Keskkonnakaitse  ja  rekreatsioon Mart Reimann Lektor MSc
Kirjandus   (1-2) <ul><li>Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T.,Frey, T. 1996. Globaalsed   keskkonaprobleem...
Kirjandus   (2-2) <ul><li>Lilleleht, V. (koost.) 1998. Eesti punane raamat. Ohustatud seened taimed ja   loomad. Tartu.  <...
Mõisted <ul><li>Ökoloogia – teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustes...
Mõisted <ul><li>Sõna rekreatsioon tuleb ladinakeelsest sõnast recreare, mis tähendab taaslooma, värskendama </li></ul><ul>...
Looduskaitse ajalugu  I  ettevalmistav etapp (1-2) <ul><li>Looduskaitseliste ettevõtmiste stiihilisus, episoodilisus. </li...
Looduskaitse ajalugu  I  ettevalmistav etapp (2-2) <ul><li>1664   Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas ...
Looduskaitse ajalugu II kujunemise etapp <ul><li>Teadus tungib looduskaitsesse </li></ul><ul><li>Esimeste organisatsioonid...
Looduskaitse ajalugu III laienemise etapp (1-3) <ul><li>• Tõuseb teaduse osatähtsuslooduskaitses. </li></ul><ul><li>Tõuseb...
Looduskaitse ajalugu III laienemise etapp (2-3) <ul><li>1864  USA-s loodi president Abraham Lincolni dekreediga Yosemite k...
Looduskaitse ajalugu III laienemise etapp (3-3) <ul><li>1906  USA-s andis president Thedor Roosevelt välja mälestusmärkide...
Looduskaitse ajalugu IV rahvusvahelistumise etapp (1-2) <ul><li>Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad </li></ul>...
Looduskaitse ajalugu IV rahvusvahelistumise etapp (2-2) <ul><li>1935   Võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis k...
Looduskaitse ajalugu V Tsentraliseeritud juhtimise etapp (1-2)  <ul><li>Hakati looma spetsiaalsed rahvusvahelisi looduskai...
Looduskaitse ajalugu V Tsentraliseeritud juhtimise etapp (2-2) <ul><li>1962  A. Peccei (Fiat) eestvedamisel asutati Rooma ...
Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (1-4) <ul><li>1972   Toimus  ÜRO  Keskkonnakonverents Stockholmis , kus ühis...
Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (2-4) <ul><li>1983 .  ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Aren...
Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (3-4) <ul><li>Taasiseseisvumise järel hakatakse Eestit rahvusvahelises loodu...
Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (4-4) <ul><li>1993   Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi loodu...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Rahvastikuprobleemid <ul><li>10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit  </li></ul><ul><li>Kri...
Globaalsed keskkonnaprobleemid  Jäätmeprobleemid <ul><li>Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmepr...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Veekriis ja  - reost us (1-2) <ul><li>Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Veekriis ja  - reostu s (2-2) <ul><li>Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seo...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Hapestumine   <ul><li>Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happ...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Osoonikihi hõrenemin e (1-2) <ul><li>T änu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumi...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Osoonikihi hõrenemin e (2-2) <ul><li>Maapinna lähedal  tekkiv  osoon  on  õhusaaste. </li...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Kliima soojenemine  (1-2) <ul><li>Viimase saja aasta jooksul on täheldatud  süsihappegaas...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Kliima soojenemine   (2-2) <ul><li>Kuna Eesti  toodetakse  valdav osa energiast põlevkivi...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Energiaprobleemid  (1-2) <ul><li>.  </li></ul><ul><li>Koos inimkonna arenguga on pidevalt...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Energiaprobleemid  (2-2) <ul><li>Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Liikide hävimin e (1-2) <ul><li>Mida mitmekesisem on loodus, seda  suurem on tema taluvus...
Globaalsed keskkonnaprobleemid   Liikide hävimin e (2-2) <ul><li>Eestis on täheldatud mitmete haruldaste liikide arvukuse ...
Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitses <ul><li>Rahvusvahelisi kokkuleppeid võib jagada kaheks: </li></ul><ul><ul><li>Koos...
Konventsioonid <ul><li>Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon   </li></ul><ul><li>1974. aast...
HelCom <ul><li>Helsingi Konventsioonida pandi alus Läänemere piirkonnas veekaitset korraldavale institutsioonile Helsinki ...
Kalandus <ul><li>Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides   </li>...
Jäätmed <ul><li>Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise   kohta Konventsioon määratleb ohtlike j...
Looduskaits e <ul><li>RAMSARI KONVENTSIOON </li></ul><ul><li>Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis.  Praeguseks on...
Looduskaitse <ul><li>BERNI KONVENTSIOON </li></ul><ul><li>Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal  </li></ul><ul>...
Õhusaaste <ul><li>New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll  Raamkonventsioon, mill...
Arhus – avalikkuse kaasamine <ul><li>Arhusi (1998) konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises...
Populatsiooniökoloogia <ul><li>Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas.  </li>...
Populatsiooniökoloogia <ul><li>Populatsiooni levikutüübid: </li></ul><ul><ul><li>Juhuslik  </li></ul></ul><ul><ul><li>Rühm...
Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias <ul><li>Parasitism – üks organism (parasiit) toitub teise organismi (perem...
Jahindus ja looduskaitse <ul><li>Jahinduse eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada kõrge jahinduslik ...
 
Keskkonnaülevaade 2005. Keskkonnaministeerium
 
 
 
 
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale  Poollooduslikud kooslused <ul><li>Ekstensiivne põllumajandus võib bioloogilist...
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Mahepõllumajandus (1-2) <ul><li>Eestis sätestati termin MAHEPÕLLUMAJANDUS 1997....
Mahepõllumajandus (2-2) <ul><li>Aastal 1999 oli Eestis mahetalunikke 89  </li></ul><ul><li>2004. aastaks oli see arv ligi ...
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale <ul><li>Intensiivne põllumajanduslik tootmine Eestis (väetamine, maaparandus, p...
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine <ul><li>Mineraalväetiste liiga ul...
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Taimekaitsevahendid <ul><li>Nõukogude perioodi eripäraks oli herbitsiidide ja k...
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Loomakasvatus ja sõnnikukäitlus <ul><li>1985. aastal oli Eestis 286 suurt looma...
Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Maaparandus <ul><li>Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist ...
Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Füüsikaline mõju <ul><li>Elupaikade otsene kadumine transpordi infrastruktuuri alla...
Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Kohalik keemiline mõju <ul><li>Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdio...
Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Regionaalne keemiline mõju <ul><li>Transpordist pärit väävel- ja lämmastikoksiidide...
Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Bioloogiline mõju <ul><li>Transpordivahendite abil kanduvad uutele aladele paljud v...
Erinevate transpordiliikide mõju keskkonnale <ul><li>Raudtee- ja veetransport on suhteliselt keskkonnasäästlikud, sest nen...
Transpordi arengusuunad Eestis <ul><li>Viimase 10 a. jooksul on Eesti väga kiirelt autostunud. </li></ul><ul><li>Reisijate...
Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Toiduainetetööstus andis 1998.a. ligikaudu 29% tööstuse kogutoodangust, olles...
Kergetööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Kergetööstuse suurim haru on tekstiilitööstus, mis on valdavalt koondunud Tallinnas...
Metsatööstuse mõju keskkonnale  (1-2) <ul><li>Metsa- ja puidutööstus on ekspordi osatähtsuselt vabariigi juhtivamaid tööst...
Metsatööstuse mõju keskkonnale  (2-2) <ul><li>1992.a. Raiuti 3,2 miljonit tihumeetrit puitu. </li></ul><ul><li>1996.a. rai...
Keemiatööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada toodetavaid kemikaale tolmuosakestena. </l...
Keemiatööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Orgaaniliste reoainete kohta toiduahelais on andmestik piiratud. Olemasolev teave ...
Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Ehitusmaterjalide tööstus on arenenud peale iseseisvumist tempokalt. </li...
Energeetika mõju keskkonnale <ul><li>Energeetika keskkonnamõju on Eestis kahtlemata suurem kui eelpool käsitletud tööstush...
Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale   <ul><li>Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatii...
Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale <ul><li>Biomassi kasutus energia toormena võib mõjutada keskkonda m...
Eesti geoloogiline ehitus <ul><li>Eesti geoloogiline ehitus on mitmekesine. </li></ul><ul><li>Aluskorra ja pealiskorra mit...
Eesti geoloogiline ehitus  Aluskord <ul><li>Eestis ei avane, ta paikneb Põhja-Eestis 100-130 m sügavusel ja Lõuna-Eestis v...
Eesti geoloogiline ehitus  Pealiskor d <ul><li>Pealiskorra  moodustavad Eestis vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja ...
 
Eesti geoloogiline ehitus <ul><li>Pinnakate  on kujunenud mandrijäätumiste ja nendele järgneva perioodi jooksul. </li></ul...
Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile Põlevkivi (1-3) <ul><li>Põlevkivi  on  Eesti tähtsaim maavara, ...
Põlevkivi (2-3) <ul><li>Põlevkivi varudest jätkub Eesti seniste tootmismahtude juures 60 aastaks. </li></ul><ul><li>Kaevan...
Eesti maavarad Põlevkivi (3-3) <ul><li>Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal (1...
Eesti maavarad Fosforiit (1-2) <ul><li>Fo sfori id i  kaevandamine lõpetati  Eestis 1991.a. </li></ul><ul><li>Maa-alune fo...
Eesti maavarad Fosforiit (2-2) <ul><li>Fosforiidiv arude kasutuselevõtt on aga küllalt keerukas nii majanduslikus, kui ka ...
Eesti maavarad Pae- e lubjakivi <ul><li>Kogu Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri avamusalal leiduvad lubjakivid on laialt ...
Eesti maavarad Savi <ul><li>Olulisemad savi leiukohad seonduvad Põhja-Eestis kambriumi sinisaviga (Kopli, Kolgaküla, Kunda...
Kruus ja liiv <ul><li>Kruus a  ja liiv a   l eiukohti on üle Eesti registreeritud u 900, töötavaid karjääre on u. 120.  </...
Turvas <ul><li>Eesti turbavarusid hinnatakse u. 2,4 miljardi tonnini, millest kasutatavad on  1,5 miljardit tonni.  </li><...
Muda <ul><li>Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma - ja linnusö...
Kliima <ul><li>Kliima sõltub paljudest teguritest (päikesekiirguse hulk, valdavad tuuled, pinnamood, asend ookeani ja mere...
Kliima <ul><li>Pilvist ja sajust ilma põhjustavad Atlandi ookeanilt, eriti Islandi madalrõhualal pärit tsüklonid  </li></u...
Kliima <ul><li>Eestis keskmine sademetehulk on 550-700 mm.  </li></ul><ul><li>Vähem sademeid on Lääne-Eesti saartel ja ran...
Kliima ja rekreatsioon <ul><li>Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. </li></u...
 
 
 
Kliima <ul><li>Kliima sõltub paljudest teguritest (päikesekiirguse hulk, valdavad tuuled, pinnamood, asend ookeani ja mere...
Kliima <ul><li>Pilvist ja sajust ilma põhjustavad Atlandi ookeanilt, eriti Islandi madalrõhualal pärit tsüklonid  </li></u...
Kliima <ul><li>Eestis keskmine sademetehulk on 550-700 mm.  </li></ul><ul><li>Vähem sademeid on Lääne-Eesti saartel ja ran...
Kliima ja rekreatsioon <ul><li>Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. </li></u...
 
 
 
 
 
 
Läänemeri <ul><li>Läänemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid, pindalaga 373 tuh. km² ja valgalaga 1,65 milj. k...
Läänemeri <ul><li>Läänemerel on ühendus Atlandi ookeaniga  läbi kitsaste ja madalate Taani väinade (Skagerrak ja Kattegat)...
Läänemeri <ul><li>Läänemeri on vertikaalselt kihistunud, kus soolasem vesi püsib sügavamates kihtides.  </li></ul><ul><li>...
 
 
Läänemeri ja rekreatsioon <ul><li>Valdavad läänetuuled paisutavad vett eriti Läänemere idaosas.  (Neeva lahes on registree...
Läänemeri ja rekreatsioon <ul><li>Läänemere sügavus Eesti põhjarannikul ja Läänerannikul on oluliselt erinev. </li></ul><u...
Läänemeri ja rekreatsioon <ul><li>Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimise...
Läänemere keskkonnaseisund <ul><li>Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e.  Eutrofeerumine </li></ul><...
Läänemere kalavarud <ul><li>Läänemere kalavaru reguleerib Rahvusvaheline Läänemere Kalanduse Komisjon. </li></ul><ul><li>R...
Jõed <ul><li>Eesti territooriumil on üle 7000 vooluveekogu. Enamik neist on lühikesed, 10 km pikkuseid vooluveekogusid on ...
EESTI JÕGEDEVÕRK <ul><li>Eestis on üle 7000 vooluveekogu </li></ul><ul><li>90% neist on kuni 10 km pikad </li></ul><ul><li...
 
EESTI JÕGEDEVÕRK <ul><li>Eesti territoorium jaguneb  nelja  vesikonna vahel </li></ul><ul><ul><li>Peipsi järve-Narva jõe  ...
<ul><li>Jõed paiknevad Eestis ebaühtlaselt. </li></ul><ul><li>Tihedaim vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonnas  <...
JÕGEDE TOP <ul><li>Veerikkaim :  Narva  jõgi (390-410 m3/s) </li></ul><ul><li>Pik im:  Võhand u   +  Pühajõg i  (162 km) <...
 
Jõgede veerežiim <ul><li>Kaks madalvee perioodi (suvine, talvine). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene) </li></ul><ul...
10 0,60 1420 162 Võhandu 14. 15 0,67 1 580 94 Vigala 8. 17 0,88 1 900 86 Halliste 7. 25 0,55 2 710 122 Pedja 6. 28 0,57 3 ...
 
 
 
Järved <ul><li>Eestis on ligi 1200 järve, nendest 1000 looduslikku ja u. 200 tehisjärve.  </li></ul><ul><li>Rabalaugaste a...
1,5 4,1 Tõhela 2,9 4,8 Ermistu 4,0 4,9 Veisjärv 11,5 5,2 Vagula 25,0 7,1 Saadjärv 6,0 9,6 Ülemiste 2,1 14,4 Mullutu-Suurla...
Järvede paiknemine <ul><li>Pinnamoest tingituna on Eesti järved üldiselt madalad </li></ul><ul><li>Sügavad järved on väike...
8,3 26,0 Pindi Kärnjärv 44,1 26,8 Koorküla Valgjärv 3,9 27,5 Keema Suurjärv 43,5 27,6 Uhtjärv 6 29,7 Tsolgo Mustjärv 6,2 3...
Järvede liigitus tekke järgi <ul><li>Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaasti...
Järvede liigitus toitelisuse alusel (1-2) <ul><li>Vähetoitelised ehk oligotroofsed  (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete...
Järvede liigitus toitelisuse alusel (2-2) <ul><li>Rohketoitelised ehk eutroofsed  (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete...
Järvede kalavarud <ul><li>Kalanduse ja rekreatsiooni seisukohalt väärtuslikumad järved paiknevad Otepää ja Sakala kõrgusti...
Keskkonnaseisund <ul><li>Enamikes järvedes on ühiseks protsessiks endiselt eutrofeerumine, kuigi seoses inimtegevuse mõju ...
Sood <ul><li>Sood on sellised ökosüsteemid, kus pidevalt tekib ja laguneb turvas.  </li></ul><ul><li>Turbaks nimetatakse s...
 
Madalsoo <ul><li>Tavaliselt algab soo areng toitainerikka  madalsoo  faasiga. </li></ul><ul><li>Madalsoos on turbakiht õhu...
Siirdesoo <ul><li>Siirdesoo  on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus, mida iseloomustab mätlik mikroreljee...
Kõrgsoo ehk raba <ul><li>Soopinna tasaseks muutumisel ei jõua pinnavormide nõlvadelt valguvad veed enam soo keskosani ning...
<ul><li>Tavaliselt on soodes esindatud kõik kolm arengujärku </li></ul><ul><li>Klassikalise skeemi järgi ümbritsevad siird...
 
Sood ja  rekreatsioon <ul><li>Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel ...
 
Eesti suurimad soostikud 83 108 10. Võlla, Läänemaa 96 111 9.Kuresoo, Viljandimaa 24 171 8.Läänemaa Suursoo, Lääne- ja  Ha...
<ul><li>Et raba põhimass koosneb 90% ulatusest veest, siis on Eesti rabades 2,5 korda rohkem vett kui kõikides järvedes (v...
Metsad <ul><li>Territooriumi metsasuselt  on Eesti neljandal kohal Euroopas.  </li></ul><ul><li>Metsade pindala on põlluma...
Metsade tüübid (1-3) <ul><li>Soometsad , mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alus...
Metsade tüübid (2-3) <ul><li>Palumetsad , mis kasvavad kuivadel kuivadel ja toitainevaestel liivmuldadel. Iseloomulik on p...
Metsade tüübid (3-3) <ul><li>Sürjametsad , mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, ...
Niidud (1-2) <ul><li>Üldnimetuse niidud all peetakse silmas mitmesuguseid rohumaid, luhtasid, aasasid, kus ülekaalus on ro...
Niidud (2-2) <ul><li>Niidud on Eesti maastikus omapäraseks puhveralaks, mis on tekkinud nii loodusliku arengu (ranna- ja s...
LOODUSKAITSE <ul><li>Läbi aegade on eksisteerinud mitmeid kaitstavate loodusobjektide tüüpe ja alatüüpe.  Praegu keskendub...
 
Kaitsealad <ul><li>Eestis on üle 3 90  kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist.  </li></ul><ul><li>Kait...
Rahvuspark <ul><li>Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku ...
Looduskaitseala <ul><li>Looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisoh...
Maastikukaitseala <ul><li>Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kait...
KAITSEALA VÖÖNDID <ul><li>Kaitsealade kogu maa- ja veeala jaguneb kaitse-eeskirjas sätestatult kaitsealavööndite vahel. Ka...
Loodusreservaat <ul><li>Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosl...
Sihtkaitsevöönd <ul><li>Sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei...
Piiranguvöönd <ul><li>Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaits...
Liigikaitse <ul><li>Looma- ja taimeliikide kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koo...
I Kategooria <ul><li>I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, su...
II kategooria <ul><li>II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus...
III kategooria <ul><li>III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib ...
<ul><li>Liikide kohta, mille säilimist pole seni rakendatud kaitseabinõude kaudu suudetud tagada, koostatakse kaitsekorral...
Kaitstavad looduse üksikobjektid <ul><li>Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuuri...
Hoiuala <ul><li>1)Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui se...
Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid   <ul><li>Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

keskkonnakaitse slaidid

12,181 views
11,642 views

Published on

Published in: Technology
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
12,181
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
256
Actions
Shares
0
Downloads
95
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

keskkonnakaitse slaidid

  1. 1. Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Mart Reimann Lektor MSc
  2. 2. Kirjandus (1-2) <ul><li>Anttila, P., Ojanen, M., Puhakka, M., Vuorisalo, T.,Frey, T. 1996. Globaalsed keskkonaprobleemid. Tartu. </li></ul><ul><li>Eesti bioloogilise mitmekesisuse kaitse. 1999. Keskkonnaministeerium. Tallinn-Tartu. </li></ul><ul><li>ENE 2. 1987. Tallinn. </li></ul><ul><li>Keppart V. 2006. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn </li></ul>
  3. 3. Kirjandus (2-2) <ul><li>Lilleleht, V. (koost.) 1998. Eesti punane raamat. Ohustatud seened taimed ja loomad. Tartu. </li></ul><ul><li>Pleijel, H. 1993. Ökoloogiaraamat. Sissejuhatus ökoloogia alustesse. Tallinn. </li></ul><ul><li>Raukas, A. (toim.) 1995. Eesti. Loodus. Tallinn. </li></ul><ul><li>Vuorisalo, T. 1995. Keskkonnaökoloogia. Tartu. </li></ul>
  4. 4. Mõisted <ul><li>Ökoloogia – teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest </li></ul><ul><li>Looduskaitse – ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. </li></ul><ul><li>Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. </li></ul>
  5. 5. Mõisted <ul><li>Sõna rekreatsioon tuleb ladinakeelsest sõnast recreare, mis tähendab taaslooma, värskendama </li></ul><ul><li>Rekreatsiooni defineeritakse kui jõu ja vaimu taastamist või taassündi </li></ul><ul><li>Rekreatiivsed tegevused sõltuvad isikust: </li></ul><ul><ul><li>see mis ühele on puhkus võib olla teisele töö, </li></ul></ul><ul><ul><li>mis mõnele seiklus võib olla teisele õudus </li></ul></ul>
  6. 6. Looduskaitse ajalugu I ettevalmistav etapp (1-2) <ul><li>Looduskaitseliste ettevõtmiste stiihilisus, episoodilisus. </li></ul><ul><li>Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest </li></ul><ul><li>L ooduslike rituaalipaikade säilitamist juba mäletamata aegade tagant. </li></ul><ul><li>Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved ja pangad pühad paigad. </li></ul><ul><li>Looduskaitse dateeritud ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. </li></ul><ul><li>1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. </li></ul><ul><li>1644 Urvaste pastor Johann Gutslaff avaldas «Pikse palve», mis kajastab Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. </li></ul>
  7. 7. Looduskaitse ajalugu I ettevalmistav etapp (2-2) <ul><li>1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt). Iga raiutud väärispuu asemele tuli istutada mitu uut. </li></ul><ul><li>18. saj Rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke (umbes 1300), mis on ainulaadselt rikastanud Eesti maastikke ja olnud eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel. </li></ul>
  8. 8. Looduskaitse ajalugu II kujunemise etapp <ul><li>Teadus tungib looduskaitsesse </li></ul><ul><li>Esimeste organisatsioonide ja kaitsealade asutamine </li></ul><ul><li>Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad </li></ul><ul><li>19.saj A kadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. </li></ul><ul><li>1802 Prantsuse kirjanik Chateaubriand võttis kasutusele mõiste “loodusmälestis”, mis oli esimesene looduskaitsealane mõiste. </li></ul><ul><li>1805 Venemaal asutati Moskva Loodusuurijate Selts </li></ul><ul><li>1826 Asutati Sveitsi Linnukaitse Ühing </li></ul>
  9. 9. Looduskaitse ajalugu III laienemise etapp (1-3) <ul><li>• Tõuseb teaduse osatähtsuslooduskaitses. </li></ul><ul><li>Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel. </li></ul><ul><li>Rahvusparkide moodustamise algus </li></ul><ul><li>1832 Suleti USA-s Arkansases kuumaveeallikatele ligipääs, et neid oleks võimalik säilitada esialgsel kujul. </li></ul><ul><li>1836 Saksamaal võeti kaitse alla maaliline kalju Drachenfelsen Siebengebirge mäestikus. </li></ul><ul><li>Eestis sai klassikaline looduskaitse alguse eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil </li></ul><ul><li>1853 Asutati Tartu Loodusuurijate Selts. </li></ul>
  10. 10. Looduskaitse ajalugu III laienemise etapp (2-3) <ul><li>1864 USA-s loodi president Abraham Lincolni dekreediga Yosemite kaitseala. </li></ul><ul><li>1872 USA-s loodi Yellowstone`i rahvuspark – esimene rahvuspark maailmas. </li></ul><ul><li>1879 Austraalias moodustati Kuninglik rahvuspark – esimene Austraalias, teine maailmas. </li></ul><ul><li>1888 Saksa muusikaprofessor ja kodu-uurija Ernst Rudorff võttis kasutusele mõiste “looduskaitse”. </li></ul><ul><li>1896 Asutati Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas – esimene rahvuspark Aafrikas. </li></ul>
  11. 11. Looduskaitse ajalugu III laienemise etapp (3-3) <ul><li>1906 USA-s andis president Thedor Roosevelt välja mälestusmärkide kaitse seaduse, millega teaduslikku ja ajaloolist huvi pakkuvad maastikuosad võidi kuulutada rahvuslikeks monumentideks </li></ul><ul><li>1906 Asutati Preisi Loodusmälestiste hooldamise Riiklik Asutus, mis tegeles Saksamaa loodusmälestiste ja looduskaitset vajavate territooriumide inventeerimisega ja kaitse alla võtmisega – esimene omataoline riiklik asutus kogu maailmas. </li></ul><ul><li>Asutuse direktoriks määrati Hugo Conwentz </li></ul><ul><li>1910 Asutati Vaika Linnukaitseala - esimene looduskaitseala Eestis. See sündis Vilsandi saare majakavahi A rtur Toomi initsiatiivil ja Riia Loodusuurijate Seltsi toetusel. </li></ul><ul><li>1912 Loodi Lätis Usma järvel moricsala saarel looduskaitseala – esimene Lätis. </li></ul>
  12. 12. Looduskaitse ajalugu IV rahvusvahelistumise etapp (1-2) <ul><li>Hakkasid ilmuma esimesed looduskaitse ajakirjad </li></ul><ul><li>1913 Bernis toimus I rahvusvaheline teaduskonverents </li></ul><ul><li>1913 Asutati Saaremaa Loodussõprade Selts, esimene omataoliste hulgas. Seltsi asutaja A. A. Hrebtov koostas ja saatis laiali üksikasjaliku looduskaitselise ringkirja - esimese omataolise dokumendi Vene impeeriumis. </li></ul><ul><li>1916 USA-s moodustati Rahvusparkide Teenistus, mis hakkas tegelema olemasolevate rahvusparkide hooldamise ja uute loomise </li></ul><ul><li>1920 Asutati Eesti Loodusuurijate Seltsi juurde eraldi looduskaitsesektsioon . See oli esimene ühendus, mis seadis endale eesmärgiks loodusmälestusmärkide arvelevõtmise, uurimise ja hoidmise üle kogu Eesti. </li></ul><ul><li>Alates 1924 Asutati Eestis uusi looduskaitsealasid (Kastre-Peravalla, Harilaid, Abruka jt). </li></ul><ul><li>Iseseisvunud Eesti riigi jõukuse suurenedes sai looduskaitse valitsemis-ja haldussüsteemi osaks; looduskaitseks, jahipidamiseks ja metsa kasutamiseks loodi vastav reeglistik ning seda kontrollivad ametikohad. </li></ul>
  13. 13. Looduskaitse ajalugu IV rahvusvahelistumise etapp (2-2) <ul><li>1935 Võeti vastu esimene Eesti looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). </li></ul><ul><li>1936 Alustas tööd Eesti esimene riiklik looduskaitse inspektor - dr G.Vilbaste, kes muu hulgas koostas esimese kaitsealuste objektide loendi, algatas nende tähistamise ja lõi looduskaitse usaldusmeeste võrgu üle maa. </li></ul><ul><li>1937 Moodustati Lõuna-Ameerika esimene rahvuspark Brasiilias </li></ul><ul><li>1938 Võeti vastu Eesti teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). </li></ul><ul><li>Pärast II maailmasõda läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorganisatsioonid ja vastavad riiklikud struktuurid. Tänu iseseisvuse ajal saavutatule olid Eesti looduskaitsekogemused tollase Nõukogude Liidu piires suunaandjaks. </li></ul>
  14. 14. Looduskaitse ajalugu V Tsentraliseeritud juhtimise etapp (1-2) <ul><li>Hakati looma spetsiaalsed rahvusvahelisi looduskaitse organisatsioone </li></ul><ul><li>Hakati koolitama riiklike looduskaitse spetsialiste </li></ul><ul><li>1948 Loodi Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN) </li></ul><ul><li>1957 Võeti vastu kolmas Eesti looduskaitseseadus. Valitsuse määrusega asutati neli riiklikku kohapealse administratsiooniga looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, Nigula) ja 28 muud kaitseala; loodi riiklik looduskaitset korraldav keskasutus - Looduskaitse Valitsus (esimene juhataja V. Telling, asetäitja V. Voore). </li></ul><ul><li>1958 Asutati esimene üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon - Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (juhendaja J. Eilart). </li></ul>
  15. 15. Looduskaitse ajalugu V Tsentraliseeritud juhtimise etapp (2-2) <ul><li>1962 A. Peccei (Fiat) eestvedamisel asutati Rooma klubi, kinnine aristokraatlik klubi mis tegeleb globaalprobleemide analüüsi ja teavitamisega ( “inimkond kimbatuses”) </li></ul><ul><li>1966 Asutati Eesti Looduskaitse Selts, rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon (algataja J. Eilart, juhatuse esimees E. Tõnurist). </li></ul><ul><li>1971 Asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene rahvuspark selleaegse NSVL alal. </li></ul><ul><li>Vaika Riiklikku Looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks </li></ul>
  16. 16. Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (1-4) <ul><li>1972 Toimus ÜRO Keskkonnakonverents Stockholmis , kus ühiselt arutasid keskkonnaprobleeme erinevate riikide esindajad. Seda sündmust peetakse keskkonnaajastu alguseks. </li></ul><ul><li>Tänu entusiastlikule tööle saavutati Eestis 70-ndatel aastatel suhteliselt hea looduskaitse tase. Hakatakse omaks võtma rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid looduse kaitse ja korralduse alal. </li></ul><ul><li>1979 Koostati Eesti Punane Raamat. 1982. a trükiti selle põhjal suuretiraažiline rahvaväljaanne </li></ul><ul><li>1981 Eestis asutatakse 28 sookaitseala. </li></ul>
  17. 17. Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (2-4) <ul><li>1983 . ÜRO Peaassamblee otsusega moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon - Brundtlandi . Seda võib s äästva arengu kontseptsiooni kujunemise alguseks . </li></ul><ul><li>Bruntlandi komisjoni kuulusid paljude riikide teadlased, töö tulemusena ilmus 1987. aastal raport raamatuna &quot;Meie ühine tulevik&quot; (&quot;Our Common Future&quot;) , järeldati, et rahvusvahelise planeeringu juures tuleb arvestada keskkonnaapekti. </li></ul><ul><li>1988 Ülemnõukogus võeti vastu esimene riiklik keskkonna- ja looduskaitsepoliitiline dokument - «Vabariiklik keskkonnaprogramm», mis sisaldab ka klassikalist looduskaitset käsitlevaid osi. </li></ul><ul><li>1990 Võeti vastu «Seadus Eesti looduse kaitsest», üldisi keskkonnahoiu printsiipe määrav neljas looduskaitseseadus Eestis. </li></ul>
  18. 18. Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (3-4) <ul><li>Taasiseseisvumise järel hakatakse Eestit rahvusvahelises looduskaitselises suhtlemises arvestama võrdse partnerina </li></ul><ul><li>Eesti ühineb tähtsamate looduskaitse konventsioonidega. Ühiskondlike looduskaitse organisatsioonide hulka ilmub uusi . </li></ul><ul><li>Looduskaitsjad sekkuvad aktiivselt omandi-ja maareformi ning moodustavad mitmeid uusi suure pindalaga kaitsealasid. </li></ul><ul><li>1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. </li></ul><ul><li>1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon». </li></ul>
  19. 19. Looduskaitse ajalugu VI Keskkonnakaitse etapp (4-4) <ul><li>1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. </li></ul><ul><li>Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. </li></ul><ul><li>1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. </li></ul><ul><li>Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “ Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga ” . </li></ul><ul><li>Võeti vastu “ Kaitstavate loodusobjektide seadus ” , järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid uutes majandusoludes. </li></ul><ul><li>1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt – “ Säästva arengu seadus ” </li></ul><ul><li>1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. </li></ul><ul><li>2004 Võeti vastu “Looduskaitseseadus” </li></ul>
  20. 20. Globaalsed keskkonnaprobleemid Rahvastikuprobleemid <ul><li>10000 eKr maailma rahvaarv 4 miljonit </li></ul><ul><li>Kristuse sünd – 170-250 miljonit </li></ul><ul><li>1650 545 miljonit </li></ul><ul><li>19 saj algus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. </li></ul><ul><li>1930 2 miljardit </li></ul><ul><li>1992 5,5 miljardit </li></ul><ul><li>2000 6,3 miljardit. </li></ul><ul><li>aastaks 2050 ca 11,6 miljardini. </li></ul><ul><li>Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. </li></ul><ul><li>Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse, kus asuvad ka suuremad tööstusettevõtted. Samas regioonis on ka teravamad keskkonnaprobleemid Eripärane on ka see, et tervelt 1/3 eesti elanikkonnast elab Tallinnas </li></ul>
  21. 21. Globaalsed keskkonnaprobleemid Jäätmeprobleemid <ul><li>Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. </li></ul><ul><li>Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. </li></ul><ul><li>Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. </li></ul><ul><li>Prügimägedest leostub välja kahjulikke ühendeid, pikemaajalise vihma korral tekib suures koguses mürgist nõrgvett , l agunemise tulemusena tekib gaasilisi ühendeid </li></ul><ul><li>Tänapäevase prügila rajamisel saab tarvitusele võtta kaasaegseid keskkonnakaitse abinõusid . </li></ul><ul><li>Heitmed on probleemiks ka Eestis. Eestis oli aastal 2000 umbes 300 prügilat kuigi vabariigi suurust arvestades oleks optimaalne arv 20. </li></ul><ul><li>Aastas tekib Eestis ühe elaniku kohta umbes 300 kg olmejäätmeid. </li></ul><ul><li>Kui aga arvesse võtta ka tööstusjäätmed siis tuleb ühe eestimaalase kohta 10 tonni jäätmeid aastas. See on rekordiline number kogu Euroopa jaoks. </li></ul>
  22. 22. Globaalsed keskkonnaprobleemid Veekriis ja - reost us (1-2) <ul><li>Kuigi ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. </li></ul><ul><li>V eeressursid jaotunud maailmas äärmiselt ebaühtlaselt </li></ul><ul><li>Norra ja Island tarvitavad 1% oma veeressurssidest </li></ul><ul><ul><li>Soome 3% </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti 16% </li></ul></ul><ul><ul><li>Lääne-Euroopa 20-40% </li></ul></ul><ul><ul><li>Lähis-Ida üle 100% </li></ul></ul><ul><li>Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine . </li></ul><ul><li>Eestis : 84% veest tarbib tööstus, 9% põllumajandus ja 7% veest kulutatakse olmes. </li></ul><ul><li>Tööstusriikides tarvitatakse inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades vaid 3 liitrit. </li></ul>
  23. 23. Globaalsed keskkonnaprobleemid Veekriis ja - reostu s (2-2) <ul><li>Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus. </li></ul><ul><li>Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on n afta tootmine mis on eriti ohtlik arktilistes vetes , kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki. </li></ul><ul><li>Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. </li></ul><ul><li>Endistes N.Liidu maades ja Ida-Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. </li></ul><ul><li>Eestis on viimasel aastakümnel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. </li></ul>
  24. 24. Globaalsed keskkonnaprobleemid Hapestumine <ul><li>Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis langevad tagasi Maale. See kahjusta b metsi, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi jm. </li></ul><ul><li>Hapestumist teadvustati 1972. Aastal. </li></ul><ul><ul><li>Rootsis on ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest, </li></ul></ul><ul><ul><li>Poola kaotab igal aastal nii lageraie kui ka saastatuse tõttu ligi 2 miljonit hektarit metsa. </li></ul></ul><ul><ul><li>Hapestumine on probleemiks veel USA idarannikul, Lääne-Euroopas, Hiinas jne. </li></ul></ul><ul><ul><li>Eestis tasakaalustab paene aluskivim. </li></ul></ul><ul><ul><li>Pigem on aastaid Eesti mureks olnud aluselised sademed </li></ul></ul><ul><li>Õ hk on Eesti kohal peale iseseisvumist märksa paranenud. </li></ul><ul><li>S eoses autode hulga järsu suurenemisega oluliselt kasvanud transpordist pärineva saaste osakaal . </li></ul>
  25. 25. Globaalsed keskkonnaprobleemid Osoonikihi hõrenemin e (1-2) <ul><li>T änu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. </li></ul><ul><li>1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal . </li></ul><ul><li>Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.. </li></ul><ul><li>Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. </li></ul><ul><li>Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. </li></ul>
  26. 26. Globaalsed keskkonnaprobleemid Osoonikihi hõrenemin e (2-2) <ul><li>Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste. </li></ul><ul><li>Viiekümnendatest aastatest alates on osoonisisaldus Euroopas suurenenud 1% aastas. </li></ul><ul><li>O sa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. </li></ul><ul><li>Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. </li></ul><ul><li>A tmosfääri satub mürgiseid gaase (CO , CH4, NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid) millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. </li></ul>
  27. 27. Globaalsed keskkonnaprobleemid Kliima soojenemine (1-2) <ul><li>Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekind lat tõus u, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg. </li></ul><ul><li>Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) </li></ul><ul><li>V iimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 0 C. </li></ul><ul><li>Kuna see on kõige suurem temperatuuritõus viimase 10 000 aasta jooksul, võib arvata, et niisuguste muutuste tagajärjed võivad olla ettenägematud. </li></ul><ul><li>Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. </li></ul><ul><li>Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe . </li></ul><ul><li>Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. </li></ul>
  28. 28. Globaalsed keskkonnaprobleemid Kliima soojenemine (2-2) <ul><li>Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas </li></ul><ul><li>Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7. </li></ul><ul><li>1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest </li></ul>
  29. 29. Globaalsed keskkonnaprobleemid Energiaprobleemid (1-2) <ul><li>. </li></ul><ul><li>Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve </li></ul><ul><li>Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega. </li></ul><ul><li>Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus. </li></ul><ul><li>Energiatootmise põhiprobleemid: </li></ul><ul><ul><li>Kasvuhooneilmingute tugevnemine </li></ul></ul><ul><ul><li>Mulla ja vee hapestumine </li></ul></ul><ul><ul><li>Tuumaenergia tootmisega kaasnev oht </li></ul></ul><ul><ul><li>Linnade ja tööstuspiirkondade saastamine </li></ul></ul><ul><ul><li>Küttepuude puudus arengumaades </li></ul></ul>
  30. 30. Globaalsed keskkonnaprobleemid Energiaprobleemid (2-2) <ul><li>Põhiline osa Eesti energiast toodetakse põlevkivi baasil Kirde-Eestis ( Eesti SEJ , Balti SEJ ) </li></ul><ul><li>Põlevkivi tootmisel </li></ul><ul><ul><li>eraldub mitmeid kasvuhoonegaase </li></ul></ul><ul><ul><li>Muudetakse maastikku </li></ul></ul><ul><ul><li>Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab. </li></ul></ul><ul><li>Eestis on alustatud kütuse - ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava loomisega. </li></ul><ul><li>On moodustatud Energeetikanõukogu : </li></ul><ul><ul><li>E i käsitleta põlevkivi enam ainuvõimaliku na </li></ul></ul><ul><ul><li>Soovitakse kasutada alternatiivseid energiaallikaid ja maagaasi </li></ul></ul><ul><ul><li>Tuumaenergia ?!?! </li></ul></ul>
  31. 31. Globaalsed keskkonnaprobleemid Liikide hävimin e (1-2) <ul><li>Mida mitmekesisem on loodus, seda suurem on tema taluvusvõime </li></ul><ul><li>Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljonit liiki. </li></ul><ul><li>Tegelik liikide arv peaks olema 10-13 miljonit. </li></ul><ul><li>Iga päev hävib 50 - 100, </li></ul><ul><li>P õhjuse d </li></ul><ul><ul><li>O tsene hävitamine inimese poolt, </li></ul></ul><ul><ul><li>Elupaikade hävitamine või muutumine </li></ul></ul><ul><ul><li>keskkonna saastumine </li></ul></ul><ul><ul><li>võõrliikide pealetung jms. </li></ul></ul><ul><li>Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme </li></ul><ul><li>Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid </li></ul>
  32. 32. Globaalsed keskkonnaprobleemid Liikide hävimin e (2-2) <ul><li>Eestis on täheldatud mitmete haruldaste liikide arvukuse tõusu. </li></ul><ul><li>Problemaatiline olukord mõnede liikidega mis mujal Euroopas on range kaitse all kuid Eestis tekitavad suurt kahju. </li></ul><ul><li>Samas on täheldatud ka mitmete liikide arvukuse langust. Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. </li></ul>
  33. 33. Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitses <ul><li>Rahvusvahelisi kokkuleppeid võib jagada kaheks: </li></ul><ul><ul><li>Koostöölepped (kahe- või kolmepoolsed lepingud) </li></ul></ul><ul><ul><li>Konventsioonid e. Mitmepoolsed kokkulepped </li></ul></ul><ul><li>Alates 1991.aastast on Eesti sõlminud 37 kahe- või kolmepoolset koostöölepet ning </li></ul><ul><li>ühinenud 26 keskkonnaalase konventsiooniga </li></ul><ul><li>Kui kokkulepped jõustuvad harilikult allakirjutamise hetkest või lepingus määratud kuupäeval siis konventsioonid tuleb enne jõustumist ratifitseerida Riigikogus. </li></ul>
  34. 34. Konventsioonid <ul><li>Helsingi (1992) Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon </li></ul><ul><li>1974. aastal vastu võetud konventsiooni täiendati 1992. aastal ning selle põhieesmärkideks on: -   vähendada maalt, õhust ja laevadelt Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks     merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; -   teha teaduslik-tehnilist koostööd kaasaegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; -   töötada välja ja juurutada ühtne keskkonnakaitsestrateegia Läänemere regioonis. </li></ul>
  35. 35. HelCom <ul><li>Helsingi Konventsioonida pandi alus Läänemere piirkonnas veekaitset korraldavale institutsioonile Helsinki Komisjonile (HelCom), mille peaülesanded on: </li></ul><ul><li>Kaitsta Läänemerd reostuse eest </li></ul><ul><li>Taastada ja tagada Läänemere ökoloogiline tasakaal </li></ul><ul><li>Vägagi respekteeritav nõuandeorgan Läänemere piirkonnas, mille soovitused on ülevõetud ka enamike Konventsioonida liitunud maade õiguskorda. </li></ul>
  36. 36. Kalandus <ul><li>Gdanski (1973) konventsioon kalapüügi ja elusressursside säilitamise kohta Läänemeres ja Beltides </li></ul><ul><li>Ottawa (1978) konventsioon mitmepoolsest kalandusalasest koostööst Atlandi ookeani loodeosas Konventsiooniga loodi Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon - Northwest Atlantic Fisheries Organization (NAFO), mille peamine ülesanne on korraldada Loode-Atlandi piirkonna kalandust. </li></ul>
  37. 37. Jäätmed <ul><li>Baseli (1989) konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid.  </li></ul>
  38. 38. Looduskaits e <ul><li>RAMSARI KONVENTSIOON </li></ul><ul><li>Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis. Praeguseks on ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). </li></ul><ul><li>Konventsiooniga kaitstakse ohustatud märgalasid kõikjal maailmas, erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. </li></ul><ul><li>Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. </li></ul><ul><li>Eestis on 10 Ramsari ala: Alam-Pedja lka, Emajõe Suursoo ja Piirisaare, Endla lka, Muraka lka, Matsalu lka, Nigula lka, Puhatu-Laelatu-Nehatu märkala, Soomaa ja Vilsandi Rahvuspargid </li></ul><ul><li>WASHINGTONI KONVENTSIOON (cites) Kirjutati alla 1973. a. Seni on ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993) </li></ul><ul><li>Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki. </li></ul><ul><li>Looma- ja taimeliigid, millele Washingtoni konventsioon laieneb, loetletakse eraldi lisades. </li></ul>
  39. 39. Looduskaitse <ul><li>BERNI KONVENTSIOON </li></ul><ul><li>Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal </li></ul><ul><li>Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. </li></ul><ul><li>Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisvii- sid, loetleb looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras. </li></ul><ul><li>BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE KONVENTSlOONI Sõlmisid 1992. aastal Rio de Janeiros 157 riiki (nende hulgas ka Eesti). Praeguseks on sellele lepingule alla kirjutanud veel rohkem riike. </li></ul><ul><li>Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. </li></ul><ul><li>Looduskaitset tuleb siduda paljude teiste valdkondadega, nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, energeetika jne. </li></ul><ul><li>Konventsioon käsitleb bioloogilise mitmekesisuse kõiki aspekte: geneetilisi ressursse, liike ja ökosüsteeme. </li></ul>
  40. 40. Õhusaaste <ul><li>New Yorki (1992) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ning Kyoto (1997) protokoll  Raamkonventsioon, mille ülesanne on globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimiseks ja vähendamiseks. </li></ul><ul><li>Konventsiooni eesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Sellise taseme peaks saavutama ajavahemikus, mis oleks piisav ökosüsteemide looduslikuks kohanemiseks kliimamuutusele, tagaks toiduainete tootmise ja võimaldaks majandusliku arengu jätkumist säästlikul viisil.  Kyoto protokolliga on sätestatud konkreetsed kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid arenenud ja üleminekumajandusega riikidele . </li></ul>
  41. 41. Arhus – avalikkuse kaasamine <ul><li>Arhusi (1998) konventsioon keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ja neis asjus kohtu poole pöördumise kohta Konventsioon teeb kohustuslikuks keskkonnainfo laialdase kättesaadavuse nii keskkonnainfopäringutele vastamise kui ka aktiivse info levitamise teel ning kohustab ametiasutusi kaasama avalikkust otsustusprotsessi varajases etapis, kui kõik otsused on veel lahtised ja neid on võimalik mõjutada, osalemiseks tuleb anda mõistlikud tähtajad, esitama peab kogu asjakohase info, mis vajalik otsustamiseks ning üldsuse kommentaaridega tuleb võimaluse piires arvestada ning tehtud otsust tuleb põhjendada.  Konventsiooni järgi omavad valitsusvälised keskkonna - organisatsioonid (VVO-d) alati põhjendatud huvi kohtusse pöördumiseks.  </li></ul>
  42. 42. Populatsiooniökoloogia <ul><li>Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. </li></ul><ul><li>P opulatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. </li></ul><ul><li>Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asustustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. </li></ul><ul><li>Tihedusest sõltumatud tegurid mõjutavad populatsiooni sõltumata asustustihedusest ja populatsiooni sisestest protsessidest ( abiootilise d) </li></ul><ul><li>Tihedusest sõltuvad tegurid on sellised mille puhul populatsiooni asustustihedus mõjutab otseselt piiravaid mehhanisme ( biootilistest teguri d: parasiitlus, kisklus ja konkurents </li></ul>
  43. 43. Populatsiooniökoloogia <ul><li>Populatsiooni levikutüübid: </li></ul><ul><ul><li>Juhuslik </li></ul></ul><ul><ul><li>Rühmaline </li></ul></ul><ul><ul><li>Ühtlane </li></ul></ul><ul><li>Populatsiooni vanuseline struktuur </li></ul><ul><ul><li>Kasvav populatsioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Püsiv populatsioon </li></ul></ul><ul><ul><li>Kahanev populatsioon </li></ul></ul><ul><li>Populatsiooni kasv </li></ul><ul><ul><li>Eksponentsiaalne </li></ul></ul><ul><ul><li>Logaritmiline </li></ul></ul>
  44. 44. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias <ul><li>Parasitism – üks organism (parasiit) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. </li></ul><ul><ul><li>Parasiit kurnab peremeest kuid tavaliselt ei tapa teda . </li></ul></ul><ul><li>Kisklus – üks loom (kiskja) sööb teisi loomi (saakloomi). </li></ul><ul><ul><li>Saakloomade populatsiooni arvukuse tõustes tõuseb tavaliselt ka kiskjate populatsiooni suurus, mis viib mõne aja möödudes taas saakloomade populatsiooni arvukuse vähenemiseni. </li></ul></ul><ul><li>Ökoloogiline konkurents - tekib seal, kus osapooled kasutavad ühte ja sama vajalikku ressurssi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. </li></ul><ul><ul><li>Tavaliselt on liigisisene konkurents palju intensiivsem kui liikidevaheline konkurents. </li></ul></ul><ul><ul><li>Mida sarnasemad on erinevate populatsioonide keskkonna kasutamise tavad, seda kergemini tekib nende populatsioonide vahel konkurents . </li></ul></ul>
  45. 45. Jahindus ja looduskaitse <ul><li>Jahinduse eesmärgiks on reguleerida ulukite arvukust viisil, et tagada kõrge jahinduslik produktiivsus, asurkonna kvaliteet ja liigiline mitmekesisus, ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. </li></ul><ul><li>Eestis on jahiulukite hulka arvatud 17 imetajaliiki ja 36 linnuliiki </li></ul>
  46. 47. Keskkonnaülevaade 2005. Keskkonnaministeerium
  47. 52. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Poollooduslikud kooslused <ul><li>Ekstensiivne põllumajandus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada </li></ul><ul><li>Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik </li></ul><ul><li>Poollooduslikud alad ( puisniidud, luhaniidud, rannaniidud) on valdavalt levinud Lääne- ja Põhja-Eestis </li></ul><ul><li>Puisniitude pindala on 70-ne aastaga vähenenud 1000 korda: </li></ul><ul><ul><li>1930 – 850 000 ha </li></ul></ul><ul><ul><li>2000 – 800 ha </li></ul></ul><ul><li>Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmitavate hoolduslepingute kaudu. </li></ul>
  48. 53. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Mahepõllumajandus (1-2) <ul><li>Eestis sätestati termin MAHEPÕLLUMAJANDUS 1997. aastal vastu võetud Mahepõllumajanduse seadusega. Paralleelselt on käibel termin ökoloogiline põllumajandus </li></ul><ul><li>Mahepõllumajandust defineeritakse kui kui isetoimivat säästlikku agroökosüsteemi, mis kasutab kohalikke ja taastuvaid ressursse. </li></ul><ul><li>Taimekasvatuse aluseks on mulla struktuuri ja viljakuse säilitamine ning viljavaheldus. Mullaviljakust säilitatakse ja parandatakse kohalikesse oludesse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra ja orgaaniliste väetiste abil. </li></ul><ul><li>Keelatud on kasutada mineraalväetisi ja sünteetilisi taimekaitsevahendeid. </li></ul><ul><li>Loomade arv ja maa suurus peavad olema tasakaalus. </li></ul><ul><li>Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. </li></ul><ul><li>Loomasööt peaks pärinema oma talu maadelt ja sõnnikukäitlus olema võimalikult keskkonnasõbralik. </li></ul>
  49. 54. Mahepõllumajandus (2-2) <ul><li>Aastal 1999 oli Eestis mahetalunikke 89 </li></ul><ul><li>2004. aastaks oli see arv ligi kümme korda suurem - 810 </li></ul><ul><li>Nii mahetootmine kui maheturg on alates 1990ndate algusest Euroopas ja kogu maailmas jõudsalt kasvanud. </li></ul><ul><li>Suurima mahepindalaga riigid on Austraalia ja Argentiina, neile järgneb Euroopa suurimana Itaalia (üle 1 mln ha). Mahemaa osa kogu põllumajandusmaast on suurim Austrias ja Šveitsis (üle 10%). Viimastel aastatel on jõudsalt arenenud Suurbritannia, Hispaania ja Prantsusmaa </li></ul><ul><li>Maheturg on Euroopas käibelt suurim Saksamaal, Suurbritannias ja Prantsusmaal. Kahes viimases on mahetoidu müügikäive viimastel aastatel suurenenud keskmiselt 40% aastas. </li></ul><ul><li>Paljudes riikides (nt Inglismaa, Rootsi) muutub järjest olulisemaks kohalikult (lähiümbruses) kasvatatud mahetoidu tarbimine. Selle põhjuseks on kohaliku toidu eelistamisega kaasnev täiendav keskkonnakasu ja positiivne mõju kohalikule majandusele. </li></ul><ul><li>Laialdasem üleminek mahepõllumajandusele aitaks oluliselt vähendada põllumajandusest tulenevat hajureostust ning kaitsta muldade viljakust. </li></ul>
  50. 55. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale <ul><li>Intensiivne põllumajanduslik tootmine Eestis (väetamine, maaparandus, pestitsiidide kasutamine jne) on mõjutanud bioloogilist mitmekesisust negatiivselt, eriti avamaastiku ja siseveekogude elustikku </li></ul><ul><li>Nõukogude Liidu perioodi suurtootmine on vaesestanud põllumajandusmaastiku üldpilti ja hävitanud paljudes kohtades traditsioonilise maastikumustri. </li></ul>
  51. 56. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine <ul><li>Mineraalväetiste liiga ulatuslik kasutamine tõi Nõukogede Liidus kaasa ulatusliku põllumajandusmaastike hajureostuse. </li></ul><ul><li>Mineraalväetiste kasutamine vähenes 1997. aastaks 1988. aastaga võrreldes 6 korda. </li></ul><ul><li>Nõukogude perioodi ulatuslik hajureostus põhjustas pinnaveekogude laialdase eutrofeerumise ja põhjaveereostuse. </li></ul>
  52. 57. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Taimekaitsevahendid <ul><li>Nõukogude perioodi eripäraks oli herbitsiidide ja kõrge toksilise ning allergilise toimega insektitsiidide piiramatu kasutamine. </li></ul><ul><li>Pestitsiidide kasutamise kõrgperioodiks oli Eestis aastad 1981-1989, mil tehti aastas keemilist taimekaitset rohkem kui 500 000 hektaril. </li></ul><ul><li>Alates 1990. Aastast on pestitsiidide kasutamine järsult vähenenud. </li></ul><ul><li>Kui 1986. aastal kasutati 2067 tonni pestitsiide (2kg/ha), siis 1995. Aastal oli see näitaja 216 tonni (205gr/ha). </li></ul><ul><li>Praegu Eestis kasutatavad pestitsiidid kuuluvad enamuses vähemürgiste ainete gruppi. </li></ul><ul><li>Enamikku kasutatavaid pestitsiide iseloomustab madal keskkonna-ohtlikkuse tase </li></ul>
  53. 58. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Loomakasvatus ja sõnnikukäitlus <ul><li>1985. aastal oli Eestis 286 suurt loomafarmi, igaühes keskmiselt 556 lehma. </li></ul><ul><li>Loomakasvatuse koondamine suurtesse farmidesse tõi endaga kaasa suured reostusprobleemid, põhjuseks enamasti nõuetekohaste sõnnikuhoidlate puudumine, sõnnikulaotamise halb korraldus ja laotusseadmete tehniline puudulikkus. </li></ul><ul><li>1995. Aastaks oli loomade arv poole võrra vähenenud ning varasemast tunduvalt rohkem hajutatud. </li></ul><ul><li>2004 Aastaks oli loomade arv veel 40% võrra vähenenud, kuid EL põllumajanduspoliitika tagajärjel hakkavad loomad koonduma taas suurfarmidesse </li></ul>
  54. 59. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Maaparandus <ul><li>Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. </li></ul><ul><li>Sagedamini maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguiks. </li></ul><ul><li>Ulatusliku maaparanduse tagajärjel Nõukogude perioodil kannatasid kõige enam niiskemad kasvukohad ja paljud niiskuselembelised taimed. </li></ul><ul><li>Järvede ja jõgede veetaseme reguleerimine, mida tehti peamiselt 1960 – 1970-ndatel aastatel, vähendas vaieldamatult maastiku bioloogilist mitmekesisust. </li></ul><ul><li>Kuna ulatuslikke maaparandustöid ei ole viimastel aastakümnetel tehtud, on veejuhtmed looduslikul teel juba osaliselt renatureerunud . </li></ul>
  55. 60. Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Füüsikaline mõju <ul><li>Elupaikade otsene kadumine transpordi infrastruktuuri alla </li></ul><ul><li>Elupaikade hävimine infrastruktuuri ehitamiseks vaja minevate loodusvarade kaevandamisel avakarjäärides </li></ul><ul><li>Elupaikade fragmenteerumine, barjääriefekt </li></ul><ul><li>Loomade hukkumine liikluses ja füüsilised vigastused </li></ul>
  56. 61. Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Kohalik keemiline mõju <ul><li>Kütuse põletamine põhjustab vingugaasi, lämmastikdioksiidide, raskmetallide, orgaaniliste ühendite ja tahkete emissiooni. </li></ul><ul><li>Infrastruktuuri hooldamisega pääseb keskkonda soola ja keemilisi ühendeid, mis reostavad pinnast ning põhjavett ja muudavad taimekooslusi. </li></ul><ul><li>Õnnetused ohtlike veoste ja tanklatega põhjustavad (põhja)vee ja pinnase reostust. Suured naftalekked hävitavad tundlikke taimekooslusi ja elupaiku. </li></ul><ul><li>Transpordisektoris tekib palju ohtlikke jäätmeid (akud, konditsioneerid, katalüsaatorid, õli- ja lahustite jäätmed), mis kahjutuks tegemata jätmise korral reostavad pinnast ja põhjavett. </li></ul>
  57. 62. Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Regionaalne keemiline mõju <ul><li>Transpordist pärit väävel- ja lämmastikoksiididel on oma osa happevihmade tekkimisel </li></ul><ul><li>Lämmastikoksiididel on oluline osa Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumisel </li></ul><ul><li>Lämmastikoksiidid, vingugaas ja lenduvad orgaanilised ühendid põhjustavad päikesevalguse toimel väga reaktiivsete fotokeemiliste ühendite (eriti osoon) moodustumist, mis põhjustab ulatuslikke taimestiku ja tervisekahjustusi. </li></ul>
  58. 63. Transpordi seisund ja mõju keskkonnale Bioloogiline mõju <ul><li>Transpordivahendite abil kanduvad uutele aladele paljud võõrliigid. </li></ul><ul><li>Kontinentide vaheline ning saarte ja mandrite vaheline meretransport on oluliselt vähendanud erinevate kontinentide ja saarte isoleeritust. </li></ul><ul><li>Teedest põhjustatud elupaikade fragmenteerumine vähendab populatsioonide eluala ja tõstab nende tundlikkust inim-ja muudele välismõjudele, võib viia geneetilisele isoleerumisele ning väikeste populatsioonide kadumisele. </li></ul>
  59. 64. Erinevate transpordiliikide mõju keskkonnale <ul><li>Raudtee- ja veetransport on suhteliselt keskkonnasäästlikud, sest nende ressursi-, energia- ja ruumikulu ühiku kohta on mitu korda väiksem kui maantee- ja õhutranspordil. </li></ul><ul><li>Õhutransporti iseloomustab väga kõrge energiakulu ja otsene mõju osoonikihi hõrenemisele, müra, lennukoridoride ristumine lindude rände koridoridega ja erinevate lennuväljadel kasutatavate kemikaalide pääsemine pinnasesse ja põhjavette. </li></ul><ul><li>Veetranspordiga kaasneb laevateede ja sadamate süvendamine ja ehitamine, jää lõhkumine, pilsiveed ja õnnetused ohtlike veostega, mis mõjutavad vee elustikku ja tundlikke rannakooslusi. </li></ul><ul><li>Maantee- ja raudteetranspordi infrastruktuur killustab ja vähendab looduslike elupaikade pindala, tekitab barjääre ja müra ning saastab pinnast, õhku ja vett. </li></ul><ul><li>Raudtee on võõraste taimede seemnete levitaja ning toimib kui mõnede selliste liikide migratsioonikoridor. </li></ul>
  60. 65. Transpordi arengusuunad Eestis <ul><li>Viimase 10 a. jooksul on Eesti väga kiirelt autostunud. </li></ul><ul><li>Reisijate veos on toimunud täielik pööre ühistranspordilt sõiduautodele. </li></ul><ul><li>Kui näiteks aastal 1990 tehti 80% Tallinna sisestest sõitudest ühistranspordiga ja 20% sõiduautodega, siis 1998.a. Oli see suhe 60% sõiduautodega ja 34% ühistranspordiga. 2004 aastaks oli ühidtranspordi osa vähenenud 28% </li></ul><ul><li>Autostumine ongi suurim transpordi mõju keskkonnale, samuti autokeskse infrastruktuuri eelisarendamine. </li></ul><ul><li>Keskkonnale võib kujuneda ohtlikuks transiidi arendamine, sest suurema osa ida-lääne transiidist moodustavad ohtlikud veosed ja autovedude kasv eeldab maanteede laiendamist. </li></ul>
  61. 66. Toiduainetetööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Toiduainetetööstus andis 1998.a. ligikaudu 29% tööstuse kogutoodangust, olles sellega Eesti olulisim tööstusharu. </li></ul><ul><li>Aastaks 2004 oli kahanenud 16% </li></ul><ul><li>Piimatööstuse osakaal ületab 30% kogu toiduainetetööstuse müügist. </li></ul><ul><li>Keskkonda ohustavad toiduainetetööstuse heitveed, mis aitavad kaasa veekogude eutrofeerumisele. </li></ul><ul><li>Elujõuline toiduainetetööstus on oluliseks toeks pärandkoosluste ja maastike säilitamiseks vajalikule põllumajandusele. </li></ul>
  62. 67. Kergetööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Kergetööstuse suurim haru on tekstiilitööstus, mis on valdavalt koondunud Tallinnas, Narvas ja Sindis asuvatesse suurettevõtetesse. </li></ul><ul><li>Järgnevad rõivaste tootmine, naha töötlemine ja jalatsite valmistamine. </li></ul><ul><li>Keskkonnale avaldavad negatiivset mõju peamiselt kroomnahatööstuse mürgised jäätmed. </li></ul>
  63. 68. Metsatööstuse mõju keskkonnale (1-2) <ul><li>Metsa- ja puidutööstus on ekspordi osatähtsuselt vabariigi juhtivamaid tööstusharusid. </li></ul><ul><li>Ainus tööstusharu mis on alates Eesti iseseisvumisest mitmeid kordi kasvanud. </li></ul><ul><li>1992 osakaal Eesti tööstuse kogutoodangus 4,8%. 2004 16,3% </li></ul><ul><li>Selle arengut soodustab kohaliku tooraine olemasolu, lai ettevõtete võrk ja valmistatava toodangu nomenklatuur, pikaajalise puidu tööstusliku ja käsitööndusliku töötlemise traditsioonid ja kogemused. </li></ul><ul><li>Ilmneb suund puidu kompleksemaks kasutamiseks. (Kütusena on kasutusele võetud ka saepuru). </li></ul><ul><li>Metsatööstuse negatiivne mõju keskkonnale võib olla märkimisväärne, kuivõrd metsaraie häirib paljude ohustatud liikide asurkondi. </li></ul><ul><li>Eesti metsapoliitika kohaselt moodustab maksimaalselt võimalik puidukasutus Eesti metsades 7,8 miljonit tihumeetrit aastas. 2004 oli see 7,6 miljonit tihumeetrit </li></ul>
  64. 69. Metsatööstuse mõju keskkonnale (2-2) <ul><li>1992.a. Raiuti 3,2 miljonit tihumeetrit puitu. </li></ul><ul><li>1996.a. raiuti 4,2 miljonit tihumeetrit puitu. </li></ul><ul><li>2004. 7,6 miljonit tihumeetrit </li></ul><ul><li>Puidu töötlemisega seotud negatiivsetest mõjudest on olulisim veekogude ja õhu reostamise oht tselluloosi tootmise käigus, mida Eestisse lähiaastateks kavandatakse üsna suures mahus. </li></ul><ul><li>Võimalikeks reostusaineteks on SO 2 , NO x , CH 4 , CO, H 2 S, merkaptaanid. </li></ul><ul><li>Loodusliku võsapuidu laialdane kasutuselevõtt metsatööstuses omaks elustiku mitmekesisusele positiivset mõju. </li></ul>
  65. 70. Keemiatööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada toodetavaid kemikaale tolmuosakestena. </li></ul><ul><li>Lämmastikoksiidid soodustavad lisaks hapestumisele ka eutrofeerumist. </li></ul><ul><li>Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne. </li></ul><ul><li>Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. </li></ul>
  66. 71. Keemiatööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Orgaaniliste reoainete kohta toiduahelais on andmestik piiratud. Olemasolev teave ei luba väita praeguse olukorra teravust. </li></ul><ul><li>Sama kehtib ka raskmetallide kohta. </li></ul>
  67. 72. Ehitusmaterjalitööstuse mõju keskkonnale <ul><li>Ehitusmaterjalide tööstus on arenenud peale iseseisvumist tempokalt. </li></ul><ul><li>Selle tööstusharu areng on Eestis seotud maavaradega – põlevkivi, lubjakivi, liiva, kruusa ja savi kaevandamisega. </li></ul><ul><li>Tööstusharu emissioonid võivad sisaldada tolmu, NO x , CO, SO 2 , kroomi, pliid, arseeni, vanaadiumi, vesinikfluoriidhapet, kaltsineeritud soodat jms. </li></ul><ul><li>Eesti ehitustööstuses ei ole nimetatud aineid paisatud keskkonda mitmekesisust mõjutaval määral. </li></ul><ul><li>Potentsiaalseks positiivseks mõjuks keskkonnale ehitusmaterjalide tööstuse poolt oleks roo laialdane kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. </li></ul>
  68. 73. Energeetika mõju keskkonnale <ul><li>Energeetika keskkonnamõju on Eestis kahtlemata suurem kui eelpool käsitletud tööstusharudel. </li></ul><ul><li>Seni lahendamata probleemiks on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine. </li></ul><ul><li>Teisteks olulisemateks energeetikapoolseteks keskkonna mitmekesisust mõjutajateks on väävli ja lendtuha atmosfääriheitmed. </li></ul><ul><li>Pikaajaline (kuni 2018.a.) kütuse- ja energiamajanduse programm näeb ette saastekoormuse olulist vähendamist primaarenergia proportsioonide muutumise ja energia kokkuhoiu arvel. </li></ul><ul><li>Aastaks 2010 kavandatakse taastuvate energiaallikate ja turba kasutamise osatähtsuse suurendamist 2/3 võrra võrreldes 1996. aastaga. </li></ul>
  69. 74. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale <ul><li>Tuuleenergeetika otsest mõju tuleb pidada nõrgalt negatiivseks. Tuulejaamad võivad häirida linde ja muud elustikku. </li></ul><ul><li>Hüdroenergeetika mõju sõltub paisude suurusest. Suured paisud tuleb kahtlemata lugeda keskkonda kahjustavateks rajatisteks. Väikeste paisude ehitamine on potentsiaalselt bioloogilist mitmekesisust suurendav abinõu, kui seejuures tagatakse kalade rände võimalused. </li></ul><ul><li>Jäätmetest saadava energia keskkonnamõju sõltub olulisel määral kasutatavast tehnoloogiast. Põletamise korral on BCDD/PCDF emissiooni oht väga suur. </li></ul><ul><li>Sobiva tehnoloogia s.h. heitgaaside märgpuhastusega on võimalik neid ja teisi heitmeid siiski oluliselt vähendada. Vähem probleeme keskkonnale tekitab prügi gaasistamine. </li></ul>
  70. 75. Alternatiivsete energiatootmisviiside mõju keskkonnale <ul><li>Biomassi kasutus energia toormena võib mõjutada keskkonda mitmeti. </li></ul><ul><li>Suurte monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad ka herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. </li></ul><ul><li>Arvestades vähem põletatud fossiilkütusest tulemata jäänud emissioone on üldmõju bioloogilisele mitmekesisusele kahtlemata positiivne. </li></ul>
  71. 76. Eesti geoloogiline ehitus <ul><li>Eesti geoloogiline ehitus on mitmekesine. </li></ul><ul><li>Aluskorra ja pealiskorra mitmekesisus on tingitud asukohast Ida-Euroopa platvormi loodeosas Balti kilbi naabruses </li></ul><ul><li>Pinnakate mitmekesisus tuleneb mitme test mandrijäätumis test ja nendele järgnenud üleujutus test, mis on mõjutanud reljeefi, pinnakatte, muldkatte ja looduse teiste komponentide kujunemist. </li></ul><ul><li>Aluskord lasub sügavamal ja koosneb kurrutatud moonde- ja tardkivimitest. </li></ul><ul><li>Pealiskord lasub aluskorra peal ning koosneb settekivimitest. Pealiskorra kivimeid katavad Eestis hilisemad (jääaegsed, ja -järgsed) setted (joonis ). </li></ul>
  72. 77. Eesti geoloogiline ehitus Aluskord <ul><li>Eestis ei avane, ta paikneb Põhja-Eestis 100-130 m sügavusel ja Lõuna-Eestis veelgi sügavamal. </li></ul><ul><li>S amad aluskorra kivimid (graniit, gneiss, marmor, kilt) avanevad maapinnal Soomes ja Rootsis, moodustades kaljuse maastiku. </li></ul><ul><li>Meil esindavad nimetatud kivimitüüpe rändrahnud, mis on kohale kantud mandrijää poolt </li></ul>
  73. 78. Eesti geoloogiline ehitus Pealiskor d <ul><li>Pealiskorra moodustavad Eestis vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni settekivimid - savid, liivakivid, lubjakivid </li></ul><ul><li>Settekivimite kiht moodustus 600-350 miljonit aastat tagasi. </li></ul><ul><li>Kõige tüsedam, kuni 450 m, on settekivimite kiht Kagu-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad pealiskorra lubjakivid, Lõuna-Eestis liivakivid. </li></ul><ul><li>Pealiskorra kivimid ei avane tavaliselt otse maapinnal, sest nad on kaetud hilisemate (mandrijää) setetega. </li></ul>
  74. 80. Eesti geoloogiline ehitus <ul><li>Pinnakate on kujunenud mandrijäätumiste ja nendele järgneva perioodi jooksul. </li></ul><ul><li>3-6 mandrijäätumist , muutsid oluliselt Eesti pinnamoodi, kujundades sügavaid orge ja künklikku reljeefi. </li></ul><ul><li>Liustikud ja nende sulaveed kandsid Skandinaavia mägedest Eesti alale rohkesti tahket ja pudedat materjali. </li></ul><ul><li>Valdava osa (-70%) pinnakattest moodustab moreen , mis kujutab endast segu eri suurusega kivimitest ja peenemast materjalist. </li></ul><ul><li>Liustike lõplik taandumine Eestist leidis aset u. 11 000-13 000 aastat tagasi. </li></ul><ul><li>Tähtsamad geoloogilised protsessid, mis on Eesti pinnamoodi kujundanud pärast jääaega, on maapinna aeglased kõikuvliikumised, soostumine, mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide kujunemine, jõgedevõrgu areng, karst jt. </li></ul>
  75. 81. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile Põlevkivi (1-3) <ul><li>Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara, mida kaevandatakse 1916 aastast . </li></ul><ul><li>Põlevkivi ehk kukersiit on tekkinud ordoviitsiumi ajastul merepõhja settinud vetikateri k kast mudast. </li></ul><ul><li>Nimetus kukersiit tuleneb Kukruse külast, mille lähedal esimesena kaevandamist alustati. </li></ul><ul><li>Orgaanilise aine sisaldus põlevkivis on 15-70% ja põlevkivikihid (paksus kuni 70 cm) vahelduvad maa all lubjakivi kihtidega. </li></ul><ul><li>Põlevkivi kaevandatakse nii karjäärides, kui ka maa-alustes kaevandustes (kuni 70 m). </li></ul>
  76. 82. Põlevkivi (2-3) <ul><li>Põlevkivi varudest jätkub Eesti seniste tootmismahtude juures 60 aastaks. </li></ul><ul><li>Kaevandamise maht on elektrienergia turu kahanemise tõttu alates 1980-te aastate algusest vähenenud üle kahe korra. </li></ul><ul><li>Kaevandatavast põlevkivist kasutatakse 80% energia tootmiseks. </li></ul><ul><li>Osa põlevkivist läheb keemiatööstusele (põlevkiviõlid, vaigud, parkained), elektrijaamade põletusjäägid ja tuhk aga tsemendi- ja ehitusmaterjalitööstusele . </li></ul>
  77. 83. Eesti maavarad Põlevkivi (3-3) <ul><li>Põlevkivi maa-alune kaevandamine põhjustab maapinna deformatsiooni šahtide kohal (15 000 ha) </li></ul><ul><li>Paljudes kohtades on langatused täitunud veega ning tekitanud soostumist </li></ul><ul><li>Kirde-Eesti tehispinnavormid ületavad suuruselt looduslikke (Kiviõli 115 m, Kohtla-Järve 50 m). Sademete-, lumesulamis- ja tuhakustutusvetega valguvad tuhamägedes lahustunud osakesed laiali, hävitavad eluslooduse ja reostavad põhjavett </li></ul><ul><li>Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida </li></ul><ul><li>Tehispinnavorme annab edukalt kasutusele võtta rekreatiivsetel eesmärkidel: murdmaasuusarajad, mäesuusatamine, seikluspargid </li></ul>
  78. 84. Eesti maavarad Fosforiit (1-2) <ul><li>Fo sfori id i kaevandamine lõpetati Eestis 1991.a. </li></ul><ul><li>Maa-alune fosforiidi kaevandamine algas Ülgasel enne II M aailmasõda </li></ul><ul><li>Maardu tehas koos uute karjääridega rakendus tööle 1958.a. Kuni sulgemiseni kaevandati pinnas läbi mitmel ruutkilomeetril, parimad varud ammendati. </li></ul><ul><li>Eesti fosforiidivarud on Euroopa suurimad ning nende nende kaevandamine kerkib lähitulevikus kindlasti korduvalt üles. </li></ul><ul><li>Suured fosforiidivarud on teada Rakvere, Aseri, Toolse ja teisteski leiukohtades. </li></ul>
  79. 85. Eesti maavarad Fosforiit (2-2) <ul><li>Fosforiidiv arude kasutuselevõtt on aga küllalt keerukas nii majanduslikus, kui ka keskkonnakaitselises mõttes. </li></ul><ul><li>Kasutusalana oleks olulisem põllumajandus, kus fosforväetisi kasutatakse toitainevaeste muldade väetamiseks. </li></ul><ul><li>Keskkonnariskid võimaliku kaevandamise korral seonduvad ulatusliku põhjavee reostuse ja taseme alanemisega Pandivere kõrgustikul, mis on keskne veekogumisala terve Põhja-Eesti jaoks. </li></ul><ul><li>Fosforiidi kaevandamise tagajärjel on tekkinud nii koopaid kui mitmekesiseid pinnavorme, mida saab kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel </li></ul>
  80. 86. Eesti maavarad Pae- e lubjakivi <ul><li>Kogu Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri avamusalal leiduvad lubjakivid on laialt kättesaadav maavara. </li></ul><ul><li>Lubjakivi kasutatakse ehituses (80%), tsemenditootmises (11%), lubja tootmises, paberitööstuses jm. </li></ul><ul><li>Lubjakivi uuritud leiukohti on üle 80, aastane kaevandamise maht on 3 milj. tonni. </li></ul><ul><li>Suuremad kivimurrud on Väos, Vasalemmas, Harkus , Jaagurahus, Kaarmal jne </li></ul><ul><li>  Paekarjäärid on enamasti nurgelise kuju ja järskude ning vertikaalsete servadega, mistõttu on need ohtlikud loomadele </li></ul><ul><li>Paekarjäärides esineb spetsiifiline taimestik, mis mujal Eestis puudub või on haruldane. </li></ul>
  81. 87. Eesti maavarad Savi <ul><li>Olulisemad savi leiukohad seonduvad Põhja-Eestis kambriumi sinisaviga (Kopli, Kolgaküla, Kunda, Aseri) ja Lõuna-Eestis keskdevoni saviga (Joosu, Arumetsa, Küllatova). </li></ul><ul><li>Kaevandatud savist ligi kolmandik läheb tsemenditööstusele Kundas. </li></ul><ul><li>S avi kasutatakse ka kohaliku tööstuse ettevõtetes (tellised, keraamika, drenaažitorud) . </li></ul><ul><li>Savikarjäärid sarnanevad paekarjääridega, järsud veerud, sageli vertikaalsed, kuju korrapäratu, põhi tasane, enamasti rämpsu täis ja võsastunud </li></ul>
  82. 88. Kruus ja liiv <ul><li>Kruus a ja liiv a l eiukohti on üle Eesti registreeritud u 900, töötavaid karjääre on u. 120. </li></ul><ul><li>Liiva- ja kruusa varud on Eestis jaotunud ebaühtlaselt ning kohati on sellest maavarast terav puudus. </li></ul><ul><li>Suuremad ehitusliiva karjäärid on Männiku, Kuusalu, Pannjärve, Vooremäe. </li></ul><ul><li>Klaasiliiva kaevandatakse Piusa karjääris. Aastas tarvitavad kohalik tööstus ja tee-ehitus u. 2 milj m³ liiva-kruusa. </li></ul><ul><li>Kruusa- ja liiva karjäärid on loodusele suhteliselt ohutumad kui teiste maavarade kaevandamisel loodavad karjäärid. </li></ul><ul><li>Samuti on liiva- ja kruusakarjäärides pärast kaevandamise lõpetamist tekkivad veekogud atraktiivsed supluskohad puhkajatele </li></ul><ul><li>Kruusa ja liiva kaevandamisega luuakse tahtmatult elupaiku mitmetele liikidele kellest mõned on ohustatud (juttselg kärnkonn) </li></ul>
  83. 89. Turvas <ul><li>Eesti turbavarusid hinnatakse u. 2,4 miljardi tonnini, millest kasutatavad on 1,5 miljardit tonni. </li></ul><ul><li>Kasutuses on u. 100 turbatootmisala kokku 18 000 hektaril. </li></ul><ul><li>Turvas on vajalik toore kütteturba tootmisel, alusturba ja väetisena. </li></ul><ul><li>Turba aastatoodang sõltub palju suvisest ilmast. </li></ul><ul><li>Turba tootmine ületab tema loodusliku juurdekasvu. </li></ul><ul><li>Enamasti sõjaeelsetel aastatel loodud väikesed turbakarjäärid looduslikku mitmekesisust ei häiri, veekogudeta soodes on need pigem looduslikku mitmekesisust soodustavad, eeskätt lindudele ja kahepaiksetele </li></ul><ul><li>Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad </li></ul>
  84. 90. Muda <ul><li>Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma - ja linnusööda valmistamisel </li></ul><ul><li>Esimesed tähelepanekud muda kasutamisest Eestis pärinevad juba 1800 aastast </li></ul><ul><li>1836 a avati Saaremaal Rootsikülas esimene primitiivne mudaravila. </li></ul><ul><li>Ravimuda leiukohti on teada 25 </li></ul><ul><li>Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis </li></ul><ul><li>Meremudadest on kõige enam kasutust leidnud Haapsalu, Kuressaare ja Käina lahe muda </li></ul><ul><li>Järvemuda varu ületab meremuda varu u. kümnekordselt. </li></ul>
  85. 91. Kliima <ul><li>Kliima sõltub paljudest teguritest (päikesekiirguse hulk, valdavad tuuled, pinnamood, asend ookeani ja mere suhtes) </li></ul><ul><li>Eesti jääb parasvöötme põhjaosasse, merelise ja mandrilise kliima üleminekualale, mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. </li></ul>
  86. 92. Kliima <ul><li>Pilvist ja sajust ilma põhjustavad Atlandi ookeanilt, eriti Islandi madalrõhualal pärit tsüklonid </li></ul><ul><li>Ilusat ilma toovad Eestisse tavaliselt Skandinaavia kõrgrõhualalt pärit antitsüklonid. </li></ul><ul><li>Keskmiselt mõjutab Eestit aastas 132 tsüklonit ning 65 antitsüklonit. </li></ul><ul><li>Valdavad tuuled: lääne- ja edelatuuled </li></ul>
  87. 93. Kliima <ul><li>Eestis keskmine sademetehulk on 550-700 mm. </li></ul><ul><li>Vähem sademeid on Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel. </li></ul><ul><li>Sademeterohkemad piirkonnad on kõrgustikud, eriti Kagu-Eesti piirkond. </li></ul><ul><li>Mere läheduses on ilmad talvel soojemad kui sisemaal, suvel on sisemaal ilmad soojemad ning rannikualadel jahedamad. </li></ul><ul><li>Mere lokaalne mõju ulatub kuni 20 km kaugusele sisemaale, seetõttu on selles piirkonnas väiksem näit öökülma oht </li></ul>
  88. 94. Kliima ja rekreatsioon <ul><li>Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. </li></ul><ul><li>Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. </li></ul><ul><li>Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi. </li></ul>
  89. 98. Kliima <ul><li>Kliima sõltub paljudest teguritest (päikesekiirguse hulk, valdavad tuuled, pinnamood, asend ookeani ja mere suhtes) </li></ul><ul><li>Eesti jääb parasvöötme põhjaosasse, merelise ja mandrilise kliima üleminekualale, mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv. </li></ul>
  90. 99. Kliima <ul><li>Pilvist ja sajust ilma põhjustavad Atlandi ookeanilt, eriti Islandi madalrõhualal pärit tsüklonid </li></ul><ul><li>Ilusat ilma toovad Eestisse tavaliselt Skandinaavia kõrgrõhualalt pärit antitsüklonid. </li></ul><ul><li>Keskmiselt mõjutab Eestit aastas 132 tsüklonit ning 65 antitsüklonit. </li></ul><ul><li>Valdavad tuuled: lääne- ja edelatuuled </li></ul>
  91. 100. Kliima <ul><li>Eestis keskmine sademetehulk on 550-700 mm. </li></ul><ul><li>Vähem sademeid on Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel. </li></ul><ul><li>Sademeterohkemad piirkonnad on kõrgustikud, eriti Kagu-Eesti piirkond. </li></ul><ul><li>Mere läheduses on ilmad talvel soojemad kui sisemaal, suvel on sisemaal ilmad soojemad ning rannikualadel jahedamad. </li></ul><ul><li>Mere lokaalne mõju ulatub kuni 20 km kaugusele sisemaale, seetõttu on selles piirkonnas väiksem näit öökülma oht </li></ul>
  92. 101. Kliima ja rekreatsioon <ul><li>Sademete ja temperatuuri jaotus on eriti oluline just talvise rekreatsiooni puhul. </li></ul><ul><li>Lumikate on paksem ning selle kestvus pikem kõrgustike piirkonnas. </li></ul><ul><li>Saartel ja rannikualadel on lund vähe ning lumikatte kestvus lühem, mõnel talvel püsivat lumekatet ei tekigi. </li></ul>
  93. 108. Läänemeri <ul><li>Läänemeri on maailma suuremaid poolsuletud sisemeresid, pindalaga 373 tuh. km² ja valgalaga 1,65 milj. km². </li></ul><ul><li>Läänemerd ümbritseb 9 riiki ning tema valgalal elab 80 miljonit inimest. </li></ul><ul><li>Läänemere keskmine sügavus on 52 m </li></ul><ul><li>Suurim sügavus - 459 m - on mõõdetud Landsorti süvikus Gotlandist loodes. </li></ul>
  94. 109. Läänemeri <ul><li>Läänemerel on ühendus Atlandi ookeaniga läbi kitsaste ja madalate Taani väinade (Skagerrak ja Kattegat). </li></ul><ul><li>Läänemeri on riimveeline - merevee keskmine soolsus on kõigest 8-10‰. </li></ul><ul><li>Soome lahe idaosas on merevee soolsus isegi alla 2‰, mis jääb mitu korda alla maailmamere keskmisele (35‰). </li></ul><ul><li>Taolisi riimveelisi (soolsus 0,5-18‰) meresid on maailmas vähe ja elustik nendes on liigivaene. </li></ul><ul><li>Kohastunud liigid tunnevad end aga hästi, mistõttu mere produktiivsus on kõrge. </li></ul>
  95. 110. Läänemeri <ul><li>Läänemeri on vertikaalselt kihistunud, kus soolasem vesi püsib sügavamates kihtides. </li></ul><ul><li>Mere ülemine, ühtlase soolsusega kiht soojeneb suve lõpuks, külm ja soolasem veekiht 40-60 meetrist sügavamal püsib aastaringi stabiilsena. </li></ul>
  96. 113. Läänemeri ja rekreatsioon <ul><li>Valdavad läänetuuled paisutavad vett eriti Läänemere idaosas. (Neeva lahes on registreeritud 4,1 m ja Pärnu lahes 2,5 m kõrgune veetõus) </li></ul><ul><li>Tavaliselt on veeseis madalaim juunis. Juuni lõpus hakkab veetase tõusma. </li></ul><ul><li>See fakt on oluline jalgsimatkade korraldamisel Saaremaa ja Muhu lähedal paiknevatel laidudel. </li></ul><ul><li>Mere pinnakihis kulgeb piki rannikut hoovus, mille suund on vastu kellaosuti liikumisele. </li></ul><ul><li>Hoovuse mõju on tugev eriti poolsaarte ja saarte vahelistes väinades, seda tuleb arvestada rekreatiivsete tegevuse puhul Läänemeres </li></ul>
  97. 114. Läänemeri ja rekreatsioon <ul><li>Läänemere sügavus Eesti põhjarannikul ja Läänerannikul on oluliselt erinev. </li></ul><ul><li>Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile. Soome lahes selliseid probleeme ei esine. </li></ul><ul><li>Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud. </li></ul><ul><li>Soome lahes on rannikumeres vesi suplemiseks piisavalt sügav, kuid probleemiks on jahedamad temperatuurid ning mere avatus, mistõttu tuuled võivad kanda hõlpsasti sooja vee rannikumerest avamerele. </li></ul>
  98. 115. Läänemeri ja rekreatsioon <ul><li>Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele. </li></ul><ul><li>Parimad lained on Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul ning Loode – Eestis. Soome lahes on lainekõrgus suurem kui Väinameres. </li></ul><ul><li>Talvel jäätuvad Läänemere põhjapoolsed lahed, avameri jäätub väga harva. </li></ul><ul><li>Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. </li></ul><ul><li>Põhjarannikul on mere avatuse tõttu hulgaliselt rüsijääd, mistõttu jääolud on kehvemad </li></ul><ul><li>Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidudel. </li></ul>
  99. 116. Läänemere keskkonnaseisund <ul><li>Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine </li></ul><ul><li>Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. </li></ul><ul><li>Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune. </li></ul><ul><li>Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu. </li></ul><ul><li>Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes. </li></ul><ul><li>Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. </li></ul>
  100. 117. Läänemere kalavarud <ul><li>Läänemere kalavaru reguleerib Rahvusvaheline Läänemere Kalanduse Komisjon. </li></ul><ul><li>Räim, kilu, tursk, lest, ahven ja koha on enim püütud kalad Läänemeres. </li></ul><ul><li>Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu. Mõlemad liigivarud on suhteliselt rahuldavas seisus Läänemere kesk- ja põhjaosas. </li></ul><ul><li>Ahvenapüük on viimastel aastatel hakanud vähenema. Ahvena varu on vähenenud ja populatsiooni moodustavad noorkalad. </li></ul><ul><li>Põhilisteks kalapüügi langust põhjustavateks faktoriteks on olnud nii endisaegne &quot;ülekalastamine&quot;, kaldalähedaste kalakasvanduste reostus kui ka Soome lahe soolsuse vähenemine. </li></ul><ul><li>Veekogude eutrofeerumine ohustab kalapüügikohti, samuti on häiritud kudemine. </li></ul>
  101. 118. Jõed <ul><li>Eesti territooriumil on üle 7000 vooluveekogu. Enamik neist on lühikesed, 10 km pikkuseid vooluveekogusid on 90% </li></ul><ul><li>Veerikkaim on piirijõgi Narva, mis juhib merre vee kogu Peipsi-Pihkva järve valgalalt, millest 2/3 jääb Venemaale. </li></ul><ul><li>Pikemaks jõeks loetakse Eestis Võhandut koos Pühajõega (162 km), pikim tervikjõgi on Pärnu jõgi (144 km). </li></ul><ul><li>Jõgesid, mille pikkus ületab 100 km on Eestis 10. </li></ul>
  102. 119. EESTI JÕGEDEVÕRK <ul><li>Eestis on üle 7000 vooluveekogu </li></ul><ul><li>90% neist on kuni 10 km pikad </li></ul><ul><li>Üle 100 km on 10 jõge </li></ul><ul><li>14 jõe valgala on suurem kui 1000 km 2 </li></ul><ul><li>Jõed paiknevad ebaühtlaselt </li></ul><ul><ul><li>Pandivere kõrgustikul jõgedevõrk puudub </li></ul></ul><ul><li>Keskmine tihedus 0,72 km/km 2 </li></ul><ul><ul><li>Väinamere-Liivi lahe 0,79 km/km 2 </li></ul></ul><ul><ul><li>Soome lahe 0,78 km/km 2 </li></ul></ul><ul><ul><li>Peipsi-Narva 0,69 km/km 2 </li></ul></ul><ul><ul><li>Saarte 0,44 km/km 2 </li></ul></ul>
  103. 121. EESTI JÕGEDEVÕRK <ul><li>Eesti territoorium jaguneb nelja vesikonna vahel </li></ul><ul><ul><li>Peipsi järve-Narva jõe vesikond </li></ul></ul><ul><ul><li>Soome lahe vesikond </li></ul></ul><ul><ul><li>Väinamere-Liivi lahe vesikond </li></ul></ul><ul><ul><li>Saarte vesikond </li></ul></ul><ul><li>Veelahkmealadeks on </li></ul><ul><ul><li>Pandivere kõrgustik </li></ul></ul><ul><ul><li>Sakala kõrgustik </li></ul></ul><ul><ul><li>Haanja kõrgustik, mis jagavad jõed </li></ul></ul>
  104. 122. <ul><li>Jõed paiknevad Eestis ebaühtlaselt. </li></ul><ul><li>Tihedaim vooluvetevõrk on Väinamere-Liivi lahe vesikonnas </li></ul><ul><li>Suurima llangusega jõgi Eestis on Piusa - langus 208 m ja lang 2,2 m/km. </li></ul><ul><li>Väiksem langus on Emajõel, mille langus on vaid 3,6 m. </li></ul>
  105. 123. JÕGEDE TOP <ul><li>Veerikkaim : Narva jõgi (390-410 m3/s) </li></ul><ul><li>Pik im: Võhand u + Pühajõg i (162 km) </li></ul><ul><li>P ikim tervikjõgi : Pärnu jõgi (144 km) </li></ul><ul><li>Suurim langus: Piusa jõgi (208 m) </li></ul><ul><li>Suurim keskmine lang: Mustoja (3,53 m) </li></ul><ul><li>Väikseim langus: Emajõgi (3,6 m) </li></ul>
  106. 125. Jõgede veerežiim <ul><li>Kaks madalvee perioodi (suvine, talvine). Kaks kõrgvee perioodi (kevadine sügisene) </li></ul><ul><li>Jõgedel, millel põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Kunda, Põltsamaa jt.) </li></ul><ul><li>Peamised üleujutuspiirkonnad on Halliste-Raudna ühinemisala Soomaa Rahvuspargis, Peipsi, Võrtsjärve, Emajõe ja Kasari madalamad kaldaalad. </li></ul><ul><li>Suurim veetaseme tõus üle madalama taseme on registreeritud Pärnu jõel - 5,5 m. </li></ul><ul><li>Väiksemaid üleujutusi põhjustab ka jõesängis vohav taimestik ja koprad. </li></ul><ul><li>Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel. </li></ul><ul><li>Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas </li></ul>
  107. 126. 10 0,60 1420 162 Võhandu 14. 15 0,67 1 580 94 Vigala 8. 17 0,88 1 900 86 Halliste 7. 25 0,55 2 710 122 Pedja 6. 28 0,57 3 000 100 Navesti 5. 29 0,55 3 210 112 Kasari 4. 64 0,54 6 920 144 Pärnu 3. 70 0,04 9 740 100 Emajõgi 2. 399 0,39 56 200 77 Narva 1. Aasta keskmine vooluhulk (m³/s) Keskmine lang (m/km) Valgala (km²) Pikkus (km) Nimetus Jrk.
  108. 130. Järved <ul><li>Eestis on ligi 1200 järve, nendest 1000 looduslikku ja u. 200 tehisjärve. </li></ul><ul><li>Rabalaugaste arvu hinnatakse 20 000-ni </li></ul><ul><li>Järvede arv on muutuv, sõltudes nii uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel, vanade järvede kinnikasvamisest, veehoidlate rajamisest jne. </li></ul><ul><li>Eestis on kaks suurt järve: Peipsi-Pihkva ning Võrtsjärv, mille tõttu on järvede all 4,7% riigi territooriumist. </li></ul><ul><li>Väikejärved moodustavad järvede üldpindalast alla 10%. </li></ul><ul><li>Eesti järvedest on pooled kuni 3 ha suurused. </li></ul><ul><li>Pindalalt suuremad järved on üldiselt madalad ning suurema läbivooluga. </li></ul>
  109. 131. 1,5 4,1 Tõhela 2,9 4,8 Ermistu 4,0 4,9 Veisjärv 11,5 5,2 Vagula 25,0 7,1 Saadjärv 6,0 9,6 Ülemiste 2,1 14,4 Mullutu-Suurlaht 15,0 191 Narva veehoidla 6,0 270 Võrtsjärv 5,3 708 Pihkva järv 15,3 236 Lämmijärv 12,9 2611 Suurjärv 15,3 3555 Peipsi Suurim sügavus (m) Pindala (km²)
  110. 132. Järvede paiknemine <ul><li>Pinnamoest tingituna on Eesti järved üldiselt madalad </li></ul><ul><li>Sügavad järved on väikesed </li></ul><ul><li>Järved paiknevad ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatusega ja kerkivate mererannikutega. </li></ul><ul><li>Eesti järvederikkaim paik on Kurtna mõhnastik Kirde-Eestis </li></ul><ul><li>Keskmisest tihedamalt on järvesid ka Lõuna-Eesti kõrgustikel, Aegviidu ümbruses, Saaremaa looderannikul. Ulatuslikud alad Kesk- ja Lääne-Eestis ning karstunud </li></ul><ul><li>Pandivere kõrgustikul on samas ilma alaliste järvedeta. </li></ul>
  111. 133. 8,3 26,0 Pindi Kärnjärv 44,1 26,8 Koorküla Valgjärv 3,9 27,5 Keema Suurjärv 43,5 27,6 Uhtjärv 6 29,7 Tsolgo Mustjärv 6,2 30,2 Udsu 4,5 31,9 Väike Palkna 13,5 38,0 Rõuge Suurjärv Pindala (ha) Sügavus (m)
  112. 134. Järvede liigitus tekke järgi <ul><li>Mandrijäätekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paiknevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (Pühajärv, Saadjärv, Kuremaa jne) </li></ul><ul><li>Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht jne) </li></ul><ul><li>Soojärved (Loosalu, Kakerdaja) </li></ul><ul><li>Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed) </li></ul><ul><li>Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. </li></ul>
  113. 135. Järvede liigitus toitelisuse alusel (1-2) <ul><li>Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. </li></ul><ul><li>Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. </li></ul><ul><li>Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega rabajärved. Rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega kuid looduskaitselisest aspektist väga reostusõrnad. </li></ul>
  114. 136. Järvede liigitus toitelisuse alusel (2-2) <ul><li>Rohketoitelised ehk eutroofsed (36%), (toitaineterikkad ja humiinainete vaesed) Ei ole eriti reostusõrnad kuid mõned neist on ebameeldivalt läbipaistmatu veega. Keskmise rekreatiivse tähtsusega. </li></ul><ul><li>Segatoitelised ehk düseutroofsed (36%), (toit- ja humiinaineterikkad). Omavad üle keskmise rekreatiivset väärtust </li></ul><ul><li>Lubjatoitelised ehk alkalitroofsed (2,6%), (halogeeniderikkad humiinainetevaesed). Kalgi vee tõttu ei ole eriti mugavad järved rekreatsiooniks. </li></ul>
  115. 137. Järvede kalavarud <ul><li>Kalanduse ja rekreatsiooni seisukohalt väärtuslikumad järved paiknevad Otepää ja Sakala kõrgustikul ning Vooremaal. </li></ul><ul><li>Teised piirkonnad on rikkamad taim- ja loomharulduste poolest. </li></ul>
  116. 138. Keskkonnaseisund <ul><li>Enamikes järvedes on ühiseks protsessiks endiselt eutrofeerumine, kuigi seoses inimtegevuse mõju vähenemisega on paljude järvede seisund paranenud. </li></ul><ul><li>Eesti järved olid 1970ndatel ja 1980ndatel aastatel tugevalt mõjutatud väetistest ja farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. </li></ul><ul><li>Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajandusltootmine ja 1990ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. </li></ul><ul><li>Eutrofeerumine aeglustus, järvevees vähenes lämmastiku sisaldus. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. </li></ul>
  117. 139. Sood <ul><li>Sood on sellised ökosüsteemid, kus pidevalt tekib ja laguneb turvas. </li></ul><ul><li>Turbaks nimetatakse sootaimede surnud osade osaliselt lagunenud massi. </li></ul><ul><li>Sood hõlmavad Eestimaast 22% </li></ul><ul><li>Ca 1/3 Eesti soodest on järvelise päritoluga Järv võib hakata kinni kasvama kas põhjast või servadest õõtsikuga kattumise teel. </li></ul><ul><li>Mineraalmaa soostumise eelduseks on kestev liigniiskus, mis tavaliselt eeldab vettpidava pinnase olemasolu. </li></ul>
  118. 141. Madalsoo <ul><li>Tavaliselt algab soo areng toitainerikka madalsoo faasiga. </li></ul><ul><li>Madalsoos on turbakiht õhuke, seetõttu on taimestikul hea kontakt põhjaveega ning pinnas viljakas. </li></ul><ul><li>Turvas koosneb peamiselt tarnade osadest. Madalsood iseloomustab lopsakas rohurinne, mis koosnb peamiselt tarnadest. </li></ul><ul><li>Madalsoo on mitmete haruldaste liikide nagu näiteks orhideeliste kasvukoht. </li></ul><ul><li>Puudest esineb madalsoos kuuske ja kaske. </li></ul><ul><li>Madalsoo esialgu nõgus pind hakkab aegamisi tasanduma, mis omakorda soodustab vete voolu aeglustumist ja pidurdab nii sootaimi lagundavate mikroorganismide tegevust. </li></ul>
  119. 142. Siirdesoo <ul><li>Siirdesoo on mitmekesise taimestikuga üleminekufaas soode arengus, mida iseloomustab mätlik mikroreljeef. </li></ul><ul><li>Mätaste peal esineb juba turbasammal ja mitmed teised rabale iseloomlikud liigid. </li></ul><ul><li>Mätaste vahel võib leida aga madalsoole tüüpilisi taimeliike. </li></ul><ul><li>Kuna turbakiht on juba küllaltki paks ja põhjavee kättesaadavus taimedele on raskendatud, siis on siirdesoo oluliselt vähemviljakas kui madalsoo. </li></ul><ul><li>Puudest esineb mändi ja vähemal määral kaske. </li></ul>
  120. 143. Kõrgsoo ehk raba <ul><li>Soopinna tasaseks muutumisel ei jõua pinnavormide nõlvadelt valguvad veed enam soo keskosani ning ainsaks toiteallikaks jäävad seal sademeteveed ja õhust tulev tolm. </li></ul><ul><li>Koos turba ladestumisega kasvab soo keskosa jätkuvalt ning muutub ümbruskonnast üha sõltumatumaks - soostumine jõuab kõrgsoo ehk raba faasi. </li></ul><ul><li>Rabas muutuvad toitainevaesed sademeteveed happeliseks ja valguvad soo servaalade suunas. </li></ul><ul><li>Rabavee väljakiildumise kohale kujunevad lahtise veega laukad ja tümad älved . </li></ul><ul><li>Liigirikkus soos väheneb madalsoost raba suunas, viimases kasvavad peamiselt turbasamblad. </li></ul><ul><li>Tüüpilised rabataimed on veel kanarbik, kukemari, sookail, hanevits jt. Raba puuderinne on kidur või enamasti puudub üldse. Puudsest leidub mändi. </li></ul>
  121. 144. <ul><li>Tavaliselt on soodes esindatud kõik kolm arengujärku </li></ul><ul><li>Klassikalise skeemi järgi ümbritsevad siirdesoo ja madalsoo raba ringikujuliselt </li></ul><ul><li>Eesti soode jaotus arengufaasi järgi: madalsood 57%, siirdesood 12%, rabad 31% </li></ul>
  122. 146. Sood ja rekreatsioon <ul><li>Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. </li></ul><ul><li>Eriti populaarsed on just rabamatkad. </li></ul><ul><li>Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. </li></ul><ul><li>Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel </li></ul>
  123. 148. Eesti suurimad soostikud 83 108 10. Võlla, Läänemaa 96 111 9.Kuresoo, Viljandimaa 24 171 8.Läänemaa Suursoo, Lääne- ja Harjumaa 113 207 7.Muraka, Ida-Virumaa 73 251 6.Endla, Jõgevamaa 19 276 5.Emajõe Suursoo, Tartumaa 77 342 4.Sangla, Tartumaa 208 383 3.Lihula-Lavassaare, Pärnumaa 110 417 2.Epu-Kakerdi, Järvamaa 200 468 1.Puhatu, Ida-Virumaa Sealhulgas raba, km² Üldpindala, km² Nimi, maakond
  124. 149. <ul><li>Et raba põhimass koosneb 90% ulatusest veest, siis on Eesti rabades 2,5 korda rohkem vett kui kõikides järvedes (v.a. Peipsi-Pihkva järv) kokku. </li></ul><ul><li>Sood tasandavad jõgede äravoolu kõikumisi ning lahjendavad reostuse sisaldust jõevees. </li></ul><ul><li>Soid on varem kuivendatud põllu- ja metsamaa juurdesaamise nimel. </li></ul><ul><li>Ligi veerand Eesti soodest on suuremal või vähemal määral kuivendatud. </li></ul><ul><li>Soode kasutusaladeks on veel turba tootmine, jõhvikakasvatus, jne. </li></ul><ul><li>Paraku ei pruugi ka turvast jätkuda lõpmatuseni. </li></ul><ul><li>Turba tootmise kiirus Eesti rabadest ületab aastase juurdekasvu 2,4 korda. Probleemiks on ka jääksoode, kus turba tootmine on lõpetatud, edasine kasutus. </li></ul>
  125. 150. Metsad <ul><li>Territooriumi metsasuselt on Eesti neljandal kohal Euroopas. </li></ul><ul><li>Metsade pindala on põllumaa sööti jätmise tagajärjel viimase 50 aasta jooksul kahekordistunud. </li></ul><ul><li>Meie kliima- ja mullastikutingimustes moodustavad metsi peamiselt mänd, kask ja kuusk. </li></ul><ul><li>Mänd valdab toitainevaestel kuivadel muldadel ning rabamuldadel, kuusk viljakamatel muldadel. </li></ul><ul><li>Metsad on levinud Eestis suhteliselt ühtlaselt, kõige metsasemad on Vahe-Eesti ja Alutaguse piirkonnad. </li></ul><ul><li>Maakondadest on metsasus kõige suurem Hiiumaal, kus metsad hõlmavad ligi kaks kolmandikku territooriumist. </li></ul><ul><li>Kõige vähem metsa on Tartumaal </li></ul>
  126. 151. Metsade tüübid (1-3) <ul><li>Soometsad , mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. </li></ul><ul><li>Loometsad. Kasvavad vähem kui 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, samuti klibu- ja rähksel mullal. Puudest domineerib mänd, esineb ka kuuske ja kaske. Alustaimestikus domineerivad leesikas ja metskastik (kokku 4%). Loometsad on tallamiskindlad ja küllaltki atraktiivsed, mistõttu on nende rekreatiivne väärtus üle keskmise </li></ul><ul><li>Nõmmemetsad , mis kasvavad kuivadel toitainevaestel liivmuldadel. Puudest valdab mänd, alustaimestikus kanarbik ja pohl (kokku 3%). Nõmmemetsad on väga tallamisõrnad kooslused. Sageli asuvad nõmmemetsad veekogude kallastel, mistõttu kannatavad liiga suure külastuskoormuse all. </li></ul>
  127. 152. Metsade tüübid (2-3) <ul><li>Palumetsad , mis kasvavad kuivadel kuivadel ja toitainevaestel liivmuldadel. Iseloomulik on pohla (paluka) ja mustika esinemine alustaimestikus. Puudest valdab mänd (kokku 23%). Keskmise tallamiskindlusega ja eestlaste poolt kõige atraktiivsemaks peetavad metsad. Seetõttu võib palumetsa pidada kõige kõrgema rekreatiivse väärtusega metsatüübiks. </li></ul><ul><li>Laanemetsad , mis kasvavad viljakatel muldadel. Valitsev puu on kuusk, alustaimestikus kasvavad jänesekapsas ja mustikas (kokku 16%). Keskmise tallamiskindlusega, kuid kuuskede valgust varjavate võrade tõttu hämarad ja sünged metsad, mistõttu üpriski keskpärase rekreatiivse väärtusega. </li></ul><ul><li>Salumetsad , mis levivad kõige viljakamatel muldadel. Valitsevad laialehised lehtpuud, alusmetsas sõnajalg (kokku 9%). Salumetsad on tallamiskindlad kuid sageli lopsaka taimestikuga, mistõttu raskesti läbitavad. </li></ul>
  128. 153. Metsade tüübid (3-3) <ul><li>Sürjametsad , mis paiknevad lubjarikastel või rähksetel muldadel. Puudest valdavad okaspuud, põõsarindes sarapuu, alusmetsas sinilill ja metsmaasikas (kokku 2%). Sürjametsad on tallamiskindlad kuid samuti nagu salumetsi on neid küllaltki raske läbida </li></ul><ul><li>Soovikumetsad , mis kasvavad liigniiskel pinnasel. Puudest valdavad kuusk ja mänd, alusmetsas on tavalised osjad ja tarnad (20%). Väheatraktiivsed ja tallamisõrnad, mistõttu jääb rekreatiivne väärtus alla keskmise. </li></ul>
  129. 154. Niidud (1-2) <ul><li>Üldnimetuse niidud all peetakse silmas mitmesuguseid rohumaid, luhtasid, aasasid, kus ülekaalus on rohttaimed. Niidud on tavaliselt liigirikkad, kokku leidub neil u 700 taimeliiki, mille hulgas mitmed on haruldased. </li></ul><ul><li>Niitude jaotus: </li></ul><ul><li>aruniidud (sisemaa kuivadel mineraalmuldadel); ‘ </li></ul><ul><li>soostunud ja sooniidud (liigniisketel ja turvastunud muldadel); </li></ul><ul><li>lamminiidud (jõgede üleujutusaladel); </li></ul><ul><li>rannaniidud (mereranniku üleujutusaladel). </li></ul>
  130. 155. Niidud (2-2) <ul><li>Niidud on Eesti maastikus omapäraseks puhveralaks, mis on tekkinud nii loodusliku arengu (ranna- ja sooniidud), kui ka niitmise ja karjatamise tulemusena (luha- ja aruniidud). </li></ul><ul><li>Enamik aruniite on kujunenud metsade maharaiumise järgse pideva niitmise tulemusena. </li></ul><ul><li>Aruniitude allrühm on looniidud , kus paas ulatub maapinnani või selle lähedale. </li></ul><ul><li>Poolloodusliku tekkelooga on veel aruniitude allrühma kuuluvad, üksikute puudega, puisniidud, kus sajandeid tehti käsitsi heina. Heinateo tulemusel püsisid head valgustingimused paljudele õistaimedele, mistõttu on puisniidud Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus. </li></ul><ul><li>Jõgede äärsed lamminiidud olid varem samuti kasutuses heinamaadena. </li></ul><ul><li>Niitmise lakkades on need kinni kasvamas, mis kokkuvõttes viib maastiku vaesustumisele. </li></ul><ul><li>Metsade laienemine viimastel aastakümnetel ongi toimunud põhiliselt niitude arvel. </li></ul>
  131. 156. LOODUSKAITSE <ul><li>Läbi aegade on eksisteerinud mitmeid kaitstavate loodusobjektide tüüpe ja alatüüpe. Praegu keskendub looduskaitse kaitstavatele loodusobjektidele mida võib jagada kuude rühma: </li></ul><ul><ul><li>1) kaitsealad </li></ul></ul><ul><ul><li>2) kaitstavad looduse üksikobjektid </li></ul></ul><ul><ul><li>3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid </li></ul></ul><ul><ul><li>4) püsielupaigad </li></ul></ul><ul><ul><li>5) hoiualad </li></ul></ul><ul><ul><li>6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. </li></ul></ul>
  132. 158. Kaitsealad <ul><li>Eestis on üle 3 90 kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist. </li></ul><ul><li>Kaitseala on looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav või inimtegevusest puutumatuna hoitav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike (edaspidi liike), kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. </li></ul><ul><li>Seadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad ning seal rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskirjaga Vabariigi Valitsus. </li></ul><ul><li>Kaitseala jaguneb vöönditeks, mida arvestatakse kaitseala planeerimisel. Kaitsekorra kehtestamine toimub vööndite kaupa. Kaitseala territooriumi võib sõltuvalt tüübist jaotada kuni kolme erinevasse vööndisse: loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. </li></ul>
  133. 159. Rahvuspark <ul><li>Erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. </li></ul><ul><li>Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. </li></ul><ul><li>Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja Matsalu Rahvuspark </li></ul><ul><li>Rahvuspargid moodustavad maailma looduskaitse raskuskeskme, kaitstes suuri ökosüsteeme läbi looduslike arenguprotsesside. </li></ul><ul><li>Rahvusparkides on turismil ja rekreatsioonil oluline koht, millel on rõhuasetus loodus- ja keskkonnaharidusele. Sellest tulenevad rahvusparkides ranged nõuded turismi infrastruktuurile, teenuste skaalale ja interpretatsioonile. </li></ul>
  134. 160. Looduskaitseala <ul><li>Looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. </li></ul><ul><li>Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. </li></ul><ul><li>Üldjuhul moodustab suurema osa looduskaitsealast sihtkaitsevöönd. </li></ul><ul><li>Looduskaitsealad on moodustatud eelkõige liigikaitselistel eesmärkidel. </li></ul><ul><li>Sageli on looduskaitsealad väikesepindalalised ja rekreatsioon on rangelt limiteeritud või keelatud. Tähtsus nišiturismis: teadusturism, linnuturism jne </li></ul>
  135. 161. Maastikukaitseala <ul><li>Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. </li></ul><ul><li>Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. </li></ul><ul><li>Maastikukaitsealadel säilitatakse säästva kasutuse põhimõtteist lähtuvalt maastike mitmekesisust ja kvaliteeti ning loodusega harmoniseeruvat eluviisi. </li></ul><ul><li>Turism ja rekreatsioon on maastikukaitsealadel ja loodusparkides olulisel kohal, nii mõnelgi juhul ongi need alad loodud puhke-eesmärgil. </li></ul><ul><li>Seaduses pole määratletud, mille poolest erinevad “maastikukaitseala” ja “looduspark”. </li></ul><ul><li>Algselt oli nende kahe tüübi idee selles, et looduspargis on suurem rõhk kultuuripärandil kui maastikukaitsealal. Praeguse seisuga on arvukate maastikukaitsealade kõrvalkaitsealade nimistus 4 loodusparki - Loodi, Naissaare, Otepää, Haanja. </li></ul>
  136. 162. KAITSEALA VÖÖNDID <ul><li>Kaitsealade kogu maa- ja veeala jaguneb kaitse-eeskirjas sätestatult kaitsealavööndite vahel. Kaitseala vööndid on kaitseala eri kaitsekorraga osad. </li></ul><ul><li>Kaitseala vööndites rakendatavad kitsendused ja kohustused kehtestatakse kas täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ja need sätestatakse kaitse-eeskirjas. </li></ul>
  137. 163. Loodusreservaat <ul><li>Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. </li></ul><ul><li>Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras). </li></ul><ul><li>Loodusreservaadiks määratakse suhteliselt väikese pindalaga ja raskesti ligipääsetavad alad, kus leidub mõne I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik või kasvab mõni I kategooria kaitsealune taim. </li></ul>
  138. 164. Sihtkaitsevöönd <ul><li>Sihtkaitsevööndis on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei ole lubatud teatud leevendusi. </li></ul><ul><li>Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. </li></ul><ul><li>Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. </li></ul><ul><li>Kaitse-eeskirjaga võidakse sihtkaitsevööndis lubada kaitstava objekti säilitamiseks vajalikku või seda mittekahjustavat tegevust nagu on olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; hooldus- ja valikraie, marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamine; ulukite arvukuse reguleerimine; kalapüük. </li></ul><ul><li>Kaitse – eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad. </li></ul><ul><li>Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses </li></ul>
  139. 165. Piiranguvöönd <ul><li>Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. </li></ul><ul><li>Sageli moodustab piiranguvöönd puhvri sihtkaitsevööndi ja ilma kaitserežiimita ala vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. </li></ul><ul><li>Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud. </li></ul><ul><li>Kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis keelatud </li></ul><ul><li>uute maaparandussüsteemide rajamine; </li></ul><ul><li>veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine; </li></ul><ul><li>maavarade ja maa-ainese kaevandamine; </li></ul><ul><li>varem rajatud metsakultuuridest puhtpuistute kujundamine ning uute metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; </li></ul><ul><li>lõppraied, välja arvatud lõppraied kitsaste lankidena ja turberaiena; </li></ul><ul><li>maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiskohana; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; </li></ul><ul><li>teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; </li></ul><ul><li>uute ehitiste püstitamine; </li></ul><ul><li>telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; </li></ul><ul><li>jahipidamine ja kalapüük. </li></ul><ul><li>Piiranguvööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel on kohustuslik nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks kas niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine või kujundamine. </li></ul>
  140. 166. Liigikaitse <ul><li>Looma- ja taimeliikide kaitse-eesmärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesise liigilise koosseisu säilitamine </li></ul><ul><li>Kaitsealuste liikide elu-, sigimis- ja pesitsuspaikade, rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud loata on keelatud nende uurimine, märgistamine, loodusest eemaldamine ning teadus- ja õppe-kasvatuseesmärgil kasutamine. </li></ul><ul><li>Eestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse </li></ul>
  141. 167. I Kategooria <ul><li>I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. </li></ul><ul><li>I kategooriasse kuulub 22 taimeliiki, igaühel neist on Eestis teada ainult kuni 5 kasvukohta. Loomaliike on I kategoorias 10: </li></ul><ul><li>I kaitsekategooriasse arvatud loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks tuleb taotleda luba. Teabe avalikustamine I kaitsekategooria liigi täpse kasvukoha või elupaiga kohta on keelatud, kui liik võib selle tagajärjel ohtu sattuda. Sellise liigi kasvu- või elukohta moodustatakse kaitseala. </li></ul>
  142. 168. II kategooria <ul><li>II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb. </li></ul><ul><li>II kategooriasse on arvatud 145 taime-, 24 seene- ja 58 loomaliiki. </li></ul><ul><li>II kategooria liikide täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui liik võib selle tagajärjel ohtu sattuda. </li></ul><ul><li>II kategooria kaitsealuste taimede ja seente korjamine ning tehingud nendega on keelatud. Ka on keelatud nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kohas. II kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, loomi ohustav häirimine ja tehingud nendega on keelatud. Ka on keelatud nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nimetatud aladel. </li></ul><ul><li>II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga säilimise tagamiseks võidakse moodustada looduskaitseala. Kaitsealad luuakse vaid siiski suurematele ja elujõulisematele populatsioonidele. Mujal tuleb arvestada teatud piirangutega maakasutuses, et säilitada taimedele vajalikud elutingimused. </li></ul>
  143. 169. III kategooria <ul><li>III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia nimistusse kuuluvad näiteks paljud dekoratiivsed taimed. Loomaliikidest võib III kategooriast leida näiteks liike mis on Eestis suhteliselt arvukad kuid naabermaades ja Euroopas juba hävimisohus. </li></ul><ul><li>Siia kuulub 43 taime-, seene- ja 191 loomaliiki. III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 4 sõnajalgtaime, 37 soontaime ja 2 sammaltaime. Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 26 selgrootut ja 204 selgroogset loomaliiki. </li></ul><ul><li>Keelatud on III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvukohtade kahjustamine, taimede ja seente loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas, ja tehingud nendega. III kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, ohustav häirimine, jälitamine ja tehingud nendega on keelatud. </li></ul><ul><li>III kategooria kaitsealuse liigi püsielupaiga säilimise tagamiseks võidakse moodustada looduskaitseala juhul, kui vastava liigi säilimist Eestis pole muude kaitseabinõudega võimalik tagada. </li></ul>
  144. 170. <ul><li>Liikide kohta, mille säilimist pole seni rakendatud kaitseabinõude kaudu suudetud tagada, koostatakse kaitsekorralduskavad. </li></ul><ul><li>Kaitsekorralduskava on liigi kaitseks ja säilimiseks vajaliku tegevuse eelisjärjestamise ja planeerimise alus, mille peale valmimist kiidab heaks Liikide kaitsekorralduskavade komisjon ning mille kinnitab keskkonnaminister </li></ul>
  145. 171. Kaitstavad looduse üksikobjektid <ul><li>Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust kordumatust ja haruldust Eesti maastikupildis. </li></ul><ul><li>Kaitstavad looduse üksikobjektid on puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm. </li></ul><ul><li>Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. </li></ul><ul><li>Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. </li></ul><ul><li>Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest </li></ul>
  146. 172. Hoiuala <ul><li>1)Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. </li></ul><ul><li>2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. </li></ul>
  147. 173. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid <ul><li>Looduskaitse eesmärk kohaliku omavalitsuse tasandil on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. </li></ul><ul><li>Kohaliku omavalitsuse kaitse alla võetud maa-alal rakendatakse kaitsealade piiranguvööndites kehtivat kaitsekorda, mida võib kaitse-eeskirjaga või planeeringuga leevendada. </li></ul><ul><li>Maastiku üksikelemendi ümber moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust </li></ul>

×