn1.google.com/images?q=tbn:0oZ1tR53E9arkM:http://www.k  alakerho.net/tiedostot/harjus25.jpg /harjus/ http://news.nationalgeographic.com/news/2007/07/photogalleries/gia  nt-fishes/images/primary/4_461.jpg /säga/ http://xvella.free.fr/fiction/photos/0713_nuclear_plant.jpg /säga/  http://www.jjphoto.dk/fish_archive/freshwater/aspius_aspius.jpg  /tõugjas/ http://i49.photobucket.com/albums/f298/Victor-Kruit/Maurik8.jpg /tõugjas/