Your SlideShare is downloading. ×
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Muutuste maailm 7.кlassi inimeseõpetuse õpik

895

Published on

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
895
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. MARGIT KAGADZE KATRIN KULLASEPPMUUTUSTE MAAILM7. КLASSI INIMESEÕPETUSE ÕPIK 5. peatükk
  • 2. Kirjastus Koolibri kinnitab: õppematerjal vastab põhikooli riiklikule õppekavaleRetsenseerinud Kristi Kõiv, Riina Meidla, Erle Põiklik ja Kristiina TroppAutorid tänavad abi eest: Kunda Gümnaasiumi õpetaja Luule Raam jaKärdla Ühisgümnaasiumi õpetaja Tiiu HeldemaKüljendaja Gädvi TammannToimetaja Kärt Jänes-KappTallinn, 2012© Margit Kagadze, Katrin Kullasepp ja kirjastus Koolibri, 2012Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omanike eelneva kirjaliku loatapole lubatud ühtki selle õppematerjali osa paljundada ei elektroonilisel,mehaanilisel ega muul viisil.Kirjastus KoolibriHiiu 3811620 Tallinnwww.koolibri.ee
  • 3. Sisukord5. TURVALISELT LÄBI MURDEEA 5.5. Käitumine uimastitega seotud5.1. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused 4 olukordades ……………………………… 205.1.1. Mis on nendest oskustest mulle kasu? 5 5.5.1. Otsus uimastite vaba elu kasuks …… 205.1.2. Kuidas need oskused kujunevad? … 6 5.5.2. Kuidas öelda uimastitele EI? ………… 215.2. Tunnen ennast ja oskan end ise juhtida 7 5.5.3. Usk endasse – mida see annab? …… 215.2.1. Tean, kes olen, ja usun endasse …… 7 5.5.4. Kuidas juhtida oma tundeid uimasteid5.2.2. Saan oma tunnetega hakkama …… 7 kasutamata? ………………………… 225.2.3. Oskan kriitiliselt mõelda …………… 9 5.5.5. Kuidas rakendada seoses uimastitega5.3. Oskan suhelda ja teha valikuid …… 12 kriitilist mõtlemist? ………………… 225.3.1. Oskus suhelda ……………………… 12 5.5.6. Kust saada uimastiprobleemide korral5.3.2. Piiride seadmine ja nende eest seismine 12 abi? ………………………………… 225.3.3. Probleemide lahendamine ja otsuste 5.5.7. Kuidas olla toeks ja aidata? ………… 23 langetamine ………………………… 13 5.6. Toimetulek kiusamise ja vägivallaga 255.4. Uimastid ja ohud …………………… 15 5.6.1. Mis on kiusamine? ………………… 255.4.1. Legaalsed ja illegaalsed uimastid …… 15 5.6.2. Millest kiusamine alguse saab ja5.4.2. Uimastite kasutamise lühi- ja milline on selle mõju? ……………… 25 pikaajalised tagajärjed ……………… 15 5.6.3. Millised on tõhusad käitumisviisid Alkoholi tarvitamise tagajärjed …… 16 kiusamise puhul? …………………… 26 Tubakatoodete tarvitamise tagajärjed 16 5.6.4. Kuidas kiusamist ennetada? ………… 28 Narkootikumide tarvitamise tagajärjed 17 SÕNASELETUSI ………………………… 30 3
  • 4. 5. Turvaliselt läbi murdeeaMurdeiga on arenguperiood, millele on omane piiride katsetamine, et avastada ennast ja pälvidaeakaaslaste heakskiitu. Tugevneb vajadus iseseisvuda, senisest rohkem tuleb vastutada oma tegu-de eest. Samas napib noorel esialgu elukogemust, mistõttu ta võib sattuda pahandustesse, halvi-mal juhul aga seada ohtu iseenda või kaaslaste tervise. Et murdeiga oleks turvaline ja õnnelik aeg,tuleb arendada oskusi, mis aitavad elus hakkama saada. Pärast viienda peatüki läbimist tead, milliseid oskusi ja kuidas arendada, et paremini toimetulla ja vältida ohtu sattumist. Oled õppinud märkama koolikiusamist ja õiget tegutsemist kiusa-misolukorras. Tead, millised on uimastite* tarvitamise tagajärjed ning kuidas uimastitega seotudolukordades tõhusalt käituda.5.1. Enesekohased ja sotsiaalsed oskusedKui oluline on hästi õppida ja ainealased teadmised omandada, sellest räägitakse sageli. Ent vä-hemalt sama oluline on vallata oskusi, mis aitavad mõista ennast ja teisi, tõhusalt suhelda ningedukalt probleeme* lahendada. Niisuguseid oskusi nimetatakse enesekohasteks ja sotsiaalseteksoskusteks. Need on osalt kattuvad ja omavahel seotud oskused, mis aitavad tulla toime ühtviisi niiiseenda kui teiste kui ka probleemidega. Enesekohased oskused* on niisugused oskused, mis aitavad end tundma õppida, oma tundeidkontrollida ja käitumist juhtida. Enesekohased oskused on oskused, mis on vajalikud enese tundma- õppimiseks, tunnete kontrollimiseks ja käitumise juhtimiseks.Enesekohased oskused on näiteks oskus end analüüsida, et õppida tundma oma tugevusi ja nõr-kusi ning mõista oma tundeid, neid reguleerida ja väljendada. Kõik see omakorda aitab juhtidaoma käitumist pingelises olukorras ning suunata seda nii, et ei mindaks vastuollu reeglitega. Sotsiaalsed oskused* võimaldavad tõhusalt suhelda igasuguses olukorras ning saavutada seatudeesmärke, pidades kinni kehtivatest reeglitest.4
  • 5. Sotsiaalsed oskused on eesmärgile suunatud õpitud käitumised, mis võimaldavad tõhusalt suhelda ja toime tulla erinevates sotsiaalsetes kesk- kondades.Sotsiaalsete oskuste hulka kuuluvad näiteks sõprussuhte loomiseks vajalikud oskused, oskus endesitleda, seista enda ning teiste õiguste ja tõekspidamiste eest, paluda ja pakkuda abi, algatadategevusi ja teha koostööd, juhtida ja alluda, aktsepteerida kriitikat* ja vastata komplimentidele.5.1.1. Mis on nendest oskustest mulle kasu?Sotsiaalsed ja enesekohased oskused aitavad olla paindlik kohanemist nõudvas maailmas ningvastata väljakutsetele sobiva käitumisviisiga. Näiteks oskab inimene, kes ennast tunneb, valmistu-da olukordadeks, mis on tema jaoks pingelised. Mari teadis, et tema jaoks on klassi ees vastamine väga raske, ta läheb kergesti närvi ja õpitu ei tule enam meelde. Mari püüdis end aidata sellega, et hingas klassi ette minnes sügavalt sisse ja välja ning vaatas vastates ainult hea sõbra poole. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on olulised, kuna aitavad tõhusalt toime tulla, vältidesseejuures ohte, mis võivad kahjustada inimest ennast või tema lähedasi. Olukordi, mis ohustavadkas inimese enda või tema kaaslaste tervist ja seavad ohtu suhted, tuleb osata ära tunda, lahendadaja vältida. Niisiis aitavad enesekohased oskused end paremini mõista ja suunata, saada aru, kes ollakseja miks mingil viisil reageeritakse. Enesekohased oskused tulevad kasuks tunnete juhtimisel, või-maldades selle kaudu suunata oma käitumist ja aidates kaasa probleemide lahendamisele. Näiteksväärtustab endasse positiivselt suhtuv noor oma tõekspidamisi ning tunneb ära, millal tuleb tõm-mata piir ja avaldada vastupanu keskkonna survele. Sotsiaalsete oskuste tõhus rakendamine võimaldab lahendada olukordi nii endast kui ka teis-test lugupidaval viisil, säilitades head suhted. Puudulikud sotsiaalsed oskused seevastu soodusta-vad probleemide esilekerkimist. Näiteks võib noor, kes ei oska luua ja hoida toetavaid suhteid võisiis ei suuda enda eest seista, eakaaslastest hoopis kõrvale jääda. MILLISED OSKUSED AITAVAD ELUS PAREMINI TOIME TULLA? Enda tundmaõppimise oskus. Näiteks: tean, kes ja milline olen, millised on mu tugevad ja nõrgad küljed. Emotsioonidega toimetuleku oskus. Näiteks: mõistan oma tundeid ja oskan neid juhtida. Kriitilise mõtlemise oskus. Näiteks: otsustan ise, mis on väär ja mis õige ning kuidas käitun. Suhtlemisoskus. Näiteks: tean, kuidas enda eest seista ja konflikte lahendada. Probleemide lahendamise oskus. Näiteks: tean, mida soovin selles olukorras saa- vutada ja valin sobiva käitumisviisi. 5
  • 6. 5.1.2. Kuidas need oskused kujunevad?Sotsiaalsed ja enesekohased oskused on õpitavad ning kujunevad märkamatult üldise arengu jaigapäevaste tegevuste käigus. Näiteks kui kolmeaastasel lapsel tekib soov kellegagi koos mängida,tuleb tal ära õppida, kuidas vastavas olukorras käituda. Ta omandab teise lapse mängima kutsu-mise oskuse. Sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi õpitakse suuresti jälgides ja jäljendades. Laps käitub naguvanemad ning teised eeskujud, näiteks poplauljad, filmitegelased, õpetajad, võttes üle nendeleomase viisi probleeme lahendada, enda eest seista, teisi abistada jms. Sotsiaalseid ja enesekohaseid oskusi on võimalik arendada ka teadlikult ja sihipäraselt. See saabalguse nende oskuste olulisuse mõistmisest. Ka täiskasvanud osalevad vahel suhtlemistreenin-gutel, et sotsiaalseid oskusi parandada, ja on nõus maksma selliste koolituste eest palju raha. Niikasulikud ja vajalikud on head sotsiaalsed oskused. SA TEAD JUBA SEDA, ET – enesekohased ja sotsiaalsed oskused aitavad elus hakkama saada, – enesekohased oskused on niisugused oskused, mis on vajalikud enese tundmaõppimiseks, tunnete kontrollimiseks ja käitumise juhtimiseks, – sotsiaalsed oskused on eesmärgile suunatud õpitud käitumised, mis võimaldavad tõhusalt suhelda ja toime tulla erinevates sotsiaalsetes keskkondades, – sotsiaalsed ja enesekohased oskused kujunevad üldise arengu käigus ja jäljendamise teel, aga neid on võimalik ka teadlikult arendada. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. ELUS VAJALIKUD OSKUSED Arutlege klassis, kuidas aitavad sotsiaalsed ja enesekohased oskused elus hakkama saada. Tooge näiteid, kuidas neid oskusi teadlikult arendada. 2. MIDA OLED TEISTELT ÕPPINUD? Kirjuta eraldi lehele inimesed, kes on sulle õpetanud a) endast lugupidamist, b) ärevates olukordades rahulikuks jäämist, c) probleemide lahendamist. – Võrdle oma vastuseid pinginaabri omadega. – Kirjeldage teineteisele, kuidas need inimesed teile vastavaid sotsiaalseid oskusi on õpetanud.6
  • 7. 5.2. Tunnen ennast ja oskan end ise juhtidaOma tugevuste ja nõrkuste teadvustamine, emotsioonide äratundmine ja reguleerimine ning käi-tumise juhtimine on enesekohased oskused, mis aitavad elus toime tulla ja ohte vältida.5.2.1. Tean, kes olen, ja usun endasse Asko unistas sportlase karjäärist. Ta teadis, et tal on head kehalised eeldused tegeleda korvpalliga. Vahel oli tal raske sõpradele öelda, et ei tule õhtul nendega koos välja, vaid läheb hoopis trenni. Asko sõbrad imetlesid noormehe meelekindlust. Enda tundmaõppimisel on tähtis märgata oma nõrkuste kõrval ka positiivseid külgi. See annabenesekindluse eesmärkide poole püüdlemiseks. Näiteks aitab see jääda kindlaks oma tõekspida-mistele, ei lase heituda keerulisematest väljakutsetest või siis lasta end kaasa haarata tegevusse,mis võib kahjustada enda või kellegi teise heaolu. Enda tundmine ja oskus end juhtida aitavadsaavutada iseseisvust ning toimida tõhusalt keskkonnas, kus viibitakse. Iseenda tundmine tähendab teadlik olemist oma eri külgedest, soovi- dest, mõtetest ja tunnetest. Enda tundmine ja oskus end juhtida aitavad saavutada iseseisvust ning toimida tõhusalt igasuguses olukorras. Enda tundmaõppimiseks tuleb osata ennast analüüsida. Kuidas end analüüsida ja väärtustada,sellest oli põhjalikumalt juttu teises peatükis. Lisaks aitab toimetulekule kaasa eneseusk, et välja-kutsetega saadakse hakkama. Tuleb arendada usku enda suutlikkusse ja veendumust oma ettevõt-mise õnnestumisesse. Usk endasse annab sisemise rahulolu ja aitab otsuseid ellu viia.5.2.2. Saan oma tunnetega hakkamaOskus oma emotsioone ära tunda, reguleerida ja väljendada on enesekohane oskus. Tunded onelu lahutamatu osa, need mõjutavad käitumist ja mõtlemist ning aitavad paremini tundma õppidaiseennast ja teisi. Oma tunnete äratundmise, reguleerimise ja väljendamise oskus on enese- kohased oskused. 7
  • 8. Eneseanalüüs aitab selgitada, milliseid tundeid inimene teatud olukorras kogeb. Teda vallanudtunnete äratundmine aitab inimesel mõista, miks ta kaldub mingil viisil käituma, ning ennastreguleerida. Näiteks tuntakse ära, et ollakse väga ärritunud ja pahane. Mõistes, et negatiivse tun-de ajel toimides võivad tagajärjed olla soovimatud (kedagi solvatakse, sest ollakse ise pahane),osatakse end pidurdada. Väga tugevate emotsioonide korral tuleks võtta otsustamiseks aega. Seepuudutab nii negatiivseid kui ka positiivseid tundeid, sest ka ülemeeliku meeleoluga võivad kaas-neda probleemid. Nii võidakse minna kaasa hulljulgete ideedega ja seada ohtu enda või kaaslasteturvalisus, rikkuda seadust – näiteks kihutada sõidukitega, proovida uimasteid, viibida ohtlikeskohtades, sõlmida valimatult kontakte interneti jututubades ja sotsiaalvõrgustikes. Tähtis on see, et ei toimitaks tunnete ajel. Seega on tunnete reguleerimine oluline oskus. Ärevaks muutudes saab enne edasist tegutsemistteha pausi (näiteks lugeda kümneni, hingata sügavalt sisse ja välja). Rahunedes nähakse olukorraneid tahke, mida muidu ei oleks märgatud, ning võetakse vastu otsused, mis ei kahjusta ennast egateisi. Sellest, kuidas emotsioonide kontrollimine aitab vältida konflikte ja hoida suhteid, oli juttukolmandas peatükis. Tunnete väljendamisel tuleb arvestada, kellega suheldakse, milline on olukord ja millised ontunded. Tunnete väljendamisel kehtivad teatud piirangud. On olukordi, mil naermine on sobi-matu, teinekord aga tuleb kontrollida, et oma halva tujuga ei tekitataks teistes ebamugavust japiinlikkust. Tunnete väljendamisel tuleb arvestada, kellega suheldakse, milline on olukord ja millised on tunded. Kui tunded muutuvad liiga tugevaks, hakkavad need segama toimimist. Näiteks on inimeselraske keskenduda õppimisele, kui ta on vihane või vastupidi – liiga lõbusas tujus. Tunnete välja-elamiseks tuleb leida viis, mis ei kahjusta ennast ega teisi ning arvestab konkreetset olukorda,muidu võib juhtuda, et pinges, ärevuses, vihase või ülirõõmsana käitutakse kohatult. Võtmeküsi-mus ongi selles, milliseid viise emotsioonide näitamiseks ja juhtimiseks kasutatakse. Tunnete väljaelamiseks tuleb leida viis, mis ei kahjusta ennast ega teisi ning arvestab konkreetset olukorda. KUIDAS NEGATIIVSEID TUNDEID TÕHUSALT REGULEERIDA JA VÄLJA ELADA? Luba tunnetel välja tulla. Näiteks nuta, kurda muret sõbrale. Ela tunded välja mõne tegevusega. Näiteks mängi pilli, sõida jalgrattaga, mine ujuma, korista, küpseta. Pane oma tunne sõnadesse. Näiteks: „Ma tunnen ennast ...”; kirjuta päevikut. Võta aeg maha. Näiteks harjuta sügavat hingamist, ole looduses, kuula muusikat, mine vanni, loe, tee väike uinak. Tee endale märkmeid olukordade kohta, mis sind ärritavad, vihastavad, kurvas- tavad, et teaksid tulevikus valmis olla.8
  • 9. Tundes, et probleemid kasvavad üle pea ja sa ei tule olukorraga enam toime, otsi abi. Vahel pii-sab inimesest, keda usaldada ja kellega mõtteid jagada (näiteks sõbrast, sugulasest, vanematest,õpetajast, treenerist). Teinekord on vaja pöörduda spetsialisti poole (näiteks koolipsühholoog,sotsiaalpedagoog, kooliarst, perearst, noortenõustaja). Oluline on see, et sa ei jääks oma muregaüksi. Abi palumise oskus on sotsiaalne oskus, mis annab elus lisatuge. KUST LEIDA ABI, KUI SUL ON MURE? Leia lähedane inimene, keda saad usaldada. Pöördu abi saamiseks asjatundja, näiteks koolipsühholoogi või karjäärinõustaja poole. Külasta abiandvaid organisatsioone, nagu laste tugikeskused, noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused. Tutvu abi pakkuvate portaalidega, nagu www.lahendus.net, www.lapsemure.ee, www.eluliin.ee, www.amor.ee. Kasuta noorte usaldustelefone, näiteks 646 0770 tööpäeviti 10:00–18:00 või 655 8088 iga päev kell 19:00–07:00.5.2.3. Oskan kriitiliselt mõeldaTunded võivad kaasa tuua mõtlemisvigu. Sellistes oludes ei ole inimene enam kriitiline. Ei mär-gata olukorra kõiki külgi, probleemi analüüs on pealiskaudne ja ebatäpne, ei suudeta hinnata, kasvalitud teguviis on mõistlik või mitte. Näiteks ülemeelikus tujus võidakse kergesti teha midagi, missel hetkel kambas tundub naljakas, kuid hiljem paneb kahetsema. Samamoodi võib mõtlemineolla häiritud, kui inimene on vihane, solvunud või kurb. Kriitiline mõtlemine aitab vaadata olukordi mitme nurga alt. KUIDAS ARENDADA KRIITILIST MÕTLEMIST? Mõned küsimused, millele vastamine aitab arendada kriitilist mõtlemist. – Millised on teised lahendused ja võimalused, mis aitaksid olukorda lahendada? – Kas ma kaalusin ka neid ideid, mis minu mõtete õigsuse kahtluse alla seavad? – Millised on tagajärjed, kui ma toimin oma otsuse järgi? – Millised on riskid, kui ma nii toimin? – Kas võib olla, et ma alahindan riske? – Kas võib olla, et mind on liigselt mõjutanud teiste ideed? – Kas on olnud piisavalt aega, et kõige üle juurelda, või langetan otsuse liiga kiiresti? 9
  • 10. Kriitilist mõtlemist tuleb arendada ka meedias toimuva mõistmiseks. Näiteks rakendab reklaami-tööstus mitmesuguseid mõjutamise võtteid. Reklaam loob inimeses sageli positiivsed tunded, mispanevad ihaldama reklaamitavat. Samamoodi saab inimesega manipuleerida* negatiivseid tun-deid esile kutsudes. Manipuleerimisele on tundlikud eelkõige need, kes ei mõtle kriitiliselt. SA TEAD JUBA SEDA, ET – enda tundmine, oma tunnete tõhus väljendamine ja kriitiline mõtlemine aitavad elus paremini hakkama saada ja vältida ohtudesse sattumist, – oma positiivsete külgede tundmine ja eneseusk aitavad end väärtustada ning seista oma põhimõtete eest, – tunnete väljendamisel tuleb arvestada olukorraga, – tunnete väljaelamiseks tuleb leida viis, mis ei kahjustaks ennast ega teisi ja sobiks konkreetse olukorraga, – mure korral püüa leida vähemalt üks inimene, kellega seda jagada, – kriitiline mõtlemine aitab näha olukorda mitme nurga alt. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. KOMPLIMENTIDE ÜTLEMINE Moodustage 4-liikmelised rühmad. Igaüks kirjutab eraldi paberitele iga rühmakaaslase kohta midagi positiivset – mida ta hästi teha oskab või millega viimati hästi hakkama sai. Vältige välimusega seotud tegurite välja toomist. Kui kõik on lõpetanud, antakse igale rühmaliikmele tema kohta käivad paberid ning ta peab kirjutatu rühmakaaslastele valjusti ette lugema. Arutage rühmas, mis oli kergem – kas komplimente kirjutada või ette lugeda. Kellele sina enne tänast ülesannet viimati komplimendi tegid? Millal sa ise enne tänast tundi viimati enda kohta komplimenti kuulsid? 2. TUNNETE VÄLJENDAMINE A. Kirjutage igaüks omaette väikestele paberilehekestele kaks positiivset ja kaks negatiivset tunnet. Murdke lehekesed kokku ja pange karpi. Valige välja mõned õpilased, kes saavad karbist pimesi valida ühe tunde ja peavad seda kahel viisil klassikaaslastele esitama: 1) sõnu kasutamata; 2) kirjeldades käitumist ja toimimisviise, mis võivad väljaloositud tundega kaasneda. Klass püüab ära arvata, millise tundega on tegu. Arutlege klassis, mis oli kergem, kas tunnet teistele sõnadeta edasi anda või olla äraarvaja rollis. Kuidas inimesed tavaliselt neid tundeid välja näitavad? Milliseid tõhusaid tunnete väljendamise viise võiks antud tunnete puhul kasutada? B. Viige läbi „Tunnete teater”. Õpetajal on kaardipakk mitmesuguste tunnete/tundevarjundite nimetustega. Igaüks saab pakist juhuslikult valida ühe kaardi ja esitleb vastavat tunnet teistele. Klass püüab ära arvata, millise tundega on tegemist.10
  • 11. 3. KUIDAS KÄITUDA? Analüüsige klassis järgmist juhtumit allpool toodud küsimuste järgi. Boris oli ärritunud. Teda häiris see, et sõbrad ei ütelnud talle, et lähevad pärast tunde koos Erko juurde jalgrattaid tuunima. Boris tundis end solvatuna. Koju minnes jättis ta oma internetikontole suures pahameeles sõpru halvustava kommentaari. 15 minutit hiljem, kui ärritus oli lahtunud, kustutas ta selle postituse oma kontolt ära. Borisile tundus see nüüd liiga terav. Selleks ajaks olid aga teised postitust lugenud ja pinged poiste vahel võtsid tuure üles. – Kuidas oleks võinud Boris antud olukorras käituda, kui oleks rakendanud kriitilist mõtlemist, enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi? – Kuidas oleks lugu sel juhul lõppenud? 11
  • 12. 5.3. Oskan suhelda ja teha valikuidOskus luua ja hoida häid suhteid, jääda oma seisukoha juurde ka siis, kui see lahkneb teiste omast,ning lahendada probleeme, pidades kinni kehtivatest reeglitest, on sotsiaalsed oskused, mis aita-vad elus hakkama saada ja vältida ohtudesse sattumist.5.3.1. Oskus suheldaMurdeeas on olulisel kohal eakaaslaste grupp, kuhu tahetakse kuuluda, ning tähtsale kohale ase-tub suhtlemisoskus. Edukas suhtlemine tuleb kasuks nii koolis, trennis, kodus, sõprade ringis kuika edaspidises elus. Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada, teisi kuulata, konfliktelahendada ja koostööd teha. Eduka suhtlemise vajalikkusest konfliktide puhul oli juttu kolmandaspeatükis. See, kuidas inimene teistega suhtleb, peegeldab tema väärtusi. Näiteks kas ta peab oluliseksteiste tundeid või kas püüab säilitada häid suhteid. Abi pakkumine, vabandamine ja kaaslaste eestseismine iseloomustab inimest, kes tunneb vastutust nii enda kui teiste heaolu eest ega alahindaoma mõju. Need on sotsiaalsed oskused, mis aitavad hoida suhteid, märgata kaaslaste tundeid jaolla heatahtlik. Rahuldust pakkuvad suhted ning sõbra olemasolu aitavad raskel hetkel hakkamasaada.5.3.2. Piiride seadmine ja nende eest seismineSama oluline, nagu arvestada kaasinimeste tunnete ja soovidega, on kaitsta iseenda huve ja väär-tusi. Kui vaja, tuleb teiste survele vastu seista. Vajalik on oskus tõmmata piir enda huvide ja õi-guste ning teiste nõudmiste vahele. Selline oskus tuleb kasuks olukorras, kus tuleb oma õigusi jaseisukohti kaitsta või millestki keelduda. Näiteks kui ei tunta end tegevuses hästi, see kahjustabtervist või läheb vastuollu isiklike väärtuste või kehtivate reeglitega. Enda seisukoha, tunnete ja soovide selget väljendamist ning ühtaegu ka teiste õigustega arves-tamist nimetatakse enesekehtestamiseks*. Enesekehtestamine on tunnete, mõtete ja soovide väljendamine oma õiguste eest seismiseks teiste õigusi rikkumata. MILLINE ON ENNASTKEHTESTAV KÄITUMINE? Avaldan arvamust lugupidavalt ja arvestan teise õigusi. Näiteks: ei kasuta solvan- guid, ei halvusta, ei naeruväärista. Ütlen, mida tunnen. Näiteks: „Ma olen pahane, sest ...”, „Ma olen kurb, sest ...” Ütlen, mida soovin. Näiteks: „Ma soovin, et ...”, „Ma tahan, et ...” Julgen teistest erineda. Näiteks ka siis, kui teised minuga ei nõustu, olen kindel, et käitun õigesti, kui ...12
  • 13. Näide: Olen solvunud, et sa mulle eile külla ei tulnud, ehkki lubasid. Soovin, et annaksid mulle järgmine kord ette teada, kui sa tulla ei saa, sest saan siis teha muid plaane.5.3.3. Probleemide lahendamine ja otsuste langetamineInimene puutub sageli kokku mitmesuguste probleemidega. Probleem on lahendamist nõudevolukord. Probleemide lahendamise oskus on sotsiaalne oskus, mis algab sellest, et teadvustatakseprobleemi olemasolu. Seejärel asutakse otsima lahendusi ja langetatakse otsus. Otsustamine* onprotsess, mille käigus inimene valib mitme võimaluse vahel. Otsustamine on protsess, mille käigus inimene valib kahe või enama võimaluse vahel.Otsustamise viise on mitmeid: mõnikord peab otsustama kiiresti, teinekord on kaalumiseks roh-kem aega. Mõni otsus on vähem tähtis, nagu näiteks valik selle vahel, kas süüa hommikul putruvõi müslit. Mõni otsus on aga väga oluline, kuna mõjutab inimese elu ja tervist ka tulevikus. Nii-suguse otsuse puhul tuleks mõelda võimalikele lahenduskäikudele enne, kui reaalne olukord kättejõuab. Sellised on näiteks eluviisi puudutavad otsused, elukutsevalik, perekonna loomine jms. Mida olulisem küsimus otsustaja jaoks on, seda põhjalikumalt tuleks olukorda enne otsuse lan-getamist analüüsida. Enne lõplikku otsustamist tuleb kaaluda eri lahenduste plusse ja miinuseidning analüüsida võimalikke tagajärgi. Kasulik on küsida nõu nendelt, kes on varem samasuguseolukorraga kokku puutunud. Põhjalikult kaalutletud otsuse tegemiseks on mõistlik kasutada mõn-da tõhusat otsustamise mudelit, nagu näiteks seitsme astme mudel. OTSUSTAMISE SEITSME ASTME MUDEL Esimene aste – sõnastan probleemi ja sean eesmärgi. Parimaid lahendusi aitab leida see, kui sõnastan enda jaoks, mida ma tahan ja kuidas asjad võiksid olla, kui probleemi enam ei ole. Teine aste – pakun välja vähemalt kolm lahendust. Kolmas aste – analüüsin iga lahenduse lähemaid ja kaugemaid, positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Neljas aste – analüüsin, kuidas lahendused sobivad minu väärtushinnan- gutega. Viies aste – valin välja parima lahenduse, mis sobib minu tõekspidamistega ja millel on positiivsed tagajärjed nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt. Kuues aste – viin otsuse ellu. Seitsmes aste – hindan oma tegevuse tulemust. 13
  • 14. SA TEAD JUBA SEDA, ET – hea suhtleja oskab arusaadavalt väljenduda, teisi kuulata ja konflikte lahendada, – enesekehtestamisoskus aitab seista oma õiguste eest teiste õigusi rikkumata, – kaalutletud otsuse tegemine algab probleemi sõnastamisest ja võimalike lahendusteede otsimisest, – enne lõplikku otsust tuleb analüüsida eri valikute tagajärgi, seejärel viia ellu parim lahendus ja hinnata tulemust, – iga otsusega kaasneb vastutus tagajärgede eest. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. EDUKAS SUHTLEMINE Moodustage 3–4-liikmelised rühmad ja sõnastage kümme eduka suhtlemise reeglit. Jagage oma vastuseid klassikaaslastega ning valige ühiselt välja kuus kõige olulisemat. Koostage nendest pilkupüüdev plakat ja asetage klassis nähtavale kohale. Arutlege klassis, millistes olukordades tuleb kasuks enesekehtestamise oskus. 2. DILEMMA – KUIDAS KÄITUDA? Analüüsige juhtumit vastavalt allpool toodud küsimustele. Kristiina palus taas kord pinginaabrit Getterit, et see ei iitsataks sõnagi tema emale. Tüdrukud olid andnud teineteisele vaikimisvande. See oli juba kolmas nädalavahetus, kui Kristiina ütles emale, et tahab ööseks Getteri juurde jääda. Ema ei osanud midagi kahtlustada, sest Getter kinnitas Kristiina juttu. Tegelikult tegi pinginaaber sõbrannale suitsukatet, et too saaks olla koos oma poisiga. – Kuidas hindate antud olukorras Getteri otsust pidada vaikimisvandest kinni? – Milliseid tagajärgi võis Getteri selline käitumine tuua kaasa: 1) Kristiinale, 2) Getterile endale? – Milliseks võisid kujuneda Getteri suhted 1) Kristiinaga? 2) oma emaga? – Kuidas oleks Getter saanud veel käituda? Millised tagajärjed oleks see kaasa toonud? – Kuidas oleksid sina Getteri asemel käitunud? 3. OTSUSE LANGETAMINE A. Arutlege klassis, milliseid otsustamisviise võiks kasutada järgmiste küsimuste lahendamiseks. Põhjendage oma vastuseid. – Kes peseb täna kodus mustad nõud? – Kas vaadata laupäeva õhtul televiisorist dokumentaalfilmi või lugeda kohustuslikku kirjandust? – Kas minna pärast põhikooli lõpetamist kutsekooli või jääda kodu lähedale gümnaasiumisse? – Kas veenda sõpra, et ta jätaks suitsetamise maha, või sellest mitte välja teha? – Kas astuda vahele, kui koolis kedagi kiusatakse? B. Moodustage 3–4-liikmelised rühmad ja rääkige üksteisele olulistest otsustest, mida viimati olete teinud. Valige välja üks olukord ja lahendage see vastavalt otsustamise seitsme astme mudelile. Mis oli otsustamisprotsessis kõige raskem? Kas lõpptulemus erines otsusest, mis algul tehti?14
  • 15. 5.4. Uimastid ja ohudUimasti kergekäelise proovimise üks põhjus võib olla vähene teadlikkus selle negatiivsest mõjusttervisele. Uimastite kasutamine on riskikäitumine ning ohtlik mitmel põhjusel. Uimasti on aine, mille tarvitamine mõjutab inimese psüühikat, käitumist, meeleolu ja ümbruskonna tajumist. Uimastite kasutamine on riskikäitumine ning ohtlik mitmel põhjusel.5.4.1. Legaalsed ja illegaalsed uimastidUimasteid võib liigitada mitut moodi. Uimastite käitlemine on reguleeritud seadustega ja vasta-valt sellele eristatakse illegaalseid* ehk seadusega keelatud ja legaalseid* ehk seadusega lubatuduimasteid. Illegaalseid uimasteid nimetatakse narkootikumideks. Narkootiliste ainete tootmise, levi-tamise ja kasutamise vastu võideldakse nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil. Selliste ainetehulka kuuluvad Eestis näiteks kanepitooted (marihuaana, hašiš), GHB ehk korgijook, amfetamiin,heroiin jt. Legaalsed uimastid jagunevad omakorda kaheks. Ühe grupi moodustavad need, mida on lu-batud kasutada piiranguteta (näiteks kohv, tee). Siiski soovitatakse lastel vältida näiteks kofeiinisisaldavaid aineid, kuna need suurendavad ärrituvust, närvilisust ja rahutust (näiteks kohv, ener-giajoogid). Legaalsete uimastite alla liigitatakse ka lahustid, liimid ja aerosoolid, mille väärkasutus(näiteks sissehingamine) mõjub uimastavalt. Teine grupp legaalseid uimasteid on niisugused, mille kättesaadavusele on kehtestatud piiran-gud, nagu näiteks retseptiravimid või vanuseline piirang alkoholi ja tubakatoodete puhul. Iga-sugused piirangud on kehtestatud inimese tervise kaitseks. Murdeealise organism on alles kuju-nemas ning uimastite tarvitamine võib oluliselt mõjutada noore inimese arengut. Legaalsed uimastid ei ole ohutud. Legaalsed uimastid ei ole ohutud.5.4.2. Uimastite kasutamise lühi- ja pikaajalised tagajärjedMis tahes uimasti avaldab tarvitaja tervisele nii lühi- kui ka pikaajalist mõju. Enamasti kasvab riskkoos tarvitatud uimasti hulgaga, kuid ka esmaproovimisel võivad olla rängad tagajärjed. Midanooremalt hakkab inimene uimasteid tarvitama, seda suurema tõenäosusega jätkab ta selle tervistkahjustava tegevusega ka täiskasvanuna. 15
  • 16. Uimasti kasutamine seab ohtu suhted, kuna toob kaasa muutused mõtlemises, maailma taju-mises, käitumises. Uimasti toime all olles käitutakse viisil, mida hiljem võidakse kahetseda. Ini-mene ei suuda kontrollida oma käitumist ega tunneta adekvaatselt olukorda, kuhu satub. Näiteksminnakse uimastit pruukinuna kergemini kaasa tegevustega, mida hiljem on põhjust kahetseda(kaklused, ohtlik käitumine liikluses, huligaanitsemine, vargus, seksuaalsuhted). Uimastite pikemaajalise tarvitamise tagajärjel võib kujuneda psüühiline* ja füüsiline sõltuvus*.Füüsilise sõltuvuse puhul ilmnevad pärast uimasti mõju kadumist võõrutusnähud, mis on vägaraskesti talutavad. Võõrutusnähtudest ülesaamiseks manustatakse uus kogus uimastit. Psüühilinesõltuvus tähendab, et inimesel on vastupandamatu soov tarvitada uimastit isegi pikka aega pärastseda, kui ta on selle tarvitamisest loobunud.Alkoholi tarvitamise tagajärjedAlkohoolsed joogid sisaldavad etanooli, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ja selle kaudu psüühikat.Alkoholijoobe tekkimise kiirus sõltub tarbija soost, kehamassist, vanusest, geneetilistest omadus-test, tarbitud alkoholi hulgast ja tarbimise kiirusest. Murdeeas on inimene alkoholi suhtes väga tundlik, sest noore organism lõhustab alkoholi hal-vemini kui täiskasvanu oma. Murdeeas võib alkoholi pruukimine kergesti kaasa tuua alkoholi-mürgistuse (oksendamise, teadvusekaotuse) ja enesekontrolli kadumise (traumade tekkimise, õn-netused, konfliktid teistega). Tarbitud alkohol mõjub üldjuhul kiiresti – juba väike kogus põhjustab meeleolumuutusi. Alko-holijoobes inimese mõtlemine on häiritud, lisaks esinevad tasakaaluhäired, halveneb reaktsiooni-kiirus ja väheneb ohutunne. Suur hulk liiklusõnnetustesse nagu ka uppumisohtu sattunutest onolnud alkoholijoobes. Joobes inimene ei kontrolli oma käitumist ja võib kellegi ettepanekul kergekäeliselt proovi-da teisi uimasteid, näiteks kangemaid alkohoolseid jooke, tubakatooteid, kanepit. Mitme uimastiüheaegse tarvitamise tagajärjed võivad aga olla ettearvamatud ja eluohtlikud. Alkoholi mõju all võib inimene nõustuda seksuaalvahekorraga, millega ta muidu nõus ei oleks.Joobnuna on suurem tõenäosus käituda seksuaalsuhtes vastutustundetult, loobudes kaitsevahen-di (kondoomi) kasutamisest ja seades sellega ohtu nii enda kui partneri tervise. Suurtes kogustes ja pikaajaline alkoholi tarvitamine kahjustab peaaegu kõiki elundeid, põhjus-tab vähkkasvajate teket ja luuhõrenemist. See mõjutab nii meestel kui naistel võimet saada terveidjärglasi.Tubakatoodete tarvitamise tagajärjedTubakatooteid tavaliselt suitsetatakse, olgu sigarettidena või piibus. On olemas ka n-ö suitsuvabadtubakatooted, mida tarvitatakse kas närides, ninna tõmmates või mingil muul viisil (näiteks nä-rimistubakas, huuletubakas, nuusktubakas, E-sigaretid ehk elektrooniline seade sigareti asemel).Kõik tubakatooted sisaldavad nikotiini, mis on tugevat füüsilist ja psüühilist sõltuvust põhjustavaine.16
  • 17. Nikotiini sisaldavate toodete lühiajalisel tarvitamisel halveneb hingeõhk, tõusevad vererõhk japulsisagedus, langeb kehatemperatuur ja mõnel juhul tekib iiveldus. Regulaarse suitsetamise tagajärjel muutub näonahk kahvatumaks, sageneb vistrike teke, ham-bad ja keel muutuvad kollakamaks, igemed võivad hakata veritsema, juuksed hõrenevad ja küü-ned muutuvad rabedaks. Vereringe on häiritud, mistõttu külmetavad sageli käed ja jalad. Tekivadhingamisraskused ja rögane köha. Suitsetamine lühendab eluiga. Pikaajalise suitsetamise tagajärjel tõuseb risk haigestuda hingamisteede, südame- ja veresoon-konnahaigustesse, saada maohaavad või ajurabandus. Suitsetavatel naistel on ligi kolm korda suu-rem risk haigestuda rinnanäärmevähki kui mittesuitsetajatel ning neil võib olla raske rasestudaisegi pärast suitsetamisest loobumist. Meessuitsetajad riskivad viljakuse langusega. Murdeeasmõjutab suitsetamine suguelundite väljaarenemist. Olukorda, kus mittesuitsetaja viibib suitsetajaga samas ruumis, nimetatakse passiivseks suitse-tamiseks. Viimane avaldab tervisele samasugust mõju nagu suitsetamine ise.Narkootikumide tarvitamise tagajärjedNarkootikumidest on Eestis kõige enam levinud kanepitooted, GHB ehk korgijook ja amfetamiin.Kuna narkootikumid on keelatud ained, müüakse ja ostetakse neid mustal turul. See tähendab, etmitte keegi ei kontrolli nende koostist ja kunagi pole teada, mida aine täpselt sisaldab või kuidasmõjub. Seetõttu on iga proovimine tervisele väga ohtlik. Kanepitooted. Kanepitoodete hulka kuuluvad marihuaana ja hašiš. Sageli ohutuks peetud ka-nepitooted avaldavad mõju juba lühiajalisel tarvitamisel. Kanepi pruukimine toob kaasa meele-olumuutusi, vähendab ohutunnet, põhjustab tajuhäired ja suurendab söögiisu. Suuremate kogus-te puhul võivad tarvitajal esineda paanika- ja ärevushood. Pikaajaline kanepitoodete tarvitaminepõhjustab väsimust, ükskõiksust teiste ja iseenda vastu, keskendumisraskusi, mälu ja tähelepanunõrgenemist. Kanepitoodetest võib jääda psüühilisse sõltuvusse. GHB ehk korgijook. GHB-d kasutatakse sageli selleks, et tugevdada teiste uimastite mõju.Vahetult pärast aine tarvitamist võib kasvada heaolutunne. Korgijoogi tarvitaja võib jääda maga-ma ega mäleta, mis enne ja pärast korgijoogi tarvitamist toimus. Seega ei suuda inimene vastu-tada oma käitumise eest ega kaitsta ennast soovimatute tagajärgede eest. GHB võib põhjustadateadvuse kaotust ja hingamise seiskumist, tõsiseid mürgistusi, mis võivad lõppeda surmaga. GHBpikaajaline tarvitamine võib põhjustada psüühilist sõltuvust. Amfetamiin. Selle aine mõju algab vahetult pärast tarvitamist ja kestab 2–3 tundi. Tarvitajatunneb ennast sellel ajal ärksana, kaob väsimus ja väheneb söögiisu. Amfetamiini manustanul või-vad esineda nägemis- ja kuulmismeelepetted. Amfetamiini pikaajaline tarvitamine võib põhjus-tada südame- ja veresoonkonnahaigusi ning mäluhäireid. Juba esimene amfetamiini prooviminetoob kaasa ajurakkude hävimist. Pideval tarvitamisel kujuneb psüühiline sõltuvus. 17
  • 18. SA TEAD JUBA SEDA, ET – uimasti on aine, mille kasutamine mõjutab psüühikat, käitumist, meeleolu ja ümbruskonna tajumist, – uimastid jagunevad illegaalseteks ja legaalseteks, – uimasti mõju sõltub manustamise viisist, – uimastijoobes inimene võib kaasa minna tegevustega, mida hiljem kahetseb, – uimastit tarvitanud inimene ei suuda kontrollida oma käitumist ja võib sattuda ohtlikesse olukordadesse, – pikaajaline uimastite tarbimine toob kaasa tõsiseid tervisekahjustusi, – uimasti mõju võib olla ettearvamatu ja eluohtlik. NUTUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. UIMASTITE MÕJU Moodustage 3–4-liikmelised rühmad ja valige loosiga üks allpool kirjeldatud juhtumitest. Vastake küsimustele, kasutades õpikus toodud infot. Võite uurida ka veebilehte www.narko.ee. A. LEEMETI LUGU Leemet oli viiendas klassis, kui proovis esimest korda suitsu. Nad mängisid sõpradega ühe mahajäetud maja kuuri juures. Ühel oli kaasas paar suitsu, mis ta oli salaja isa pakist võtnud. Leemetile suits tegelikult ei meeldinud. See ajas teda läkastama ja pani pea valutama. Mõni aeg hiljem kutsusid vanema klassi poisid Leemeti uuesti selle maja juurde suitsu tegema. – Kuidas mõjutavad Leemeti tervist mõned tõmmatud suitsud? – Kuidas mõjub Leemeti tervisele pikaajalisem suitsetamine? B. ANU LUGU Oli reedene päev. Pärast tundide lõppu tulid paar klassiõde Anu juurest läbi. Nad kuulasid muusikat, proovisid üksteise meigiasju, tegid soenguid, lobisesid poistest ja sellest, mida keegi võiks klassiõhtule selga panna. Lepiti kokku, et pool tundi enne klassiõhtut kohtutakse tänavanurgal. Anu jõudis kohale viimasena. Tüdrukud itsitasid ja Anu ei saanud kohe aru, mis viga on. Siis ulatas Helika talle oma kotist siidripudeli. „Noh, võta ka. See on magus ja paneb pea surisema. Lõpp lahe!” Anu ei olnud kunagi alkohoolseid jooke proovinud. – Mis juhtub Anuga vahetult pärast alkoholi tarvitamist? – Kuidas mõjub Anu tervisele alkoholi pikaajalisem tarvitamine? C. ANDRUSE LUGU Andrus läks laupäeva õhtul Tarmo poole, kuhu kogunesid ka mõned teised koolikaaslased. Poisid mängisid kaarte, surfasid internetis ja rääkisid anekdoote. Siis tõi Tarmo välja vesipiibu, mille tema vanemad olid Egiptusest toonud. Tarmo oli kuidagi kavala näoga. „Mul on teile väike üllatus ka varuks, kaua me ikka neid varsi tõmbame.” Tarmo oli hankinud kanepipuru ja pakkus esimesena Andrusele. – Millist mõju avaldab kanep Andruse tervisele vahetult pärast tarvitamist? – Kuidas mõjub Andruse tervisele kanepi pikaajalisem tarvitamine? D. TAAVI LUGU Taavi läks diskole, kus teised teda juba ootasid. Muusika oli vali ja ruum hämar. Poisid valisid istumiseks pimedama nurga ja üks nendest võttis välja plastikpudeli häguse vedelikuga. Taavi otsustas samal ajal minna tualetti ja pärast kutsus klassiõde noormehe tantsima. Sõprade juurde naastes märkas Taavi, et need olid juba joobes. Sõbrad pakkusid korgitäie GHB-d ka Taavile. – Mis juhtub Taaviga vahetult pärast GHB ehk korgijoogi tarvitamist? – Kuidas mõjub Taavi tervisele korgijoogi pikaajalisem tarvitamine?18
  • 19. E. TEELE LUGU Teelel oli tulemas oluline eksam, millest sõltus tema lõputunnistuse edukus. Ta oli väga mures, et ei jõua kõike ära õppida, kuna jäänud oli vaid kaks päeva. Teele jagas oma muret suhtlusportaalis, kus tal soovitati hankida amfetamiini. See pidavat hoidma ärkvel ja nii saabki kogu öö õppida. Neiu oli tõelises kimbatuses ega teadnud, mida teha. Eksami tulemus oli talle väga oluline. – Millist mõju avaldab amfetamiin Teele tervisele vahetult pärast tarvitamist? – Kuidas mõjub Teele tervisele amfetamiini pikaajalisem tarvitamine?2. UIMASTID JA SEADUSED Mida ütlevad seadused tubakatoodete ja alkoholi otsmise ning tarvitamise kohta? Tutvu tubakaseaduse ja alkoholiseadusega Riigi Teataja portaalis www.riigiteataja.ee ning vasta küsimustele. – Kuidas piirab seadus alaealise õigust omada, omandada ja tarvitada tubakatooteid (vt tubakaseaduse 5. ptk, I jagu)? – Millistes kohtades ei ole lubatud suitsetada (vt tubakaseaduse 5. ptk, II jagu)? – Millised on karistused, kui seaduses ette nähtud reegleid rikutakse (vt tubakaseaduse 7. ptk)? – Mida ütleb seadus alkohoolse joogi ostmise kohta alaealisele (vt alkoholiseaduse 5. ptk)? – Kuidas piirab seadus alkohoolse joogi tarbimist alaealiste poolt (vt alkoholiseaduse 5. ptk)? 19
  • 20. 5.5. Käitumine uimastitega seotud olukordadesKas valida uimastivaba elu? Kuidas endale kindlaks jääda? Kuidas keelduda, kui keegi pakubuimastit? Kust saada abi uimastitega seotud küsimustes? Mida teha, kui sõber uimasti mõjul äravajub? Need on mõned näited, kuidas võib murdeealine uimastite teemaga kokku puutuda. Seoses uimastite levimisega on oluline arendada oskusi, mis aitavad vältida ja lahendadauimastitega seotud olukordi. Sellisteks oskusteks on sotsiaalsed ja enesekohased oskused, millestlugesid eelmistest osadest. Järgnevalt sellest, kuidas neid oskusi uimastitega seotud olukordadesrakendada.5.5.1. Otsus uimastite vaba elu kasuksÜhest põhjust, miks mõned noored hakkavad uimasteid tarbima, on raske välja tuua. Uurimusednäitavad, et esimest korda võidakse uimastit proovida näiteks uudishimust, igavusest, sõpradeõhutusel, uute kogemuste saamiseks, selleks, et saada julgust teistega suhtlemisel või peletadakurbust. Tervist, elu ja suhteid ohtu seadva käitumise põhjuseks võib olla ka teadmatus ohtudest(vt alapeatükki 5.4). Enamik noori siiski ei hakka uimasteid tarbima ning oskavad leida tervislikke mooduseid, kui-das oma soove rahuldada. Enamik noori ei tarbi uimasteid. Otsusel uimasteid mitte proovida ja mitte tarbida on pikaajaline ja positiivne mõju inimeseelule ja tervisele. Tee, kuidas murdeealine niisuguse otsuseni jõuab, võib olla erinev. Uimastivabaelu kasuks otsustamisel on abi probleemide lahendamise ja otsuste langetamise oskusest (vt ala-peatükki 5.3). Grete-Liisi vanemad läksid nädalavahetusel kodust ära ja tüdrukul tuli mõte sõbrad külla kutsuda. Ta helistas vanematele ja sai nõusoleku. Sõprade saabudes hakati koos süüa tegema ja lauamänge mängima. Üks sõpradest pakkus välja proovida tubakat. Grete-Liis oli enda jaoks juba ammu selgeks mõelnud, et tema tahab uimastitest eemale hoida. Lisaks ei tahtnud tüdruk kuritarvitada vanemate usaldust. Ta ütles selgelt ja kindlalt, et nende kodus suitsetada ei tohi. Eelnevalt kujundatud hoiak uimastite suhtes ning läbimõeldud käitumine uimastitega seotudolukordades aitavad tõhusalt ja kiiresti reageerida, kui aega maha võtta ja asja rahulikult kaaludapole võimalik. Otsuse langetamiseks saab ka uimastitega seotud olukordades kasutada otsusta-mise seitsme astme mudelit, mida on kirjeldatud alapeatükis 5.3. Kui otsus on langetatud, tulebhakata seda ellu viima. Otsuse elluviimisele aitavad kaasa usk endasse, oskus reguleerida tundeidilma uimastiteta, kriitiliselt hinnata uimastitega seotud olukordi ja vajadusel ennast kehtestada.20
  • 21. 5.5.2. Kuidas öelda uimastitele EI?Uimasti vastuvõtmisest ja kasutamisest on alati õigus keelduda. Seda aitab teha oskus kehtestavaltEI öelda. Kui olukord nõuab, siis võib pärast uimastist keeldumist ka lahkuda. Tõelised sõbradjäävad alles ka siis, kui keeldud uimasti tarvitamisest. Milline on ennast kehtestav käitumisviis, onkirjeldatud alapeatükis 5.3. Uimasti vastuvõtmisest ja kasutamisest on alati õigus keelduda. KUIDAS ENNASTKEHTESTAVALT UIMASTIST KEELDUDA? „Tänan, ei!” „Mul on teised huvid.” „Ma ei tarvita.” „Ma ei suitseta!” „Mul on tore ka ilma alkoholita.” „Ma ei võta, hoolin oma tervisest.” „Ei, ma ei soovi.”Tervist kahjustavatest tegevustest aitab hoiduda ka teadmine, millistes kohtades ja olukordades ontõenäoline nendega kokku puutuda. Sellisel juhul saab vastavaid paiku ja olukordi vältida. Vältimi-se ja eemalehoidmise mõte seisneb selles, et nii toimides ei seata end ebamugavasse ja pingelisseolukorda. Näiteks ei minda vahetunnis kaasa suitsetavate koolikaaslastega, välditakse alkoholigapidusid või liikumist õhtusel ajal kõrge kuritegevusega piirkondades.5.5.3. Usk endasse – mida see annab?Ka siis, kui otsus uimastivaba elu kasuks on langetatud, ei pruugi sellest kinnipidamine olla alatikerge. Murdeeas on eakaaslaste arvamus väga oluline ja kui noore tõekspidamised lähevad sõp-rade omast lahku, siis on vaja eneseusku, et endale kindlaks jääda. Tuleb uskuda, et saadakse hak-kama uimastitest keeldumisega. Seda aitavad saavutada enesekasvatuse võtted, millest oli juttu 1.peatükis. Arenda eneseusku, et saada hakkama keeldumisega, kui sulle uimasteid pakutakse. Enda tundmine ja endast lugupidamine lisavad enesekindlust. Sellisel juhul ei minda kergekäe-liselt sõprade survel kaasa kahjulike tegevustega. Teiste heakskiidu pärast ei tasu teha järeleand-misi uimastitega seotud küsimustes, sest kaalul on tervis ja heaolu. Kui oled keeldunud uimastitevastuvõtmisest ja kasutamisest, on sul põhjust enda üle uhkust tunda. EI ütlemine uimastitele näitab tugevust, mille üle inimene võib uhke olla. 21
  • 22. 5.5.4. Kuidas juhtida oma tundeid uimasteid kasutamata?Soov kogeda midagi põnevat on murdeeas loomulik. Põnevust ja uudsust saab ellu tuua ka mitmelmuul moel kui uimasteid tarbides, näiteks harrastades huvitavaid spordialasid või reisides. Uimasti ei paranda mure korral olukorda ega aita leida lahendusi. Uimasti tarvitamine meeleolu tõstmiseks või mure unustamiseks ei ole väljapääs, kuna sellinekäitumisviis toob omakorda kaasa uusi probleeme. Reeglina on olukord pärast uimasti tarvitamisthoopis keerulisem, mure ei kao kuhugi ja vahel tuleb neid uimasti tarbimisest tingituna juurde. Ära kasuta uimastit ka juhul, kui teised proovivad sind veenda vastupidises. Tuleb otsida muidvõimalusi enesetunde parandamiseks. Näiteks aitab masendust leevendada vestlus sõbraga, mõ-nus soe vann, lemmikraamatu lugemine või jalutamine looduses. Vahel võib aidata ka muusikakuulamine või hoopis poksikoti tagumine, koristamine või mõni muu füüsiline tegevus. Nega-tiivsete tunnete väljendamise tõhusatest viisidest ja abi saamise võimalustest mure korral oli juttualapeatükis 5.3.5.5.5. Kuidas rakendada seoses uimastitega kriitilist mõtlemist?Uimastitega seotud olukordi tuleb kriitiliselt analüüsida nii enne kui ka pärast vastavas olukorrasviibimist. Tuleb analüüsida, millised on uimasti vastuvõtmise tagajärjed ja kasutamise mõju ini-mese tervisele, tema suhetele ja elule laiemalt. Osa uimasteid on illegaalsed ja nende omamine onseadusega karistatav. Millised on sellisel juhul võimalikud tagajärjed uimasti tarvitajale, levitajale?Ehkki osa uimasteid on legaalsed, kehtivad nende kasutamisel vanusepiirangud. Tasub mõelda,miks see nii on. Kriitilise mõtlemise arendamisest said rohkem lugeda alapeatükist 5.3. Uimastitega seotud olukordi tuleb kriitiliselt analüüsida nii enne kui ka pärast vastavas olukorras viibimist.5.5.6. Kust saada uimastiprobleemide korral abi?Uimastitega seotud olukordade lahendamine võib olla raske, kuna puuduvad vastavad kogemusedja pole piisavalt teadmisi või oskusi. Sel juhul on mõistlik pöörduda spetsialistide poole ning abipaluda. Julgus ja oskus abi küsida on olulised sotsiaalsed oskused. Kunagi ei ole hilja loobuda tervist kahjustavatest tegevustest. Mida varem seda teha, seda väik-sem on uimastite tarvitamisest tingitud kahju tervisele ja üldisele heaolule.22
  • 23. KUST SAADA ABI UIMASTIPROBLEEMIDE KORRAL? SA Tallinna Lastehaigla Sõltuvushäiretega Laste ja Noorukite Ravi Üksus: Tervise 28, Tallinn AIDS-i Tugikeskus: Erika 5a, Tallinn MTÜ Laste ja Noorte Nõustamiskeskus: Ravi 27, tuba 334, Tallinn Narko usaldustelefon: 1707 Noorte usaldustelefon: 64 66 666 AIDS-i usaldustelefon: 64 55 555 Üleriigiline Vältimatu Psühholoogilise Abi Usaldustelefon: 126 Internetileheküljed www.terviseinfo.ee, www.ave.ee, www.narko.ee Suitsetamisest loobujate nõustamiskabinetid (vt Tervise Arengu Instituudi veebilehte www.tai.ee, rubriik NOORED) Uuri välja, millised on sinu kodukohale lähimad abi saamise võimalused uimastiprobleemide puhul.5.5.7. Kuidas olla toeks ja aidata?Abi võib vajada ka keegi sõpradest. Kui märkad, et kaaslane on endasse tõmbunud, siis proovi ollatalle toeks. Anna talle mõista, et oled tema jaoks olemas. Ole kannatlik kuulaja ja julgusta tedarääkima. Ole tema suhtes jätkuvalt tähelepanelik. Mida teha, kui sõber on tugevas uimastijoobes? Kui ta on teadvusel, siis pane ta istuvassetugiasendisse, anna talle rohkesti juua midagi mittealkohoolset, räägi temaga pidevalt, et ta maga-ma ei jääks, ja kutsu kohe kiirabi. Esimene reegel: ära jäta uimastijoobes kaaslast üksi! Teine reegel: helista kohe 112 ja kutsu kiirabi! Kui kaaslane on kaotanud uimasti tarvitamise järel teadvuse, siis aseta ta kiiresti jahedasse jaõhutatud ruumi paremale küljele püsiasendisse, vabasta kael soonivatest riietest ja kutsu kiirabi.Ka siis, kui tead, et olete teinud midagi seadusevastast, tuleb abi saamiseks pöörduda täiskasvanu-te poole, sest sellest võib sõltuda inimese elu. Püüa välja selgitada, mida kaaslane tarvitas ja kui palju. Kogu kokku kõik uimastid ja muudained, mida ta võis kasutada, ja anna need üle kiirabi meeskonnale. See aitab valida õige ravi. 23
  • 24. SA TEAD JUBA SEDA, ET – enamik noori ei tarbi uimasteid, – uimastitega seotud otsused olgu põhjalikult kaalutletud, – igal inimesel on õigus keelduda uimastite vastuvõtmisest ja kasutamisest, – ennastkehtestav käitumine aitab jääda oma otsusele kindlaks, – uimasti tarvitamine ei kaota probleeme, vaid võib neid juurde tekitada, – uimastitega seotud olukordades tuleb kasuks kriitilise mõtlemise oskus, – kunagi ei ole hilja alustada uimastivaba elu, kuid mida varem loobuda uimastitest, seda vähem jõuavad need tervist kahjustada, – uimasti mõjul ära vajunud sõpra ei tohi jätta üksi ja koheselt tuleb kutsuda kiirabi, helistades numbrile 112. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. ALTERNATIIVSED VALIKUD Koostage pinginaabriga võimalikult pikk loetelu tervislikest tegevustest, mis aitavad igavusest lahti saada, meeleolu parandada ja sõpradega koos olla. 2. OTSUSTE LANGETAMINE Moodustage 3–4-liikmelised rühmad ja kirjeldage otsuse langetamist vastavalt seitsme astme mudelile järgmistes olukordades. A. Johannese parim sõber suitsetab ja see teeb Johannesele muret. Sõbra arvates ei ole see Johannese asi, mida tema oma tervisega teeb. Mida Johannes otsustab teha? Kuidas ta otsuseni jõuab ja mida see otsus endaga kaasa võiks tuua? B. Liina sai kutse endast paar aastat vanema kooliõe sünnipäevale. Vanemad ei taha Liinat sinna lubada, kuna kardavad, et sünnipäeval hakatakse tarbima alkoholi. Mida Liina otsustab teha? Kuidas ta otsuseni jõuab ja mida see otsus endaga kaasa võiks tuua? 3. ROLLIMÄNG Moodustage 3–5-liikmelised rühmad. Loosige igale rühmale üks juhtum neist, mis on toodud eelmise peatüki lõpus (Leemet, Anu, Andrus, Taavi, Teele). Lavastage loole niisugune lõpp, kus peategelane kehtestavalt keeldub uimasti proovimisest. Esitage see rollimänguna teistele. Arutlege pärast klassis, kuidas oli täita erinevaid rolle. Mis oli enesekehtestamise juures kõige raskem? Mis seda hõlbustas? 4. TERVISEKAMPAANIA KORRALDAMINE Moodustage 3–4-liikmelised rühmad. Koostage tervisekampaania programm, milles on märgitud sihtgrupp (näiteks algklasside õpilased, kogu koolipere, põhikooli õpilased, lõpuklassid, vanemad), tegevused (näiteks videote tegemine, kooli ajaleht, sportlikud tegevused) ja eesmärk (näiteks tõsta inimeste teadlikkust uimastitega seotud ohtudest). Järgmisel tunnil esitlege oma ideid klassis. Valige üheskoos välja paar kõige paremat ideed ning viige need ellu.24
  • 25. 5.6. Toimetulek kiusamise ja vägivallagaKoolis õpitakse üksteisega suhtlema, erinevates olukordades toime tulema, vastutustundlikultkäituma ja üksteist toetama. Aga mida teha olukorras, kus kedagi naeruvääristatakse või halvus-tatakse või kellelegi tehakse füüsiliselt haiget? Igasugune vägivald on lubamatu ja sellesse tulebsekkuda esimesel võimalusel. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused aitavad nii koolikiusamist ja-vägivalda ennetada kui sellega hakkama saada. Enesekohased ja sotsiaalsed oskused aitavad nii koolikiusamist ja -vägi- valda ennetada kui sellega hakkama saada.5.6.1. Mis on kiusamine?Kiusamisele saab lõpu teha siis, kui osatakse seda märgata. Kiusamine* on olukord, kus kellelegitehakse tahtlikult ja korduvalt kahju. Kiusamine on sageli varjatud, hetke ja olukorda ärakasutav,alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus. Kiusamine võib toimuda ette-arvamatult, mis tahes kohas ja ajal ning puudutada igaüht. Kiusamine on tahtlikult teisi kahjustav käitumine, mis kordub teatud aja tagant uuesti.Kiusamises võib eristada nii füüsilisi ehk kehalisi (löömine, juustest tirimine, asjade ära võtminevõi rikkumine) kui ka psühholoogilisi ehk vaimseid (alandamine, ähvardamine, kuulujuttude le-vitamine, eemalehoidmine, vaenule õhutamine) vorme. Kui kehalist kiusamist on kerge märgata,siis vaimne kiusamine toimub sageli varjatud kujul.5.6.2. Millest kiusamine alguse saab ja milline on selle mõju? Tarvi oli klassis populaarne poiss, paljud tahtsid olla tema moodi. Aga ta pani mitmele klassikaaslasele inetu hüüdnime. Tarvi jaoks oli see nali – ta ei mõistnud, kuidas see tegelikult teistele mõjub. Tarvile oli oluline üksnes see, et teised tema naljade üle naeraksid. Kiusaja ise ei pruugi mõista oma käitumise laostavat mõju. Kiusamise taga võib olla varjatudsoov kuuluda eakaaslaste gruppi ja saada tunnustust. Kui vajalikud sotsiaalsed oskused suhete 25
  • 26. loomiseks puuduvad, siis võibki juhtuda, et populaarsuse ja tähelepanu võitmiseks hakatakse ka-sutama vaimset või füüsilist jõudu. Kiusajal võib olla vähe empaatiat ehk oskust panna ennast teise inimese olukorda. Hirm ise kiusamise märklauaks saada paneb kiusaja esimesena teisi ründama. Ülbe ja kavalaoleku taga võib tegelikult peituda ebakindlus. Sageli on kiusaja ise kogenud midagi taolist ega suu-da oma ängistusega toime tulla. Moonika tunnistas avalikult alles aastaid hiljem, et ta kannatas põhikooli ajal kiusamise all: tema kohta levitati inetuid kuulujutte ja internetti riputati temast moonutatud pilte. Ta õppis õpetajaks ja võttis seda tööd tehes oma südameasjaks märgata ja sekkuda koolikiusamisse. Ta julgustas igaüht kiusamisest teatama ja abi otsima. Mida kauem kiusamise all kannatada, seda tõsisemalt mõjutab see tervist. Pikapeale võib ka-duda soov kooli minna, söögiisu ja uni, halvimal juhul elutahte. Häbi ja kartus, et teised ei mõistatema läbielamisi ega usu teda, võivad takistada ohvril abi otsida. Samuti võib ta loota, et kiusa-mine varsti lõpeb, või siis arvata, et kui ta midagi teeb, siis läheb asi veelgi hullemaks. Oluline onmõista, et kiusamise ohver ei ole tekkinud olukorras süüdi – kiusamist ei õigusta miski. Ohver ei ole olukorras süüdi – kiusamist ei õigusta miski.5.6.3. Millised on tõhusad käitumisviisid kiusamise puhul?Kiusamisest ei tohi mööda vaadata, sest aja jooksul muutuvad selle tagajärjed üha tõsisemaks. Kakiusamise olukorras tulevad kasuks enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Inimene peab mõistma, et ta ei ole kiusamist ära teeninud ja väärib lugupidavat kohtlemist.Kiusamisest põhjustatud negatiivsete tunnetega on võimalik tõhusalt toime tulla (vt viha väljen-damise võimalusi alapeatükist 5.2.). Tuleb leida keegi, kellele oma mure usaldada. Lisaks sõpradeleja vanematele on abi saamiseks võimalik pöörduda mõne teise usaldusväärse täiskasvanu või spet-sialisti (näiteks õpetaja, treeneri, koolipsühholoogi, sotsiaalpedagoogi) poole või kasutada muidabi saamise võimalusi, millest oli juttu alapeatükis 5.2. Kiusamise puhul on kasu enesekehtestamisest, oskusest olukorda analüüsida, probleemelahendada ning abi otsida. Kiusamisele võib lõpu teha ka see, kui kiusaja teole huumoriga vastatavõi ootamatult reageerida. Selliste reaktsioonide väljamõtlemisel on aga väga palju abi toetavastkaaslasest või täiskasvanust. Nii võib juhtuda, et kiusaja ei tundugi enam nii hirmuäratav.26
  • 27. KUIDAS KIUSAMISE „RATTAST” VÄLJA TULLA? Oma mure jagamine sõbra või usaldusväärse täiskasvanuga – üksi ei pea kõigega toime tulema Oma tunnete väljendamine tõhusal viisil – ka sellest, et tuntakse end õnnetuna, saab sõbrale rääkida ja otsustada midagi ette võtta. Piiride seadmine ja mittenõustumine ebaõiglusega – kasuks tuleb enese kehtes- tamise oskus. Enese kehtestamine – ülekohtule on õigus vastu seista. Reageerida huumoriga või käituda ootamatult – sellega ei ole kiusaja sageli arvestanud ja kohmetub. Läbimõeldud tegutsemine koos kaaslasega – tuleb julgeda abi otsida.Kiusamine ei puuduta ainult kiusajat ja ohvrit, vaid ka neid, kes seda pealt näevad või toimuvastteavad. Kiusamine võib kõrvaltvaatajates tekitada mitmesuguseid tundeid ja mõtteid, neil on kiu-samisprotsessis erinevaid rolle. Nad võivad tunda abitust, hirmu ja ebamugavust (näiteks: „Ma eisaa sinna ikka midagi parata!”, „Olen parem vait, muidu tulevad veel minu kallale!”). MIDA TEHA SIIS, KUI NÄED KIUSAMIST PEALT? Ära mine kiusaja õhutustega kaasa. Näiteks: „Mina sellega kaasa ei lähe!”, „Mina arvan, et nii käituda on vale!” Näita välja oma vastuseisu kiusamisele. Näiteks: „Sa ei tohi nii teha!”, „See ei ole viisakas!”, „Sul ei ole õigust nii teha!” Ole ohvrile toeks. Näiteks: „Ma usun sind!”, „Otsime koos abi!”, „Sa ei ole süüdi!”, „Mul on kahju, et see juhtus ...” Räägi kiusamisest usaldusväärsele täiskasvanule, näiteks vanematele, õpetajale, treenerile, psühholoogile.Teadlased on leidnud, et kui kõrvalseisjaid kiusamise hukka mõistavad ja sekkuvad, kasvab tõe-näosus, et kiusamine lõpeb. Kiusaja vajab sageli enda ümber toetavat publikut, kiusamine saabjätkuda ainult siis, kui kõrvalseisjad seda lubavad. Ka eemalehoidjad annavad oma neutraalsehoiakuga kiusajale märku, et olukord ei lähe neile korda ja kiusaja saab sellega justkui nõusolekuedasi tegutseda. Kui kõrvalseisjad kiusamise hukka mõistavad ja vahele sekkuvad, kasvab tõenäosus, et kiusamine lõpeb. 27
  • 28. 5.6.4. Kuidas kiusamist ennetada? Kärtiini pere oli sunnitud kolima. Tüdruk jättis vanade klassikaaslastega hüvasti, kuid lubas nendega sidet pidada. Kätriin pelgas, kuidas temasse uues koolis suhtuma hakatakse. Tüdruku üllatuseks olid aga kõik väga sõbralikud. Kohe esimesel nädalal kutsuti ta ühe klassikaaslase sünnipäevale, kus ta teistega paremini tuttavaks sai. Heatahtlik õhkkond koolis algab igast üksikust õpilasest ja õpetajast. Oluline on märgata kaas-last, osata panna ennast teise inimese olukorda, olla salliv ja valmis tegema midagi üheskoos. Sõb-ralikud suhted õpilaste ning õpilaste ja õpetajate vahel säilitavad koolirõõmu. Kiusamist aitab ära hoida salliv suhtumine üksteisesse, oskus panna en- nast teise inimese olukorda ja teha koostööd. Kiusamise tekkimist aitab ära hoida see, kui ollakse empaatilised ehk mõistetakse teise tundeid,osatakse panna ennast teise olukorda. Oluline on jälgida, et keegi ei jääks ühistegevustest kõrvale.Sallivus ja koostöö ei jäta ruumi vaenulikule suhtumisele ja kiusamisele. Oskusest hoida suhteid jalahendada konflikte tõhusal moel oli juttu peatükis 3. SA TEAD JUBA SEDA, ET – kõikidel on õigus ennast turvaliselt tunda ning keegi ei ole kiusamist ära teeninud, – kiusamine teeb haiget, olgu kehaliselt või vaimselt, – kiusamine võib toimuda ettearvamatult, mis tahes kohas ja ajal ning puudutada igaüht, – kiusajal on vähe empaatiavõimet ning ta ei mõista teiste kurbust ja kannatusi, – ohver ei ole süüdi selles, et teda kiusatakse, ja talle peab olema toeks, – kas kiusamine lõpeb või mitte, sõltub paljuski kõrvalseisjate käitumisest, – kiusamist aitavad ennetada ja sellega toime tulla enesekohased ja sotsiaalsed oskused. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. MIS ON KIUSAMINE? Korraldage klassis 3-minutiline ajurünnak, mille käigus pange kirja kõik märksõnad, mis teie jaoks seostuvad kiusamisega. Kui aeg läbi ja kõik pakutud sõnad tahvlile kirja pandud, analüüsige, milliste kiusamisvormidega enamik sõnu seostub. Mis põhjusel võisid esimesena meenuda just need sõnad? Kas mainiti sõnu, mis on seotud kiusamisega hakkama saamise või kiusamise ennetamisega? Millised need on? 2. MILLISED ON TUNDED? Moodustage 3–4-liikmelised rühmad, valige loosiga üks juhtum ja analüüsige allpool toodud juhtumeid, juhindudes järgmistest küsimustest. – Kas tegu on kiusamisega? Põhjendage. – Kuidas võis antud olukorras tunda end ohver? – Kuidas võis antud olukorras tunda ennast kiusaja? – Kuidas võisid antud olukorras tunda ennast need, kes ei olnud kiusajad ega ohvrid? Jagage oma grupi arvamust klassikaaslastega. Millistele järeldustele jõudsite?28
  • 29. A. Toomas ootab igal reedel kooli puhveti juures paar aastat nooremat Martinit, et too annaks talle peenraha maiustuste ostmiseks. Toomas on Martinile öelnud, et nii kaua kuni Martin talle raha annab, ei puutu teda keegi sõrmeotsagagi. B. Alati kui Meribel Daisist möödub, krimpsutab viimane nina ja pööritab silmi. Daisi arvates käib Meribel veidralt riides ja tema soeng on vanamoodne. Daisi teeb inetuid märkusi ka nende kohta, kes Meribeliga sõbralikult suhtlevad. C. Kristo ja Taavi passivad iga koolipäeva lõpus garderoobis ja ootavad Peetrit, et tema kulul halvustavaid nalju teha. Peeter on sunnitud hiilima koju koolimaja kõrvaluksest, et teistega mitte kokku puutuda. D. Siiri teeb jututoas Triinu kohta profiili ja postitab sinna sõnumi, et Triin on meeletult armunud ühte gümnaasiumis käivasse noormehesse nimega Tarmo. Triin ei tea sellest midagi enne, kui klassiõed koolis kihistama hakkavad. 3. ROLLIMÄNG – KUIDAS KIUSAMISELE LÕPP TEHA? Mõelge oma rühmaga eelmises ülesandes analüüsitud juhtumile niisugune lõpp, mis aitab kiusamise peatada. Kuidas käitub kiusaja? Kuidas käitub ohver? Mida teevad kõrvalseisjad? Esitlege lugu rollimänguna.RAAMAT TULEB KÜLLA 1. Soovitame tutvuda William Goldingi raamatuga „Kärbeste jumal”. Jutusta teistele, kuidas lennuõnnetuse tõttu üksikule saarele sattunud poisid ise hakkama said ja kuidas puutusid kokku kiusamisega. Mida arvavad loo peategelased alkoholist, tubakast ja narkootikumidest? Analüüsi, milles sarnanevad nende arvamused sinu arvamusega ja milles erinevad. 2. Soovitame tutvuda Aidi Valliku raamatuga „Kuidas elad, Ann?”. Jutusta teistele, kuidas kodust põgenenud tütar sattus kokku uimastitega. Kuidas peategelane antud olukorrast välja tuli? Analüüsi, kuidas oleksid sina tema sõbrana käitunud. 29
  • 30. Sõnaseletusienesekehtestamine – tunnete, mõtete ja soovide väljendamine oma õiguste eest seismiseks teisteõigusi rikkumataenesekohased oskused – oskused, mis on vajalikud enese tundmaõppimiseks, tunnete kontrolli-miseks ja käitumise juhtimiseksfüüsiline sõltuvus – organismi kohanemine uimasti olemasoluga ning uimasti toime möödumi-sel psüühiliste ja füüsiliste vaevuste tekkimineillegaalne – seadusega keelatudkiusamine – tahtlikult teisi kahjustav käitumine, mis kordub teatud aja tagant uuestikriitiline – arvustav, hindavalt arutlevlegaalne – seadusega lubatudmanipuleerimine – inimese mõtlemise ja käitumise soovitud suunas mõjutamine, kasutadeskõikvõimalikke võtteidotsustamine – protsess, mille käigus inimene valib mitme võimaluse vahelprobleem – lahendust nõudev küsimuspsüühiline sõltuvus – vastupandamatu tung rahuldavat ainet hankida ja tarvitadasotsiaalsed oskused – eesmärgile suunatud õpitud käitumised, mis võimaldavad tõhusalt suhel-da ja toime tulla erinevates sotsiaalsetes keskkondadesuimasti – aine, mille tarvitamine mõjutab inimese psüühikat, käitumist, meeleolu ja ümbruskon-na tajumist30

×