Koolilapse Tervis

1,559 views

Published on

Järva-Jaani Gümnaasiumi ettekanne lastevanemate koosolekul 04.aprillil Silva Kärner

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,559
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
48
Actions
Shares
0
Downloads
6
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Koolilapse Tervis

  1. 1. LAPSE TERVISE NIMEL Silva Kärner 2008
  2. 2. TERVIST MÄÄRAVAD TEGURID KOOLIS <ul><li>Valitud viis õppekava täitmiseks </li></ul><ul><li>Laste hindamine </li></ul><ul><li>Ruumide valgustus, sisustus </li></ul><ul><li>Territooriumi turvalisus </li></ul><ul><li>Õpilaste kaasatus koolielu küsimuste lahendamisse (ÕOV) </li></ul><ul><li>Normide ja reeglite täitmine (kodukord) </li></ul><ul><li>Omavahelised suhted õppe- ja töökollektiivis </li></ul><ul><li>Kontakt lastevanematega </li></ul><ul><li>Koolijuhi ja personali töö </li></ul>
  3. 3. TERVISEEDENDUS <ul><li>Arendab kooli </li></ul><ul><li>Loob võimalused koostööks erinevate tegevuste sooritamiseks </li></ul><ul><li>Tõstab kooli mainet </li></ul><ul><li>Edendab järjepidevat koolikollektiivi tervist </li></ul>
  4. 4. RAHVUSVAHELISEST ÕPILASTE TERVISEKÄITUMISE UURIMISEST 2005/2006 <ul><li>Uuringu eesmärk oli saada üle 4 aasta objektiivset teavet noorukite tervisekäitumisest, tervisest ja heaolust. </li></ul><ul><li>Uuringu põhiprintsiibid </li></ul><ul><li>uuringusse võeti koolid/klassid üle riigi juhuvaliku alusel </li></ul><ul><li>tuumik-küsimused o lid ühesugused läbi aastate </li></ul><ul><li>anonüümne ankeetküsitlus toimus klassiruumis ühe koolitunni vältel </li></ul><ul><li>küsitlet i üldhariduskoolide 5, 7. ja 9. klasside õpilasi (vanus 11, 13 ja 15a.) </li></ul><ul><li>Uuring annab usaldusväärseid andmeid </li></ul><ul><li>1) tervisekäitumise hetkeolukorrast riigis (üleriigiline juhuvalim!) </li></ul><ul><li>2) tervisekäitumise trendid est läbi aastate </li></ul><ul><li>3) võimaluse Eesti olukorra võrrelda teiste maadega </li></ul>
  5. 5. 2005/2006 UURING EESTIS <ul><li>Osalesid üle Eesti õpilased 85 koolist, 249 klassist. </li></ul><ul><li>Lõplikus analüüsis oli 4484 õpilast, neist 2221 poeg- ja 2263 tütarlast. </li></ul><ul><li>Andmeid koguti järgmistes valdkondades: </li></ul><ul><li>demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud andmed </li></ul><ul><li>enesehinnang tervisele, tervisekaebustele </li></ul><ul><li>tervist edendav käitumine (toitumine, liikumine jms) </li></ul><ul><li>riskikäitumine </li></ul><ul><li>koolikeskkonda puudutavad andmed </li></ul><ul><li>suhted perekonnas, sõpruskonnas </li></ul><ul><li>eluga rahulolu hinnang </li></ul><ul><li>Valdkondi hinnati kindlate indikaatorite alusel. Terviseindikaatorite all </li></ul><ul><li>mõeldakse õpilaste terviskäitumist, </li></ul><ul><li>tervislikku seisundit ja </li></ul><ul><li>sotsiaalset tausta kirjeldavaid mõõdetavaid iseloomustajaid </li></ul>
  6. 6. TOITUMINE <ul><li>Puuvilja söömine vähemalt iga päev korra päevas </li></ul><ul><ul><li>2006.aastal suurenes 8-11% võrra puuvilja söömine (vrd 2001/02 aasta uuring) </li></ul></ul><ul><ul><li>rohkem puuvilja söövad tütarlapsed </li></ul></ul><ul><ul><li>On olemas seos pere majandusliku olukorraga </li></ul></ul>
  7. 7. TOITUMINE <ul><li>30% lastest ei söö hommikusööki </li></ul><ul><li>Paljudele on koolitoit päeva ainuke eine </li></ul><ul><li>Pärast koolipäeva süüakse krõpse, magusaid küpsiseid, kommi, juuakse coca –colat, magusaid gaseeritud jooke, energia jooke… </li></ul><ul><li>Korralikku õhtusööki sööb umbes 40% lastest </li></ul><ul><li>Söömiseks ei ole välja kujunenud kindlaid kellaaegu </li></ul>
  8. 8. KEHALISE TERVISE INDIKAATOR <ul><li>2006.a. oli 10%line kasv kehalise aktiivsuse tõusus (vrd 2002) </li></ul><ul><li>Väiksem on kehaline aktiivsus 15-aasataste tüdrukute juures </li></ul><ul><li>Pere majanduslik olukord on seotud kõrgema kehalise aktiivsusega </li></ul><ul><li>Liikumine, mõõdukas kehaline aktiivsus </li></ul>
  9. 9. MIDA VÕIKS TEADA TERVISERISKIDEST? <ul><li>FAKT: </li></ul><ul><li>Eestis suitsetab rohkem kui 355 000 üle 16-aastastest inimestest </li></ul><ul><li>Iga viies 14- 18-aastane suitsetab iga päev </li></ul><ul><li>Tubakasuits sisaldab üle 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena </li></ul><ul><li>Ka passiivne suitsetamine mõjub tervisele </li></ul>
  10. 10. 2005.A. EESTI HAIGEKASSA POOLT LÄBIVIIDUD UURING PASSIIVSEST SUITSETAMISEST <ul><li>Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad pereliikmed, sh lapsed passiivse suitsetamise all </li></ul><ul><li>41% kodudes suitsetatakse siseruumides (toas) </li></ul><ul><li>13% vastajaist märkis, et suitsetatakse kogu korteris </li></ul>
  11. 11. MIDA TEHA (PASSIIVSE) SUITSETAMISE VASTU? <ul><li>Tea, et suitsetaja tubakasuits on probleemiks igaühele! </li></ul><ul><li>Muuda oma kodu siutsuvabaks! </li></ul><ul><li>Väldi passiivset suitsetamist! </li></ul><ul><li>Auto olgu suitsuprii! </li></ul><ul><li>Töökoht ei tohi ohustada su tervist! </li></ul>
  12. 12. TARK ÕPIB TEISTE VIGADEST, KUID RUMAL EI ÕPI KA ISEENDA VIGADEST! <ul><li>Suitsetaval naisel suureneb risk nurisünnituseks ja lapse väärarenguks </li></ul><ul><li>Suureneb astma tekkimise risk </li></ul><ul><li>Lastel ilmnevad õppimisraskused, lapse vaimne areng võib olla aeglasem </li></ul><ul><li>Lastel suureneb psühholoogiliste probleemide esinemise risk (depressioon, ärevus, ebaküpsus jms) </li></ul><ul><li>Suureneb kopsu – ja kõrvainfektsioonide tekkimise risk </li></ul><ul><li>Lastel allergiate tekkimise risk </li></ul>
  13. 13. VESIPIIBUST <ul><li>Vesipiibu mõju tervisele on sarnane nagu tavaliste sigarettide suitsetamisel </li></ul><ul><li>Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust </li></ul><ul><li>Vesipiibu suits sisaldab ka pärast veefiltri läbimist suurel hulgal toksilisi aineid </li></ul><ul><li>Tõuseb risk haigestuda rasketesse haigustesse </li></ul><ul><li>Suureneb igemehaiguste ja hammaste lagunemise risk </li></ul><ul><li>Eriti ohtlik on see lastele ja rasedatele </li></ul><ul><li>Kuna vesipiibu suitsetamine on seltskondlik tegevus, tekib risk hakata sigarettide , kanepi jms suitsetajaks, nakatuda mõnda nakkushaigusesse </li></ul>
  14. 14. SUITSUVABAD, KUID OHTLIKUD TUBAKATOOTED <ul><li>Nuusktubakas- </li></ul><ul><li>- kahjustab nina limaskesta </li></ul><ul><li>niisutatud nuusktubaka kasutamine võib põhjustada suuvähki, igemehaigusi ja hammaste lagunemist </li></ul><ul><li>Pulbertubakas e huuletubakas e snus </li></ul><ul><li>Närimistubakas </li></ul><ul><li>- igemete vereringe häirumine, mille tagajärjeks igemepõletik </li></ul>
  15. 15. PEALE SÕLTUVUSE ON SUITSUVABADEL TUBAKATOODEL VEEL TEISIGI KAHJULIKKE MÕJUSID: <ul><li>Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust, suure annuse manustamisel hingamiskrampe, halvatust, surma </li></ul><ul><li>Nuusktubakaga võib olla segatud narkootilisi aineid </li></ul><ul><li>Tagajärjeks võivad olla insult ja infarkt </li></ul><ul><li>Suuvähki haigestunutest pooled elavad vähem kui 5 aastat </li></ul><ul><li>Närimistubaka kasutamine võib põhjustada suuvähki, igemehaigusi, hammaste lagunemist </li></ul><ul><li>Nuusktubakas sisaldab 28 vähkitekitavat ainet </li></ul><ul><li>Nuusktubakas on EL keelatud, v.a Rootsi </li></ul>
  16. 16. ENERGIAJOOKIDEST <ul><li>Sisaldavad kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni, erinevaid taimseid ekstrakte jms </li></ul><ul><li>Mõju kestab paar tundi kuni terve päev </li></ul><ul><li>Mõju: ärrituvus, närvilisus, rahutus, käitumishäired </li></ul><ul><li>Organismis leiab aset suur veekadu , eriti pärast treeningut või alkoholi tarbimist, mis suurendab riski südame- veresoonkonna tegevuses </li></ul>
  17. 17. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD TEGURID NOORTEL <ul><li>Usaldussuhete puudumine vanematega </li></ul><ul><li>Perekonna struktuur (kasuvanem peres) </li></ul><ul><li>Suur osa ajast veedetakse koos eakaasalastega </li></ul><ul><li>Sõbrad on vanemaealiste noorukite hulgast </li></ul><ul><li>Eeskuju ja kodu nõudmiste puudumine </li></ul><ul><li>Alkoholitarbimine ei ole hukka mõistetav teiste kaaslaste poolt, pigem vastupidi </li></ul><ul><li>Alla 13.aastastest poistest on olnud purjus 35% ja tüdrukutest 21% </li></ul>
  18. 18. L APS ON ÕNNELIK JA ELUGA RAHUL <ul><li>head omavahelised suhted peres </li></ul><ul><li>tervise enesehinnang hea või väga hea </li></ul><ul><li>perekonna majanduslik olukord parem </li></ul><ul><li>edukus õppetöös </li></ul><ul><li>tunnustatus klassikaaslaste poolt </li></ul><ul><li>kerge oma muredest rääkida emaga ja isaga </li></ul><ul><li>2005/2006 a. uuringu tulemused leiate veebilehel </li></ul><ul><li>http://www.tai.ee/uuringud/HBSC_tabeliraamat_tryk.pdf </li></ul>
  19. 19. TEHKEM KÕIK SELLEKS, ET LAPSEL OLEKS HEA MEIEGA KOOS ELADA, ET TA OLEKS TERVE JA TUNNEKS END TURVALISELT! Tänan!

×