Majandus

4,463 views
4,227 views

Published on

12. klassi ühiskonnaõpetus - V osa: ühiskonna majandamine (kõik teemad)

Published in: Education, Technology, Business
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
4,463
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
216
Actions
Shares
0
Downloads
55
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Majandus

  1. 1. Ühiskonnaõpetus (12. kl) § 5 - Majandus Madli-Maria Naulainen (Kuressaare Gümnaasium)
  2. 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse
  3. 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine
  4. 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud
  5. 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ?
  6. 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne
  7. 7. Himaalaja mäestik
  8. 8. Hüdroelektrijaam
  9. 9. Mets > puit
  10. 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ?
  11. 12. Alternatiivkulu <ul><li>Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust
  12. 13. Loobumise tõttu saamata jäänud tulu loetaksegi majandusteaduses alternatiivkuluks
  13. 14. Alternatiive valides tuleb alati mõelda lõppeesmärgile ja vastavalt eesmärgile otsustada, millised on parimad võimalused selleni jõudmiseks </li></ul><ul><ul><li>Too alternatiivkulu näide poeskäimise kohta
  14. 15. Too alternatiivkulu näide tootmisvalikute kohta
  15. 16. Too välja alternatiivid kooliskäimise kohta </li></ul></ul>
  16. 17. Ressursside efektiivne kasutamine <ul><li>Majandussüsteemi eesmärgiks on saavutada tarbija ja tootja maksimaalne heaolu
  17. 18. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne , st et resurssid suunatakse sinna, kus alternatiivkulu on väikseim
  18. 19. Efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral </li></ul><ul><li>Tootja otsib võimalikult soodsat tootmisvõimalust
  19. 20. Tarbija tarbib võimalikult soodsat toodet/teenust </li></ul>
  20. 21. Ressursside kasutus <ul><li>Vabaturumajanduse tingimustes määrab ressursside kasutuse turg ehk tarbija ja tootja </li><ul><li>Nõudlus vs pakkumine
  21. 22. Tarbijad maksimaliseerivad oma kasumilikkuse, tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi </li></ul></ul>
  22. 23. Majanduse väärtuste mõõtmine SKP – sisemajanduse koguprodukt (in.k GDP) Riigis teatud aja jooksul (tavaliselt aasta lõikes) toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus ( lõpptarbimisse läinud kaubad/tooted, vahe-tarbimist ei arvestata ) SKT – Sisemajanduse kogutoodang, arvestab kõiki majandustehinguid, mis on toimunud, sh vahetoodangu müük RKP – riigimajanduse koguprodukt, mõõdab riigi residentide (ka välismaal) poolt toodetud lõpphüviste väärtust
  23. 24. SKP arvestamine <ul><li>Lõpptarbimine - kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks </li></ul><ul><li>Vahetarbimine – kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel </li></ul><ul><li>Lisandväärtus – tootmisetappides toimuv kauba turuhinna suurenemine </li></ul>
  24. 25. SKP per capita – SKP inimese kohta Maailma riigid keskmise SKP võrdluses elaniku kohta (allikas - Wikipedia) sinine – SKP üle maailma keskmise oranz – SKP alla maailma keskmise
  25. 26. Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP ehk jooksevhinnad Toodete maksumus antud aastal, mis arvestab ka hinna-muutuste mõju; kajastab turuhinna muutusi Reaalne SKP ehk püsivhinnad Muutumatud baasperioodi hinnad; kaupade ja teenuste hulga reaalne kasv, mitte maksumuse kasv Reaalse SKP kasv näitab elatustaseme paranemist, selle põhjal on näha majanduskasv või -langus
  26. 27. SKP osad <ul><li>Eratarbimine (üle poole SKP mahust)
  27. 28. Investeeringud (erinevate tegevuste arenguks)
  28. 29. Valitsuse lõpptarbimine </li><ul><li>nt haridus-, kaitsekulud, teedeehitus jne </li></ul><li>Puhaseksport (eksport – import) </li><ul><li>Negatiivne puhaseksport näitab SKP kasutamist väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks </li></ul></ul><ul><li>SKP ei arvesta varimajandust, vaba aega, heaolu indikaatorit, välja jääb kodumajandus, haridus jm </li></ul>
  29. 30. Inflatsioon
  30. 31. Raha väärtuse mõõtmine Inflatsioon Keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil Deflatsioon Keskmise hinnataseme pi-dev langus pikal perioodil Ideaalne oleks hinnataseme stabiilsus Hüperinflatsioon - inflatsioon üle 50%, inflatsioon ei allu riigi kontrollile, kiire hinnatõus samaaegselt valuuta väärtuse kaotamisega Inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes
  31. 32. Raha väärtuse muutmine <ul><li>Valuuta annulleerimine – valuuta endine vääring t unnistatakse kehtetuks , kehtestatakse uus valuuta, luuakse uus rahasüsteem
  32. 33. Valuuta devalveerimine – valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes
  33. 34. Valuuta revalveerimine – valuuta väärtuse tõstmine välisvaluutade (või kulla) suhtes
  34. 35. Indekseerimine – protseduur, millega korrigeeritakse hindu, makseid või töötasu vastavalt inflatsioonimäärale </li></ul>
  35. 36. Inflatsioonimäär 2009a (allikas - Wikipedia)
  36. 37. Inflatsiooni põhjused <ul><li>Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine </li><ul><li>Too näide </li></ul><li>Tootmiskulud suurenevad </li><ul><li>Too näide </li></ul><li>Suurim probleem inflatsiooni juures on raha väärtuse langemine , sellega koos langeb ka ostujõud </li></ul>
  37. 38. Kasutatud pildimaterjal <ul><li>1. slaid - http://lifeslittletreasures.files.wordpress.com/2009/05/economy.jpg
  38. 39. 2. slaid - http://www.controlling-my-money.com/images/barter.jpg
  39. 40. 4. slaid - http://farm3.static.flickr.com/2369/2209123709_05a27dc9b0.jpg
  40. 41. 6. slaid - http://img5.travelblog.org/Photos/2461/219589/f/1729846-Cycling-along-the-Himalaya-0.jpg
  41. 42. 7. slaid - http://www.korto.com/images/Grand%20Coulee.jpg
  42. 43. 8. slaid - http://www.urban75.org/photos/new-forest/images/new-forest06.jpg
  43. 44. 9. slaid - http://cache.wists.com/thumbnails/a/b8/ab8dc0ebfb96206be35729fc0167b248-orig
  44. 45. 13. slaid - http://www.gerdtarand.eu/wp-content/uploads/isuaratavad-varvilised-aedviljad-tallinnee-foto.jpg
  45. 46. 16. slaid - http://en.wikipedia.org/wiki/File:Average_GDP_PPP_per_capita.svg
  46. 47. 19. slaid - http://www.boosttwitterfollowers.com/images/money_tree.jpg, http://www.wokingham-cab.org.uk/Services/Moneyplan/pile_of_coins_102.gif
  47. 48. 21. slaid - http://en.wikipedia.org/wiki/File:World_Inflation_rate_2007.PNG
  48. 49. 22. slaid - http://www.europarl.europa.eu/multimedia/img/news/cont/20080428PHT27852/pict_20080428PHT27852.jpg </li></ul>
  49. 50. § 5.4 Majanduspoliitika http://www.fourgreensteps.com/community/images/stories/blogs/Politics__Economy.jpg
  50. 51. Majanduspoliitika skeem
  51. 52. Vastuolu rahapoliitika eesmärkides <ul><li>Keskpanga dilemma - kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgemate hindade kasvutempoga leppides
  52. 53. Et seda dilemmat vältida, kehtib majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia – esikohal on hindade stabiilsus ning alles selle tagamisel kaasa aitamine majanduse arengule
  53. 54. Keskpanga võimalusi teostada rahapoliitikat (sõltuvus välisreservist, Euroopa Keskpanga rahapoliitikast) piirab valuutakomitee süsteem </li></ul>
  54. 55. Valuutakomitee süsteem Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil, 3 tunnust: <ul><li>fikseeritud kurss ankurvaluuta suhtes (1 euro = 15,64664 eek)
  55. 56. kogu käibelolev raha peab olema tagatud välisvaluutaga (kult ja välisvaluuta reservid )
  56. 57. valuuta on konverteeritav (saab vahetada alati välisvaluuta vastu) </li></ul>
  57. 58. Fiskaalpoliitika ja maksud <ul><li>Maksukoormus sõltub riigi võetud funktsioonidest – mida rohkem neid on, seda kõrgemad on maksud, maksukoormus varieerub riigiti väga suures mahus
  58. 59. Erinevaid makse tõstes/alandades või nende struktuuri muutes saab mõjutada majandust
  59. 60. Eestis on fiskaalpoliitika eesmärgiks soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks, aga kõikvõimalikud riigipoolsed toetused selleks on väiksed
  60. 61. Tulumaks, käibemaks, aktsiisimaks jne ... </li></ul>
  61. 62. § 5.5 Tööturg ja tööhõive
  62. 63. Tööturg <ul><li>Tööturg on turg </li><ul><li>kus inimene müüb oma tööjõudu
  63. 64. tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka </li></ul><li>Tööandja on enamasti ettevõtja
  64. 65. Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori tööandja on riik
  65. 66. Tööturu erinevad osapooled on </li><ul><li>Töötaja, tööandja, riik </li></ul></ul>
  66. 68. Erinevate osapoolte huvid <ul><li>Tööandja on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõukulude ohjamisest
  67. 69. Töötaja on huvitatud võimalikult kõrgest palganubrist ja headest töötingimustest
  68. 70. Valitsuse huvi on kõigi kodanike hõivatus ja edukas toimetulek </li></ul>
  69. 71. Tööealine elanikkond 15-74a Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks ka võimelised (töötajad ja töötud)‏ Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud)‏
  70. 72. Tööjõud Töötajad ehk hõivatud <ul><ul><li>palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu
  71. 73. ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata
  72. 74. inimesed, kes viibivad ajutiselt töölt eemal, nt haiguslehel või sõjaväes või lapsepuhkusel </li></ul></ul>Töötud <ul><ul><li>tahavad ja on võimelised tööd tegema, aga ei leia tööd
  73. 75. siia ei kuulu lapsed, pensionärid, koduperenaised, kes on valinud selle, et ei taha tööga tegeleda </li></ul></ul>
  74. 76. Aktiivne rahvastik Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu, 3 liiki: <ul><li>Palgatöötajad, kellele makstakse töö eest palka, kes töötavad töölepingu alusel või on valitud ametites
  75. 77. Ettevõtjad, kes maksavad ise endale palka
  76. 78. Vabakutselised, kes saavad honorare, esinemistasusid jne </li></ul>Töötu on inimene, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd <ul><li>Töötegemise soovi näitab see, kui inimene otsib tööd, nt registreerib ennast tööametis selleks, et töötu abiraha saada või vastab ajalehtede kuulutustele
  77. 79. Ta peab olema võimeline tööd tegema, peab olema füüsiliselt ja vaimselt nii terve, et saaks tööd teha. </li></ul>
  78. 80. Tööpuudus Töötus ehk tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus <ul><ul><li>Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega (hariduspoliitika tähtis roll)‏
  79. 81. Struktuurne tööpuudus - olukord, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava töö nõudmistele (puudus oskustöölistest)‏
  80. 82. Töötus ja tööjõupuudus käivad käsikäes </li></ul></ul>Majanduspoliitika üks peamisi eesmärke on täistööhõive – olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka teha saavad (reaalselt on olematu)
  81. 83. Registreeritud töötud 2001-2009
  82. 84. Tööpuuduse mõju riigile Töötuks jäädes langeb elatustase oluliselt <ul><li>Majanduslik kahju </li><ul><li>töötute poolt tootmata jäänud toodang
  83. 85. rakendamata ressursid on raiskamine </li></ul><li>Sotsiaalne kahju </li><ul><li>lühiajaline tööpuudus vs pikaajaline tööpuudus
  84. 86. pikaajaline tööpuudus muudab inimeste harjumusi, kaovad senised oskused, psüühika kannatab; tekib soodne pinnas kuritegevusele jne </li></ul></ul>
  85. 88. Riigi kulutused tööpuudusel Tööpuuduse puhul riigi kulutused kasvavad <ul><ul><li>töötu abiraha, muud toetused
  86. 89. kaotatakse maksutulu, mida riik saaks
  87. 90. sotsiaal- ja tulumaks, sest inimesed ei teeni raha
  88. 91. väheneb tarbimine, jääb saamata aktsiis </li></ul></ul>Seega on tööpuuduse vähendamine riigi huvides
  89. 93. Hõivepoliitika Passiivne tööturupoliitika (riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega)‏ <ul><li>töötu abiraha 1-1,5a
  90. 94. töötuskindlustus </li></ul><ul><ul><li>vt lisaks Töötukassa (http://www.tta.ee/) </li></ul></ul>Aktiivne tööturupoliitika (riik tegeleb tööpuuduse ennetamisega)‏ <ul><li>uute töökohtade loomine
  91. 95. ümberõppevõimaluste pakkumine </li></ul>
  92. 96. Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011 Kavas on jätkuva majandusarengu tagamiseks välja toodud neli Eesti valitsuse peamist väljakutset: <ul><li>ettevõtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja töösuhete moderniseerimine tööturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks
  93. 97. teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks
  94. 98. ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine
  95. 99. energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime </li></ul>
  96. 100. Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011 Kava hõlmab endas 9 eesmärki: <ul><li>Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine
  97. 101. Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine
  98. 102. Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine
  99. 103. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine
  100. 104. Ettevõtete tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine </li></ul>
  101. 105. <ul><li>Ettevõtlust ja ettevõtlikkust soosiva keskkonna arendamine
  102. 106. Energia varustuskindluse tagamine ja keskkonnasõbraliku energeetika arendamine
  103. 107. Tööjõu oskuste tõstmine
  104. 108. Tööturu paindlikkuse suurendamine ja tööelu kvaliteedi parandamine </li></ul>
  105. 109. Reisisaatjate koolitus Foto: Liis Treiman
  106. 110. Pealinna tööhõive probleemide lahendused <ul><li>Tallinn pakkus töötutele bussis reisisaatja ametit, mis on pälvinud suure kriitika
  107. 111. Kokku on praegu tööl 295 bussisõidul abistavat endist töötut, kohti on 540 tarvis
  108. 112. Jaanuari alguses on lõpetanud TAK lepingu 95 reisisaatjaga, kellest 42 ei tulnud tööga toime
  109. 113. Kõik saavad Eesti miinimupalka, mis on 4350 krooni, lisaks 100 kr piletimüügi eest
  110. 114. Uus plaan on lumekoristustel rakendamine </li></ul>
  111. 115. Euroopa Liidu hõivepoliitika Neli sammast <ul><li>uus ettevõtluskultuur
  112. 116. töölerakendamise uus kultuur
  113. 117. uuendustega kohandumise uus kultuur
  114. 118. võrdsete võimaluste uus kultuur </li></ul>
  115. 119. Kasutatud allikad <ul><li>Natalia Sidorova – Tööturg ja töösuhted http://www.slideshare.net/NataliSi/tturg-ja-tsuhted-presentation
  116. 120. Riigikantselei - Majanduskasvu ja tööhõive kava 2008-2011 http://www.riigikantselei.ee/?id=73361
  117. 121. TAK on lõpetanud lepingu 95 reisisaatjaga http://www.e24.ee/?id=208351
  118. 122. 1. slaid - http://www.abhijitkar.com/.a/6a01116865fdfa970c0120a72c9ed6970b-800wi
  119. 123. 3. slaid - http://www.keltonresearch.com/flash/work-market.jpg
  120. 124. 11. slaid - http://scrapetv.com/News/News%20Pages/Business/images/homeless-people.jpg
  121. 125. 13. slaid - http://itnurk.com/files/upload/urod/2009/06/1245405287-560_01.jpg
  122. 126. 18. slaid - http://f.postimees.ee/f/2010/01/06/292462t55hfda5.jpg </li></ul>
  123. 127. § 5.6 Sotsiaalpoliitika
  124. 128. Sotsiaalpoliitika <ul><li>Seisukohad ja põhimõtted, mis puudutavad ressurside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas
  125. 129. Abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks
  126. 130. Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad: </li><ul><li>sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika </li></ul></ul>
  127. 131. Sotsiaalpoliitika eesmärk ja kulutused Kõige enam kulutatakse: <ul><li>Tervishoiule
  128. 132. Vanaduspensi on idele
  129. 133. Töötute kaitsele
  130. 134. Perepoliitikale
  131. 135. S otsiaalhoolekandele </li></ul>Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: nt arstiabi, pension , eluase jms
  132. 136. Sotsiaalkindlustuse põhimõte <ul><li>Sotsiaalkindlustust kasutatakse valdkondades, kus tarbijaid on väga palju, mistõttu riigieelarve kuludest ei piisa.
  133. 137. Kindlustuse tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises ressursside kogumisse
  134. 138. Reeglina on sotsiaalkindlustuses sisse- ja väljamaksed omavahel seotud (nt pension)‏
  135. 139. Tervisekindlustuses aga kehtib solidaarsuspõhimõte – teenuseid pakutakse võrdselt kõigile, kes on kindlustatud </li></ul>
  136. 140. Eesti pensionisüsteem <ul><li>I sammas </li></ul>Riiklik pension <ul><li>II sammas </li></ul>Kohustuslik kogumispension <ul><li>III sammas </li></ul>Täiendav (vabatahtlik) kogumispension
  137. 141. <ul><li>Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek ja elustandard.
  138. 142. Riiklik pension, mis peaks tagama minimaalse toimetulekut võimaldava sissetuleku, põhineb ümberjagamisel
  139. 143. Tulevaste pensionäride riikliku pensioni suurus sõltub eelkõige tulevaste maksumaksjate arvust ja nende sissetulekute suurusest, mida pensionär ise mõjutada ei saa
  140. 144. Kogumispension ja täiendav kogumispension muudavad inimese oma tuleviku peremeheks </li></ul>
  141. 145. Pensionikeskus - www.pensionikeskus.ee
  142. 146. Riiklik pension Riiklikku pensioni makstakse palgalt arvestatavast sotsiaalmaksust <ul><ul><li>tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 13% läheb ravikindlustuseks ja 20% pensionideks </li></ul></ul>Riiklik pension jaguneb kaheks (pensioniiga 63): <ul><li>Tööpanusest sõltuv pension (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension)
  143. 147. Rahvapension </li></ul>
  144. 148. Riiklik pension (seisuga 1. aprill 2009) Vanaduspension <ul><li>Põhi- ehk baasosa praegu  1793 ,44 kr
  145. 149. Sta až iosak ehk t öö aastad e staaž või töötamisega võrdsustatud aastad, ü he aasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 67 ,94 kr )‏
  146. 150. Kindlustusosak ehk pensionisaaja palgast alates 1999a makstud sotsiaalmaks ehk palga suurus (riigi keskmine palk aastas on koefitsient 1, selle väärtus 67,94 kr) </li></ul>Rahvapension Rahvapension tagab miinimumpensioni neile inimestele, kel ei teki õigust tööpanusest sõltuvale pensionile <ul><ul><li>Eesti alalisel elanikul
  147. 151. Tähtajalise elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel </li></ul></ul>5a peab olema Eestis elanud Rahvapensioni suurus on praegu 2008,80 krooni
  148. 152. Kogumispension II sammas <ul><li>1983. aastal ja hiljem sündinud inimestele on liitumine kohustuslik
  149. 153. Kogumispension põhineb eelfinantseerimisel
  150. 154. palgast 2% läheb pensionifondi, millele riik lisab 4% </li></ul>III sammas <ul><li>Sissemakse suurus määratakse ise, seda on võimalik muuta
  151. 155. Kogutud summa saab kasutusele võtta alates 55 eluaastast
  152. 156. Igakuised väljamaksed on maksuvabad </li></ul>
  153. 157. Sotsiaalministeerium – www. sm.ee
  154. 158. Sotsiaaltoetuste sihtgrupid <ul><li>Inimesed , kes kuuluvad mingisse riskigruppi ( nt puudega inimesed, lastega pered, orvud, represseeritud, töötud jne )‏ </li></ul><ul><li>Abivajajad , kes taotlevad abi (sissetulek jääb allapoole toimetulekupiiri, 2010 aasta toimetuleku piiriks on 1000kr elaniku kohta, iga järgmise pereliikme kohta 800kr)‏ </li></ul>
  155. 159. Sotsiaalkindlustusamet - www.ensib.ee
  156. 160. Riiklik sotsiaalhoolekanne Riiklik sotsilaalhoolekandesüsteem pakub erinevaid sotsiaaltoetusi ja – teenuseid <ul><li>Lastega pered – peretoetused, vanemahüvitis; lapsendamine, asenduskodu teenus, lapsehoiuteenus
  157. 161. Puudega inimesed – töövõimetuspension; puude tuvastamine ja raskusastme määramine, rehabilitatsiooniteenus, tehnilised abivahendid
  158. 162. Matusetoetus
  159. 163. Ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele)
  160. 164. Represseeritute toetused
  161. 165. Tööturg – töötule ja tööandjale toetused ja teenused </li></ul>
  162. 166. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused ja -teenused Sotsiaaltoetused <ul><ul><li>toimetulekutoetus, täiendavad sotsiaaltoetused </li></ul></ul>Sotsiaalteenused <ul><ul><li>laste päevahoiuteenus jm
  163. 167. tugiisiku teenus
  164. 168. koduhooldusteenus, päevakeskuseteenus, hooldamine hoolekandeasutuses jm teenused eakatele ja puudega inimestele
  165. 169. Eluasemeteenus, transporditeenus, viipekeele tõlgi teenus, varjupaigateenus, supiköögiteenus jne
  166. 170. vältimatu sotsiaalabi </li></ul></ul>
  167. 171. Kasutatud allikad <ul><li>Pensionikeskus , Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
  168. 172. Käsiraamat - Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad SOTSIAALTOETUSED JA -TEENUSED (Marju Medar, Elmo Medar) http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Drm1c_x1HH0J:www.tyk.ee/bin/documents/sotsiaaltoetused_kodukale.pdf+sotsiaaltoetused&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESi9lZjKQczwoVFlyveT4-LPtdxBk5rjlqbR5gPcVPeYK6kaHh6EroyrKGenPzj6QNx6E09WP0Nmykg2TZ_59vYzTgA0d-dq7v44AdQN7Yqk1nsjfswoR07sZiYqdxkQK36Jh9V1&sig=AHIEtbSNIz_BNIUt9kzU9x7-Z6wF6niUqw
  169. 173. 1. slaid - http://www.cornerstonebookstore.org/shop/media/gbu0/cat/banner_social_policy.jpg
  170. 174. 5. slaid - http://www.pensionikeskus.ee/failid/skeem_pensionisysteem_3sammast.gif
  171. 175. 7. slaid - http://www.pensionikeskus.ee
  172. 176. 10. slaid - http://farm3.static.flickr.com/2490/3991909989_a1d48fe819.jpg
  173. 177. 11. slaid - http://www.sm.ee/sinule.html
  174. 178. 13. slaid - http://www.ensib.ee/frame_pensionid.html </li></ul><ul><li>Pensionikeskus , Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium
  175. 179. Käsiraamat - Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt rahastatavad SOTSIAALTOETUSED JA -TEENUSED (Marju Medar, Elmo Medar) http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Drm1c_x1HH0J:www.tyk.ee/bin/documents/sotsiaaltoetused_kodukale.pdf+sotsiaaltoetused&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESi9lZjKQczwoVFlyveT4-LPtdxBk5rjlqbR5gPcVPeYK6kaHh6EroyrKGenPzj6QNx6E09WP0Nmykg2TZ_59vYzTgA0d-dq7v44AdQN7Yqk1nsjfswoR07sZiYqdxkQK36Jh9V1&sig=AHIEtbSNIz_BNIUt9kzU9x7-Z6wF6niUqw
  176. 180. 1. slaid - http://www.cornerstonebookstore.org/shop/media/gbu0/cat/banner_social_policy.jpg
  177. 181. 5. slaid - http://www.pensionikeskus.ee/failid/skeem_pensionisysteem_3sammast.gif
  178. 182. 7. slaid - http://www.pensionikeskus.ee
  179. 183. 10. slaid - http://farm3.static.flickr.com/2490/3991909989_a1d48fe819.jpg
  180. 184. 11. slaid - http://www.sm.ee/sinule.html
  181. 185. 13. slaid - http://www.ensib.ee/frame_pensionid.html </li></ul>
  182. 186. § 5.7 Hariduspoliitika
  183. 187. Hariduspoliitika <ul><li>Riikliku poliitika üks osa, mis tegeleb hariduselu korraldamise ja juhtimisega
  184. 188. Hariduspoliitika kuulub sisepoliitika valdkonda , mis võib olla probleemiks tänapäeva globaliseeruvas maailmas, erineva väärtusega lähenemised
  185. 189. Paradigmade muudatused muudavad kogu süsteemi, mis omavad sotsiaalseid tagajärgi
  186. 190. Määratleb hariduskohustuse ja omandamise võimalused (juurdepääs ja kättesaadavus)
  187. 191. Rahastamine sõltub tasuta hariduse osakaalust </li></ul>
  188. 193. Hariduspoliitika olukord Eestis Haridus on valdkond, mida pidevalt reformitakse <ul><li>Seni ei ole olnud tervikdokumenti , mis määraks hariduselu arengud pikaks ajaks, on telgedlud eri valdkondade reformisega
  189. 194. Isesisvumise ajal nõukogude ideoloogiast loobumine ning kõige välismaise jäljendamine – eesti kool kaotas ajutilselt identiteedi
  190. 195. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik vastavalt (hariduse kvaliteet, riiklik nõudlus hariduse tellimisel jne) </li></ul>
  191. 197. Probleemid, reformimise põhjused <ul><li>Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline)‏ haridus
  192. 198. Sisseastumine, selle tingimused
  193. 199. Väljalangevus koolidest
  194. 200. Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine
  195. 201. Konkurentsivõime (riiklik tellimus selle mõjutajana)‏
  196. 202. Koolide juhtimisprobleemid
  197. 203. Elukestva õpe, tööturu muutustele kohanemine </li><ul><li>Tähtsaim ja kestvaim mõte tänastes reformides </li></ul></ul>
  198. 206. Kasutatud allikad <ul><li>Hariduspoliitika – miks ja kellele? (Katre Pelisaar, Urve Läänemets) http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Yx-BnHFP7nUJ:haridus.opleht.ee/Arhiiv/5_62008/9-11.pdf+hariduspoliitika&hl=et&gl=ee&sig=AHIEtbTHd2UOccCxvYSZrZW7fqlLO3997A
  199. 207. 1. slaid - http://www.gallery.ca/images/crayons_Education_72ppi.jpg
  200. 208. 3. slaid - http://www.treehugger.com/school-day-photo.jpg
  201. 209. 5. slaid - http://ghpls.com/Judge_Hammer.jpg
  202. 210. 7. slaid - http://www.cartoonstock.com/lowres/rjo0690l.jpg
  203. 211. 8. slaid - http://michellemalkin.cachefly.net/michellemalkin.com/wp/wp-content/uploads/2007/12/1fuzztrack.jpg </li></ul><ul><li>Hariduspoliitika – miks ja kellele? (Katre Pelisaar, Urve Läänemets) http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:Yx-BnHFP7nUJ:haridus.opleht.ee/Arhiiv/5_62008/9-11.pdf+hariduspoliitika&hl=et&gl=ee&sig=AHIEtbTHd2UOccCxvYSZrZW7fqlLO3997A
  204. 212. 1. slaid - http://www.gallery.ca/images/crayons_Education_72ppi.jpg
  205. 213. 3. slaid - http://www.treehugger.com/school-day-photo.jpg
  206. 214. 5. slaid - http://ghpls.com/Judge_Hammer.jpg
  207. 215. 7. slaid - http://www.cartoonstock.com/lowres/rjo0690l.jpg
  208. 216. 8. slaid - http://michellemalkin.cachefly.net/michellemalkin.com/wp/wp-content/uploads/2007/12/1fuzztrack.jpg </li></ul>
  209. 217. § 5.8 Välismajanduspoliitika
  210. 218. Välismajanduspoliitika Välismajandustegevuses on kaks suurt valdkonda <ul><ul><li>Väliskaubandus
  211. 219. Rahvusvaheline finantskeskkond </li></ul></ul>
  212. 220. Väliskaubandus Eksport – kodumaiste toodete müük välismaale Import – välismaiste toodete ostmine-müümine kodumaal Sisse ostetakse kaupu, mille tootmine riigis on väga kallis või ebaefektiivne
  213. 221. Väliskaubanduse piirangud <ul><li>Tollimaks – maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt (import-, eksporttoll)‏; tollimaksud on riigi jaoks olulised tuluallikad
  214. 222. Kvoot – väliskaubanduse mahuline piirang
  215. 223. Kaitsetoll – vastumeede teise riigi tollimaksule
  216. 224. Mittetollilised piirangud – tootmisstandardid
  217. 225. Tärkava tööstusharu kaitse - r ii gi võimalus kaits ta oma ettevõtlust lühikese aja jooksul konkurentsi eest </li></ul>
  218. 226. Maailma Kaubandus - organisatsioon (WTO)‏ 153 liiget (sh Eesti, liitus nov 1999)‏ Regulreerib riikidevahelist kaubandust, peab kaubandusläbi-rääkimisi Eesmärk saavutada ideaalne kaubanduskord
  219. 227. Tumeroheline - WTO asutajaliikmed (1. jaan. 1995) Heleroheline - WTO liikmed
  220. 228. Rahvusvahelised finantsturud Kaupade liikumise kõrval on oluline kapitali liikumine Kapitalivood ülevatavad maailmas kaubavoogusid mitmeid kordi Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel kaubandusturgudel – börsidel (tähtsaimad New York, London, Tokyo)‏
  221. 229. New Yorki börs
  222. 230. Finantsturgude jagunemine <ul><li>Rahaturud </li></ul>kaubeldakse riikide raha ehk valuutaga <ul><li>Finantsturud </li></ul>kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega
  223. 231. Väärtpaberite turg Võlakirjad ettevõte laenab raha ja võtab omale kohustuse see intressidega tagasi maksta Aktsiad omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte kujundamisel
  224. 232. Rahvusvaheline valuutafond (IMF)‏ Asutati aastal 1944 186 liikmesriiki Eesti liitus 1992 Põhieesmärgiks on tagada rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsus
  225. 233. IMF eesmärgid ja ülesanded <ul><li>Tagada jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine
  226. 234. Aitab riike rahaliselt ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi
  227. 235. Toetab riike majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas, tehniline abi
  228. 236. soodustab rahvusvahelist rahanduskoostööd
  229. 237. Teostab järelvalvet riikide majanduspoliitikas </li></ul>
  230. 238. Kasutatud allikad <ul><li>1. slaid - http://www.icis.com/blogs/asian-chemical-connections/commodity-trading.jpg
  231. 239. 5. slaid - http://www.sqca.gov.bt/wto.jpg ,
  232. 240. 6. slaid - http://interkulti.eu/Junglelaw/images/stories/wto.gif http://en.wikipedia.org/wiki/File:WTO_members.svg
  233. 241. 8. slaid - http://img.timeinc.net/time/daily/2009/0903/nyse_0327.jpg
  234. 242. 11. slaid - http://en.wikipedia.org/wiki/File:International_Monetary_Fund_logo.svg </li></ul>

×