Eesti Vabariigi iseseisvumine

15,187 views
14,475 views

Published on

1 Comment
5 Likes
Statistics
Notes
No Downloads
Views
Total views
15,187
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
479
Actions
Shares
0
Downloads
157
Comments
1
Likes
5
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti Vabariigi iseseisvumine

  1. 1. Vene revolutsioonid, Eesti iseseisvumine, Vabadussõda Ajalugu – 11 klass Madli-Maria Naulainen
  2. 2. Vene impeerium • Vaatamata kiirele majandusarengule oli Venemaa Euroopast tunduvalt maha jäänud ja poliitiliselt vastuoluline • 1894 asus troonile Nikolai II • Rahvast häiris demokraatlike vabaduste puudumine • Rahvusvahelises suhtlemises agressiivne poliitika (Vene-Jaapani sõda 1904-1905)
  3. 3. 1905a revolutsioon Sise- ja välispinged viisid Venemaa revolutsioonini - 9. jaan Verine pühapäev – tulistati rahumeelset töölisrongkäiku, millele järgnesid rahutused - 1905 okt toimus ülemaaline streik, mis sundis tsaarivalitsust järeleandmisi tegema 17. okt andis tsaar välja manifesti - lubas sõna-, koosoleku-, ühinemisvabadust - rahvaesinduse ehk Riigiduuma valimisi (hakati moodustama erakondi, toimusid valimised)
  4. 4. 17. okt, võidutsev rahvas (Ilja Repin)
  5. 5. Revolutsiooni tulemused Venemaal Kuigi revolutsioon järgneval aastal tasapisi vaibus, muutus selle tulemusel siiski üht- teist: - kergenes talupoegade ja tööliste olukord - vähenes rahvuslik rõhumine - laienesid poliitilised õigused - tugevnes rahvuslik liikumine
  6. 6. Balti kubermangud • Areng oli kiire, rahvaarv kasvas, tööstuse areng muutis linna/maarahvastiku osakaalu • Riia areng oli märkimisväärne, kujunes keskuseks, Tallinnast pidi saama Venemaa sõjalaevastiku tugipunkt Läänemerel • Maaelus arenes ühistegevus, turumajandus • Leedus oli areng madalam, tõi kaasa väljavoolu, mis moodustas hiljem olulise poliitilise jõu õiguste nõudmisel Leedule
  7. 7. Rahvuslik liikumine • Rahvuslikust liikumisest kujunesid eri suunad, millest kujunesid tulevased erakonnad – Lätis sotsiaaldemokraadid Janis Rainise vedamisel – Eestis Jaan Tõnisson, aatemehed (Postimees) – Konstantin Päts, majandusmehed (Teataja) • Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas, mitmed omavalitsused saadi oma kontrolli alla (1904 saavutasid eestlased võimu nt Tallinnas) • Leedu olukord oli raskem, venestamine keelas rahvuslikud org., keelati Ladina tähestik
  8. 8. Revolutsiooni mõju Baltimaades • Nii Eestis kui Lätis mindi revol. kaasa – Algas mõisate põletamine, mõisnike tapmine – Osaleti üldstreigis – 16.okt 1905 avati Tallinnas meeleavaldajate vastu tuli, hukkus 94, haavata sai üle 200 • Tsaari manifest leevendas olukorda, ka Baltiriikides hakati moodustama erakondi – J. Tõnisson Eesti Rahvameelne eduerakond – Rahvuslikul alused sotsiaaldemokraatlik erakond • Rahvaesindajate nõupidamised, revolutsiooni- meelsed (mõisate põletamine, omavalitsused)
  9. 9. Revolutsiooni tulemused Balti riikidele oli vaatamata lüüasaamisele revolutsiooni tulemused positiivsed – Saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks – Lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus – Lihtsustus ajakirjanduse tegevus Revolutsioon valmistas Balti riigid ette põhjalikemateks ümbermuudatusteks
  10. 10. Balti riigid 1907-1914 • Balti riikide kiire areng jätkus • Esile kerkis kultuuri-, majandus- ja poliitikategelasi • Suurenes omakeelse kirjanduse ja ajakirjanduse hulk • Eestis loodi hoogsalt erakoole • Valmisid Vanemuine ja Estonia • Arenes põllumajanduslik ühistegevus, Lätis tegutses nt aktiivselt Läti Põllumeeste Selts • Poliitiliselt nõuti autonoomiat, Leedus levis juba enne IMS iseseisvusidee (otsis tuge Saksamaalt)
  11. 11. 1917a veebruarirevolutsioon • Uus revolutsioon Venemaal algas sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena I maailmasõjas (kurnatus, nälg, edutu sõjakäik, Venemaa nõrgenemine) • Veebruarirevolutsioon (1917) – kukutati keiser Nikolai II – Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile – Täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele • Eestisse jõudis sama Märtsirevolutsioonina
  12. 12. Kukutatud keiser Nikolai II
  13. 13. Eesti revolutsiooni taustal • Veebruarirevolutsioon tõi kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi • 12. aprill 1917 kinnitas Venemaa Eestile ulatusliku autonoomia • Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks • Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska ja tema abistamiseks Maanõukogu
  14. 14. Maanõukogu • Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu loodi omavalitsuse seaduse alusel • Maanõukogu etteotsa sai Konstantin Päts • Ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel
  15. 15. Oktoobripööre Venemaal 1917 • Idee alguseks on loetud Vladimir Lenini poolt aprillis 1917 avaldatud Aprilliteese • Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski • Soov oli saada võim täielikult endi kätte. • Oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolševikud tegid Ajutise Valitsuse
  16. 16. • Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolševike ehk enamlaste (kommunismi) võimu kehtestamise kogu Venemaal • Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hiljem Nõukogude Liit
  17. 17. Uute riikide teke • Peale I maailmasõda hakkasid lagunenud impeeriumide rõhutud rahvad oma riike looma • Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust saada iseseisvaks – 6. dets. 1917 isesesvus Soome, Vene enamlaste valitsus tunnistas seda – 16. veeb. 1918 kuulutas iseseisvust Leedu – 24. veeb 1918 Eesti Tegelikkuses sattuti aga Saksa okupatsiooni alla
  18. 18. Eesti iseseisvumine • Veebruarirevolutsioonile järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine oktoobripöörde näol lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Venemaast • Eeldused olid juba olemas varem – Rahvusliku haritlaskonna teke – Eestlaste majandsliku jõukuse kasv – Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson) – Osalemine omavalitsuse juhtimises
  19. 19. Eesti iseseisvumine • Septembris 1917 tungisid Saksa väed saartele • Enamlased muutusid seeläbi Eestis populaarsemaks ja valmistasid ette relvastatud võimuhaaramist • Segases olukorras tekkis Eesti täieliku iseseisvumise idee • 15. nov võttis Maanõukogu vastu otsuse kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis
  20. 20. Iseseisvuse väljakuulutamine • Asuti ühendusse välisriikidega • 1918a tungisid sakslased saartelt edasi • Moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik) • Päästekomitee eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine • Koostati Iseseisvusmanifest
  21. 21. Eestimaa Päästekomitee
  22. 22. Iseseisvusmanifest ● Iseseisvusmanifest loeti esmakordselt ette 23. veeb. Pärnus ● Ülejäänud Eesti linnades 24. veeb, mida loetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvumiseks ● 24. veeb. loodi ühtlasi Ajutine Valitsus ● Järgmisel päeval jõudsin Tallinna Saksa väed ja algas Saksa okupatsioon (veeb- nov) ● Sakslased Ajutist Valitsust ei tunnistanud, taas tuldi kokku 11. nov 1918
  23. 23. Iseisesvusmanifesti ettelugemine
  24. 24. • Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ning viia revolutsioon läbi ka teistes Euroopa riikides • Venemaa koondas Eesti piirile suured väed, 28. nov algas Vabadussõda
  25. 25. Eesti Vabadussõda (1918-1920) • 1918 novembris tungisid enamlased suure hooga peale ja saavutasid edu (Narva) • Eestlaste löögijõu moodustasid suures osas vabatahtlikud, sh palju koolinoori • 1919 toimus ootamatu pööre – eestlased olid organiseerunud, abistasid Soome vabatahtlikud, merelt Inglise laevastik • Kindral Laidoneri juhtimisel löödi 1919 jaanuari lõpuks punaväed Eestist välja
  26. 26. 1. polgu sidemeeskond Peteristil kevadel 1919a
  27. 27. Soomusrong nr 1
  28. 28. Soomusrongi sõdur “rahvusvahelises mundris” - peas prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss
  29. 29. Eesti Vabadussõda (1918-1920) • 1919 alanud pealetungi käigus vallutasid eestlased Pihkva ja Põhja-Läti • Enamlaste võim Lätis likvideeriti • Eesti-Läti väed sattusid vastamisi Saksa vägedega nn Landeswehri sõjas • Saksa väed purustati, taastati Läti vabariik
  30. 30. Vabadussõja lõpp, rahuleping • Punaarmeel ei õnnestunud vaatamata rasketele lahingutele edu saavutada • Ka Eesti pool oli sõjast kurnatud • Venemaa tegi ettepaneku rahuläbirääkimisteks, lootes murda Lääneriikide blokaadi, eestlased nõustusid
  31. 31. Tartu rahu (2. veeb. 1920) • Rahuläbirääkimised olid rasked, Venemaa üritas nende vältel Narva rinnet läbi murda • Alles peale rünnakute läbikukkumist nõustus Venemaa sõjategevuse lõpetada • 2. veeb 1920 kirjutati Tartus alla rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti sõltumatust, kehtestati riigipiir • Tartu rahu tähistab Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu
  32. 32. Jaan Poska allkirjastab rahulepingu
  33. 33. Allkirjad Tartu rahu- lepingul

×