Your SlideShare is downloading. ×
 Hispaania3
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Hispaania3

1,098
views

Published on

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,098
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. HISPAANIARahvaarv: 46,000,000 (neist 88% on hispaanlased, immigrantidest enamik on Ladina- Ameerika päritolu)Pindala: 504,030 km²Riigikeel: hispaania keel (español) = kastiilia keel (castellano) Lääne-Hispaanias on levinud veel katalaani keel (catalan), mis on väga sarnane kastiilia keelele, ent omab mõjutusi ka prantsuse ja itaalia keeltest Galicias on levinud galiitsia keel (galego), mis on samuti väga sarnane hispaania keelele, kuid on mõjutatud portugali keelest Baskimaal (País Vasco) on ametlikuks keeleks baski keel (vasco, euskara), mis ei sarnane ühegi teadaoleva keelega maailmas17 autonoomset piirkonda 1. Comunidad de Madrid (Madrid, castellano): 6,5 miljonit elanikku 2. Castilla – La Mancha (Toledo, castellano): 2,1 miljonit elanikku 3. Castilla y León (Valladolid, castellano): 2,5 miljonit elanikku 4. Aragón (Zaragoza, castellano): 1,35 miljonit elanikku 5. Cataluña (Barcelona, catalan): 7,5 miljonit elanikku 6. Comunidad Valenciana (Valencia, catalan): 5,1 miljonit elanikku 7. Región de Murcia (Murcia, castellano): 1,5 miljonit elanikku 8. Andalucía (Sevilla, castellano): 8,5 miljonit elanikku 9. Extremadura (Mérida, castellano): 1,1 miljonit elanikku 10. Comunidad Foral de Navarra (Pamplona, castellano): 0,6 miljonit elanikku 11. La Rioja (Logroño, castellano): 0,3 miljonit elanikku 12. País Vasco (Vitoria, euskara): 2,2 miljonit elanikku 13. Cantabria (Santander, castellano): 0,6 miljonit elanikku 14. Principado de Asturias (Oviedo, castellano): 1,1 miljonit elanikku 15. Galicia (Santiago de Compostela, galego): 2,8 miljonit elanikku 16. Islas Baleares (Palma de Mallorca, catalan): 1,1 miljonit elanikku 17. Islas Canarias (Santa Cruz de Tenerife, castellano): 2,1 miljonit elanikku
  • 2. Galicia
  • 3. NimetusHispaania ja Portugali riigid asuvad Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel. Poolsaar on saanud omanime kas Püreneede mäestiku või Ebro jõe järgi. Püreneede mäestik lahutab HispaaniatPrantsusmaast, Ebro jõgi saab alguse Cantabria mägedest ja voolab kagusse, suubudesVahemerre Lõuna-Kataloonias. Ebro jõe äärde jääb Zaragoza linn.Hispania nimetuse võtsid kasutusele vanad roomlased, selle päritolu on jäänud segaseks.Portugali tänane nimetus tuleneb roomlaste varasest Portus Cale linnast tänase Porto linnalähedal, Douro jõe suudmealal. Galicia nimetus tuleneb roomlaste Gallaecia provintsi nimest,mis omakorda on nime saanud sealse muistse keldi hõimu järgi.PiiridKuna roomlased ka poolsaare vallutasid, siis jagasid nad ta provintsideks. Provintsid olidalguses Hispania Ulterior ja Hispania Citerior (Tarraconensis). Hiljem jagunes Ulteriorkaheks, Tarraconensis kolmeks, kokku sai viis provintsi:1) Baetica (tänane Andaluusia, pealinn Córdoba)2) Lusitania (tänase Portugali kesk- ja lõunaosa ning tänane Extremadura)3) Hispania Tarraconensis (tänase Cataluña, Aragóni, Navarra, Baskimaa ja Cantabria alad,pealinn4) Gallaecia (tänase Asturia, Galicia ja Põhja-Portugali alad, pealinn Bracara Augusta ehktänane Braga)5) Hispania Carthaginensis (tänase Valencia, Murcia ja Castilla alad, pealinn Carthago Novaehk tänane Cartagena)Tollest ajast on mõned nimetused säilinud tänapäevani, näiteks Cantabria ja Baskimaa(roomlaste Vascones). Hispania viis provintsiKui Rooma riik 5. sajandil lagunes, sai ka Ibeeria poolsaar endale uued omanikud, esialguerinevad germaani hõimud. Galicias loodi sueebide kuningriik, ülejäänud poolsaar läks
  • 4. läänegootide (visigootide) võimu alla. Aastaks 585 vallutasid viimased ka Galicia.Läänegootide pealinnaks sai Toledo. Visigootide riik711. aastal tulid Põhja-Aafrikast araablased koos berberitega (islamiusulised ehk muslimid).Mõne aastaga vallutasid muslimid enamuse poolsaare, ent said aastal suvel 722 lüüa Astuuriakuningriigi asutaja Pelayo vägedelt. 732 pandi muslimite edasitung Euroopas seisma KarlMartell’i poolt Poitiers’ (ehk Tours’i) lahingus Gallias (tänane Prantsusmaa). Muslimite kalifaat HispaaniasEnamus Pürenee poolsaarest jäi siiski muslimite kätte ja kuna Araabia kultuur oli tollalkaugelt enam arenenud kui Euroopa, siis kujunes tollane Lõuna-Hispaania ala üheksarenenumaks ja kultuursemaks piirkonnaks maailmas. Ühtlasi mõjutasid araablased kohalikkuvulgaarladina keelt, millest Cantabrias hakkas kujunema tänapäevane hispaania (kastiilia)keel. Araabia keelele kohalik rahvas üle ei läinud ja islami ning kristluse vahel toimusidjärgnevatel sajanditel pidevad sõjad. Muslimite valdused poolsaare lõuna- ja idaosas olidalgselt suure Araabia (Damaskuse) kalifaadi osa, mis iseseisvus peale dünastiatevahelistvõimuvõitlust (Damaskuse kaliifid olid Umaijaadid, kuni nad aastal 750 kukutati
  • 5. Abbassiidide poolt, kes ühtlasi tegid riigi uueks pealinnaks Bagdadi). Hispaanias oli kaliifiasevalitsejaks emiir, kes resideerus Córdoba’s.Peale Umaijaadide kukutamist Damaskuses enamus suguvõsast tapeti. Põgenema pääsesprints Abd al-Rahman, kellel õnnestus minna Andaluusiasse ja allutada Córdoba endavõimule. Temast sai sõltumatu emiir, kes ei tunnistanud Bagdadi kaliifide võimu (aastal 756).Aastal 929 võttis emiir endale Córdoba kaliifi tiitli, ent sajand hiljem riik lagunes (aastal1031) väikesteks emiraatideks. Järgnevate sajandite jooksul langesid need üksteise järelkristlaste kätte, kuni aastal 1491 alistus viimane, Granada emiraat. Seda muslimiteminemaajamist nimetatakse tagasivallutamiseks (reconquista) ja selle lõpuks loetakse 2.jaanuari 1492, kui tollased Hispaania valitsejad Fernando ja Isabel Granada üle võtsid.Kristlikest riikidest oli esimene aastal 718 asutatud Astuuria kuningriik, mis aastal 910jagunes kolmeks (Leóni, Galicia ja Astuuria) ja 924 taasühendati Leóni kuningriigi nime all.Aastal 824 asutati baskide poolt Navarra kuningriik.Kirde-Hispaanias loodi aastal 801 frankide poolt Barcelona krahvkond, mis 1162 ühendatiAragóni kuningriigiga. Aragón oli iseseisvunud 1035. aasta järel, kui Navarra kuningriiklagunes. Varasema Leóni kuningriigi baasil kujunes välja Kastiilia kuningriik. Portugal olikuni 12. sajandini Leóni kuningate võimu all, iseseisvudes alles 1128. Aastal 1139 võttisPortugali valitseja endale kuninga tiitli, mida 40 aastat hiljem kinnitas ka paavst. Sellest ajaston Portugal olnud eraldi riik.1469. aastal abiellusid Kastiilia printsess Isabeli ja Aragóni prints Fernando. Isabel sai 1474.aastal Kastiilia kuningannaks, Fernando 1479 Aragóni ja Lõuna-Itaalia kuningaks. Selleabieluga ühendati Hispaania. Veidi hiljem, 16. sajandil, valitses Carlos I (Karl V) lisaksHispaaniale ja Lõuna-Itaaliale ka Saksamaa, Burgundia ja Madalmaade üle ning hispaanlasedkoloniseerisid enamuse Ladina-Ameerikast. Sakslaste ja hispaanlaste vahel säilis tihe seotuskuni aastani 1700, mõlemat riiki valitsesid Habsburgid.
  • 6. Üleval Hispaania aastal 1035, all aastal 1480.
  • 7. Habsburgide impeerium aastal 1547 (tänane Saksamaa ei olnud pärusvaldus, seal valitsesKarl V valitud Püha Rooma riigi keisrina, küll aga oli pärusvalduseks Austria)Karl V järel sai Püha-Rooma ja Austria valitsejaks tema vend Ferdinand, Hispaania koosLõuna-Itaalia ja Madalmaadega läks tema poja Felipe kätte. Viimane oli 1554-1558 abielusInglismaa kuninganna Mary’ga, kuid lapsi neil ei olnud ja Inglismaast seetõttu Habsburgidevaldust ei saanud. Küll aga päris Felipe 1581 Portugali trooni ning Habsburgid valitsesid sealkuni 1640. aastani.1700. aastal suri viimane Habsburgide kuningas ja Hispaania troonile tuli PrantsuseBourbon’ide dünastia. See põhjustas suure sõja (1701-1714 Hispaania pärilussõda), sestkardeti, et tulevikus võidakse Hispaania ja Prantsusmaa ühendada. Nii siiski ei läinud,mõlemad riigid jäid omaette. Aastal 1808 puhkes Hispaanias ülestõus ja Borbónid kukutati,seda kasutas ära Prantsuse keiser Napoleon, kes riigi vallutas ning oma venna JosephBonaparte’i kuningaks tõstis. 1813 said prantslased siiski lüüa ja taastati varasem Borbónidevalitsus. Samal ajal olid aga iseseisvuse välja kuulutanud Hispaania kolooniad Ameerikas.Hispaania koloniaalimpeeriumi aeg sai läbi, kuid hispaania keel jäi üheks kõnelduimakskeeleks maailmas.
  • 8. Hispaania koloniaalimpeerium aastal 1800Isikuid Hispaania ajaloost kuni 19. sajandiniSantiago el Mayor († 44) ehk Püha Jaakobus Vanem oli üks Jeesus Kristuse jünger, kesJuudamaal hukati ja kelle säilmed legendi järgi maeti hiljem tänapäevase Santiago deCompostela alale Galicias. Temale on pühendatud Santiago de Compostela katedraal, ükstuntumaid palverändurite sihtkohti maailmas.Pelayo († 737) oli esimene Astuuria kuningas, kes umbes aastal 722 lõi tagasi muslimite väedja alustas sellega reconquista.Roland († 778) ehk Hruodland oli franki rüütel Karl Suure teenistuses, kes sai surmaRoncevaux’ lahingus, mille Hispaaniasse tunginud Karl Suur kaotas baskidele. Selle lahingualusel on valminud prantslaste kuulsaim keskaegne eepiline poeem La Chanson de Roland.Abd-ar-Rahman III (891-961) oli esimene Córdoba kaliif, kes valitses Hispaanias aastail912-961 (kuni aastani 929 emiirina). Muslimite Hispaania oli tema ajal kultuurseim jaarenenuim piirkond Euroopas.El Cid Campeador (1043-1099), ristinimega Rodrigo Díaz de Vivar, oli kastiilia rüütel jasõjapealik, kelle seiklustest on kirjutatud keskaegse Hispaania kuulsaim keskaegne eepilinepoeem El Cantar de Myo Cid. Ta oli aastail 1094-1099 Valencia linnas sisuliselt sõltumatuvalitseja. Ta oli ametlikult Leóni, Kastiilia, Galicia ja Portugali kuninga Alfonso VI (valitses1065/1072-1109) vasall.Santo Domingo de Guzmán (1170-1221) oli keskaegne munk ja pühak, kes asutas 1215-1217 dominiiklaste ordu (Ordo Praedicatorum). See ordu levis üle maailma, ka EestisTallinnas asutasid dominiiklased 13. sajandil oma kloostri (Püha Katariina klooster).Dominiiklased olid katoliku munkadest ühed haritumad ja sõnaosavamad.
  • 9. Alfonso X (1221-1284), hüüdnimega el Sabio (Tark), oli Kastiilia kuningas 1252-1284. Temaajal sai castellano Hispaania ametlikuks asjaajamiskeeleks.Tomás de Torquemada (1420-1498) oli Hispaania suurinkvisiitor (Inquisidor General)aastail 1483-1498, kurikuulus oma julmuse poolest. Hispaania Invisitsioonil on tänasenilegendaarselt halb maine tänu temale.Alejandro VI (1431-1503) ehk Rodrigo Lanzol y de Borja oli Rooma paavst aastail 1492-1503, kuulus oma korrumpeerituse ja nepotismi tõttu.Cristoforo Colombo (1451-1506) ehk Cristóbal Colón oli itaalia päritolu Hispaaniameresõitja, kes avastas 1492 moodsa Euroopa jaoks Ameerika.Fernão de Magalhães (1480-1521) oli portugali meresõitja Hispaania teenistuses, kes alustasesimest merereisi ümber Maa. Hukkus Filipiinidel.Juan Sebastián Elcano (1476-1526) oli Magalhães’i meeskonnakaaslane, kes lõpetasesimese ümbermaailmareisi.Hernán Cortés (1485-1547) vallutas asteekide riigi tänases Mehhikos.Francisco Pizarro (1471-1541) vallutas inkade riigi tänases Peruus.Ignacio de Loyola (1491-1556) oli Jesuiitide Ordu (Societas Iesu) asutaja.Bartolomé de las Casas (1484-1566) oli Hispaania vaimulik, dominikaani munk, kellest saiesimene indiaanlaste õiguste eest seisja ja orjusevastane aktivist.Pedro de Valdivia (1500-1554) vallutas tänapäeva Tšiili.El Greco (1541-1614) ehk Δομήνικος Θεοτοκόπουλος oli kreeka päritolu kuulus hispaaniamaalikunstnik.Miguel de Cervantes (1547-1616) oli hispaania kirjanik, moodsa kirjakeele rajajaid.Félix Lope de Vega (1562-1635) oli hispaania näitekirjanik.Diego Velázquez (1599-1660) oli hispaania maalikunstnik.Francisco de Zurbarán (1598-1644) oli hispaania maalikunstnik.Gaspar Sanz (1640-1710) oli hispaania helilooja.Francisco de Goya (1746-1828) oli hispaania maalikunstnik.
  • 10. SOCIETAS IESU Ιησούς ΧριστόςAsutati 15.08.1534 Pariisis Saint-Pierre de Montmartre’i kirikus.Asutajaliikmeteks olid Ignacio de Loyola, Francisco Javier, Diego Laínez, Nicolás Bobadilla,Alfonso Salmeron, Pierre Favre ja Simão Rodrigues.Eesmärgiks oli kaitsta katoliku kirikut reformatsiooni eest, levitada katoliiklust paganlikerahvaste juures ja viia jumalasõna rahvani. Vahendiks olid neil eelkõige haridus japropaganda. Jesuiidi koolid kujunesid oma aja parimateks, neis on õppinud näiteks RenéDescartes, Miguel de Cervantes, kardinal Richelieu, Molière, Voltaire, Denis Diderot,Maximilien Robespierre, Charles de Talleyrand, Arthur Conan Doyle, Martin Heidegger,James Joyce, Charles de Gaulle, Antoine de Saint-Exupéry, Fidel Castro, Michel Foucault,Gabriel García Márquez, Bill Clinton*, Salma Hayek** ja Stefan Raab.* Georgetown University (Washington, D.C.)** Universidad Iberoamericana (Mehhiko)Hispaania valitsejad alates 1475. aastast1474-1504 Isabel I, Kastiilia kuninganna (reina de Castilla)1479-1516 Fernando II, Aragóni kuningas (rey de Aragón)
  • 11. 1504-1555 Juana la Loca, Kastiilia kuninganna (reina de Castilla)1516-1555 Juana la Loca, Aragóni kuninganna (reina de Aragón)1Casa de Austria (Habsburgid)1516-1556 Carlos I, Hispaania kuningas (rey de España)2 = Karl V1556-1598 Felipe II, Hispaania kuningas (rey de España)31598-1621 Felipe III, Hispaania kuningas (rey de España)41621-1665 Felipe IV, Hispaania kuningas (rey de España)51665-1700 Carlos II, Hispaania kuningas (rey de España)6Casa de Borbón1700-1724 Felipe V, Hispaania kuningas (rey de España)71724 Luis I, Hispaania kuningas (rey de España)81724-1746 Felipe V, Hispaania kuningas (rey de España)1746-1759 Fernando VI, Hispaania kuningas (rey de España)91759-1788 Carlos III, Hispaania kuningas (rey de España)101788-1808 Carlos IV, Hispaania kuningas (rey de España)111808 Fernando VII, Hispaania kuningas (rey de España)121 Isabeli ja Fernando abiellumisega Kastiilia ja Aragóni troonid sisuliselt ühendati, ehkki ametlikult jäidvalitsema erinevad isikud ja eksisteerisid erinevad riigid. Vanemate surma järel päris nende tütar Juana(hüüdnimega Hull) mõlemad troonid ja sai sellega ühendatud Hispaania esimeseks valitsejaks, kuigi tavaimuhaiguse (depressioon) tõttu valitses reaalselt ta poeg, Püha Rooma keiser Karl V.2 Valitses samaaegselt Saksamaal, Lõuna-Itaalias, Madalmaades ja Tšehhis3 Valitses samaaegselt Lõuna-Itaalias ja Madalmaades, 1580-1598 ka Portugalis. Oli 1554-1558 Inglismaakuninganna abikaasa. Inglased ja hollandlased peavad teda fanaatiliseks katoliiklaseks ja üheks veriseimakstüranniks Euroopa ajaloos.4 Valitses samaaegselt ka Lõuna-Itaalias ja Portugalis.5 Valitses samaaegselt ka Lõuna-Itaalias, Burgundias, Flandrias ja Milanos, 1621-1640 ka Portugalis. Tema ajaltegutses Olivares, tuntuim barokiaegse Hispaania poliitik.6 Valitses samaaegselt ka Lõuna-Itaalias, Milanos, Burgundias ja Flandrias. Oli alaarenenud nii füüsiliselt kuivaimselt (pikaaegse suguvõsasiseste abielude tulemus). Tõenäoliselt ka impotent, lapsi tal ei olnud. Temasurmaga suri välja ka Hispaania Habsburgide suguvõsa ning järgnes Hispaania pärilussõda, mille tagajärjeltõusis troonile Borbónide dünastia (Prantsuse kuninga Louis XIV järglased).7 Oli aastani 1713 ka Milano hertsog, Napoli kuningas, Sardiinia kuningas, Sitsiilia kuningas, Brabanti hertsog jaFlandria krahv. Ta oli Prantsuse „Päikesekuninga“ Louis XIV pojapoeg. Depressiivne.8 Sai troonile peale oma isa Felipe V tagasiastumist jaanuaris 1724, kuid suri juba sama aasta augustis rõugetesseja ta isa naasis troonile.9 Väga melanhoolse ja ujeda iseloomuga mees, armastas muusikat ja täpsuslaskmist. Kustus peale oma abikaasasurma. Ta oli Felipe V poeg.10 Felipe V poeg, üks tollase Euroopa valgustatud absolutiste. Edendas kultuuri ja oli liberaalne erinevateusulahkude suhtes. Enne Hispaania troonile asumist oli ta Napoli ja Sitsiilia kuningas. Carlos III ajal kujunesvälja tänane puna-kollane Hispaania riigilipp.11 Tema ajal mängisid õukonnas tähtsat rolli kuninganna Maria Luisa ning viimase soosik Manuel Godoy. Taloobus troonist 1808, kui hispaanlased mässasid ning Hispaania oli juba sisuliselt Napoleon I võimu all. Elaspeale troonist loobumist algul Prantsusmaal, alates 1812 Itaalias koos oma naise ja Godoy’ga. Hispaaniasse eilubatud neil enam naasta.12 Carlos IV poeg, kes sai troonile peale isa tagasiastumist märtsis 1808, kuid kes kukutati prantslaste poolt jubasama aasta mais. Oli seejärel kuni märtsini 1814 vangina Prantsusmaal ühes palees (Château de Valençay).
  • 12. Casa de Bonaparte1808-1813 José I, Hispaania kuningas (rey de España)13Casa de Borbón1813-1833 Fernando VII, Hispaania kuningas (rey de España)1833-1868 Isabel II, Hispaania kuninganna (reina de España)14Casa de Saboya1870-1873 Amadeo I, Hispaania kuningas (rey de España)15República Española1873 Estanislao Figueras, Hispaania president (Presidente de la República)1873 Francisco Pi y Margall, Hispaania president (Presidente de la República)1873 Nicolás Salmerón, Hispaania president (Presidente de la República)1873-1874 Emilio Castelar, Hispaania president (Presidente de la República)1874 Francisco Serrano, Hispaania president (Presidente de la República)Casa de Borbón1874-1885 Alfonso XII, Hispaania kuningas (rey de España)16Troonile naastes taaskehtestas ta autokraatliku valitsuse ja püüdis naasta vana korra juurde, kuid selle tulemuseksolid rahutused ja revolutsioonid nii Hispaanias kui Ameerikas. Tema ajal hävis lõplikult Hispaania impeerium,riik jäi nii majanduslikult kui sõjaliselt ülejäänud Euroopast maha. Hoolimata neljast abielust (kaks neist sõlmista oma õetütardega) ei olnud tal poegi ja ta pärandas trooni tütrele.13 Prantsuse keisri Napoleon I vanem vend, oli eelnevalt 1806-1808 Napoli kuningas. Pandi ametisse venna pooltja oli kuningana ise üsna passiivne. Saatis laiali inkvisitsiooni, toetus valitsemises liberaalidest frankofiilidele(afrancesados). Tema ajal algas Hispaania Ameerika asumaade iseseisvumine, esimesena 1810 Venezuelas.Loobus troonist peale kaotust brittidele Vitoria lahingus juunis 1813.14 Sai troonile 3-aastasena ja alguses valitses regendina tema ema (kes oli ühtlasi ta täditütar). Kuna trooni taotleska ta isa vend Carlos, siis algasid kodusõjad ehk karlistide sõjad (Guerras Carlistas), mis kestsid 1833-1840,1846-1849 ja 1872-1876. Hispaania mandus tema valitsusajal edasi, kuni järjekordne ülestõus ta võimultkukutas. Elas ülejäänud elu Pariisis, suri 1904.15 Ühendatud Itaalia esimese kuninga poeg, Savoia dünastiast. Valiti peale Isabel II troonistloobumist Hispaaniaparlamendi (Cortes) poolt kuningaks. Loobus troonist, kuna jamasid oli liiga palju (karlistid, streigid,õukonnaintriigid, parteiintiigid, tapmiskatsed, jne). Nimetas hiljem Hispaaniat hullude puuriks („No entiendonada, esto es una jaula de locos“).16 Isabel II poeg. Kuna Isabel II abikaasa oli homo, siis ta isa pole kindel. Sai troonile peale vabariikliku korraammendumist. Suri paar päeva enne oma 28. sünnipäeva düsenteeriasse.
  • 13. ALFONSO XIII 1886-1941 Hispaania kuningas (rey de España) 17.05.1886-14.04.1931Alfonso XII postuumne poeg, sai kuningaks oma sünnihetkel. Ta ema oli Austria-Ungariprintsess Maria Christina, Erzherzog Karl Ferdinand’i tütar. Kuni 1902. aastani oli emaHispaania regendiks, sekkumata suurde poliitikasse.Valitsust juhtis Alfonso XIII ajal Ministrite Nõukogu president (Presidente del Consejo deMinistros). Kuningal endal oli paar huviala, mida ta toetas, eelkõige turism ja jalgpall. 1918kannatas ta suure gripiepideemia käes, mis nõudis üle maailma 50 miljoni inimese elu(rohkem kui keskaegne „must surm“). Seda hakati kutsuma Hispaania gripiks, sest Hispaaniaoli tollases maailmasõjas neutraalne ning uudised rääkisid haigusepideemiast vabalt, mistõttuülejäänud Euroopa, kus uudised oma riigi gripiohvritest puudusid (neid ei lubatud moraalisäilitamise huvides avaldada), pidas seda vaid Hispaaniat puudutavaks epideemiaks.1923-28.01.1930 oli peaministriks ja sisuliselt diktaatoriks kindral Miguel Primo de Rivera(1870-1930). Koos oma rahandusministri José Calvo Sotelo’ga suudeti Hispaania majandust1920.-tel edukalt elavdada, kuid USA börsikrahh 1929 ja sellele järgnenud ülemaailmne kriisviisid Primo de Rivera languseni. Diktaator suri paar kuud hiljem Pariisis, tema järglanevalitsusjuhi kohal kindral Dámaso Berenguer ei suutnud olukorda parandada. Aprillis 1931põgenes Alfonso XIII riigist, ehkki ametlikult troonist ta ei loobunud. Ta elas kogu omaülejäänud elu Roomas, Hispaaniasse teda enam ei lubatud.
  • 14. SEGUNDA REPÚBLICA ESPAÑOLA 14.04.1931-01.04.1939Aprillist oktoobrini 1931 oli valitsusjuhiks Niceto Alcalá-Zamora (1877-1949), kellestdetsembris 1931 sai Hispaania Vabariigi president. Värske vabariigi põhiseadus nägi ettesõnavabaduse, naiste valimisõiguse, õiguse lahutada abielu, aadlike eesõiguse kaotamise,katoliku kiriku eesõiguste kaotamise, jms. Primo de Rivera parempoolsest diktatuuristväsinud rahvas tegi järsu pöörde vasakule, see aga tekitas nüüd ühiskonnas suuri pingeid.President Alcalá-Zamora, kes oli katoliiklane, ei olnud sobiv isik neid pingeid maandama,omades erimeelsusi nii parem- kui vasakpoolsetega.1931-1933 ja uuesti veebruarist maini 1936 oli peaministriks Manuel Azaña (1880-1940), kesmais 1936 valiti presidendiks. Azaña oli vasaktsentrist, äge monarhia- ja kiriku-vastane, kesleidis vaenlasi nii parempoolsete kui kommunistide seast. 1936 valimisteks, peale seda, kuiAlcalá-Zamora oli parlamendi laiali saatnud, suutis Azaña saavutada sotsialistide (PSOE ehkPartido Socialista Obrero Español), kommunistide (PCE ehk Partido Comunista de España),marksistide (POUM ehk Partido Obrero de Unificación Marxista) ja vabariiklaste (IzquierdaRepublicana ja Unión Republicana) liitumise ühtseks Frente Popular valimisliiduks, mistuligi võitjaks. Alcalá-Zamora tagandati ja Azaña valiti uueks presidendiks.Euroopa oli tollal jagunenud selgelt kahte leeri, kes toetasid vastavalt kas parem-äärmuslasi(natsionaalsotsialiste ja fašiste) või vasakpoolseid. Frente Popular ühendas eelkõige neid, kesei tahtnud Hitleri ja Mussolini tüüpi valitsusi Hispaaniasse ning olid selle nimel valmistegema koostööd ka kommunistidega.Vasakpoolsete võit ei olnud parempoolsete sõjaväelaste jaoks vastuvõetav. Järgnes kodusõda(17.07.1936-01.04.1939).
  • 15. GUERRA CIVIL ESPAÑOLA 1936-1939 Salvador Dalí Construcción blanda con judías hervidas (Premonición de la Guerra Civil)Oktoobris 1933 oli endise diktaatori Primo de Rivera poeg José Antonio Primo de Riveraasutanud Hispaania fašistliku liikumise Falange Española. Noor Primo de Rivera hukatimässukatse eest sügisel 1936.Teine parempoolne liikumine, mis taotles vabariigi kaotamist, oli karlistide oma. Paraku suriseptembris 1936 viimane Fernando VII venna Carlos’e meessoost järglane Alfonso Carlos jalähim sugulane olnuks seega kukutatud kuningas Alfonso XIII, keda karlistid pidasid agareeturiks. Nii jäid karlistidele küll nende poliitilised ideaalid, aga ei olnud enamtõsiseltvõetavat troonipretendenti.Karlistide kõrval esindasid monarhiste ka Alfonso XIII pooldajad.Antikommunistidest ja katoliiklastest parempoolsed kuulusid omaette parteisse (CEDA ehkConfederación Española de Derechas Autónomas).Neile lisandusid Aafrikas viibivad väeüksused, keda juhtis kindral Francisco Franco.Kõiki parempoolseid kokku kutsuti natsionalistideks (nacionales), nii nagu vasakpoolseidvabariiklasteks (republicanos). Viimaste poolel osales sõjas ka hilisem kuulus briti kirjanikGeorge Orwell. Sõja võitsid parempoolsed Franco juhtimisel.
  • 16. FRANCISCO FRANCO 1892-1975 Generalísimo Caudillo de España 1939-1975Sündis El Ferroli linnas Galicias, ta esivanemad olid kõik olnud mereväelased. Sõjaväelasekssai ka ta ise ning 1920 liitus Hispaania võõrleegioniga, saades 1923 selle juhiks. 1928-1932jutis ta sõjaväeakadeemiat Zaragozas, mis seejärel aga suleti. Vasak-poolse valitsusega ta jubatollal läbi ei saanud. 1934 osales ta Astuurias tööliste ülestõusu mahasurumises. 1936 oli taKanaari saartel teenistuses, kui algas valitsusevastase vandenõu organiseerimine. Pealemõningast kõhklust Franco ühines vandenõuga ja kujunes natsionalistide juhiks kodusõjas.Franco oli diktaator, kes keelustas kommunismi ja kes takistas vähemusrahvaste kultuuri ningautonoomia arengut. Ta represseeris teatud ulatuses oma poliitilisi vastaseid ja pooldasmonarhiat (määras oma järeltulijaks kuningana Alfonso XIII pojapoja Juan Carlos’e). Samasei saa teda pidada ka fašistiks või natsionaalsotsialistiks. Ta jäi kõrvale II maailmasõjast japeale Hitleri lüüasaamist distantseerus täielikult natsidest. Kui 1960.-tel toimusid ülemaailmanoorterahutused, siis Hispaanias karistati meelt avaldavaid tudengeid karmilt. Samasmajandusel läks sel ajal hästi (majandusime 1959-1973).Franco suri 20. novembril 1975. Tema ainus laps on Maria del Carmen Franco y Polo.
  • 17. JUAN CARLOS I 05.01.1938 Rey de España desde el 22 de noviembre de 1975Sündinud Rooma linnas Itaalias. Hispaaniasse kolis aastal 1948.Tema isa oli Alfonso XIII poeg Juan de Borbón, conde de Barcelona (1913-1993) ja emaMaría de las Mercedes de Borbón-Dos Sicilias (1910-2000).1956 tulistas ta kogemata surnuks oma noorema venna Alfonso (1941-1956).1962 abiellus Kreeka kuninga Paulos I tütre Sofía’ga (sünd. 1938).Lapsed: tütar Elena de Borbón y Grecia, duquesa de Lugo (sünd. 1963) tütar Cristina de Borbón y Grecia, duquesa de Palma de Mallorca (sünd. 1965) poeg Felipe de Borbón y Grecia, príncipe de Asturias (sünd. 1968)Kaheksa lapselast. Troonipärijal Felipe’l on kaks tütart, Leonor (sünd. 2005) ja Sofía (sünd.2007). Felipe abikaasa on endine ajakirjanik Letizia (sünd. 1972), kellele see on teine abielu(esimene oli ühe õpetajaga).Kuninga roll on Hispaanias oma riigi ja rahva esindamine, poliitilist võimu tal ei ole.Konservatiivsest taustast hoolimata on kuningas ilma vastuseisuta allkirjastanud mitmeidliberaalseid seadusakte, tuntuim neist 2005. aastal homoabielude lubamine.Üsna aktiivselt on kuningas tegelenud Iberoameerika suhetega, mis hõlmavad Hispaaniat,Portugali ja Ladina-Ameerika riike.
  • 18. TÄNAPÄEVA HISPAANIA la Rojigualda Bandera de EspañaFranco oli enne oma surma pannud paika Juan Carlos’e saamise Hispaania kuningaks. Ühtlasijätkas tööd 1973. aasta lõpus ametisse astunud valitsus, mida juhtis Carlos Arias Navarro(1908-1989) ja mille ehk mõjukaim liige oli Manuel Fraga Iribarne17 (1922-2012). Lisaksneile mängis olulist rolli demokraatiale üleminekul endine valitsusjuht Torcuato FernándezMiranda18 (1915-1980), kelle Juan Carlos I määras nüüd parlamendi (Cortes) esimeheks.Kuna valitsusjuht Arias oli väga konservatiivne ning vastu igasugus-tele reformidele, siisvahetati ta kuninga poolt peatselt välja. Uus valitsusjuht (presidente del Gobierno de España)Adolfo Suárez (sünd. 1932) püsis ametis juulist 1976 kuni jaanuarini 1981.Suárez ja Fernández Miranda viisid Hispaania 1970.-te lõpus Franco-aegsest diktatuuristdemokraatiasse. Mõlemad mehed olid konservatiivid, endised Franco pooldajad, kes samasnägid möödapääsmatut vajadust riiki reformida. Taas tekkis poliitiline pluralism, Franco ajalkeelustatud sotsialistid (PSOE) sai taas õiguse tegevust jätkata ning asutati mitu uut parteid.Unión de Centro Democrático (UCD) oli Suárez’i enda asutatud tsentristlik partei, mis juunis1977 toimunud esimestel vabadel valimistel võitis 166 kohta parlamendi 350 kohast.Järgmistel valimistel 1979 saadi 168 kohta, kuid seejärel algasid sisetülid ja partei lagunes.Oktoobris 1982 toimunud valimistel sai UCD kõigest 11 kohta ja lõpetas aasta hiljemtegevuse. Suárez oli valitsusjuhi kohalt selleks ajaks lahkunud, tema järglaseks sai kunagiserahandusministri José Calvo Sotelo vennapoeg Leopoldo Calvo-Sotelo (1926-2008). Seosesvalimiskaotusega kaotati ka valitsusjuhi koht.17 Fraga oli pärit Lugo linnast Galicias.18 Temale oli Franco usaldanud noore Juan Carlos’e harimise ja teda võib pidada noore tronipärija poliitiliseksmentoriks.
  • 19. Partido Socialista Obrero Español (PSOE) on sotsialistlik partei, mille asutas 1879. aastaltöölisliikumise aktivist Pablo Iglesias19 (1850-1925). Oli 1939-1977 keelustatud. Pablo Iglesias, PSOE asutaja ja esimene juht1977. aasta valimistel sai PSOE 118 kohta Cortes’is ja 1979. aastal 121 kohta, olles tollanejuhtiv opositsioonipartei. Oktoobris 1982 võitis PSOE valimised, saades Cortes’i alamkojas(Congreso de los Diputados) 177 kohta ning ülemkojas (Senado de España) 157 kohta(kokku on Senatis 254 kohta). PSOE esimees Felipe González (sünd. 1942) sai valitsusjuhiksning jäi sellesse ametisse kuni maini 1996. Peale valimiskaotust 1996 läks PSOE taasopositsiooni, lüüa saadi ka 2000. aasta valimistel. Aastal 2001 sai uueks parteijuhiks JoséLuis Rodríguez Zapatero (sünd. 1960), kellega koos kasvas ka PSOE populaarsus. 2003 olipartei teravalt kriitiline Iraagi sõja suhtes. Märtsis 2004 võideti üld-valimised ja Zapatero saivalitsusjuhiks, sellest ametist lahkus ta detsembris 2011 peale suurt valimiskaotust(parlamendi alamkojas saadi vaid 110 kohta). Zapatero järglaseks PSOE peasekretäri kohalsai Alfredo Pérez Rubalcaba (sünd. 1951).Partido Popular (PP) on konservatiivne partei, mille asutas 1989 Manuel Fraga Iribarne.Selle eelkäijaks oli veebruaris 1976 samuti Fraga poolt asutatud konservatiivne AlianzaPopular, mis nii 1977 kui 1979 sai üldvalimistel väga kehva tulemuse. Seejärel 1982 saadiPSOE järel teine tulemus, kuid 1986 tuli uus madalseis. Fraga otsustas seepeale parteidreformida ja nii sündis PP. Fraga toetusel sai partei juhiks José María Aznar (sünd. 1953),kes märtsis 1996 viis partei valimisvõidule. Aznar ise oli järgmise kaheksa aastat valitsusjuht,võites ka märtsis 2000 toimunud valimised. Majandusel läks hästi. Märtsis 2004 toimunudvalimiste eel pingestasid olukorda esiteks Iraagi sõda, mis oli Hispaanias väga ebapopulaarne,19 Iglesias, nagu ka Franco, sündis El Ferroli linnas Galicias. Ta oli pärit puruvaesest perekonnast, kus isa suri jaema oli sunnitud kerjama. Läks 12-aastaselt tööle (trükitöölisena), haris end iseseisvalt, õppis ära prantsuse keeleja selle kaudu sai mõjutusi revolutsiooni- ning sotsialismiideedest. Asutas PSOE koos 24 mõttekaaslasegaMadridis, istus hiljem korduvalt kinni ja elas vaesuses. Kuid 1910 valiti ta esimese sotsialistina Hispaaniaparlamendi liikmeks ja ta surma järel detsembris 1925 osales matuserongkäigus üle 150,000 hispaanlase.
  • 20. ja teiseks Madridis 11. märtsil toimunud terrorirünnak, milles hukkus 191 inimest. PP saivalimistel lüüa ja läks opositsiooni, uueks juhiks oli 2003. aastal saanud Mariano Rajoy20(sünd. 1955). Märtsis 2008 saadi valimistel järjekordne kaotus, kuid ülemaailmnemajanduskriis hakkas peagi Zapatero valitsuse populaarsust kiiresti kahandama. Novembris2011 toimusid ennetähtaegse valimised, milles PSOE sai hävitava kaotuse. Rajoy moodustasuue valitsuse. Hispaania peaminister Mariano RajoyPartido Comunista de España (PCE) on kommunistlik partei, PP ja PSOE järel suuruseltkolmas Hispaanias. Asutati 1921. aastal ja omandas olulise mõju kodusõja ajal, kuid oliseejärel 1939-1977 keelatud. Valimistel neid edu ei saatnud ja 1982. aasta kaotuse järel lahkusametist üle 20 aasta parteid juhtinud Santiago Carrillo (sünd. !915), kes koos omapooldajatega hiljem üldse välja visati. Carrillo oli mõõdukas (nn. eurokommunist) ja eisobitunud noorte radikaalide vaadetega. 1986 moodustasid kommunistid koos teisteradikaalsete vasakpoolsetega valimisliidu Ühendatud Vasak (Izquierda Unida), mis valimistelon tavaliselt saanud kolmanda koha. Valimisliidu juhiks on alates detsembrist 2008 Cayo LaraMoya (sünd. 1952), kommunistliku partei juht alates novembrist 2009 aga vähetuntud JoséLuis Centella (sünd. 1958).Ühiskonna areng 1976-20111960.-il muutus Hispaania populaarseks turistide seas.1976. aasta järel legaliseeriti pornograafia, striptiis ja homoseksualism. Abielurikkumise eestkohtulikult karistamine kadus 1978, abielulahutus sai võimalikuks 1981. Hispaania muutusüheks seksuaalselt kõige liberaalsemaks riigiks maailmas, kus seksuaalelu võib alustada juba13-aastaselt ja kus prostitutsioon ei ole karistatav (samas ei ole ka ametlikult lubatud ja20 Pärit Santiago de Compostela linnast Galicias.
  • 21. reguleeritud). Aastast 2005 on seadustatud samasooliste abielud. Abort on alates 1985. aastastlubatud, kuid vaid erijuhtudel. Samal ajal on vähenenud sündivus, elanikkond vananeb.1977 käis tööl 22% Hispaania naistest, 1984 juba 33%. Samuti kasvas kiiresti kõrghariduseganaiste osakaal. Aastaks 2008 jõudis töölkäivate naiste osakaal Hispaanias juba 43%-ni, pealeseda on majanduskriisi ja suure tööpuuduse tõttu pisut langenud. Siiski on kohati veel säilinudsuhtumist, et naise ülesanne on kodu ja laste eest hoolitseda ning et mees peaks raha teenima.Kõrgharidust omandavaid naisi on aga meestest juba rohkem, tulevikus on sellel ilmseltoluline roll ühiskonna muutumises.06.12.1978 kiideti rahvahääletusel heaks uus Hispaania põhiseadus.23. veebruaril 1981 toimus riigipöördekatse, kus parempoolset riigikorda pooldavadohvitserid kolonelleitnant Antonio Tejero (sünd. 1932) juhtimisel võtsid parlamendi javalitsuse pantvangi. Tejero oli üritanud riigipööret ka juba 1978 ja selle eest ka vangisistunud. Riigipööre kukkus läbi peale ca 20 tundi kestnud pantvangidraamat, keegi viga eisaanud. Tejero karistuseks oli 15 aastat vanglat.1982-1996 vasakpoolne valitsus.1986 ühinesid Hispaania ja Portugal Euroopa Ühendusega, millest 1993. aastaks kasvas väljaEuroopa Liit (Unión Europea).1992 toimusid Barcelona olümpiamängud.1996-2004 parempoolne valitsus.2002 võeti kasutusele euro.11.03.2004 terrorirünnak Madridi rongides, 191 hukkunut.2004-2011 vasakpoolne valitsus.2008. aastast on suure avalikkuse tähelepanu all olnud endine kohtunik Baltasar Garzón, kesasus uurima Franco režiimi ajal toimepandud kuritegusid. Garzón sattus parem-poolsete suurekriitika alla ja tema vastu omakorda tõstatati süüdistus ebaseaduslike uurimismeetoditekasutamises ning oma võimupiiride ületamises. Süüdistuse esitajaks oli parempoolneriigiteenistujate ametiühing Manos Limpias (eesti keeles Puhtad Käed), mis on varem silmapaistnud kohtuprotsessidega sotsialistide ning baski ja katalaani rahvuslaste vastu. Garzónmõistetigi ühes kaasuses süüdi ja eemaldati kohtunikuametist. Kogu see teema on taaspingestanud suhteid parem- ja vasakpoolsete vahel ning leidnud suurt rahvusvahelisttähelepanu. Manos Limpias’i juht Miguel Bernad on varasemalt kuulunud ühe äärmus-parempoolse partei ridadesse.
  • 22. Jalgpall1964 toimusid Hispaanias jalgpalli Euroopa meistrivõistlused (UEFA European FootballChampionship), võitis Hispaania (oluline mängija oli A Coruñast pärit Amancio Amaro).1982 toimusid Hispaanias jalgpalli maailmameistrivõistlused (FIFA World Cup), võitisItaalia.2008 tuli Hispaania jalgpalli Euroopa meistriks (tuntumad mängijad Fernando Torres, DavidVilla, Andrés Iniesta, Iker Casillas, Cesc Fábregas, Carles Puyol ja Xavi).2010 tuli Hispaania Lõuna-Aafrika Vabariigis jalgpalli maailmameistriks (põhimängijadsamad, kes Euro 2008 puhul). *Jalgpallil (fútbol) on Hispaanias suur ja ühendav tähtsus. Hispaania on olnud tunnustatudjalgpallimaa kaua aega, kuigi kuni viimase ajani ei ole neil rahvusvahelistel turniiridel ülearuhästi läinud. See-eest on klubijalgpall väga arenenud ja ülipopulaarne, samuti on see vägapopulaarne amatöörsport.Tuntumad Hispaania jalgpallimeeskonnad on Real Madrid, FC Barcelona, Valencia CF,Athletic Bilbao, Deportivo La Coruña, Atlético Madrid ja Sevilla FC.Rahvusvaheliselt kuulsaimad jalgpallurid on Raúl (sünd. 1977) ja viimastel aastatel Euroopaning maailmameistrivõistlustel võidutsenud mängijad (eelkõige Villa ja Torres).Hispaania majandusHispaania majandus on SKP (sisemajanduse koguprodukt) suuruselt maailmas 12. jaEuroopas 5. kohal (eespool on Saksamaa, Prantsusmaa, UK ja Itaalia). Kui arvestada SKPsuurust inimese kohta, siis jääb Hispaania maailmas 26. ning Euroopas 16. kohale. SeegaHispaania on rikas, aga mitte kõige rikkam.Hispaania tootis vanaajal põllumajandussaadusi (oliivid, nisu, viinamarjad), samuti oli olulinekalapüük rannikualadel. Lisaks oli Põhja-Hispaania üks Euroopa olulisemaidkaevanduspiirkondi, eriti Galicia oma tinakaevandustega (tina oli tarvis pronksi valmista-miseks). Kõige selle tootmist toetas arenenud kaubandus, mis oli algul foiniiklaste, hiljemkreeklaste ja kartaagolaste, alates 2. sajandist e.Kr. aga roomlaste käes.Rooma riigi lagunemine mõjus kaubandusele laastavalt, kuid Ibeeria pääses sellest segasestajast vähemate ohvritega kui ülejäänud osad impeeriumist. Läänegootide valitsus ei lasknudkõike hävitada. Hiljem oli suur osa Ibeeria poolsaarest pikalt muslimite käes, kes 8.-12.sajandil olid kõige haritumad ja kultuursemad valitsejad Euroopas.
  • 23. Keskajal kasvatati Kastiilias lambaid (lambavill oli tähtis kaubaartikkel), enamus elanikesttoitis ennast ja valitsejaid põllumajandusega. Käsitöö ja kaubandus olid rangeltreglementeeritud nagu ülejäänud Euroopaski. Seejäel 16. sajandil seoses maadeavastuste ja –vallutustega kasvas järsult kulla (oro) ja hõbeda (plata) sissevedu Hispaaniasse, samuti saadiAmeerikast põllumajandust ergutavaid uusi kultuure (kartul, tomat, mais, tubakas).Tulemuseks oli kiire varanduslik kihistumine, inflatsioon, kaupade järsk kallinemine ja vaestesüvenev vaesumine. Samal ajal ühiskond oli väga dünaamiline ja õukonnas kulutati heldeltkultuurile, mistõttu Hispaania kultuur hakkas peagi õitsema (eriti kirjanduse ja maalikunstiosas).Kui see kulla ja hõbeda sissevool ning varanduslik kihistumine lühiajaliselt tegi Hispaaniastmaailma ühe domineerivaima riigi, siis pikas perspektiivis tõi see kaasa allakäigu. Sellesallakäigus oli veidi helgem periood kuningas Carlos III ajal, kes valgustatud valitsejanapüüdis läbi viia reforme, kuid peale teda jätkus kõik vanaviisi. Hispaaniat laastasid 1808-1813kodusõjad Napoleon’i pooldajate ja vastaste vahel, neile järgnes 20 aastat Fernando VIIhävitavalt rumalat valitsemist. Hispaania jäi vähearenenud põllumajanduslikuks maaks, samalajal kui Saksamaa ja Inglismaa industraliseerimisega rikastusid. Arenguga suutsid kaasaminna vaid baskid (metallitööstus) ja kataloonlased (tekstiilitööstus), kuigi ka neid pidurdasFernando VII ja Isabel I tagurlik keskvalitsus. Ja muidugi jäi tööstuse puudumise tõttuülejäänud Euroopast maha ka Hispaania põllu-majandus.Koos ülejäänud Euroopaga nautis ka Hispaania 1920.-tel majanduslikku õitsengut, mis lõppesaga järsult 1929. aastal USAst alguse saanud majanduskriisiga. Kriisiaastatele järgnes koheotsa kodusõda ja 1939. aastaks oli Hispaania laastatud ja vaene. Kuigi Franco jäi IImaailmasõjast kõrvale, oli Hispaania isolatsioonis ning ei suutnud oma majandust taastada.Peale sõda algas purustatud Saksamaa ja Prantsusmaa ülesehitus, kapital voolas sinna,Hispaania vaatas pealt ja kiratses edasi. 1950 oli Hispaania SKP vaevalt 40% Lääne-Euroopakeskmisest.1950.-d aastad tõid kaasa Saksamaa kiire majanduskasvu (nn. Saksa majandusime) ja kogumaailma majandus oli pöördunud tõusule. Paranes ka Hispaania olukord, eriti kui Francootsustas oma isolatsioonist väljuda ning otsida võimalusi koostööks kapitalistlike riikidega.Vastastikuse kaitse leping USAga tõi Hispaaniasse sadu miljoneid dollareid, mis hakkasidmajandust ergutama. Sellest hoolimata oli 1957-1958 Hispaania taas kriisis ja nüüd andisFranco järele liberaalide survele majandusreformide osas. 1958 sai Hispaaniast OECD ningjärgneval aastal ka IMFi ja Maailmapanga liige. Kaubandus avanes, Hispaania läks ülevabaturumajandusele. Järgnes 14 aastat majanduskasvu (1959-1973), mida nimetatakse
  • 24. Hispaania majandusimeks. Alles 1970.-te keskel saadi tagasi-löök, kui kogu maailm kannatasnaftakriisi pärast.Hispaania majanduse olulisteks alusteks said turism ja autotööstus. Hispaania oma autotootjaon SEAT.1980.-il majandus kasvas ja inflatsioon oli kontrolli all, import oli püsivalt suurem kuieksport. Sellele järgnes 1990.-te alguses tagasilöök ja siis 1997-2007 kinnisvarabuum, mis tõikaasa suure majanduskriisi (nagu ka mujal maailmas). Hispaania majandusele omaseltkaasnes sellega suur tööpuudus, mis ulatub üle 20% tööhõivelisest elanikkonnast. Kohekinnisvarakriisile otsa tuli võlakriis. Hispaania avaliku sektori võlakoormus on 66% SKP-st(oluliselt parem näitaja kui Itaalia, USA või Prantsusmaa puhul), kuid sellega kaasneberaisikute suur võlakoorem ja töötus, mis halvendab riigieelarve täitmise väljavaateid.Probleeme võib tekkida ka energiaga (Hispaania impordib kõik fossiilse kütuse – nafta,maagaas, süsi - ja on sedaviisi haavatav, Eesti on osaliselt sama probleemi ees, ehkki meil onvähemalt põlevkivi ja turvast).Teenindussektor annab Hispaanias kolmandiku SKP-st ja selles töötab 70% töötajatest.Ehitusega on seotud umbes 10%, tööstusega 14% ja põllumajandusega 4,5% tööjõust. *Hispaania levinuim jaekaubanduskett on prantslaste Carrefour. Samuti on prantslasteomanduses Auchan. Nende kõrval on kohaliku päritoluga Mercadona, Eroski ja El CorteInglés, lisaks veel paljud väiksema sagedusega esinevad supermarketid. Odavad, aga harvad,on sakslaste Aldi ja Lidl.Hispaania rikkaim mees on Amancio Ortega (sünd. 1936), kellele kuulub ligi 60% InditexGroup’ist (riidekaupluste kett Zara on selle tulutoovaim osa). Ortega elab A Coruña linnasGalicias, tema varandust hindab Forbes 28,5 miljardile eurole ja ta on sellega maailmarikkaimate seas 5. kohal. Tema eksabikaasa Rosalia Mera (sünd. 1944) on Hispaaniasrikkuselt neljas inimene 3,4 miljardi euroga. Nende kahe vahele mahuvad rõivatootja Mangoomanik Isak Andic (Barcelona, rahvuselt türklane) 3,65 miljardi euroga ja Mercadonasupermarketite omanik Juan Roig (Valencia) 3,57 miljardi euroga.
  • 25. ETAEuskadi Ta Askatasuna (Baskimaa ja Vabadus) on baski äärmuslaste loodud rahvuslik-separatistlik organisatsioon, mille eesmärgiks on Baskimaa iseseisvus ja mis kasutab eesmärgiteostamiseks vägivalda. Seetõttu on Hispaania, ülejäänud Euroopa Liit ja USA nimetanudETA terroristlikuks organisatsiooniks.ETA loodi rühma radikaalsete tudengite poolt 1959. aastal ja nad võisid oma esimese ohvritappa juba aastal 1960. Kindlalt on ETA seostatav ühe 1968. aastal toimunud tapmisega.Järgnenud on rünnakud, milles on hukkunud sadu inimesi, tuhanded on saanud vigastada.Kõik see on muutnud ETA vastumeelseks isegi enamusele baskidest endist. Mitmel korral onETA kuulutanud välja relvarahu, kuid alati alustanud rünnakutega uuesti. Viimane relvarahuon välja kuulutatud septembris 2010 ja seni ei ole seda rikutud. Suurtest parteidest PSOE onrelvarahu osas lootusrikas, kahtlevamal seisu-kohal on olnud Partido Popular ja praegunepeaminister Rajoy. ETA anagramm (madu ja kirves ehk siis poliitika ja võitlus) GALICIAHüüdnimi: „O país dos mil ríos“ (kahe tuhande jõe maa)Pindala: 29,574 km²Rahvaarv: 2,8 miljonitPealinn: Santiago de Compostela (95,000 elanikku)Suurimad linnad: Vigo (300,000 elanikku) ja A Coruña (250,000 elanikku)Provintsid: A Coruña, Lugo, Ourense, PontevedraAmetlikud keeled: castellano, galegoValitsusjuht: Alberto Núñez Feijóo, Presidente de la Xunta de Galicia (Partido Popular)Kliima: Niiske, roheline, ookeani ääres väga tuuline. Keskmine temperatuur on talvelvahemikus 5°C (Lugos) kuni 10°C (El Ferrolis), suvel vahemikus 17°C kuni 22°C.Kohalik alkohoolne jook: Queimada
  • 26. Keskaegne GaliciaGalicia nimetus tuleneb roomlaste Gallaecia nimetusest ja see ilmselt omakorda kohalikurahva nimetusest, mis võrdsustas neid gallialastega (tänase Prantsusmaa põliselanikud). Niigallialased kui galiitslased olid keldi rahvad.21Roomlaste ajal olid Galicia tähtsaimad linnad Braga (tänapäeva Portugalis) ja Lugo. Roomaajast on pärit ka üks tuntuimaid vaatamisväärsusi tänase A Coruña linna (tollal Brigantium’i)lähedal, Torre de Hercules’i igivana majakas. Rooma ajast on säilinud veel vana Lugolinnamüür, mida turistid kõrgelt hindavad. Aastal 62 käis Brigantium’is kaubandusküsimustetõttu Julius Caesar.Galicia olulised majandusharud olid kalastamine ja tinakaevandused.Aastal 409 tungisid sellele alale sueebid ja rajasid Galicia kuningriigi (Reino de Galicia), mispüsis iseseisvana kuni 585. aastani. Pealinnaks oli Braga, esimeseks sueebi päritolu kuningaksHermeric (loobus 438 troonist ja suri 441). Selle Hermeric’i pojapoeg Rechiar (valitses 448-456) oli esimene germaani päritolu kuningas Lääne-Rooma aladel, kes võttis vastu katolikuusu ning hakkas müntima oma raha. Galicia sueebi kuninga hõbemünt 5. sajandist.Rechiar oli roomlaste mõistes barbar, aga hakkaja mees. Peale tema surma seevastu algasidsisetülid ja kuningad vahetusid kiiresti. Kultuur ja majandus käisid alla, linnad tühjenesid jakaubandus seiskus. Sueebide viimane kuningas oli 584-585 troonil püsinud usurpaatorAndeca.585. aastal Galicia vallutanud läänegootide kuningas Liuvigild suri aasta hiljem ja trooni pärista poeg Reccared, kes astus katoliku usku. Sellest ajast on Hispaania olnud katoliiklik (varemoli valdav arianism). Läänegootide võim lõppes muslimie sissetungiga 711. aastal, kui21 Omal ajal asustasid keldi rahvad kogu Lääne-Euroopat ja ka suurt osa Kesk-Euroopast, nende levik oliulatuslikeim umbes 2300 aastat tagasi. Tänapäeval on keldi keeli jäänud kõnelema vaid üksikud, tuntuimadkeeled on iiri, kõmri (Wales), šoti ja bretooni. Cornwall’is üritatakse küll taaselustada korni ja Man’i saarelmänksi keeli.
  • 27. kuningas Roderic (Rodrigo) lahingus surma sai ning valitsenud ülikud Põhja-Hispaaniassetõmbusid.Astuuria kuningriik, mis poolsaare põhjaosas rajati, suutis end araablaste eest kaitsta jaGalicia hiljem selle koosseisus jäi islamist enamasti puutumata. Selle asemel sai piirkonnastootamatult oluline religioosne keskus kristlaste jaoks. Nimelt teatati 9. sajandi I poolel, ettänase Santago de Compostela asukohas leiti apostel Jaakobus vanema haud. Tollane Astuuriakuningas Alfonso II (valitses 791-842) laskis ehitada sinna kiriku ja Santiago de Compostelamuutus üheks olulisimaks palverännakute sihtpunktiks Euroopas.Mõni aeg hiljem kuningas Alfonso III surma järel 910 jagasid ta kolm poega riigi omavahel jaGalicia sai taas iseseisvaks Ordoño II valitsuse all. Juba aastal 914 sai Ordoño ka Leónikuningaks ning kaks riiki ühendati. Peale Ordoño surma aastal 924 läks Leóni-Galicia riikkolmanda venna, Astuuria kuninga, kätte, ja maa taasühendati, kuid kandis edaspidi Leónikuningriigi nime (pealinna järgi).925. aastal suri ka kolmas vend ning algas kodusõda, kus võitjateks tulid Ordoño pojad. Üksneist, Sancho I, sai Galicia kuningaks, ent suri juba 929 ja uuesti ühendati Galicia Leóniga.Järgmine hetkeline iseseisvus tuli Galiciale aastal 982, kui kuningaks krooniti senise valitsejavastu mässu alustanud prints Bermudo. Viimane võitis kodusõja ja liitis 984 Galicia taasLeóniga. Peale Fernando I surma 1065 jagati jälle riik kuninga poegade vahel, García II saiGalicia ja Põhja-Portugali, ent aeti 1071 vendade poolt minema ja sellega sai Galiciaiseseisvusaeg taas läbi. Keskmine vend Alfonso VI päris 1072 kõik need riigid ja kujunesüheks mõjukaimaks kõrgkeskaja Hispaania valitsejaks.14. sajandi Galicia mõjuvõimsamaid suguvõsasid oli El Ferroli ja Villalba piirkonnast päritAndradede oma. Selle tuntuim esindaja on Fernán Pérez de Andrade († 1397), kes valis õigepoole 1366-1369 kestnud kodusõjas. Võitnud kuningas Enrique II oli Andrade vastu helde jaFernán rikastus. Üks tema järeltulijaid, Fernando de Andrade (1477-1540) sai krahvi tiitli.Andradede üheks residentsiks oli Naraío kindlus tänases San Saturniños, teine sarnane kindlusasub Pontedeumes. Castillo de Naraío
  • 28. Galicia uusajal15. sajandil kujunes Galicias välja kohalik esindajatekogu, parlamendi eelkäija, mida kutsutiJunta del Reino de Galicia. Borbónide dünastia ajal kaotas see institutsioon oma võimu.Kuningavõimu suurenemine tõi kaasa kohaliku Galicia ja Astuuria nobiliteedi kujunemiseüleriigilise aristokraatia osaks. Varasemad mõjuvõimsad suguvõsad (Andrade, Osorio,Moscoso, Álvarez, jt) sulasid osaliselt omavahel, osaliselt teistega kokku ja laienesid üle riigi.Heaks näiteks on siin Vicente Joaquín Osorio de Moscoso y Guzmán, conde de Altamira,duque de Maqueda, duque de Medina de las Torres, marqués de Astorga, duque de Sessa,duque de Sanlúcar la Mayor, jne (tal oli kokku 32 tiitlit), kes elas aastail 1756-1816.16. sajandil kujunes A Coruña oluliseks sõjalise tähtsusega sadamalinnaks, kust 1588. aastalläks teele ka Võitmatu Armaada. Kaitseks ehitati sinna San Antón’i kindlus. 1589 piiras linnaSir Francis Drake, kuid löödi tagasi. Selle piiramise ajal sai kuulsaks koos meestega inglastevastu sõdinud María Pita, kes oma mehe surma järel oli võtnud ta relvad ja innustanud ka teisivastupanu jätkama.A Coruña lähedal asuv El Ferrol kujunes 18. sajandil oluliseks laevaehituslinnaks ja üheksHispaania laevastiku olulisimaks baasiks. Jätkuvalt säilis teise sama piirkonna linna Santiagode Compostela tähtsus usukeskusena, kuhu igal aastal suundusid tuhanded palverändurid üleEuroopa. Hispaania mõistes üldiselt jäi Galicia aga provintsiks, mis Madridile ja Barcelonalemajanduslikus ega kultuurilises mõttes konkurentsi ei pakkunud. Huvitav on samas asjaolu, ettänase Hispaania kahe mõjukama poliitilise jõu (sotsialistid ja Partido Popular) loojad võieeskujud on mõlemad pärit Ferrolist, nii Pablo Iglesias kui Francisco Franco. Galiciast olipärit ka Partido Popular’i otsene asutaja Manuel Fraga.
  • 29. El Ferrol75,000 elanikku.Peamised tegevusalad: kalandus ja laevaehitus, samuti rauatööstus, puidutööstus,hobusekasvatus, jne.Ferrolis ei ole erilisi arhitektuurilisi vaatamisväärsusi. Raha on kulutatud eelkõige sadamale jalaevadele. Ka rannad jäävad kesklinnast suhteliselt kaugele. Kõige suure-maksarhitektuuriliseks vaatamisväärsuseks on sadamas asuv San Felipe kindlus (Castillo de SanFelipe).Pontedeume4,700 elanikku.Peamised tegevusalad: teenindus, varem peamiselt kalandus.Kaugus A Coruñast on 36 km. Tegemist on vana Andrade’de külaga, kus peamisteksarhitektuurilisteks vaatamisväärsusteks on Andrade kindlus ning paar 12. sajandist päritkirikut. Ilus ajalooline küla.A Coruña246,000 elanikku.Sadamalinn, kohalik teenindus- ja ärikeskus. Galicia rikkaim linn. Rahandus, kaubandus,logistika, tekstiilitööstus (Zara), jms.Peamised vaatamisväärsused on Torre de Hércules (Rooma-aegne majakas), Plaza de MaríaPita, vanalinn (Ciudad Vieja de A Coruña), promenaad (Paseo Marítimo), jne. Linna onkutsutud klaaslinnaks, kuna majadel on uhked klaasist rõdud (galerías).Santiago de Compostela95,000 elanikku.Galicia administratiivne keskus, kus on palju kohalikke ametnikke. Oluline tegevusala onturism, aga ka puidutöötlus, elektroonika ja pangandus (Novacaixagalicia pank). Oluline onka kohalik ülikool.Katedraal ja Palacio de Rajoy (kohaliku parlamendi asupaik) asuvad Obradoiro väljakul(Plaza del Obradoiro), teine tähtis väljak on Azabacheria.
  • 30. Hispaania raha 1- ja 2-eurone: müntidel kujutatakse kuningas Juan Carlos I de Borbón y Borbón’i portreed.10-, 20- ja 50-sendine: müntidel kujutatakse Hispaania kirjanduse suurkuju Miguel deCervantese portreed, kajastamaks kirjaniku ja tema teoste universaalsust.1-, 2- ja 5-sendine: müntidel kujutatakse Santiago de Compostela katedraali, mis on üksromaani arhitektuuri pärleid Hispaanias ning maailma kuulsamaid palverännakute sihtkohti.Obradoiro monumentaalse barokkstiilis fassaadi rajamist alustati aastal 1667 Jose del Toro jaDomingo de Andrade juhendamisel. Ehitustööd viis lõpule Fernando Casas y Novoa 18.sajandil.
  • 31. Hispaania kultuuritegelased Antonio Banderas (1960) - filminäitleja, filmiprodutsent ja laulja. Pärit Malagast Andaluusiast. Ta on mänginud filmides "Assassins", "Evita", "Interview with the Vampire: The Vampire Chronicles", "Philadelphia", "Desperado", "The Mask of Zorro" ja "Spy Kids" ning multifilmisarjas "Shrek". Javier Bardem (1963) – filminäitleja. Pärit Las Palmasest Kanaaridelt. Ta on mänginud filmides „No Country for Old Men“, „Vicky Cristina Barcelona“, „Biutiful, Eat Pray Love“, „Love in the Time of Cholera“, „The Sea Inside“. Penelope Cruz (1974) – filminäitleja. Pärit Madriidist. "Pirates of the Caribbean: On Stranger Tides", "Vicky Cristina Barcelona", "Sahara", "Manolete", "Blow". Paz Vega (1976) – filminäitleja. Pärit Sevillast Andaluusiast. „10 Items or Less“, „Castros Daughter“, „Carmen“. Francisco de Goya (1746–1828) – maalikunstnik. Pärit Fuendetodosist Aragonist. Tuntud maalid "Sõjakoledused", „Alasti maja“, „Kapriisid“.
  • 32. Salvador Dali (1904–1989) maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Pärit Figueresist Katalooniast. Dalí maalis kokku üle 1500maali. Üks kuulsamaid maale: "Mälu püsivus" (ka: "Sulanud aeg"ja "Pehmed kellad") 1931. Tuntud maalid "Pehme konstruktsioonkeedetud ubadega - kodusõja eelaimus"(1936), "Elevandid luikedepeegelpildina"(1937), "Püha Antoniuse kiusatus" (1946). El Greco (1541–1614) - renessansiajastu maalikunstnik, skulptor ja arhitekt. Sündis Kreekas. Tuntumad teosed "Kristuse lahtiriietamine", 1577–1579 "Krahv Orgazi haudapanek", umbes 1586–1588 "Toledo vaade", u. 1596–1600 "Viienda pitseri avamine", (1608–1614) "Püha Martin ja kerjus", 1597–1599 "Püha perekond", 1595. Pablo Picasso (1881–1973) - kunstnik, skulptor, kubismi rajaja. Pärit Malagast Andaluusiast. Teosed: maalid "Pierrette’de abielu", "Kitarrimängija", "Tütarlaps mandoliiniga", "Willhelm Uhde portree", "Akordionist". Antonio Gaudí (1852-1926) - oli katalaani arhitekt ja Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Pärit Reusist Katalooniast. Ta töötas peamiselt oma kodulinnas Barcelonas, kus asuvad tema tuntuimad tööd, Güelli park ja Sagrada Família kirik. Tuntumate Gaudí projekteeritud hoonete hulka kuuluvad ka Casa Vicens (1884–1885), Casa Calvet (1899–1904), Casa Batlló (1905–1907) ja Casa Milà (tuntud kui La Pedrera;1905–1907) Barcelonas.
  • 33. Miguel de Cervantes (1547–1616) - poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Pärit Madriidi lähistelt. Tema tuntuim teos on "Don Quijote". Hiapaania 10-, 20- ja 50-sendised mündid kannavad Cervantese portreed ja allkirja. Federico García Lorca (1898–1936) - luuletaja ja näitekirjanik. Pärit Fuente Vaquerosest Andaluusiast. Tuntud luulekogud "Kaneelist torn", "Mu kätes on tuli", "Mustlasromansid". Pedro Almodóvar (1949) - filmirežissöör ja stsenarist. Pärit Castilla-La Manchast. Tuntuid filme "Matadoor", "Naised närvivapustuse äärel", "Kõrged kontsad", "Kika", "Elav liha", "Kõik minu emast", "Tagasitulek", "Räägi temaga". Enrique Iglesias (1975) – laulja. Pärit Madriidist. Tuntud laule „Bailamos“, „Rhythm Divine“, „Be with you“, „Could I have this kiss forever“ (duett Whitney Houstoniga), „Sad eyes“, „Hero“. Rosana Arbelo (1964) – laulja, helilooja. Pärit Lanzarote saarelt Kanaaridelt. Tuntud laulud "El Talismán“, „A Fuego Lento“, „Sin miedo“, „Si tú no Estás“.Pau Gasol (1980) – korvpallur. Pärit Barcelonast Katalooniast.
  • 34. Xavier Hernández (1980) - jalgpallur-poolkaitsja. Ta esindab praegu FCBarcelonat ja kuulub ka Hispaania rahvuskoondisesse. Pärit TerrassastKatalooniast. Fernando Torres (1984) - jalgpallur, kes mängib alates 2011. aastast jalgpalliklubis Chelsea FC ründajana. Ühtlasi on ta Hispaania jalgpallikoondise ründaja. Pärit Madriidist.David Villa (1981) - on Hispaania jalgpallikoondise ründaja, kes mängibkodumaa kõrgliiga klubis FC Barcelona. Pärit Astuuriast. Fernando Alonso (1981) - Vormel 1-sõitja, kahekordne maailmameister. Pärit Oviedost, Astuuriast.Rafael Nadal (1986) – tennisist. Pärit Baleaaridelt Mallorca saarelt.Julio Iglesias (1943) – laulja, kitarrist ja laulukirjutaja. Pärit Madriidist.Tuntumad laulud "La Vida Sigue Igual", "Rio rebelde", "Uno canto aGalicia", "Gwendoline".
  • 35. Concepcion Arenal (1820-1893) – feminist, kirjanik. Pärit Ferrolist Galiciast. Feministliku liikumise algataja. Adria Ferran (1962) – kokk, molekulaargastronoomia rajaja (toidu valmistamine keemiliste ja füüsikaliste protsesside abil). Pärit LHospitalet de Llobregatist Barcelona lähistelt Katalooniast. El Bulli restorani peakokk. Restoran asub Rosesis Kataloonias. Tuntust on toonud “kulinaaria vahu” loomine. Tema “vahuloomingusse” kuuluvad nt vahustatud espresso, vahustatud seened, vahustatud punepeet.El Bullit on nimetatud mitmeid kordiläänemaailma parimaks restoraniks, 2002,2007, 2008.Restoran on avatud vaid aprillist oktoobrini jaet seal einestada, peab pikalt ette broneerima.El Bulli üllatusmenüü sisaldab 30 käiku,seega ühe õhtuga läheb köögist välja keskmiselt 1500 rooga.
  • 36. Hispaania köökHispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega ei toidu valmistamisel egaselle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase sissetulekutest läheb toidule.Traditsiooniline hispaania köök on üpris mitmekülgne. Mitmete sajandite vältel onkasutatavate toiduainete valik muutunud ja täienenud tänu paljude maade kultuuridemõjutustele. Vanadelt roomlastelt päris Hispaania oliivisalud ja maaviljeluseks sobivadpõllud, seda põhiliselt maa idakaldal. Araablased tõid hispaania kööki mandlid, tsitrused jaaromaatsed vürtsid, mis said rahvusköögi lahutamatuks osaks. Peale Ameerika avastamistsaabusid Hispaaniasse tomatid, mis kohe laialt kasutusele võeti, magus ja mõru kaunpipar(chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje.Igale piirkonnale on iseloomulikud pisut erinevad toidud ja nende valmistamisviis. Siiski onvõimalik koostada loetelu toiduainetest ja maitselisanditest, mis eristavad hispaania köökiteiste maade rahvusköökidest. Esimese koha selles loetelus võtavad endale oliivid, täpsemalt -oliivõli: Hispaania hoiab kindlalt enda kaes esikohta oliivõli tarbimises maailmas. Enamusetoitude asendamatu komponent on küüslauk. Populaarne on ka petersell ja sageli kasutataksepähkleid - enamasti purustatakse neid kastmete hulka. Jääb veel lisada mugulsibul, roheline japunane paprika ja tomat. Baskide maa on rikas Atlandi ookeani kalade ja mereandidepoolest, seal toodetakse ka mitmeid liha- ja piimadelikatesse. Tavaliselt serveeritakse toitusuurte portsjonitena, mis on eriti tüüpiline jahedama kliimaga regioonidele, kuid mingil juhulei või baskide kööki nimetada robustseks. Toidud, mille valmistamise juures on kasutatudpunasest paprikast, tomatist, sibulast ja küüslaugust tehtud kastet "chilindron", on tüüpilisedNavarrale ja Aragonile. Sealsete elanike meelisroog on Pürenee selgetest mägijõgedestpüütud forell koos singiga. Kataloonia köök on väga mitmekulgne ja maitsev. Ta erinebteistest oma ebatavaliste kastmete ja aromaatsete maitsetaimede poolest ning omab ka suurtsarnasust prantsuse köögiga. Valencia ja Murcia (ühed kõige tihedamini asustatud jarikkamad põllumajandusregioonid Euroopas) rahvusköökides on tunda tugevat araabia köögimõju. Seal kasvavad apelsinid ja mandlid; seal on avarad aiad ja põllud, kus kasvatataksepalju erinevaid taimi, mida pannakse traditsioonilise valencia paella sisse (kala ja molluskeidhakati sinna lisama alles hiljem).Andalucia on tuntud oliivide, oliivõli ning kohalikust kalast ja molluskitest valmistatudpraadide poolest. Estremadura omakorda on põllumajandusregioon ja söögid on seal üpriskilihtsad, väga levinud on igasugused hautised. Galliciat ja Astuuriat austatakse
  • 37. kõrgekvaliteediliste kala- ja mereproduktide pärast, aga ka seepärast, et ta on "empanadi"kodumaa. Seal toodetakse siidrit, mida ei kasutata mitte ainult joogiks, vaid katoiduvalmistamiseks. Kliima on seal suhteliselt külm ja niiske ning küllap just seetõttu onkohalikud elanikud väga hea isuga, eelistades rammusamaid toite. Hommikust süüaksetavaliselt kohvikus ja see koosneb "churrosest" ja suurest kruusitaiest kuumast kakaost.Teiseks hommikusöögiks on kohv magusa küpsetisega või mõni muu kerge suupiste. Lõunaon kella 2 paiku päeval, sageli eelneb sellele oode (erinevad suupisted), mida reeglina süüaksekoduteele jäävas baaris või restoranis. Kella 6 paiku õhtul on veel üks kerge eine, kella 8 ja 10vahel õhtuoode ja kell 10 - õhtusöök, mis ei ole küll enam nii rikkalik kui lõuna. Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado – tõlkes kalaoperett – kala ja lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu, suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga brändi-sherrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle küpsetatakse.Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafiliseskeskmes paiknevast pealinnast Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnastValenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana. Rannarajoonides on iga päev laualkala ja mereannid, Portugaliga piirnevates rannajooneta maakondades on populaarnekuivatatud soolakala bacalao. Riisi tõid Hispaaniasse maurid ehk araablased, kes valitsesidlõuna-alasid tervelt 800 aastat. Mauride päranduse hulka kuuluvad ka kaneel, safran, muskaat,nelk, vürtsköömen, münt ja koriander, samuti viitavad araabia algupärale ohtrasti suhkrut,mandleid ja muna sisaldavad maiused, mis tuuakse lauale teejoomisel. Hispaanlastele endalejääb oma kunagisest kolooniast Mehhikost toodud tshillipiparde kasutamise tundmaõppimisening ülejäänud Euroopale tutvustamise au. Mehhikost pärineb ka shokolaadi kasutamineliharoogades, mis Euroopas siiski on jäänud vaid Hispaania piiridesse.Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ningrikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Rannikualadel on vägaarmastatud kala ja mereannid, mida sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistelaladel pruugitakse hautistes palju kikerhernest ja talleliha. Rahvusvaheliselt on tuntudhispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mis on üksnes tammetõrudega toidetavate
  • 38. mustade sigade liha. Tuntud on veel tšillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimaneon kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõikikoos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzinaja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisataksekoos chorizo’ga traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele. Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega, olles valmistatud lambapiimast (villalón ja manchego), kitsepiimast (cabrales) ja mõnikord harva ka lehmapiimast (roncal).Otse tänaval saab osta friteeritud magusat suupistetchurros ning mandlitest, munavalgest ja suhkrustvalmistatud, lugematute variatsioonidega maiustustturrón.Söögikohtades pakutakse rikkalikku valikutsuupisteid üldnimetusega tapas. See on hispaaniakeelne üldnimetus sealsetele väikestele,sageli äärmiselt lihtsatele, kuid alati hõrgutavatele suupistetele. Ainsusevorm sõnast on tapa, mis Andaluusias tähistab katet või kaant. Tänapäeval on tapad muutunud ääretult populaarseks ja nende valik on sõna otseses mõttes lõputu. Reeglina süüakse tapasid esimest korda keskpäeva paiku ehk enne kella kahe ajal toimuvat lõunasööki, järgmine tapasöömise tõusulaine saabub kella 8–9 vahel, millele järgneb kella 10 paiku õhtusöök. Linnades on saanud kombeks käia ühest baarist teise ja maitsta erinevaid tapasid. Kuna igaüks neist kujutab tegelikult vaid üht mehesuutäit, jõuab enne toekamatsöögiaega astuda läbi päris mitmest baarist ja igaühes neist mõnusalt baariletile toetudespõske pista üks-kaks tapat.Tapad enamikul juhtudel kas sõrmede vahelt või tiku otsast söödavad suupisted, millestpiisab üheks või kaheks suutäieks. Mõnikord pakutakse tapadena ka grillitud või suitsutatudkrevette, friteeritud peenkala, väikesi salatiportsjoneid, täidetud oliive ja õhukesi rullikeeratudsingiviile. Kuumadest tapadest on tuntuimad lihapallid, shampinjonid, kana- ja lambaliha.Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilja de patata.
  • 39. Pan con ajo, aceite y tomato ehk küüslaugu- oliiviõli-tomatileib 8 viilu täisterasaia 4 küpset tomatit 1 küüslauguküüs hakitud sibulat külmpressitud oliiviõliRösti saiaviilud pruuniks, hõõru poolitatudküüslauguküünega üle. Kata hakitud tomatiga, raputa peale sibulat ja nirista üle oliiviõliga.Pan de ajo ehk küüslauguleib 5 küüslauguküünt paar peotäit siledaid petersellilehti külmpressitud oliiviõliPeenesta küüslauguküüned noaga, lõika petersell peeneks. Segakokku ja lisa oliiviõli; lase paar päeva jahedas maitsestuda. Kata seguga poolitatud kuklid,raputa peale raasuke soola; soovi korral kuumuta ahjus üle.Alioli ehk küüslaugumajonees 6 suurt küüslauguküünt 2 toasooja munarebu 1,5 sl toasooja sidrunimahla 1 tl soola 1 ml Cayenne’i pipart 3 dl oliiviõliMikserda läbi, pressi surutud küüslauk koos munakollaste, sidrunimahla ja maitseainetegaläbi, lisa mikseri pidevalt käies peene joana õli.PaellaPaella oli algselt kalurite õhturoog, milles kasutati ära müümata jäänud kaup ning lõunaeineriisijäägid. Paella on hispaania köögi uhkus, mille klassikaline variant paella valencianasisaldab ohtrasti mereande - krevette, rannakarpe ja muud taolist. Hispaania paella peabtingimata olema küpsetatud erilisel suurel pannil, millega roog ka lauale tuuakse. 2 sl õli 2 sibulat 3 peenikest porgandit
  • 40. 2 dl pikateralist riisi veidi safranit või kollast toiduvärvi 5 dl vett, puljongikuubik 2-4 küüslauguküünt soola jämedalt jahvatatud mustpipart 1 punane paprika 3 tomatit 2-3 dl külmutatud herneid sulatatuina 1 väike purk shampinjone 10-12 rohelist täidetud oliiviHauta peenestatud sibul õlis läbipaistvaks, lisa porgandikettad, paprikaribad, riis,peenekshakitud küüslauk ning safran või paar tilka toiduvärvi. Kuumuta segades 30-60sekundit, lisa soola ja pipart. Kalla peale kuum köögiviljaleem, lase kaane all 15 minutittasakesi haududa. Lisa herned, nõrutatud seened, oliivid ja tomatisektorid, sega õrnalt läbilase kaane all veel 5-8 minutit haududa.Flan 2 dl suhkrut 1 dl vett 5 dl piima 4 muna 2 tl vanillisuhkrut 2 tl kaneeliAja piim korraks keema ning jäta jahtuma. Valmista karamell: mõõda vesi ja suhkur väikessekastrulisse. Kastrulit edasi-tagasi loksutades aja vedelik keema ning lase keeda helepruunivärvuseni. Tõsta kastrul tulelt ning kasta põhi paariks sekundiks külma vette, etpruunistumine peatuks, seejärel tõsta anum tulisesse vette. Jaga karamell otsekohe neljaumbes 2 dl mahutavusega kuumas vees soojendatud ahjuvormikesse või kohvitassi. Tee sedaühe vormi kaupa ning kalluta iga vormi käes, et karamell enne tardumist jõuaks katta niipõhja kui veidike servi. Lao vormid servaga ahjupannile. Sega suhkrud ja kaneel piimaga, lisalahtiklopitud munad nii, et tekiks võimalikult vähe vahtu. Jaga piimasegu karamelliga kaetudvormidesse, kalla vormide ümber kuuma vett, mis ulatuks 2/3 vormi kõrguseni. Tõsta pann175° ahju keskosasse ja küpseta u 45 minutit ehk kuni puding on hüübinud. Tõsta vormidpannilt ja lase jahtuda. Eralda pudingu servad vormist pika õhukese noaga ja kummutamagustoidutaldrikutele. Sulakaramell valgub pudingu ümber, moodustades magusa kastme.
  • 41. Tortilla de patatas ehk omlett Hispaania moodi 1 sibul 1 keedetud kartul 6 muna 3 sl oliivõli Sool Must pipar 1 paprika 6 sl rõõska koort 0,5 tl karrit 100 g suitsuvorstiLõika lisandid tükkideks või ribadeks. Kuumuta karrit pannil õliga keskmisel kuumuselminut-kaks, et karri maitse tuleks esile. Puista pannile sibul, kuumuta segades paar minutit,seejärel kalla juurde ülejäänud lisandid ja kuumuta veel mõned minutid. Klopi munad kergeltlahti, lisa vedelik ja maitseained. Kalla segu pannile ning tõsta labidaga alt üles, et hüübimineoleks ühtlane.Sempanadillas – väikesed teravamaitselised või magusadpirukad Gazpacho – erinevate köögiviljadega külm supp 1 kg tomateid 2 viilu tahket saia 2 kuni 3 sl punast veiniäädikat 2 kuni 3 sl külmpressitud oliiviõli 1punast paprikat soola 1 kuni 2 küünt küüslauku purustatud musta pipart 1 tl suhkrutPane tükeldatud tomatid, puhastatud ja tükeldatud paprika, küüslauguküüned ja tükkideksmurtud saiaviilud köögikombaini. Lisa oliiviõli ja veiniäädikas, maitsesta soola ja pipraga.Töötle ühtlaseks püreeks. Pane kaetult külmkappi jahtuma. Serveeri jääkuubikute ja peenelthakitud kurgi ja punase sibulaga.
  • 42. Castilian soup –supp küüslaugu ja saiakuubikutegaCrema Catalana – väga maitsev magustoit, kreem karamelliga 4 dl 35% rõõska koort 1 vanillikauna 1 apelsini 1 dl piima 4 kuni 5 munakollast 50 kuni 100 g suhkrutKuumuta rõõsk koor, poolitatud vanillikaun, apelsinimahl ja riivitud koor keemiseni.Sega piim, munakollased ja suhkur. Kalla peale kuum kooresegu, kastet hoolega vispeldades.Kurna segu läbi sõela ja kalla madalatesse portsjonvormidesse.Küpseta 90-kraadises ahjus 20-30 minutit, kuni kreem on hüübinud. Lase magustoitudeljahtuda. Puista peale pruuni suhkrut.Jamon Serrano – Serrano sinkSerrano singi valmistamiseks hõõrutakse sink jämeda kuivameresoolaga väga madalal temperatuuril väga niiskes ruumis,vajadusel veel ka soolamisseguga ning jäetakse soolduma javalmima nii, et ruumi temperatuur aja kulgedes pidevalt tõuseb ja õhuniiskus langeb. Soolkuivatab liha. Singi valmimiseks kulub 7-16 kuud. Serrano sinki iseloomustavad ainuomanelõhn ja intensiivne (võib-olla kergelt hapukas) maitse, kuiv konsistents, purpunane värvus,umbes 1 cm paksune pekikiht.Serveerimiseks lõigatakse Jamón serrano paberõhukesteksviiludeks ja serveeritakse eelroa või suupistena leiva ja värskete mahlaste lisanditega (melon,viigimarjad, avokaado).