Your SlideShare is downloading. ×
Lausetüübid
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Saving this for later?

Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime - even offline.

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Lausetüübid

748
views

Published on

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
748
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Lausetüübid
  • 2. Lause suhtluseesmärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Jutustav lause ehk väitlause Hüüdlause Küsilause Suhtluseesmärgist oleneb lause lõpumärk.
  • 3. Väitlause Eesmärk on midagi väita või teatada. Väitlause lõppu pannakse punkt. Mina olen õpilane. Robertile meeldib arvutiga mängiga. Varsti jõuab kätte kevad.
  • 4. Küsilause Eesmärk on küsida, midagi teada saada. Küsilause algab tavaliselt küsilausega. Küsilause lõpus on küsimärk. Kas sulle meeldib see laul? Millal see töö valmis saab? Kus sa elad?
  • 5. Hüüdlause Eesmärk on väljendada käsku, soovi või palvet. Hüüdlause lõpus on hüüumärk või punkt. Hakake kohe tööle! Nii tore uudis! Küll on kena kleit!
  • 6. Öeldis Olenemata lause eesmärgist peab lauses olema öeldis. Öeldis on lauseliige, mis esineb tegusõna pöördelises vormis ning väljendab tegevust või olukorras olemist. Juhan sõidab bussiga linna. Reelika tahtis kommi süüa.
  • 7. Öeldiseks võib olla  Lihttegusõna, eitav kõne:  jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule;  Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada:  alahindame  Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast:  mõtleb ette, pane kokku.
  • 8. Öeldiseks võib olla  Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust:  õppis pähe, laskis jalga  Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend:  tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.
  • 9. Lihtlause Kui lauses on ainult üks öeldis – lauses on juttu ühest tegevusest -, siis on tegemist lihtlausega. Kalle ootas kino ees sõpra. Sööme seal hea meelega.
  • 10. Liitlause Kui lauses on mitu öeldist – kõneldakse kahest või enamast tegevusest -, siis on tegu liitlausega. Liitlause osi nimetatakse osalauseteks. Mulle meeldib see laul, kuna see on rõõmsa viisiga. Ta hilines tööle, sest jäi bussist maha.
  • 11. Harjutus 1 Pane lause lõppu kas punkt, hüüu- või küsimärk.Kas sa räägid sellest mulleOi, mul läks see meelestIlm kisub vihmaleOled mu sõber või eiVaatasin õhtul huvitavat filmiTee mulle üks teeneMul on see raamat pooleliKas ma võin kaasa tullaAnna mulle kaTulid sa ammu
  • 12. Harjutus 2Tõmba öeldisele joon alla. Kuhu sa kiirustad? Ühtki mõtet ei tulnud enam pähe. See oli suur edusamm. Päike tuli pilve tagant välja ja jälle hakkas soe. Silmad vajusid kinni, kuigi kell oli alles üheksa. Panime tuppa uue tapeedi. Kraanist jookseb juba tükk aega vett. Mul ei õnnestunud teda maha rahustada. Õpilased korraldasid klassiõhtu. Tiiger lesis puuris ja silmitses läbi varbade inimesi.
  • 13. Harjutus 3Sobita sõnapaarid lihtlauseteks.Onu Juhan läks meelest ära.Lõvi õpib hoolega.Valminud õunad tegid jälle poppi.Laisemad õpilased mängisid poodi.Siimon on suur kaslane.Päike õiendas mu kallal.Lapsed kukuvad rohu sisse.Luuletus kõrvetas otse lagipähe.
  • 14. Harjutus 4Jooni alla öeldised. Kirjuta, kas tegemist on lihtlause (L) või liitlausega (LL). Korra olnud saunamees. ( ) 2. Tal polnud lapsi. ( ) 3. Vanaspõlves sündinud talle viimaks ometi poeg, kellele ta Mats nimeks pannud. ( ) 4. Poeg kasvanud ütlemata ruttu. ( ) 5. Kuuvanuselt olnud juba nii tugev nagu teine aastavanuselt ja aastavanuselt nii tugev kui kümneaastane. ( ) 6. Mida vanemaks saanud, seda enam kasvanud jõud. ( )