Tammsaare

KiNG grupp esitleb: Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilaste kirjanduse ühistöö A. H. TAMMSAARE 30. I 1878 - 1. III 1940

Tema looming kuulub lahutamatult kõige väljapaistvama hulka, mida on andnud eesti ilukirjandus.Tema suurte romaanide eepiline avarus, sügavalt läbitunnetatud karakterite rohkus ja inimest pidevalt köitev probleemistik pakub järelpõlvedele huvi nii ühiskondlikust, filosoofilisest kui ka psühholoogilisest aspektist. See jääb eesti proosaklassika üheks tugevamaks alussambaks .

A.H.Tammsaare sündis
30. I 1878.a.
Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Vetepere külas
Põhja -Tammsaare talus.

Ta oli Peeter ja Ann Hanseni kümnest lapsest neljas.

Hariduse sai Sääseküla vallakoolis, Prümli vallakoolis, Väike-Maarja kihelkonnakoolis , Tartus H. Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis.

Tammsaare viiuliga Hugo Treffneri gümnaasiumi juures 1899.a.

Kirjanik tegutses
 ajakirjanikuna
(“Teataja”, “Vaatleja”, “Sõnumed”)
 kutselise kirjanikuna
1919- 1940

Lühijutud
“ Mäetaguse vanad”
“ Vanaisa surm”
Jutustused
“ Vanad ja noored”
“ Varjundid”
“ Kaks paari ja üksainus”
Üliõpilasnovellid “ Pikad sammud” “ Noored hinged” “ Üle piiri” Näidendid “ Juudit” “ Kuningal on külm” Esseekogud “ Sõjamõtted” “ Sic transit” “ Keelest ja luulest” Miniatuurid “ Poiss ja liblik” “ Kärbes, prussakas ja ämblik” Reisikirjad “ Musta mere rannalt” “ Koitjärvelt” “ Saaremaa veste” Romaanid “ Tõde ja õigus” I-V “ Põrgupõhja uus Vanapagan” “ Kõrboja peremees” “ Elu ja armastus” “ Ma armastasin sakslast” Kunstmuinasjutud “ Ööbik ja lilled” “ Kuningas ja ööbik” “ Kaaren ja pojad” LOOMING

“ TÕDE JA ÕIGUS”
psühholoogiline arenguromaan
inimese võitlus 4 jõuga: maa, jumal, ühiskond, oma mina
eetikaprobleemid
talupoja elu kujutamine rööbiti teiste sotsiaalsete kihtide ja klassidega pikema aja jooksul
aeg: XIX saj. 70-st aastatest kuni
XX saj. 30-te aastateni
võitlus tõe ja õiguse eest annab tulemuseks vale ja ülekohtu

I osa Inimese võitlus maaga

Andres ja Krõõt tulevad elama Vargamäe Põhjatallu. Algab raske ja lõputu töö.
Andres soovib hakata maad kuivendama ja kutsub oma naabri Pearu kahasse kraave kaevama, kuid naabrimees hakkab koerustükke tegema.
Krõõt sureb, olles ilmale toonud lisaks kolmele tütrele poja. Ta jääb alatiseks Vargamäe perenaise etaloniks.
Andrese ja Mari suhete pärast tapab end Mari abikaasa Juss. Pearu poeg Joosep ja Andrese tütar Liisi abielluvad ja lahkuvad oma kodukohast. Indrek saadetakse linna õppima.

Andres Paas
Andres on aus ja kindel töömees.Ta on endasse tõmbunud ja sünge ning ta on oma kasvatusviisides karm.
Andrese prototüübiks on kirjaniku isa Peeter Hansen

Andrese pere Vargamäe Eespere (Mäe talu) Andres Krõõt Mari Andres Maret  Anna Liisi Indrek Liine Ants Tiiu Kadri

Pearu Murakas
Pearu on omakasupüüdlik ja võimuahne. Ta on äärmiselt riukalik.
Pearu prototüübiks on kirjaniku lapsepõlvekodu naabrimees Jakob Sikenberg.

Pearu pere Vargamäe Tagapere (Oru talu) Pearu ja Viiu Murakas Joosep Karla Juljus  tütar  poeg

“ Seal ta ongi, see Vargamäe,” lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid.

“ Vuata sindreid! Ma’p uskunudki. Aga nuabri eidel on nii hele jaal, et …”

“ Ei ma vist änam siit tõuse. Poiss võttis mu hinge.”

V osa
Indrek tuleb Vargamäele tagasi, et jõuda selgusele eneses ja teistes ning kogeda elutõde.
Ta hakkab kraave kaevama ning organiseerib jõe süvendamist.
Andres on talupidamise andnud oma tütrele Maretile.
Pearu peab ikka oma “rehnutit”.
Armu-, kiivus- ja neimasuhted tekivad Mäe Oskari, Elli, sulase Oti, Tiina ja Oru noorte vahel.
Andres näeb enne surma oma unistust - jõe süvendamise algust. Pearu surivoodile aga Andres ei soostunud tulema.
V osa lõpus lahkuvad Tiina ja Indrek Vargamäelt sama teed pidi, kust tulid aastaid tagasi Andres ja Krõõt.

“ Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas inimesed juba jõe kallal tööl…”

Ja ta pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt alla, kust Vargamäe Andres oli mitukümmend aastat tagasi oma naise Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.

A. H. Tammsaare “ PÕRGUPÕHJA UUS VANAPAGAN” “ Põrgupõhja uue Vanapagana” kirjutas ta 1939.a. See teos vaatleb eelkõige inimeste omavahelist ekspluateerimist ja tagajärgi, mis võivad sel juhul tekkida.

A.H.Tammasaare on kirjutanud palju erinevaid huvitavaid teoseid. Üheks olulisemaks neist jääb muidugi “Tõde ja õigus”, kuid palju mõtlemisainet pakub hoopis “Põrgupõhja uus Vanapagan” "Põrgupõhja uus Vanapagan"

Tammsaare käekirja näidis

RAAMATUST ENDAST:
Raamatu peategelaseks on PÕRGUPÕHJA JÜRKA - suur ja tugeva kehaehitusega, kuid lihtsameelne Vanapagan, kes tuli maa peale, et tõestada õndsaks saamise võimalikkust.
Jürka .
Tema lihtsameelsust hakkas kohe osavalt ära kasutama Kaval-Ants. Nii tekkisid igasugused ebatavalised olukorrad, mis raamatus väga oskuslikku kajastamist leiavad.

Põrgupõhja Jürka perekond

Huvitavaid tegelasi... KUSTA KAVAL ANTS JUULA LISETTE

Hetki teosest... Jürka ja Liisbeti kohtumine Antsuga Jürka lööb maha oma teise karu ...

Hetki teosest... “ Kasvatad mulle karjaseid”, ütleb Ants. noor Jürka Joosep Laps, kes suri Jürka juures metsas ussi hammustuse kätte.

Hetki teosest... “ Ja nõnda ma tema surma ei jäta...” See oli esimene kord, kus Riia tuli mõttele, et ta ehk on isalegi armas

Ja nüüd lõpuks... Nüüd viskas ta tema kui takutordi üle aia.

Kui Jürka surres jälle taeva- väravate ette astus, et teada saada, kuidas siis nende tulevaste hingedega on, kas nad hakkavad põrgusse ka jälle tulema, öeldi talle, et otsust pole veel tehtud, sellised asjad võtavad aega.
Ja Jürka jäi kurvalt ootustesse...

KOKKUVÕTE... Käesoleva slaidikava eesmärk polnud avada Tammsaare loomingu sisu, vaid anda põgus ülevaade meile meeldinud teoseist ja tekitada huvi tema mitmekülgse kirjandusliku pärandi vastu.

Täname!

Tammsaare

by lykuningas on Jan 11, 2012

Accessibility

Categories

Upload Details

Usage Rights

2 Embeds 25

Statistics

Tammsaare Presentation Transcript

http://lymaterjalid.weebly.com	17
http://www.weebly.com	8