Viljandimaa Projekt  “Ulata mulle sõbrakäsi”
ASUKOHT Viljandi maakond paikneb  Eesti Vabariigi  kesk- ja lõunaosas, ühine piir  on Läti Vabariigiga.
Eesti maakonnad
Eesti kaart
Viljandimaa <ul><li>Pindala:    3 500 km² –  8% kogu Eesti pindalast </li></ul><ul><li>Rahvastik:   56 000 elanikku, kelle...
  Linnad 6  linna: Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla
  Ürgses rütmis Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi meie igap...
Ürgses rütmis
Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel  Sakala kõrgustikul , millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kaun...
Viljandimaa kõrgeim punkt     Viljandimaa ja Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt on  Rutu mägi , mille kõrgus merepinnast on  ...
Looduskaitsealad Looduskaitsealuseid alasid on ligikaudu 12%. Neist suurim  Soomaa rahvuspark  (370 ruutkilomeetrit) asuta...
Soomaa
Suplus rabajärves
Kanuumatkal
13.saj. asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad  Sakala  ja  Nurmekund  oma muistsete linnustega. Vi...
Viljandimaa mõisad   Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisakompleksid, milledest on tänaseni säilinud  üle 20, neist k...
Olustvere mõis
19.saj. teiseks pooleks oli Viljandimaa üks jõukamaid maakondi Eestis. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti  rahvuslik liik...
Siit on võrsunud ja siin on tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe “ Sakala ” asutaja  Carl   ...
HARIDUS Esimesed eestlastele mõeldud koolid asutati siia kanti 17. sajandil.   Viljandimaa on eriliselt seotud just matema...
Tänaseks on Viljandimaal  32  päevast üldhariduskooli – 5 algkooli, 19 põhikooli ja 8 gümnaasiumi, lisaks veel Viljandi Tä...
Kutseõpetust antakse Viljandimaal  Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis  ja  Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis
Vana-Võidu mõis
Kõrgharidust   on teatud erialadel võimalik omandada  TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias  ja  Mainori Kõrgkooli Viljandi õppek...
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
Muusika   Viljandimaalt  -  Suure-Jaanist  on pärit   heliloojad-pedagoogid Artur Kapp,   Eugen Kapp, Villem Kapp; -  Hüpa...
Ärma talu
Ärma talu
Viljandi
Viljandi linn  asub   Sakala kõrgustikku poolitava Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgoru põhjapervel. Viljandist on Tallinnass...
VILJANDI   Rahvaarv:  ca 19 800, suuruselt kuues linn Eestis Pindala:  14,6 km² Linnaosad:  Kesklinn,   Paalalinn,    Männ...
Viljandi vapp ja lipp
  Vapilill – valge roos Linna vapiks on helesinine kilp,mille keskel on valge roosi õis. Arvatavasti on vapp pärit saksa o...
AJALUGU   Esmakordselt mainiti Viljandit 1154.a. araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt kui muinaslinnust. Aastal  1283  sai ...
Viljandi 725. juubeliaasta logo
August Maramaa  (1881-1941 )     Viljandi linna    legendaarseim linnapea    aastatel  1919-1921 ja  1927-1939
August Maramaa
August Maramaa aeg A. Maramaa tegi linnapeana väga palju, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud är...
Kalle Jents – Viljandi linnapea Jurist Eriala Tartu Ülikool 1980.a. Õppeasutus Kõrgem Haridus Karksi-Nuia Sünnikoht 22.06....
Traditsioonid   Viljandi Pärimusmuusikafestival ,  suvine suurüritus, kuhu saabub esinejaid ja külalisi üle kogu maailma, ...
Suvi 2007
Folk 2007
Folk 2007
  Eesti Pärimusmuusikakeskus   2008. aastaks renoveeritakse Viljandi lossimägedes seisev endine mõisaait  Eesti Pärimusmuu...
<ul><li>pärimusmuusika raamatukogu ja    fonoteek - saal koolituse läbiviimiseks - pärimusmuusika rahvaülikool e. August  ...
Mõisaait
Eesti Pärimusmuusikakeskus
  Veel traditsioone     - Vanamuusika Festival,    - Hansapäevad,   - Talvine rahvatantsupidu    (Viljandis, südatalvel, k...
<ul><li>Mulgi Rattamaraton,  - V. Kalami mälestusvõistlused   kergejõustikus, - Mulgi kross,  - Sakala mängud  … </li></ul>
Viljandi –  Eesti jooksupealinn ?! Viljandi võiks kandideerida Eesti jooksupealinna tiitlile, sest siin toimub 8 erinevat ...
Ümber Viljandi järve jooks  Esimene jooks 1928.a.; pikkus 12 km; start igal aastal 1. mail; võitjate nimed graveeritakse g...
Ümber Viljandi järve jooks
Trepimäe jooks   Esimene jooks    toimus 1995.a.;    kuulub    hansapäevade    programmi.
24 tunni jooks   Algab iga paaritu numbriga aasta juunikuu kolmandal reedel kell 12 ja lõpeb laupäeval kell 12. Kümneliikm...
Linna jooks Sai alguse 1956.aastal (siis nimetati Viljandi linna jooksuks). Linna jooksu nimi alates 1994. aastast,raja pi...
Jüri Lossmanni mälestusjooks Toimub juuli teisel pühapäeval, põhidistants on poolmaraton - 21,1  km.
Paala järve jooks
Paala järv
Paala järv   1970. aastate alguses rajati Valuoja veehoidla, mida praegu tuntakse  Paala  järvena.
Laste Paala järve jooks Korraldatakse alates 1984.aastast igal kevadel ja sügisel: Tillujooks  – 300 m kuni 5a lastele; Põ...
Kolme tamme jooks   Raja pikkus 17 km,   Viiralti tamm-Laidoneri    sünnipaik-Pätsiveski
Viiralti tamm
Ausambad kuulsatele  eestlastele.
Johan Laidoner   (1884 –1953)   mälestussammas avati  2004.a.
Kindral Johan Laidoner   Eesti Vabadussõja vägede   ülemjuhataja. Tema juhtimisel  kirjutati Eesti ajalukku ainus   võiduk...
Carl Robert Jakobson   (1841-1882) Tartu ja Lossi tänava vahelisel haljasalal asub  C. R. Jakobsoni   ausammas. Eesti ärka...
C.R.Jakobson  (1841-1882)   mälestussammas avati  1998.a.
Martin Klein   (1884-1947) Esimene eestlasest olümpiavõitja. (1912 Stockholm, klassikaline maadlus, hõbemedal, maadlusajal...
Maadluse ajaloo pikim matš
M.Kleini mäletussamba avamine    12. septembril 2002.a.
Johann Köler   (1826-1899)  Lossi tänava äärsel haljastusalal asub esimsele eesti soost kunstnikule, Eesti maalikunsti raj...
Johann Köler  (1826-1899) ausammas avati  1976.a.
Skulptuur “Jooksja”
Hubert Pärnakivi     Skulptuur  “Jooksja”   kujutab   spordimees H. Pärnakivi, kes osales I korda ümber Viljandi järve joo...
Sõprussuhted Viljandi linnal on  8 sõpruslinna:  Porvoo  Soomes,  Valmiera  Lätis,  Ahrensburg  Saksamaal,  Eslöv  ja  Här...
Viljandi kui hansalinn Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee Tartu poole. 14.saj. sai Viljandist hansalinn, m...
Huvitavaid fakte Viljandi    linna ajaloost 1869.a.  asutati siin esimene  laenu-hoiuühistu  (teine kogu Tsaari-Venemaal) ...
1881.a.  veeti siin esimene  telefoniliin , mis ulatus Rosenbergi auruveskist tema Viljandis asuvasse kontorisse 1890.a.  ...
Veetorn – Viljandi sümbol Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai  1906.a.   kanalisatsiooni  ja  1911.a.   veevärg...
Viljandi Veetorn
1887.a. asutati Viljandis Eesti esimene  naisteajakiri Linda 1912.a. asutati  linavabrik  ja  piimaühistu
Teater Ugala Alates  1920.  aastast on linnal oma teater  Ugala. Mudilastelegi on teater -  Viljandi Nukuteater. 1932.a.  ...
Teater Ugala
Viljandi Raekoda
Viljandi rippsild   Kuulus  Viljandi rippsild  on Tarvastu mõisahärra Karl von Mensenkampfi kingitus Viljandi linnale. Sil...
Viljandi rippsild
Guinessi rekordid Martin Kleini  ja   soomlase Asikaineni poolfinaalmatš klassikalises maadluses   1912.a. Stockholmi OM o...
Maailma pikim tikk 2005.a. jõudis Guinessi rekordite  raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi Tikuvabriku järeltulija Estonia...
Tartu tänav
Grand Hotell  (EVE maja)
Viljandi muuseum
Jaani kirik
Pauluse kirik
Religioon  Kindlat usku tunnistab umbes 16% maakonna elanikest, neist enim on  luterlasi  (7200) ja  õigeusklikke  (1100)....
Maasikad linnas
Paul Kondas   (1900-1985)      Eesti naivistliku    kunsti esindaja
“ Maasikasööjad”
Kondase keskus
Kondase maasikad
Viljandi Lossimäed Viljandi vanim arhitektuurimälestis on  ordulinnuse varemed-Lossimäed.  Kivikindluse ehitamist alustati...
Lossimäed - Kaevumägi
Lossimäed - Kaevumägi
Kaevumägi
Vaade järvele
Viljandi järv Järve pikkus on  4,6   km , maksimaalne laius  435 m ,   minimaalne laius järve keskosas 120 m, maksimaalne ...
Viljandi paadimees
Värviline purskkaev
Värviline purskkaev
Mulgi mees
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Viljandimaa

4,406

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
4,406
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
14
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Viljandimaa

  1. 1. Viljandimaa Projekt “Ulata mulle sõbrakäsi”
  2. 2. ASUKOHT Viljandi maakond paikneb  Eesti Vabariigi  kesk- ja lõunaosas, ühine piir  on Läti Vabariigiga.
  3. 3. Eesti maakonnad
  4. 4. Eesti kaart
  5. 5. Viljandimaa <ul><li>Pindala:   3 500 km² – 8% kogu Eesti pindalast </li></ul><ul><li>Rahvastik: 56 000 elanikku, kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). </li></ul><ul><li>Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 800 </li></ul><ul><li>Päevaleht: Sakala , asutatud C.R.Jakobsoni poolt 1878.aastal </li></ul>
  6. 6. Linnad 6 linna: Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla
  7. 7. Ürgses rütmis Viljandimaa ürgne loodus koos esivanematelt päritud traditsioonidega aitavad hoida kindlat rütmi meie igapäevaelus.
  8. 8. Ürgses rütmis
  9. 9. Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul , millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv .                LOODUS
  10. 10. Viljandimaa kõrgeim punkt Viljandimaa ja Sakala kõrgustiku kõrgeim punkt on Rutu mägi , mille kõrgus merepinnast on 146 m . Mägi asub Viljandimaa lõunaosas Karksi vallas.
  11. 11. Looduskaitsealad Looduskaitsealuseid alasid on ligikaudu 12%. Neist suurim Soomaa rahvuspark (370 ruutkilomeetrit) asutati 1993.a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks.
  12. 12. Soomaa
  13. 13. Suplus rabajärves
  14. 14. Kanuumatkal
  15. 15. 13.saj. asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund oma muistsete linnustega. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. AJALUGU
  16. 16. Viljandimaa mõisad Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisakompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga.
  17. 17. Olustvere mõis
  18. 18. 19.saj. teiseks pooleks oli Viljandimaa üks jõukamaid maakondi Eestis. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine .
  19. 19. Siit on võrsunud ja siin on tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaim ajalehe “ Sakala ” asutaja Carl Robert Jakobson . Linna üks peatänavaid ja linna suurim gümnaasium kannab tema nime.
  20. 20. HARIDUS Esimesed eestlastele mõeldud koolid asutati siia kanti 17. sajandil. Viljandimaa on eriliselt seotud just matemaatikaga.Siitkandist on pärit terve plejaad kuulsaid matemaatikuid, matemaatikaõpetajaid ja matemaatikaõpikute autoreid.
  21. 21. Tänaseks on Viljandimaal 32 päevast üldhariduskooli – 5 algkooli, 19 põhikooli ja 8 gümnaasiumi, lisaks veel Viljandi Täiskavanute Gümnaasium. Lisaks spordikoolid, muusikakoolid, mitmesugused spordiklubid, huvikeskused, …
  22. 22. Kutseõpetust antakse Viljandimaal Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis
  23. 23. Vana-Võidu mõis
  24. 24. Kõrgharidust on teatud erialadel võimalik omandada TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Mainori Kõrgkooli Viljandi õppekeskuses .
  25. 25. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia
  26. 26. Muusika Viljandimaalt - Suure-Jaanist on pärit heliloojad-pedagoogid Artur Kapp, Eugen Kapp, Villem Kapp; - Hüpassaarest koorimuusik Mart Saar
  27. 27. Ärma talu
  28. 28. Ärma talu
  29. 29. Viljandi
  30. 30. Viljandi linn asub Sakala kõrgustikku poolitava Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgoru põhjapervel. Viljandist on Tallinnasse 160 km, Tartusse 80 km, Pärnusse 100 km. Asukoht
  31. 31. VILJANDI Rahvaarv: ca 19 800, suuruselt kuues linn Eestis Pindala: 14,6 km² Linnaosad: Kesklinn, Paalalinn, Männimäe, Kantreküla, Uueveski, Peetrimõisa.
  32. 32. Viljandi vapp ja lipp
  33. 33. Vapilill – valge roos Linna vapiks on helesinine kilp,mille keskel on valge roosi õis. Arvatavasti on vapp pärit saksa ordu aegadest, kasutati juba 1465.a. Seega on Viljandi valge roosi linn. Raekoja pargis kasvab südasuvel üle 700 valge roosi. Roosipeenraid on kogu linnas. Suvel peetakse Viljandis Valge roosi päeva.
  34. 34. AJALUGU Esmakordselt mainiti Viljandit 1154.a. araabia maadeuurija Al-Idrisi poolt kui muinaslinnust. Aastal 1283 sai Viljandi linnaõigused. Seega on 2008.aasta linna juubeliaasta .
  35. 35. Viljandi 725. juubeliaasta logo
  36. 36. August Maramaa (1881-1941 ) Viljandi linna legendaarseim linnapea aastatel 1919-1921 ja 1927-1939
  37. 37. August Maramaa
  38. 38. August Maramaa aeg A. Maramaa tegi linnapeana väga palju, et Viljandist saaks kaunis sisemaa puhkelinn, kus on arenenud äritegevus ja tööstus ning kus on palju rohelust. Tema ajast pärit on puiesteed, pargid, uued linnaosad, staadion, EVE maja, uus raekoda, 4 koolihoonet …
  39. 39. Kalle Jents – Viljandi linnapea Jurist Eriala Tartu Ülikool 1980.a. Õppeasutus Kõrgem Haridus Karksi-Nuia Sünnikoht 22.06.1957 Sünniaeg
  40. 40. Traditsioonid Viljandi Pärimusmuusikafestival , suvine suurüritus, kuhu saabub esinejaid ja külalisi üle kogu maailma, linna elanike arv lausa kahekordistub.
  41. 41. Suvi 2007
  42. 42. Folk 2007
  43. 43. Folk 2007
  44. 44. Eesti Pärimusmuusikakeskus 2008. aastaks renoveeritakse Viljandi lossimägedes seisev endine mõisaait Eesti Pärimusmuusikakeskuseks. Keskusse on planeeritud: - 400-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal - rõivistu, esinejate garderoobid
  45. 45. <ul><li>pärimusmuusika raamatukogu ja fonoteek - saal koolituse läbiviimiseks - pärimusmuusika rahvaülikool e. August Pulsti Õpistu - Eesti pärimusmuusika Keskuse Kontor - muusikariistade ja -tarvikute ning helisalvestite pood - kohvik </li></ul>
  46. 46. Mõisaait
  47. 47. Eesti Pärimusmuusikakeskus
  48. 48. Veel traditsioone - Vanamuusika Festival, - Hansapäevad, - Talvine rahvatantsupidu (Viljandis, südatalvel, ka kõige käredama pakasega tantsivad rahvatantsijad, sealhulgas külalised maailma kaugetest paikadest),
  49. 49. <ul><li>Mulgi Rattamaraton, - V. Kalami mälestusvõistlused kergejõustikus, - Mulgi kross, - Sakala mängud … </li></ul>
  50. 50. Viljandi – Eesti jooksupealinn ?! Viljandi võiks kandideerida Eesti jooksupealinna tiitlile, sest siin toimub 8 erinevat jooksu. Viljandlased ja külalised aina jooksevad – ümber Viljandi ja Paala järve, ümber linna,T r epimäest üles ja alla, 24 tundi …
  51. 51. Ümber Viljandi järve jooks Esimene jooks 1928.a.; pikkus 12 km; start igal aastal 1. mail; võitjate nimed graveeritakse graniitplaatidest sambale, mis asub Trepimäe all skulptuuri “Jooksja” vastas.
  52. 52. Ümber Viljandi järve jooks
  53. 53. Trepimäe jooks Esimene jooks toimus 1995.a.; kuulub hansapäevade programmi.
  54. 54. 24 tunni jooks Algab iga paaritu numbriga aasta juunikuu kolmandal reedel kell 12 ja lõpeb laupäeval kell 12. Kümneliikmelised võistkonnad jooksevad kordamööda 4 staadioniringi 24 tunni jooksul.
  55. 55. Linna jooks Sai alguse 1956.aastal (siis nimetati Viljandi linna jooksuks). Linna jooksu nimi alates 1994. aastast,raja pikkus 13,5 km.
  56. 56. Jüri Lossmanni mälestusjooks Toimub juuli teisel pühapäeval, põhidistants on poolmaraton - 21,1 km.
  57. 57. Paala järve jooks
  58. 58. Paala järv
  59. 59. Paala järv 1970. aastate alguses rajati Valuoja veehoidla, mida praegu tuntakse Paala järvena.
  60. 60. Laste Paala järve jooks Korraldatakse alates 1984.aastast igal kevadel ja sügisel: Tillujooks – 300 m kuni 5a lastele; Põhijooks 1 – 1 ring ümber Paala järve (1200m) 6-10a lastele ja 11-12 a tüdrukutele; Põhijooks 2 – 11-12a poistele.
  61. 61. Kolme tamme jooks Raja pikkus 17 km, Viiralti tamm-Laidoneri sünnipaik-Pätsiveski
  62. 62. Viiralti tamm
  63. 63. Ausambad kuulsatele eestlastele.
  64. 64. Johan Laidoner (1884 –1953) mälestussammas avati 2004.a.
  65. 65. Kindral Johan Laidoner Eesti Vabadussõja vägede ülemjuhataja. Tema juhtimisel kirjutati Eesti ajalukku ainus võidukas sõda. J. Laidoner oli silmapaistev riigimees. Viljandi linna esimene aukodanik.
  66. 66. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Tartu ja Lossi tänava vahelisel haljasalal asub C. R. Jakobsoni ausammas. Eesti ärkamisaja suurkuju, ajalehe Sakala asutaja, ühiskonna tegelane, pedagoog, kirjanik.
  67. 67. C.R.Jakobson (1841-1882) mälestussammas avati 1998.a.
  68. 68. Martin Klein (1884-1947) Esimene eestlasest olümpiavõitja. (1912 Stockholm, klassikaline maadlus, hõbemedal, maadlusajaloo pikim matš poolfinaalis - 11 tundi 40 minutit ; sellega esimene eestlane Guinessi rekordite raamatus ).
  69. 69. Maadluse ajaloo pikim matš
  70. 70. M.Kleini mäletussamba avamine 12. septembril 2002.a.
  71. 71. Johann Köler (1826-1899) Lossi tänava äärsel haljastusalal asub esimsele eesti soost kunstnikule, Eesti maalikunsti rajajale püstitatud ausammas. Oli Peterburi Kunstide Akadeemia professor.
  72. 72. Johann Köler (1826-1899) ausammas avati 1976.a.
  73. 73. Skulptuur “Jooksja”
  74. 74. Hubert Pärnakivi Skulptuur “Jooksja” kujutab spordimees H. Pärnakivi, kes osales I korda ümber Viljandi järve jooksus 1952.a.Ta võitis seda jooksu 11-korda ning parandas raja rekordit 5 korda, viies selle 42.41-lt 36.34-le. Tema rekordi purustas 2002.a. Pavel Loskutov.
  75. 75. Sõprussuhted Viljandi linnal on  8 sõpruslinna: Porvoo Soomes, Valmiera Lätis, Ahrensburg Saksamaal, Eslöv ja Härnösand Rootsis, Frostburg Ameerika Ühendriikides, Kretinga Leedus  ning  Ternopil Ukrainas  Viljandi kuulub Balti Linnade Liitu (UBC), Eesti Linnade Liitu ja võtab osa Rahvusvahelisest Hansalinnade liikumisest
  76. 76. Viljandi kui hansalinn Viljandit soosis hea asukoht, linna läbis kaubatee Tartu poole. 14.saj. sai Viljandist hansalinn, mis omakorda mõjutas linna arengut ja ajalugu.
  77. 77. Huvitavaid fakte Viljandi linna ajaloost 1869.a. asutati siin esimene laenu-hoiuühistu (teine kogu Tsaari-Venemaal) 1872.a. asutati Eesti Kirjameeste Selts
  78. 78. 1881.a. veeti siin esimene telefoniliin , mis ulatus Rosenbergi auruveskist tema Viljandis asuvasse kontorisse 1890.a. asutati tikuvabrik, ainus tuletikkude valmistaja Eestis 100 tegutsemisaasta jooksul 1897.a. sai Viljandi kitsrööpmelise raudtee
  79. 79. Veetorn – Viljandi sümbol Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1906.a. kanalisatsiooni ja 1911.a. veevärgi - seda meenutab üks linna sümboleid vana veetorn (kõrgus 30 m), mis praegu on kasutusel vaatetornina.
  80. 80. Viljandi Veetorn
  81. 81. 1887.a. asutati Viljandis Eesti esimene naisteajakiri Linda 1912.a. asutati linavabrik ja piimaühistu
  82. 82. Teater Ugala Alates 1920. aastast on linnal oma teater Ugala. Mudilastelegi on teater - Viljandi Nukuteater. 1932.a. ehitati Viljandisse esimesena Eesti linnadest moodne raekoda.
  83. 83. Teater Ugala
  84. 84. Viljandi Raekoda
  85. 85. Viljandi rippsild Kuulus Viljandi rippsild on Tarvastu mõisahärra Karl von Mensenkampfi kingitus Viljandi linnale. Sild paigaldati 1931. aastal.Rekonstrueeriti 1995. aastal.
  86. 86. Viljandi rippsild
  87. 87. Guinessi rekordid Martin Kleini ja soomlase Asikaineni poolfinaalmatš klassikalises maadluses 1912.a. Stockholmi OM oli maadlusajaloo pikim matš, mis kestis - 11 tundi 40 minutit!
  88. 88. Maailma pikim tikk 2005.a. jõudis Guinessi rekordite raamatusse 100 aasta vanuse Viljandi Tikuvabriku järeltulija Estonian Matchi poolt valmistatud maailma suurim – 6 meetri pikkune – tuletikk. Tiku süütamine toimus 27.nov.2004 Ugala teatri esise tiigi kaldal.
  89. 89. Tartu tänav
  90. 90. Grand Hotell (EVE maja)
  91. 91. Viljandi muuseum
  92. 92. Jaani kirik
  93. 93. Pauluse kirik
  94. 94. Religioon Kindlat usku tunnistab umbes 16% maakonna elanikest, neist enim on luterlasi (7200) ja õigeusklikke (1100). Halliste kiriku ülesehitamine kujunes kohalikule rahvale Eesti taasiseseisvumise sümboliks. Omapäraks on kiriku must lagi ja J. Arraku altarimaal Jeesus Kristus astumas Eestimaa pinnal.
  95. 95. Maasikad linnas
  96. 96. Paul Kondas (1900-1985) Eesti naivistliku kunsti esindaja
  97. 97. “ Maasikasööjad”
  98. 98. Kondase keskus
  99. 99. Kondase maasikad
  100. 100. Viljandi Lossimäed Viljandi vanim arhitektuurimälestis on ordulinnuse varemed-Lossimäed. Kivikindluse ehitamist alustati 1224.aastal. Kindluse juurde tekkis ajapikku linn. Tänaseks on Liivimaa võimsast kindlusest säilinud ainult varemed: Kaevumägi ja Kirsimäed .
  101. 101. Lossimäed - Kaevumägi
  102. 102. Lossimäed - Kaevumägi
  103. 103. Kaevumägi
  104. 104. Vaade järvele
  105. 105. Viljandi järv Järve pikkus on 4,6 km , maksimaalne laius 435 m , minimaalne laius järve keskosas 120 m, maksimaalne sügavus 11 m , keskmine veepinna kõrgus üle merepinna 42,35 m. Järve põhjaossa suubub Kösti oja, keskossa Valuoja. Järvest välja voolab Raudna jõgi.
  106. 106. Viljandi paadimees
  107. 107. Värviline purskkaev
  108. 108. Värviline purskkaev
  109. 109. Mulgi mees
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×