MARGIT KAGADZE       KATRIN KULLASEPPMUUTUSTE MAAILM7. КLASSI INIMESEÕPETUSE ÕPIK           4. peatükk
Autorid tänavad abi eest: Tallinn Ülikooli professor Aleksander Pulver,Kunda Ühisgümnaasiumi õpetaja Luule Raam jaKärdla Ü...
Sisukord4. MEIE KÕIGI ÜHINE ELU4.1. Inimene ja grupp ……………………                     4   4.5. Gruppi kuulumise positiivsed ja...
4.               Meie kõigi ühine eluNeljandas peatükis on tähelepanu suunatud inimesele kui sotsiaalsele olendile, kes el...
4.1.2.     Gruppide liigitamineGruppe saab liigitada mitme tunnuse alusel, näiteks suuruse, liikmete omavaheline läheduse ...
Marta märkas erinevust. Ta ei tahtnud arutleda huviringikaaslastega päevaste            sündmuste üle ega neile seletada, ...
NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE         1. MINU MAAILM            Kirjuta paberilehekestele grupid, kuhu kuulud (esmased, teisesed...
4.2.2.      Grupi normide olulisusGruppi kuulumine eeldab grupi normide aktsepteerimist. Normidest kinnipidamine on olulin...
IGA GRUPP VÕIB OMA NORMID ÜLES KIRJUTADA         Katke ühe gümnaasiumi kodukorrast           Vastavalt kooli põhimäärusele...
SA TEAD JUBA SEDA, ET        –   norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumist mingis konkreetses olukorr...
4.3.1.      Murdeealise õigused            On oluline, et sa teaks oma õigusi. Samas tuleb meeles pidada, et ka teistel, s...
4.3.2.     Murdeealise kohustusedÕiguste kõrval on lastel ka kohustused. Need on seotud vanemate ja perekonnaga, keda ta p...
§ 23. Lapse kohustus hoida oma tervist           Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise ...
4.4. RollidOled sa märganud, et inimene käitub eri olukordades erinevalt? Mõnikord näidatakse julgelt tun-deid, teinekord ...
Mõni roll eeldab ettevalmistusi, kuna rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks on vajalikud tea-tud oskused ja teadmised. ...
4.5. Gruppi kuulumise positiivsed     ja negatiivsed küljedGrupid mängivad inimese elus tähtsat rolli. Grupp on seotud ini...
Üheskoos suudetakse rohkem.Inimestel on ideaalid, mille eest võitlemine ei pruugi üksikisikuna õnnestuda. Teistega koos on...
arvavad teistmoodi. Suhtumine, et „nemad” ehk need, kes „meie” gruppi ei kuulu, on halvemad,tekitab pingeid ning viib tüli...
Üks äärmuslik lahendus on grupist lahkumine. Tuleb kaaluda gruppi jäämise ja sealt lahkumiseplusse ja miinuseid: ühelt poo...
4.6. Grupi juhtimineInimeste käitumist ei suuna grupis ainult roll ja normid. Lisaks juhib grupi tegevust vastavas rollisi...
Kaarel-Eerik oli juht, kellega sai alati asja arutada. Ettepanekutele või           kommentaaridele vastas ta nii, et grup...
Getter läks suvel õpilasmalevasse tööle. Nende grupi vanemaks määrati Are,           kelle ülesanne oli kontrollida tehtud...
2. ROLLIMÄNG: JALGPALLIMEESKOND           Valige klassist kolm vabatahtlikku, kes lähevad ukse taha. Õpetaja loosib igaühe...
Seega annab sõltumatus võimaluse kujundada ise oma elutee kooskõlas oma veendumuste,huvide, eesmärkidega. Sõltumatus ei tä...
SA TEAD JUBA SEDA, ET    – sõltumatu inimene suudab ise otsustada, kuidas käituda, ning on võimeline käituma nii, nagu    ...
Sõnaseletusiautoriteet – üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimese oskustel ja omadus-telfamiliaarne – pe...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Muutuste maailm 7.klassi_inimeseopet_se_opik_4ptk -1

664 views
535 views

Published on

Muutuste maailm_7.klassi_inimeseopet_se_opik_4ptk

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
664
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Muutuste maailm 7.klassi_inimeseopet_se_opik_4ptk -1

  1. 1. MARGIT KAGADZE KATRIN KULLASEPPMUUTUSTE MAAILM7. КLASSI INIMESEÕPETUSE ÕPIK 4. peatükk
  2. 2. Autorid tänavad abi eest: Tallinn Ülikooli professor Aleksander Pulver,Kunda Ühisgümnaasiumi õpetaja Luule Raam jaKärdla Ühisgümnaasiumi õpetaja Tiiu HeldemaKüljendaja Gädvi TammannToimetaja Kärt Jänes-KappTallinn, 2011© Margit Kagadze, Katrin Kullasepp ja kirjastus Koolibri, 2011Kirjastus KoolibriHiiu 3811620 Tallinnwww.koolibri.ee
  3. 3. Sisukord4. MEIE KÕIGI ÜHINE ELU4.1. Inimene ja grupp …………………… 4 4.5. Gruppi kuulumise positiivsed ja 4.1.1. Grupi mõiste ………………… 4 negatiivsed küljed ……………………… 16 4.1.2. Gruppide liigitamine ………… 5 4.5.1. Hoolivus ja toetus grupis …… 16 Grupi suurus ………………………… 5 4.5.2. Gruppi kuulumise varjukülg … 17 Lähedus grupiliikmete vahel ……… 5 4.5.3. Toimetulek grupi negatiivse Gruppide ülesanded………………… 6 survega ……………………………… 184.2. Normid ……………………………… 7 Kuidas seista vastu grupi negatiivsele 4.2.1. Normi mõiste ………………… 7 survele? ……………………………… 18 4.2.2. Grupi normide olulisus ……… 8 4.6. Grupi juhtimine ……………………… 20 4.2.3. Eri gruppide „oma nägu”……… 8 4.6.1. Juht …………………………… 20 4.2.4. Normide roll suhete korraldamisel 9 4.6.2. Juhtimise stiilid ……………… 204.3. Murdeealine võrdsena võrdsete seas 10 4.6.3. Võimu omamine ja kasutamine 21 4.3.1. Murdeealise õigused ………… 11 4.7. Sõltumatus – olla oma otsuste 4.3.2. Murdeealise kohustused……… 12 peremees ………………………………… 234.4. Rollid ………………………………… 14 4.4.1. Rolli mõiste …………………… 14 SÕNASELETUSI ………………………… 26 4.4.2. Eri rollid ……………………… 14 3
  4. 4. 4. Meie kõigi ühine eluNeljandas peatükis on tähelepanu suunatud inimesele kui sotsiaalsele olendile, kes elab teiste hul-gas. Käsitletakse, kuidas korraldada ühist elu ning milline roll on seejuures kokkuleppelistel reeg-litel ja gruppidel. Teema läbimise järel tead, mis on grupp, roll ja normid. Oskad välja tuua gruppi kuulumisenegatiivsed ja positiivsed küljed ning kirjeldada grupi ülesandeid. Ühtlasi tead, kuidas toimida, kuisulle grupis survet avaldatakse. Mõistad, miks on reeglitest kinnipidamine oluline nii sinu endakui ka teiste jaoks ning ka seda, et normid toetavad inimsuhete loomist ja püsimist.4.1. Inimene ja gruppInimest ümbritsevad teised inimesed nii kodus, koolis kui ka tööl. Teiste seltsis viibitakse huvi-ringis, liikluses, poes ja kinos. Koos elamine, töötamine, õppimine ja vaba aja veetmine kuulubühiskonnas elamise juurde. Inimene on sotsiaalne olend, kes on seotud teiste inimestega.4.1.1. Grupi mõisteGrupiks nimetatakse inimkooslust, mille moodustavad kaks või enam inimest. Grupp on inimkooslus, mille moodustavad kaks või enam inimest.Käesolevas õpikus tutvustatakse gruppe, mille liikmed omavahel suhtlevad ning üksteist seeläbika vastastikku mõjutavad. Oluline on teada, et lisaks nimetatakse gruppideks ka niisuguseid inim-kooslusi, mis mingi tunnuse (näiteks soo, silmavärvi) alusel küll moodustatakse, kuid mille liik-med tegelikkuses omavahel ei suhtle. Gruppi kirjeldades tuuakse välja näiteks grupi ühine eesmärk ning normid* ehk käitumisreeg-lid. Lisaks on igal grupiliikmel oma roll* ehk ootused käitumise osas. Gruppi kuuluval inimeseltuleb seega pidada kinni nii üldistest reeglitest, mis kehtivad kõikidele grupiliikmetele, kui ka käi-tuda vastavalt ootustele, mis kaasnevad konkreetse rolliga.4
  5. 5. 4.1.2. Gruppide liigitamineGruppe saab liigitada mitme tunnuse alusel, näiteks suuruse, liikmete omavaheline läheduse jaülesande järgi.Grupi suurusÜks gruppide liigitamise alus on suurus. Grupi suuruse määramisel on oluline see, kuivõrd kõiksaavad üksteisega vahetult suhelda. Mikrogrupis ehk väikeses grupis on võimalik vahetu suhtluskõikide grupiliikmete vahel. Makrogrupiks ehk suureks grupiks peetakse gruppi, mille liikmetearvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline. Mikrogrupis ehk väikeses grupis on kõigil grupiliikmetel võimalik üks- teisega vahetult suhelda. Makrogrupiks ehk suureks grupiks peetakse gruppi, mille liikmete arvu tõttu on kõikide grupiliikmete vahetu suhtlemine keeruline. Peep osales üleriigilise noorteürituse korraldamises. Selle raames viis ta koolis oma meeskonnaga läbi mitu konkurssi. Koostöö sujus, sest ta tundis hästi kõiki meeskonnaliikmeid ja igaühe iseloomu. Kui Peep aasta lõpus teiste koolide esindajatega kohtus, märkas ta, et mõnda neist teab ta nimepidi ja teisi näo järgi, aga paljusid pole varem kohanud. Peepu üllatas, et kõik nad on ühe ja sama noorteorganisatsiooni liikmed ja ajavad sama asja, kuid pole kõik üksteisega tuttavadki ega suhtle omavahel. See oleks küll olnud ka keeruline, kuna neid oli mitusada.Lähedus grupiliikmete vahelGrupid erinevad ka selle poolest, kui lähedased on liikmete suhted. Gruppe, mille liikmed on emotsionaalselt lähedased, nimetatakse primaarseteks* ehk esmasteksgruppideks. Sellised grupid on reeglina väiksemad ning nende liikmed suhtlevad tihedalt. Neidgruppe iseloomustab tugev inimestevaheline side. Esmane grupp on näiteks perekond, sõprus-grupp. Omavahel heades suhetes olevad inimesed, kes moodustavad sõprusgrupi, helistavad jasaadavad üksteisele päeva jooksul mitu e-kirja, jagavad isiklikke muljeid ja emotsioone. Sekundaarsetes* ehk teisestes gruppides on inimeste omavaheline side nõrgem, suhted pole niiisiklikud. Näiteks inimesed, kes õpivad ühes koolis, tunnevad teineteist küll tänaval ära, kuid eipruugi teada teineteise nime. Teretatakse ja astutakse edasi. Vestlema ei jääda, kuna selleks ollakseliialt võõrad. Gruppe, mille liikmete vahel on emotsionaalne lähedus, nimetatakse primaarseteks ehk esmasteks gruppideks. Sekundaarsetes ehk teisestes gruppides on inimestevaheline side nõrgem, suhted pole nii isiklikud. 5
  6. 6. Marta märkas erinevust. Ta ei tahtnud arutleda huviringikaaslastega päevaste sündmuste üle ega neile seletada, mis talle meeldib ja mis teda segab. Küll aga muutus ta jutukaks koju jõudes. Siis ei suutnud ta end tagasi hoida ning aina rääkis, mida põnevat ta päeva jooksul teinud oli.Gruppide ülesandedGrupid täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Ühest küljest võib gruppi kuulumine rahuldadagrupiliikmete vajadusi. Teisalt võib grupil endal olla eesmärk, mida grupiliikmed proovivad koossaavutada. Näiteks kui inimene soovib tunda lähedust ja turvalisust ning saada toetust, võib kõike sedatalle anda grupp. Sellisesse gruppi kuulumine pakub võimalust tunda hoolivust, inimestevahelistsoojust. Grupp aitab kogeda ka lugupidamist, tunda end väärtuslikuna. Kui grupp on moodustatud mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, ongi grupi ülesanneselle eesmärgini jõuda. Näiteks moodustatakse klassis mitu gruppi – ühe ülesanne on korraldadaklassi järgmine ühisettevõtmine, teise ülesanne teha jõulukaunistusi ja kolmandal tuleb küpse-tada klassiõhtuks pirukaid. On ka gruppe, mille ülesanne on grupi tegevuse juhtimine (näiteksõpilasesindus, mis korraldab ülekoolilisi üritusi, kogub kokku õpilaste arvamused ja edastab needkooli juhtkonnale jms) või hinnangute andmine (näiteks moodustatakse grupp, mis peab ütlema,millise klassi näidend oli parim). Grupi ülesandeks võib olla liikmete tarvete rahuldamine või mõne konk- reetse eesmärgi saavutamine. Aliis tundis ennast hästi. Tal olid sõbrad, kellega koos ta end vajaliku ja armastatuna tundis. Ka muidu läks tal hästi. Aliis huvitus korvpallist ning oli väga rahul võistkonnaga, kuhu kuulus. Nad olid vabariigis kolme parima seas. See andis põhjust uhkust tunda. SA TEAD JUBA SEDA, ET – grupiks nimetatakse inimkooslust, mille moodustavad kaks või enam inimest, – gruppe saab liigitada suuruse, liikmetevahelise läheduse ja ülesannete alusel, – grupil on ühine eesmärk, grupiliikmetel on grupis rollid, grupis on kehtestatud normid, – makro- ja mikrogrupid erinevad selle poolest, kuivõrd saavad grupiliikmed omavahel vahetult suhelda, – primaarsed ja sekundaarsed grupid erinevad selle poolest, kui tugev on liikmetevaheline emotsionaalne side, – grupp saab rahuldada gruppi kuuluvate inimeste vajadusi, – grupil võib olla konkreetne eesmärk, mida grupiliikmed aitavad saavutada.6
  7. 7. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. MINU MAAILM Kirjuta paberilehekestele grupid, kuhu kuulud (esmased, teisesed jne). Iga lehekese teisele küljele kirjuta lühidalt, mida vastav grupp sulle pakub. 2. MEIE MAAILM Moodustage 4–5-liikmelised grupid ja kinnitage kõik eelmises ülesandes täidetud paberi- lehekesed ühele suurele paberile nii, et sarnased grupid oleksid lähestikku (nt erinevate vastajate treeningukaaslaste grupid). Esitlege oma grupi tööd klassis. Arutlege selle üle, mida üks või teine grupp inimesele annab.4.2. NormidInimese elu ühiskonnas korraldavad paljud reeglid. Leidub rohkelt juhiseid selle kohta, kuidastoimida õigesti ning millised käitumisviisid on taunitavad ja millised mitte. Reeglitest kinnipida-mine on oluline, kuna aitab tagada ühiskonna toimimise. Reeglite abil korraldatakse ka tegevustgruppides.4.2.1. Normi mõisteSee, kuidas grupis toimida, on juhitud normide abil. Norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldabsobivat käitumist mingis konkreetses olukorras. Norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumisviisi konk- reetses olukorras.Normid on kokkuleppelised ja muutuvad. Käitumine, mis mingil ajalooperioodil pole aktseptee-ritav, võib seda olla mõnel muul ajajärgul. Samamoodi leidub norme, mis kehtivad üksnes teatud konkreetses olukorras ega ole raken-datavad teistes. Näiteks käitutakse sõprade ringis teisiti kui koolitunnis, kodus kantakse teist-suguseid rõivaid kui teatris jne. Reeglite suhtelisust ja kokkuleppelisust illustreerib seegi, et eri kultuuride käitumisreeglitesleidub erinevusi. Mida tohib ja mida mitte, seda määravad ka seadused*. Seadus on juhis, mille täitmine onkohustuslik ning rikkumine karistatav. Seadus on juhis, mille täitmine on kohustuslik ning rikkumine karistatav. 7
  8. 8. 4.2.2. Grupi normide olulisusGruppi kuulumine eeldab grupi normide aktsepteerimist. Normidest kinnipidamine on olulinemitmel põhjusel. Esiteks on normid vajalikud grupi toimimiseks ja eesmärkide saavutamiseks.Samuti on grupi reeglitest kinnipidamine vajalik inimese enda jaoks. See aitab vältida olukordi,mis tekitaksid ebamugavust. Kui grupiliige normidest kinni ei pea, avaldab grupp talle survet. See võib toimuda julgusta-mise ja toetamise, aga ka hukkamõistmise ja karistuste kaudu. Grupi normide eiramise tagajärjelvõib inimene muutuda grupis ebapopulaarseks, suhted teiste grupiliikmetega võivad halveneda.Selline liige võidakse ka grupist välja arvata. Teele kuulus võrkpallivõistkonda. Eelmisel aastal oli Teelel võistkonna- kaaslastega tüli, sest ta ei käinud trennis nii sageli, kui teised ootasid. Võistkonnal oli juba aastaid välja kujunenud oma „stiil” – treeniti neli korda nädalas ja põhjuseta puudumist ei sallitud. Teele seati valiku ette: ta kas käib tihedamini trennis või jääb järgmisest hooajast kõrvale.4.2.3. Eri gruppide „oma nägu”Lisaks ühiskonnas üldkehtivatele normidele (näiteks istekoha pakkumine vanemale inimesele, te-retamine ruumi sisenemisel) leidub norme, mis korraldavad käitumist ja liikmete omavahelistsuhtlemist mingis konkreetses grupis. Grupid erinevad normide poolest. Iga grupp loob enda normid ise ning käitumine, mis ühesgrupis sobib, ei pruugi sobida teises. Eri gruppides võivad kehtida näiteks erinevad riietumise jakäitumise tavad ning kõnepruuk. Grupi normid „ütlevad ette”, kuidas tuleb käituda just selle grupiliikmena, millist käitumist taunitakse ja millist tunnustatakse. Nii kehtib näiteks peredes erinevkodukord – kodutööde jaotus, vaba aja veetmise viisid jne. Kui ühes sõprusgrupis oodatakse üks-teiselt seda, et probleemidest räägitakse avameelselt, siis teises grupis ei pruugi see sugugi reegliksolla. Grupid erinevad normide poolest.8
  9. 9. IGA GRUPP VÕIB OMA NORMID ÜLES KIRJUTADA Katke ühe gümnaasiumi kodukorrast Vastavalt kooli põhimäärusele on meie kooli kodukord õpilaste ja õpetajate vaheline kokkulepe. Kinnitame ühiselt: meie kool on loodud soodustamaks meie kõigi arengut, me kõik tahame siin targemaks saada. Seepärast on igaühel meist õigus Kellelgi meist ei ole õigust • Olla teistest erinev • Jätta abistamata, kui abi vajatakse • Avaldada oma arvamust • Pidada end teistest tähtsamaks • Loota kaaslaste abile • Nõuda teistelt nende õigustest loobumist • Tunda end turvaliselt • Raisata teiste aega • Olla armastatud • Ohustada kaaslaste turvalisust • Olla õnnelik • Solvata ja alandada4.2.4. Normide roll suhete korraldamiselNormid reguleerivad kõiki eluvaldkondi. Ka seda, kuidas suhelda teistega ning kuidas käituda,et suhted püsiksid. Näiteks on üldiselt kombeks järgida viisakusreeglid, suhtuda kaasinimestesselugupidavalt, arvestada teise inimese soovidega, abistada abipalujat. Lähedussuhetes aga eelda-takse ja oodatakse, et usaldust ei kuritarvitata (näiteks hoitakse saladust). Reegleid leidub nii töö-alastes, pere- kui ka sõprussuhetes käitumise kohta. Tauno kolis perega teise riiki elama. Endised sõbrad jäid kaugele. Tauno tutvus küll paljude uute inimestega, ent igatses endale sõpra. Uued tuttavad olid toredad, aga talle tundus, et nad on veel liiga võõrad, et neile isiklikke asju rääkida. „See ei sobiks, nii ei ole kombeks, arutles noormees endamisi. „Aga ” sõbrale sobiks küll oma muret kurta. ”Normide järgi käitumist oodatakse kõikidelt. Normide täitmist jälgitakse vastastikku ning nendetäitmata jätmise korral juhitakse sellele tähelepanu. Seda teevad nii tuttavad kui ka võõrad. Näi-teks võivad juhuslikud möödujad teha tänaval märkuse ebasobival viisil käituvale inimesele võisiis grupile. Normide järgi käitumist oodatakse kõigilt. Tiina sõitis liinibussis, kui märkas järsku, et inimesed vaatavad teda pika pilguga. Kuigi nad midagi ei ütelnud, tundis neiu, kuidas ebamugavustunne kasvab. Ta oli juba mõnda aega telefoniga rääkinud ja arvatavasti teisi seganud. Tiina lõpetas kõne. 9
  10. 10. SA TEAD JUBA SEDA, ET – norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumist mingis konkreetses olukorras, – normid on kokkuleppelised ja muutuvad, – normidest kinnipidamine on vajalik grupi toimimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, – normidest kinnipidamine on kasulik ka inimesele endale, – seadus on juhis, mille täitmine on kohustuslik ning rikkumine karistatav, – eri gruppidel on erinevad normid, – normid reguleerivad kõiki eluvaldkondi, ka seda, kuidas teistega suhelda, – normide järgi käitumist oodatakse kõigilt. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. NORMID JA NENDEST KINNIPIDAMINE Arutlege klassis normidest mittekinnipidamise üle. Oma väiteid illustreerige näidetega. Lähtuge järgmistest küsimustest. – Mis põhjustel teie arvates reegleid rikutakse? – Millised on võimalikud tagajärjed? – Millistest normidest ja miks on teie arvates raske kinni pidada? 2. SUHTED JA NORMID Arutlege grupis, millistest käitumisreeglitest peetakse kinni, suheldes: a) sõbraga, b) vanematega, c) võõraste inimestega. Lähtuge järgmistest küsimustest. – Missugune käitumine nende inimestega suheldes sobib? – Missugune käitumine nende inimestega suheldes ei sobi? – Millised normid toetavad suhete püsimist nende inimestega? – Kas nendest normidest kinnipidamine on lihtne? Põhjendage oma seisukohta.4.3. Murdeealine võrdsena võrdsete seasSamamoodi nagu seadused reguleerivad täiskasvanute käitumist, korraldatakse seaduste abil kalaste elu. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele on laps kuni 18-aastane isik. Seadustes on sätestatudlaste õigused ja kohustused. Nende seaduste koostamisel on lähtutud nii laste endi huvidest kui kasellest, et laste õigused ja huvid ei kahjustaks teiste ühiskonnaliikmete õigusi ja huve. Seadustes ette nähtud kohustused ja õigused aitavad lapsel areneda ning valmistavad tedaette täisväärtuslikuks eluks ühiskonnas. Õigusrikkumise toime pannud laps vastutab oma tegudeeest. Seadustes on sätestatud laste õigused ja kohustused.10
  11. 11. 4.3.1. Murdeealise õigused On oluline, et sa teaks oma õigusi. Samas tuleb meeles pidada, et ka teistel, sind ümbritsevatel suurtel ja väikestel inimestel on samasugused õigused, mida peab austama ja järgima. Allikas: Lastekaitseliidu koduleht, http://lastekaitseliit.ee/?id=10456Seadused määratlevad lapse (sh ka murdeealise) kui teistega võrdse ühiskonnaliikme. Seadusteson sätestatud, et lapsel on õigus elule ja arengule. Samamoodi on igal lapsel õigus haridusele, naguka sellele, et ta saab abi ja kaitset ning et tema eest hoolitsetakse. Lapsel on õigus puhkusele japrivaatsusele, samuti õigus omada eraelu ning sõprus- ja suhtlusringkonda. Kui aga laps eksib ja käitub pahatahtlikult, siis tohib lapse õigusi piirata. Näiteks juhul, kui lapskahjustab kellegi head nime või tervist. SEADUSTE KAST 1. Lapse õigused § 8. Lapse õigus elule ja arengule Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. § 10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või re- gistreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. § 11. Lapse sotsiaalsed õigused Lapsel on mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. Lapsel on õigus ja tal peab olema võimalus otsida, saada ja jagada mitmekülgset humanistlikku infor- matsiooni, osaleda organisatsioonides ja liikumistes. § 12. Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale (1) Igal lapsel on õigus puhkusele ja jõudeajale, mida ta kasutab eakohaseks, meelepäraseks tegevuseks olenevalt tervisest, soovidest ja võimalustest. § 13. Lapse õigus privaatsusele (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. § 14. Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest (1) Laps peab olema kaitstud majandusliku ekspluateerimise eest ja töö eest, mis on ohtlik, üle jõu käiv või kahjustab tema arengut või segab õppimist. (2) Laps ei või olla kehalise ega vaimse ekspluateerimise objektiks. Allikas: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/741888?leiaKehtiv 11
  12. 12. 4.3.2. Murdeealise kohustusedÕiguste kõrval on lastel ka kohustused. Need on seotud vanemate ja perekonnaga, keda ta peabaustama ning abistama. Laps on ühiskonna liige ja nii nagu arvestatakse tema õiguste ja huvidega,on ka temal kohustus käituda lugupidavalt kaaskodanikega, pidada kinni väärika käitumise tava-dest ning hoida avalikku korda. Niisamuti on lapsel kohustus hoida kultuuriväärtusi ning kesk-konda. Ta peab hoidma ka oma tervist ning täitma kuni 17-aastaseks saamiseni koolikohustust.Koolikohustuse juurde kuulub ka õpitegevuses osalemine ja võimetekohane õppimine. SEADUSTE KAST 2. Lapse kohustused § 18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees (1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad aus- tama oma lapsi. (2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. § 19. Lapse kohustused ühiskonna ees Laps on täisväärtuslik ühiskonnaliige. Tema kohustused ühiskonna ees küpse- vad koos eaga. Laps peab: 1) täitma oma põhiseaduslikke kohustusi Eesti Vabariigi ees; 2) lugupidavalt suhtuma riigikorda ja tema seadustesse; 3) hoidma kultuuriväärtusi ja elukeskkonda; 4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja järgima elu-, töö- ja õpikoha reegleid. § 20. Laps ja kaasinimesed (1) Laps peab kaasinimestega lugupidavalt käituma. (2) Oma õiguste kasutamisel ei tohi laps kahjustada teiste laste ega täiskasvanute seaduslikke huve ja õigusi. § 21. Laps ja töö (1) Eakohane ja vabatahtlik töö on lapse normaalse arengu tähtis tingimus. Laps hooldab iseennast, osaleb oma perekonna ühistes toimetustes ja töödes. § 22. Lapse koolikohustus Lapsel on koolikohustus vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.* * Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9. Koolikohustus (1) Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaal- ses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada tead- misi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aasta- seks saamiseni. Allikas: Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus,, https://www.riigiteataja.ee/akt/1333241012
  13. 13. § 23. Lapse kohustus hoida oma tervist Iga laps peab hoidma oma tervist ja seda mitte rikkuma, et olla kord ise täisväär- tuslik elujätkaja. § 231. Alaealise liikumisvabaduse piirang (1) Laps on kohustatud järgima avalikku korda. (2) Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avali- kes kohtades kella 23.00–6.00. Ajavahemikus 01.06–31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–5.00. Allikas: Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, https://www.riigiteataja.ee/akt/741888?leiaKehtivLapse konkreetsed õigused kodus ja koolis on kokku lepitud juba konkreetsetes gruppides ning eipruugi olla täpselt ühesugused. Nii on mõnel kohustus tuua lasteaiast ära noorem õde või vend,teise ülesandeks on abistada vanemaid kodustes töödes. Mis on lubatud ühes peres, ei pruugi sedaolla teises peres. Ka sõprusgruppides ja muudes rühmades (koolikollektiiv, võistkond jne) kehti-vad erinevad reeglid selle kohta, millist käitumist aktsepteeritakse ja millist mitte. Kokkuleppelised reeglid, sealhulgas seadused, on nagu liiklusmärgid, mis hoiatavad, keelavadja soovitavad, aidates liigelda ühiskonnas nii, et ei juhtuks avariid. SA TEAD JUBA SEDA, ET – lapse õigused ja kohustused on määratud seadustega, – kohustused ja õigused aitavad lapsel areneda ning valmistavad teda ette eluks täiskasvanuna, – lapse kohustused ja õigused konkreetsetes gruppides (näiteks peres, klassis) on erinevad. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. LASTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Arutlege klassis laste seaduslike õiguste ja kohustuste üle (vt seaduste kastid 1 ja 2). Lähtuge järgmistest küsimustest. – Valige kastidest seadusekatkeid ja leidke põhjusi, miks on konkreetsed õigused/kohustused vajalikud murdeealise enda jaoks. – Milliste õiguste ja kohustustega te eelnevalt kursis ei olnud? 2. MURDEEALISE KOHUSTUSED KODUS Moodustage 3–4-liikmelised grupid. Iga liige jagab teistega seda, millised kohustused on temal kodus. Vastused pange kirja. Esitlege oma tulemust klassile. Analüüsige, millised olid kõige sagedamini mainitud murdeealise kohustused ja mida mainiti harvem. 13
  14. 14. 4.4. RollidOled sa märganud, et inimene käitub eri olukordades erinevalt? Mõnikord näidatakse julgelt tun-deid, teinekord käitutakse vaoshoitult. Vahel ollakse familiaarne*, teinekord ametlik. Põhjus, mispaneb inimese erinevalt käituma, võib peituda rollis, mis tal konkreetses olukorras on.4.4.1. Rolli mõisteRoll on ootus selle kohta, kuidas tuleks grupi liikmena käituda. Roll on seotud kohustuste jaõigustega. Kui grupi normid on mõeldud järgimiseks kõikidele grupiliikmetele, siis rolliga seotudnormid on täitmiseks konkreetses rollis. Teatud rollis olevalt inimeselt, näiteks lapsevanemalt, õpilaselt, teenindajalt, oodatakse teatudtüüpi käitumist ja vastava rolliga seotud normidest kinnipidamist. Roll on ootus selle kohta, kuidas inimesel tuleb grupi liikmena käituda.Nagu normidki, on rollikäitumine kokkuleppeline ja võib aja jooksul muutuda. Ka eri gruppidesvõidakse sama rolli täitvalt inimeselt oodata erinevat käitumist.4.4.2. Eri rollidOn rolle, millega kaasnevad käitumisootused on määratud juriidilise* dokumendiga. Selle doku-mendiga on kinnitatud konkreetse rolliga kaasnevad kohustused ja õigused. Niisugune on ameti-alane roll, näiteks klienditeenindaja, trollijuhi, metsavahi ametiroll. Trollijuht ei saa sõita liinilsuvalistel kellaaegadel ja metsavaht pidada valvet suvalises metsatukas. On ka niisuguseid rolle, mille täitmisel lähtutakse üldisest tavast. Näiteks pole seaduses kirjas,mida on kohustatud tegema sõber ja millised on sõbra rolliga kaasnevad õigused või kohustused.Samas on kõikidel ettekujutus, et sõber on see, keda saab usaldada ja kes toetab. On rolle, millega kaasnevad käitumisootused on määratud juriidilise dokumendiga, ning rolle, mille täitmisel lähtutakse tavast.Mõni roll mõjutab inimese käitumist pikka aega, nagu näiteks lapsevanema roll. Teisalt on rolle,mis on lühiajalised, nagu näiteks suvine töö õpilasmalevas ning malevlase roll, mis kestab üksnesmõned nädalad. On rolle, mis mõjutavad inimese käitumist pikka aega, ja rolle, mida täidetakse lühikest aega.14
  15. 15. Mõni roll eeldab ettevalmistusi, kuna rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks on vajalikud tea-tud oskused ja teadmised. Näiteks tuleb ametialase rolli saamiseks läbida koolitus. Mõni roll eel-dab teatud sünnipäraste võimete olemasolu. Näiteks kui muusikalised võimed pole inimese tugevkülg, ei oleks mõistlik õppida dirigendiks. Roll võib inimesel ühiskonnas olla ka seetõttu, et seda inimest saab kirjeldada teatud tunnusealusel (näiteks sugu). Nii on isa roll meesterahval ja ema roll naisterahval. Kaur arutles omaette, et küll oleks lihtne, kui mõnes dokumendis oleks kirjas, mida peaks tegema poiss-sõber, et romantilises suhtes midagi valesti ei läheks. Olukord oli tema jaoks natuke raske. Ta soovis nii väga teha kõike õigesti, et mitte ära rikkuda lähedust, mis tal Miaga tekkinud oli. Mõne rolli täitmiseks on vajalikud eelnevad teadmised ja oskused, teiste jaoks aga teatud võimed või tunnused.Inimene kuulub samaaegselt mitmesse gruppi, näiteks perekonda, klassikollektiivi, sõprusgruppi,gruppi, kellega koos veedab vaba aega jne. Ühtlasi tähendab see, et inimene täidab ühtaegu mitutrolli. Näiteks on ta sõbraga suheldes sõbrarollis, peres abikaasa ja lapsevanema rollis, tööl kolleegirollis. SA TEAD JUBA SEDA, ET – roll on ootus selle kohta, kuidas tuleb grupi liikmena käituda, – igaüks täidab mitut rolli, – rollikäitumine võib olla kindlaks määratud ametlikult või lähtuda tavast, – rollid erinevad selle poolest, kui pikka aega need inimese käitumist mõjutavad, – mõni roll eeldab ettevalmistusi, kuna rolliga kaasnevate ülesannete täitmiseks on vajalikud teatud oskused ja teadmised, – on rolle, mis on inimesel seetõttu, et teda saab kirjeldada teatud tunnuste järgi. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. ROLLID JA VÄÄRTUSED Arutlege klassis, mida õpetab inimesele: a) lapsevanema roll, b) poja või tütre roll, c) sõbra roll. Mis väärtusi vastav roll kujundab? Põhjendage oma seisukohti. 2. SÕBRA/SÕBRANNA ROLL ROMANTILISES SUHTES Murdeiga võib olla väga romantiline aeg, kui „liblikad” hakkavad kõhus ringi lendama. Millised on teie arvates poiss- ja tüdruksõbra rolliga kaasnevad kohustused ja õigused? Arutlege sel teemal klassis. Kuulake, mida arvavad noormehed tütarlaste seisukohtadest ja vastupidi. Millega nad nõustuvad ja millega mitte? Pange tähele põhjendusi. 15
  16. 16. 4.5. Gruppi kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljedGrupid mängivad inimese elus tähtsat rolli. Grupp on seotud inimese arenguga, mõjutades tematõekspidamisi ning minapilti. Grupid vormivad inimese väärtusi ja selle kaudu elukäiku. Grupi-liikmetelt saadud tagasiside ja samastumine grupiga annab inimesele ettekujutuse sellest, kesja milline ta on. Näiteks ühinedes grupiga, mida ühiskonnas austatakse, võib uus grupiliige kaennast rohkem väärtustatuna tunda.4.5.1. Hoolivus ja toetus grupisKui inimene seda vajab, pakub just grupp toetust ja abi. Mitmepoolne abi ning võimalus raskelhetkel kellelegi toetuda loob turvatunde. Inimene näeb, et ta pole üksi – teda ümbritsevad need,kes ei jäta teda hätta ja kes temasse usuvad. Sõbrad annavad nõu, pereliikmed julgustavad ebaõnnestumise korral jne. Kui ise ei tea, ei suu-da või ei oska, saab paluda abi teistelt. Seetõttu annab gruppi kuulumine ka kindlustunde. Teistegasaab jagada ka rõõme ning õnnestumisi. Tore on tunda, kui su edule kaasa elatakse ja sinu õnneüle head meelt tuntakse. 14-aastane noor leidis internetist enda kohta käiva kommentaari. Selle väited ei olnud sugugi tõsi. Olukord tegi siiski nukraks, sest asjaosaline arvas: „Kõik näevad seda kommentaari ja mõtlevad, et ma olengi niisugune. Kuid sõbrad ” ei jäänud olukorda ükskõikselt pealt vaatama. Ühiselt saadeti veebilehe administraatorile teade, et tegemist on laimuga, mis tuleb kustutada. Kaasati ka lapsevanemad ja õpetaja. Olukord lahenes. Grupp pakub toetust ja abi, gruppi kuulumine annab kindlus- ja turva- tunde.Gruppi kuulumise positiivne külg tuleb esile ka ülesannete lahendamisel ja eesmärkide saavuta-misel. Üheskoos suudetakse rohkem. Lisaks konkreetse ülesande lahendamisele toetavad grupi-liikmed üksteist vastastikku julgustades, nõu andes, ergutades jne. Grupis leitud lahendused või-vad olla efektiivsed just seetõttu, et on välja pakutud mitmeid variante ja osatud näha probleemieri külgi. Mitu pead on ikka mitu pead. Sigridil keerles ammu peas mõte korraldada ülekooliline heategevusüritus. Nüüd otsis ta mõttekaaslasi, kellega idee ellu viia. Ühel päeval märkas tüdruk koolistendil kuulutust: „Hei, Sina, tule õpilasesindusse!” Sigrid otsustas minna koosolekule ja teistega oma mõtteid jagada. Ehk saab idee üheskoos teoks teha.16
  17. 17. Üheskoos suudetakse rohkem.Inimestel on ideaalid, mille eest võitlemine ei pruugi üksikisikuna õnnestuda. Teistega koos onideede elluviimine ja väärtuste eest seismine lihtsam. Teinekord on see koguni ainus võimalus.Nii ühinevad sarnaste vaadetega inimesed seltsidesse, moodustavad ühinguid ja organisatsioone.Näiteks on noortel võimalik liituda kodutütardega, noorkotkastega, skautidega. Kui on koos paljuinimesi, pakutakse välja mitmesuguseid ideid, oluline on ka vastastikune motiveerimine ja „õlatunne” juhul, kui ebaõnnestutakse. Saavutuste korral on aga rõõm seda suurem. Seega aitab gruppi kuulumine elus hakkama saada. Grupi toetus võib olla nii materiaalne (näi-teks laenatakse vajaminevaid asju), emotsionaalne (näiteks aidatakse toime tulla kurbusega) kuika informatiivne (näiteks antakse vajalikku teavet selle kohta, kuidas toimida). Gruppi kuulumine aitab elus hakkama saada.4.5.2. Gruppi kuulumise varjukülgGruppi kuulumisel on ka sellised küljed, mis võivad kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi. Tead-lased on täheldanud, et grupis olles tunneb inimene survet käituda nagu teised. Kui paljudgrupis käituvad ühtemoodi, siis on inimesel psühholoogiliselt keeruline toimida teisiti. Sellisesurve tagajärjel tehaksegi sedasama, mida teevad teised. Niisuguses olukorras võib inimene toi-mida viisil, mis on vastuolus tema väärtustega. Põhjus, miks survele järele antakse, võib peitudanäiteks soovis vältida konflikti grupiga, soovis meeldida. Järeleandmist grupi survele soodustab kaüksmeelsuse illusioon, st mulje, et kõik mõtlevadki ühtviisi. Tegelikult ei pruugi mõnigi nõustudaavalikult väljendatud seisukohtadega, ent erimeelsust välja ei näita. Nii nähaksegi üldist üksmeelt,mis aga võib olla illusioon*. Grupi surve tajumisel võidakse toimida nagu teisedki ning minna vastu- ollu oma väärtustega.Inimene võib gruppi kuuludes oma väärtused ümber hinnata ning võtta omaks need, mida väljen-dab enamik grupiliikmeid. Taolist ümberhindamist võib toetada arusaam, et kui paljud jagavadühte seisukohta, siis on see järelikult õige. Samas ei pea see sugugi nii olema. Ka paljud võivadeksida. Lee ja Karel vaidlesid. Lee väitis, et nad peaksid tegema seda, mida kõik teisedki. Karel ei nõustunud. Lee ütles: „Aga kõik teised arvavad nii!” „Aga neil ei pruugi õigus olla, vaidles Karel vastu. ” „Ja isegi kui nii on, siis mida teised meist arvavad, kui me teistmoodi otsustame, ” oli Lee hädas.Ebameeldivate tagajärgedeni võib viia ka liigne usk grupi otsuste õigsusesse. Kaldutakse arvama,et oma grupp ei eksi ja oma grupi seisukohad on ainuõiged. Oma gruppi tunnetatakse tähtsana.Selline suhtumine võib toita negatiivse hoiaku kujunemist neisse, kes sellesse gruppi ei kuulu ja 17
  18. 18. arvavad teistmoodi. Suhtumine, et „nemad” ehk need, kes „meie” gruppi ei kuulu, on halvemad,tekitab pingeid ning viib tülide tekkimise ja kestmiseni gruppide vahel. Liigne usk grupi otsuste õigsusesse võib viia väära arusaamani, et oma grupp ei eksi ja oma grupi seisukohad on ainuõiged. „Meid” ja „neid” eristav suhtumine viib tülide tekkimise ja kestmiseni gruppide vahel.4.5.3. Toimetulek grupi negatiivse survegaVaatamata grupi survele vastutab inimene ise oma tegude eest ka siis, kui kuulub gruppi. Onolukordi, mil oma väärtuste eest seismine tähendab küll vastuollu sattumist grupiga, kuid aitabvältida negatiivseid tagajärgi. Oluline on oskus näha, millised on grupi surve tagajärjed nii endakui ka teiste jaoks. On olukordi, mil enda väärtuste eest seismine tähendab küll vastuollu sattumist grupiga, kuid aitab vältida negatiivseid tagajärgi.Kuidas grupp võib survet avaldada?Grupp võib avaldada survet, et inimene muudaks hoiakuid, käitumist, väärtusi. Selleks võidak-se kasutada veenmist, meelitamist, ähvardamist, kauplemist jne. Veenmise korral püütakse pan-na inimene nõustuma mingi idee või seisukohaga või toimima mingil viisil. Meelitamise korraltehakse komplimente, kiidetakse, inimest tõstetakse esile, püütakse tekitada meeldivaid emot-sioone. Kauplemise korral pakutakse inimesele vastutasuks midagi, mis peaks teda motiveerima.Ähvardamisel aga hirmutatakse ebameeldivustega, mis järgnevad, kui inimene ei nõustu käitumanõutud/oodatud viisil.Kuidas seista vastu grupi negatiivsele survele? • Seisa enesekindlalt oma seisukohtade eest. Enesekindlus kasvab, kui oled veendunud, et survele vastuhakkamine on õige. • Analüüsi kujunenud olukorda. Arutle tagajärgede üle. Mis juhtub, kui toimid nii, nagu grupp ootab? Kas väärtused, mille omaksvõtmist oodatakse, on koos- kõlas sinu omadega? • Avalda arvamust. Teistsuguse arvamuse avaldamine võib lõhkuda petliku mul- je, et kõik on väljendatava seisukohaga nõus. Sageli julgustab see teisigi oma sei- sukohta avaldama. Võimalus on ütelda selge ei, kui sa ei ole nõus sellega, mida oodatakse. • Jää endale kindlaks. Surve avaldamine ei pruugi olla ühekordne. See võib kor- duda teatud aja pärast uuesti. Grupi survele aitavad vastu seista enesekindlus, kriitiline analüüs, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine.18
  19. 19. Üks äärmuslik lahendus on grupist lahkumine. Tuleb kaaluda gruppi jäämise ja sealt lahkumiseplusse ja miinuseid: ühelt poolt survele järele andmisega kaasnevad tagajärjed, teiselt poolt gru-pist lahkumine. Võimalik on ka oma seisukohta muuta. Milles ja kui palju järeleandmisi teha, tulebotsustada inimesel endal. SA TEAD JUBA SEDA, ET – grupp pakub toetust ja abi, gruppi kuulumine annab kindlus- ja turvatunde, – üheskoos suudetakse rohkem, – gruppi kuulumine aitab elus hakkama saada, – grupi surve tajumisel võidakse toimida nagu teisedki ning minna vastuollu oma väärtustega, – liigne usk grupi otsuste õigsusesse võib viia väära arusaamani, et oma grupp ei eksi ja oma grupi seisukohad on ainuõiged, – „meie” ja „nemad” suhtumine viib tülide tekkimise ja kestmiseni gruppide vahel, – on olukordi, mil enda väärtuste eest seismine tähendab küll vastuollu sattumist grupiga, kuid aitab vältida negatiivseid tagajärgi, – grupi survele vastu seismisel tulevad kasuks enesekindlus, kriitiline analüüsimine, enda arvamuse avaldamine, ei ütlemine, endale kindlaks jäämine, – inimene vastutab ise oma tegude eest ka juhul, kui ta on grupi liige. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. IDEAALNE KLASS Arutlege, milline võiks olla ideaalne klass ning milline oleks ideaalse klassi kui grupi roll murdeealiste elus. Millal ja kuidas saaks klass pakkuda toetust, kaitset? Kuidas võiks klass pakkuda enese leidmist? Millised ühistegevused seda soodustaksid? Arutlege seda kõigepealt väiksemates rühmades. Seejärel tutvustab iga rühm oma seisukohti. Valmistage plakat, kus oleksid kirjas kõik mõtted. Pange plakat klassi seinale. 2. KOOSTEGEMISE RÕÕM Mõelge, mis vajaks teie kodukohas kaitsmist ja toetamist. Kuidas saaks teie klass abikäe ulatada? Mida teil selleks teha tuleb? Tutvustage oma ideed kohalikule omavalitsusele (linna- või vallavalitsusele) ja pärast heakskiitu koostage tegutsemisplaan. Paluge abi ka õpetajalt. Jagage oma klassis ülesanded nii, et igaüks saaks midagi teha. Viige idee ellu. Pärast korraldage koos klassiga mõnus piknik või grilliõhtu, et ühiselt koostegemisest rõõmu tunda. 3. GRUPI SURVE VASTU Moodustage grupid. Igaüks mõtleb läbi, kuidas käituks tema alljärgnevates olukordades, kuidas avaldaks vastupanu grupi survele. Seejärel mängige olukorrad grupis läbi nii, et igaüks saaks olla survele vastupanu avaldaja rollis. Arutlege, mida võivad tunda inimesed, kes sellistesse olukordadesse peaksid sattuma. Võite olukordi täienda ning täpsustada (näiteks kes oli see pereliige ja miks temaga kokku tuli saada). Olukord 1: Oled pereliikmega kokku leppinud, et lähed kindlaks kellaajaks koju. Sõbrad hakkavad sind veenma, et sa ei läheks. Nad ütlevad, et las pereliige ootab, ning vihjavad, et sa tahad ära minna, sest sul pole nendega, sõpradega, huvitav olla. Tegelikult see nii ei ole. Olukord 2: Arvad teisiti kui grupiliikmed. Nemad ütlevad, et sa oled valesti aru saanud ning et õigus on ikkagi neil. Sa ei taha nõustuda, kuna tead, et ka sul võib õigus olla. Mõlemad versioonid, sinu ja nende oma, on võrdselt sobivad. Sulle üritatakse jätkuvalt näidata, et sinu versioon on vale ja sa peaksid seisukohta muutma. 19
  20. 20. 4.6. Grupi juhtimineInimeste käitumist ei suuna grupis ainult roll ja normid. Lisaks juhib grupi tegevust vastavas rollisinimene.4.6.1. JuhtGrupi juht on see, kelle staatus* ehk sotsiaalne seisund või asend teiste grupiliikmete suhtes annabvõimaluse mõjutada grupiliikmete käitumist. Grupi tegevuse suunamisel käituvad juhid erine-valt. Grupi juht on see, kelle staatus teiste grupiliikmete suhtes annab võima- luse mõjutada grupiliikmete käitumist.4.6.2. Juhtimise stiilidJuhtide juhtimisstiilid on erinevad. Eristatakse autoritaarse* ehk käskiva, võimutseva, demokraat-liku* ehk enamuse soovidega arvestava ning minna laskva juhtimisstiiliga liidreid. Autoritaarse juhtimisstiiliga juht jagab korraldusi ega aruta otsuseid teiste rühmaliikmetega.Selline juht ei põhjenda oma otsuseid ega luba vastu vaielda. Autoritaarne juht ütleb, mis on ees-märk ja kuidas teised käituma peavad. Liikmete tegevust kontrollitakse pidevalt. Grupi liikmed ei julge arvamust avaldada ega tunne end turvaliselt, sest kardavad karistust võimuid negatiivseid tagajärgi. Niisugune juhtimisstiil põhjustab rahulolematust. Samas võib gruppseatud eesmärke saavutada. Autoritaarse juhtimisstiili korral langetab juht otsused neid teistega läbi arutamata. Mart, kes oli määratud poistegrupi tegevust juhtima, ei sallinud, kui talle midagi vastu öeldi. Aga ega teised tahtnudki talle eriti midagi vastu kosta isegi siis, kui neile tundus, et Mardi otsus pole kõige mõistlikum. Aja jooksul õppisid nad ära, et parem olla vait kui sekkuda, sest nii ei järgne midagi ebameeldivat. Näiteks oli Mardil komme jätta vastuvaidleja mõneks ajaks tähelepanuta ning ühistegevusest kõrvale.Demokraatliku juhtimisstiiliga juht küsib teiste arvamust ning arvestab sellega. Asju arutatakse,liikmed kaasatakse otsuste vastuvõtmisse. Demokraatlik juht annab nõu ja toetab. Sellises grupiskogetakse toetust. Demokraatliku juhtimisstiiliga juht küsib teiste arvamust ning arvestab sellega.20
  21. 21. Kaarel-Eerik oli juht, kellega sai alati asja arutada. Ettepanekutele või kommentaaridele vastas ta nii, et grupiliikmetel säilis soov ka järgmisel korral oma arvamus välja öelda. Kaarel-Eerik ei naeruvääristanud ega alavääristanud teiste ideid.Minna laskva juhtimisstiiliga juht annab otsustamisel suure vabaduse grupiliikmetele. Grupp jääbomapead. Juht annab nõu siis, kui seda küsitakse, aga ei sekku eriti grupi tegevusse. Sellise juhti-misstiiliga grupid ei ole väga efektiivsed eesmärke saavutama. Minna laskva juhtimisstiiliga juht annab otsustamisel suure vabaduse grupiliikmetele ega sekku grupi tegevusse. Kärolinile näis, et nende võistkond oleks hoopis edukam, kui juht annaks sagedamini nõu. Talle tundus, et on olukordi, kui keegi ei tea, mida neil täpselt teha tuleb. Vahel puhkes isegi ägedamaid vaidlusi selle üle, mis on järgmine samm. Juhti ei paistnud see aga eriti häirivat. Tal olid tavaliselt muud tegemised käsil ja nõu andis ta alles siis, kui tema poole otse pöörduti.4.6.3. Võimu omamine ja kasutamineGrupiliikmete käitumist saab mõjutada tänu formaalsele* ehk ametlikule võimule. Formaalnevõim on grupi ametlikul juhil (näiteks kooli direktoril). Võimu omamine tähendab seda, et suu-detakse mõjutada kedagi endale soovitud suunas. Võim annab võimaluse panna keegi käituma jamõtlema nii, nagu võimu omaja tahab. Grupi ametlikul juhil on formaalne võim, tänu millele saab ta liikmete käitumist mõjutada. Võimu omamine kellegi üle tähendab seda, et suudetakse mõjutada kedagi endale soovitud suunas.Ametliku juhi kõrval võib grupis toimuvat suunata inimene, kellel on mitteformaalne ehk mitte-ametlik mõjuvõim. Mitteametliku mõjuvõimu omandab inimene, kui ta on muutunud teiste sil-mis autoriteetseks*. Autoriteet on üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimeseoskustel ja omadustel. Autoriteetsetest inimestest peetakse lugu. Nende soovitusi järgitakse ningseisukohtadega arvestatakse. Need võivad olla näiteks lapsevanemad, õde või vend, sportlased,õpetajad, lauljad, tuntud inimesed jt. Eri gruppides hinnatakse erinevaid omadusi ja oskusi ningsuhtutakse lugupidavalt erinevatesse inimestesse. Autoriteet on üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimese oskustel ja omadustel. 21
  22. 22. Getter läks suvel õpilasmalevasse tööle. Nende grupi vanemaks määrati Are, kelle ülesanne oli kontrollida tehtud töid ja jaotada tööülesandeid. Noorte esialgne innukus tööd teha hakkas ajapikku vähenema. Arel oli üha raskem neid ohjata, sest grupp täitis üha vähem tema korraldusi. Olukord lahenes ootamatult, kui üks väga populaarne grupiliige Aret toetama hakkas.Võimu omandamiseks on mitmeid võimalusi. Lisaks õiguspärasele võimule, mille korral võim„antakse” või „tuleb kaasa” (näiteks grupi ametlik juht, klassivanem), saab inimeste üle saavutadavõimu muudelgi tingimustel. Näiteks siis, kui ollakse eeskuju, kellega soovitakse sarnaneda. Niimõjutavad iidolid fänne. Ka juhul, kui inimene on mingis valdkonnas ekspert, võib ta tänu omapädevusele suunata inimesi teatud viisil käituma (näiteks arst tervist puudutavates küsimustes).Kui kellelgi on informatsiooni ning ta oskab seda veenvalt esitada, suudab ta samuti teisi mõjuta-da. Murdeealised leiavad seniste autoriteetide kõrvale või asemele uusi. Loobutakse senistest,lapsepõlves hinnatud eeskujudest ning leitakse uusi. Valikute tegemisel (näiteks vaba aja veetmiseviis) võib tähtsat rolli hakata mängima eakaaslane, kes on grupis autoriteetne. Autoriteetsed ini-mesed kujundavad teiste väärtusi, mõjutavad valikuid ning mängivad seega inimese elus suunavatrolli. Lugupidamise kadumise korral kaotab autoriteeti omanud inimene võimu teiste üle. Autoriteetsed inimesed kujundavad väärtusi, mõjutavad valikuid ning mängivad seega inimese elus suunavat rolli. SA TEAD JUBA SEDA, ET – grupi juht on see, kelle asend teiste grupiliikmete suhtes annab võimaluse mõjutada grupiliikmete käitumist, – autoritaarse juhtimisstiiliga juht jagab korraldusi ega aruta asju teistega, autoritaarne juht ei põhjenda oma otsuseid, – demokraatliku juhtimisstiiliga juht küsib teiste arvamust ning arvestab sellega, – minna laskva juhtimisstiiliga juht annab otsustamisel suure vabaduse grupiliikmetele, – võimu omamine kellegi üle tähendab seda, et teda suudetakse mõjutada endale soovitud suunas, – grupi ametlikul juhil on formaalne võim, mille tõttu saab ta liikmete käitumist mõjutada, – autoriteedid kujundavad väärtusi, mõjutavad valikuid ning mängivad seega inimese elus suunavat rolli. NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. KOHTUMINE JUHIGA Korraldage kokkusaamine inimesega, kellel on mingis asutuses või organisatsioonis juhi positsioon, nagu näiteks teie kooli direktoril, õpetajal, kes teile tunde ei anna, lapsevanemal, kelle tööülesanne on juhtida. Paluge kohtumise organiseerimisel abi õpetajalt. Paluge külalisel rääkida tema kogemustest juhina. Mida tema juhi oluliste oskuste ja omadustena välja toob? Mis teeb tema arvates juhist juhi? Pärast arutlege klassis, mida uut teada saite või millele saite külaliselt kinnitust.22
  23. 23. 2. ROLLIMÄNG: JALGPALLIMEESKOND Valige klassist kolm vabatahtlikku, kes lähevad ukse taha. Õpetaja loosib igaühele ühe juhtimisstiili: autoritaarne, demokraatlik, minna laskev. Vabatahtlikud tulevad kordamööda klassi ja mängivad jalgpallimeeskonna treenerit, kellel on klassile ehk „meeskonnale” hea uudis – nad pääsevad maailmameistrivõistlustele. Paraku ei saa minna kogu meeskond ja treeneri ülesanne on panna kokku vähendatud koosseis. Iga treener peab käituma vastavalt loosiga saadud juhtimisstiilile. Klassi ülesanne on pärast kõikide treenerite esinemist ära arvata, missugust juhi tüüpi keegi esindas.4.7. Sõltumatus – olla oma otsuste peremeesInimene kuulub ühiskonda ja paljudesse gruppidesse. Grupi liikmeks olemine eeldab grupi ees-märkidega arvestamist, juhi otsuste aktsepteerimist ja normide järgi käitumist. Samas vastutabinimene ise valikute eest, mis määravad tema elutee. Iseseisvuse saavutamiseks ja iseseisvaks elukson vajalik saavutada sõltumatus käitumises ja mõtlemises. Sõltumatus tähendab seda, et inimenesuudab ise otsustada, kuidas käituda, ning on võimeline käituma nii, nagu otsustab. Sõltumatus tähendab seda, et inimene suudab ise otsustada, kuidas käi- tuda, ning on võimeline käituma nii, nagu otsustab.Sõltumatus viitab inimese suutlikkusele olla iseseisev ja omada kontrolli elus toimuva üle. Sõltu-matu inimene ei mõtle endast kui abitust ega klammerdu suhete külge kartusest, et teised temasteemalduvad. Ta tuleb toime tunnetega, mis tekivad psühholoogilisel eemaldumisel hooldajatestselleks, et luua uusi lähedasi suhteid teistega. Näiteks muutuvad täiskasvanuea suunas liikumiselmurdeealiste emotsionaalsed suhted vanematega, hooldajatega. Sel ajal kujunevad esimesed sü-gavamad suhted inimestega väljaspool perekonda. Sõltumatus viitab ka sellele, et inimene julgeb ise otsuseid vastu võtta ega vaja selleks teiste,näiteks autoriteetide nõuandeid ja abi. Ta usub, et tema mõtted on sama väärtuslikud kui teistegiomad. See kõik loob eelduse iseseisvaks eluks. Sõltumatus viitab inimese suutlikkusele olla iseseisev ja kontrollida elus toimuvat.Teistest sõltuvat inimest kirjeldab seevastu lootmine teiste abile, toetusele ja hoolitsusele olukor-dades, kus saaks ise enda eest seista, otsustada ja end aidata. Sellised inimesed kalduvad olemakuulekad, nõustuma teiste arvamusega, käituma nagu teised. Nad tunnevad ebakindlust ning va-javad otsustamisel teiste nõuandeid, tuge. 23
  24. 24. Seega annab sõltumatus võimaluse kujundada ise oma elutee kooskõlas oma veendumuste,huvide, eesmärkidega. Sõltumatus ei tähenda seda, et inimene ei arvesta teistega. Sõltumatus an-nab võimaluse mitte järgida soovitusi ja viia ellu ideid, mis võivad olla kahjustavad, vastuolus omaarusaamadega, väärad. Iseseisev inimene otsustab järgida grupis kehtestatud reegleid, kui leiab, etneed on kasulikud ja vajalikud nii talle kui kogu grupile. Iseseisvus tähendab enda tegude eest vastutamist. Sõltumatult otsuseid langetav ja ideid elluviiv inimene ei tee teisi enda elu eest vastutavaks. Sõltumatu inimene analüüsib ise olukordi jateeb ise järeldusi. Nii tunneb ta ära, mis võib soovitustes või grupi otsustes olla kahjustav või tuuakaasa ebameeldivaid tagajärgi. Kelli muretses. Sõbranna oli temalt nõu küsinud. Kelli oli pakkunud välja mitu võimalust, kuidas sõbranna saaks oma probleemi lahendada. Kõik ei läinud aga parimal viisil. Kuid sõbranna lohutas Kellit. Ta ütles, et ärgu Kelli muretsegu. Ta küsis arvamust mitmelt inimeselt, et siis ise otsus langetada. Ja ega ta täpselt Kelli soovituse järgi käitunudki. Ta võttis kuulda mitmeid arvamusi ja kujundas nende põhjal enda jaoks sobiva otsuse. Sõltumatus annab võimaluse mitte järgida soovitusi ja ellu viia ideid, mis võivad olla kahjustavad, vastuolus enda arusaamadega.Inimene, läbides elukaart, puutub igal järgmisel eluetapil kokku uute ülesannetega. Kuigi sõltu-matus tähendab ise otsustamist, ei tähenda see loobumist eeskujudest ja autoriteetsete isikutesoovitustest ainult selleks, et olla ja tunda end sõltumatuna. Inimestel on erinevad kogemused.Olukord, millega keegi esmakordselt kokku puutub, võib teise jaoks olla tuttav. Tal võib olla kasu-likke mõtteid selle kohta, kuidas käituda, millised on ohud ja kuidas neid vältida. Arutelud koge-nud inimestega teevad võimalikuks kellegi teise kogemustele toetuda ning neist õppida. Eeskuju jäljendamine on sageli kasulik, kuna pakub käitumisviise, mis viivad soovituni. Eeskujuaitab planeerida tulevikku, hoida ennast ja teisi, luua ja säilitada suhteid. Eerik oli kutsunud Kerstini kohtamisele, kuid tundis ühtäkki ärevust. Talle tundus, et kõik võib valesti minna. Ometi tahtis ta, et kõik sujuks ja Kerstin tema vastu ka pärast kokkusaamist huvi tunneks. Eerik küsis sõbralt, kuidas tuleks esimesel kohtamisel käituda. Ta soovis teada, mida sõber oli oma esimesel kohtamisel teinud. Lisaks küsis ta nõu ka vanemalt õelt. Eeriku arvates oli tal väga nutikas ja tore õde, kes alati head nõu andis. Enne kohtama minemist mõtles Eerik veel kord läbi, mida sõber ja õde olid rääkinud, ning tegi siis oma otsuse.Sa saad lähtuda soovitustest ja normidest, mis tulevad kasuks su arengule ning aitavad sind ümb-ritsevas inimsuhete maailmas. Ise otsustad, ise vastutad.24
  25. 25. SA TEAD JUBA SEDA, ET – sõltumatu inimene suudab ise otsustada, kuidas käituda, ning on võimeline käituma nii, nagu otsustab, – sõltumatus viitab inimese suutlikkusele olla iseseisev ja omada kontrolli elus toimuva üle, – sõltumatus annab võimaluse mitte järgida soovitusi ja ellu viia ideid, mis võivad olla kahjustavad, vastuolus enda arusaamadega, väärad, – sõltumatus ei tähenda seda, et inimene ei arvesta teistega.NUPUTA, ARUTLE, TEGUTSE 1. EESKUJUDE EESKUJUL Too klassis näiteid, kuidas eeskuju jäljendamine on sulle või sinu tuttavatele kasuks tulnud. Kes olid need inimesed, keda jäljendasid või keda su tuttavad jäljendasid? Millist nõu nad andsid või millist nende käitumist ja mille saavutamiseks jäljendasid sina või su tuttavad? 2. ISE OTSUSTAN, ISE VASTUTAN Kuidas tunnevad inimesed ennast olukordades, kus peavad iseseisvalt vastu võtma otsuseid? On need olukorrad lihtsad? Selgita, kuidas tunneksid end järgmistes olukordades, kui sinu arvamus ei kattu sinu jaoks oluliste inimeste arvamusega. – Teed plaane talviseks koolivaheajaks – Kaalud, milliseid riideid kanda klassiõhtul – Kavandad, mida sünnipäeval teha (missuguseid mänge mängida jne) – Koostad oma blogi või suhtlemisportaali kontot – Pead otsustama, missuguses huviringis käima hakata – Arutled, keda oma sünnipäevale kutsuda Lisa loetellu näiteid omalt poolt.RAAMAT TULEB KÜLLA 1. Soovitame sul tutvuda Louis Sachari raamatuga „Augud” . Räägi ka teistele, kuidas on selles raamatus kirjeldatud eri rolle. 25
  26. 26. Sõnaseletusiautoriteet – üldtunnustatud, mitteametlik mõjuvõim, mis põhineb inimese oskustel ja omadus-telfamiliaarne – pealetükkivalt või ülepakkuvalt tuttavlikformaalne – ametlikillusioon – väärarvamusjuriidiline – õigusliknorm – õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumist mingis konkreetses olukorrasprimaarne – esmaneroll – käitumisootusseadus – juhis, mille täitmine on kohustuslik ning rikkumine karistatavsekundaarne – teisenestaatus – sotsiaalne seisund, asend teiste grupiliikmete suhtes26

×