Perekonnanimede käänamine Liis Rahumägi Kristiina Räämet
Perekonnanimede käänamisreeglite kujunemisest <ul><ul><li>Perekonnanimede käänamine aastatel 1910-1929 </li></ul></ul><ul>...
<ul><li>Tüve lõppvokaal jääb samaks ning tüvi muutub käänamisel </li></ul><ul><ul><li>nt Luts-Lutsu, Põld-Põllu, Suits-Sui...
<ul><li>AES- 1923nda aasta reeglistiku tühistamine </li></ul><ul><ul><li>“ Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid...
1930-1949 <ul><li>Johannes Aavik: pärisnime kuju võimalikult vähe moonutada </li></ul><ul><ul><li>Nt: Kubjas-Kubjase (mitt...
1950-1969 <ul><li>Oskar Ojasson: erijuhtumite reeglistamine </li></ul><ul><li>Johannes Valgma: jagas nimed käänd- ja tüüpk...
1970-1996 <ul><li>Teet Kallas: paralleelnimed tuleb reeglivastaselt öelda ja kirjutada </li></ul><ul><li>Tiina Leemets: ni...
1997-2008 <ul><li>Üldjuhul soovitakse käänata tavaliste käändsõnadega sarnaselt </li></ul><ul><li>Nt: Paat-Paadi-Paati, Ka...
<ul><li>Nt: Süda-Süda-Südat </li></ul><ul><li>Omadussõnalised nimed: lisatakse tüvevokaal –i </li></ul><ul><li>Nt: Arg-Arg...
Perekonnanimede käänamine <ul><li>Perekonnanimede käänamise üldpõhimõtted </li></ul><ul><li>eesti perekonnanimesid käänata...
Käänamine ametlikes dokumentides <ul><li>Ülakoma võib kasutada, kui perekonnanime algkuju ühtib nimisõna omastavaga. </li>...
Ülakoma kasutamine <ul><li>Parim variant oleks jätta nimi nimetavasse </li></ul><ul><li>Kuid ülakoma kasutatakse ka </li><...
Võõrnimede käänamine <ul><li>Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses vokaali, aga kirjas konsonan...
Nimed Eesti Päevalehe näitel <ul><li>Nt: Teder-Tederi, Haamer-Haameri, Vaher-Vaheri </li></ul><ul><li>Nt: Mägi-Mäe-Mäge </...
Nimed Postimehe näitel <ul><li>Enamiku moodustasid väga tihti kasutatavad sõnad </li></ul><ul><ul><li>(Mets-Metsa-Metsa) <...
<ul><li>Andrus Kivirähki nime on käänatud erinavalt: </li></ul><ul><ul><li>(Kivirähi, Kiviräha, Kivirähu) </li></ul></ul><...
<ul><li>Täname kuulamast! </li></ul>
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

keelekorraldus_eestiperekonnanimedekäänamine_LiisRahumägi ja KristiinaRäämet

1,686 views
1,454 views

Published on

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,686
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
18
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

keelekorraldus_eestiperekonnanimedekäänamine_LiisRahumägi ja KristiinaRäämet

  1. 1. Perekonnanimede käänamine Liis Rahumägi Kristiina Räämet
  2. 2. Perekonnanimede käänamisreeglite kujunemisest <ul><ul><li>Perekonnanimede käänamine aastatel 1910-1929 </li></ul></ul><ul><li>Rahva poolt igapäevaselt kasutatav käändsõnu järgiv käänamine </li></ul><ul><li>Peamiselt dokumentides domineeriv muutumatu tüvega käänamine </li></ul><ul><li>Tegelikkuses käänati vastavalt käändsõnadele (Paul Saareste) </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Tüve lõppvokaal jääb samaks ning tüvi muutub käänamisel </li></ul><ul><ul><li>nt Luts-Lutsu, Põld-Põllu, Suits-Suitsu </li></ul></ul><ul><ul><li>erandid: Kallas-Kallasele, Põder-Põderiga </li></ul></ul><ul><li>Keelemeeste komisjon (1923) </li></ul><ul><ul><li>tulemuseks erinevat olukorda määrav reeglistik </li></ul></ul><ul><li>Ernst Nurm: käänata kui vastavaid üldnimesid </li></ul><ul><ul><li>erandid: Pahk-Pahki, Uid-Uidi </li></ul></ul>
  4. 4. <ul><li>AES- 1923nda aasta reeglistiku tühistamine </li></ul><ul><ul><li>“ Käänatagu eesti perekonnanimesid nagu vastavaid üldnimesid” </li></ul></ul>
  5. 5. 1930-1949 <ul><li>Johannes Aavik: pärisnime kuju võimalikult vähe moonutada </li></ul><ul><ul><li>Nt: Kubjas-Kubjase (mitte Kupja), Oinas-Oinase (mitte Oina) </li></ul></ul><ul><ul><li>Jõgile, Mägile </li></ul></ul><ul><li>Ilmneb selgelt nime nominatiivne kuju </li></ul><ul><li>Uuesti tarvitusele võtta kompromissreeglistik </li></ul><ul><li>Dokumentides ja teaduslikes tekstides märkida nime nominatiivne kuju </li></ul><ul><ul><li>Rebasele (Rebane) </li></ul></ul>
  6. 6. 1950-1969 <ul><li>Oskar Ojasson: erijuhtumite reeglistamine </li></ul><ul><li>Johannes Valgma: jagas nimed käänd- ja tüüpkondadesse, millest järeldas, et käänatakse siiski 1926nda a juhise järgi: </li></ul><ul><ul><li>kas nagu sõna teder (Teder-Tedre-Tetre) või nagu sõna õpik (Teder-Tederi-Tederit) </li></ul></ul>
  7. 7. 1970-1996 <ul><li>Teet Kallas: paralleelnimed tuleb reeglivastaselt öelda ja kirjutada </li></ul><ul><li>Tiina Leemets: nimekandja enda soovi arvestamine </li></ul><ul><ul><li>ametlikes dokumentides esitada nimi nimetavas käändes </li></ul></ul>
  8. 8. 1997-2008 <ul><li>Üldjuhul soovitakse käänata tavaliste käändsõnadega sarnaselt </li></ul><ul><li>Nt: Paat-Paadi-Paati, Kask-Kase-Kaske </li></ul><ul><li>Laadivaheldusliku tüvega nimed: lisatakse tüvevokaal –i </li></ul><ul><li>Nt: Susi-Susi-Susi(t), Raag-Raagi-Raagi </li></ul><ul><li>Nimedele, millele tuleks juurde –me, -da, -ja, -ju, -nda, käänatakse siirdesilbita </li></ul>
  9. 9. <ul><li>Nt: Süda-Süda-Südat </li></ul><ul><li>Omadussõnalised nimed: lisatakse tüvevokaal –i </li></ul><ul><li>Nt: Arg-Argi-Argi, Uus-Uusi-Uusi </li></ul><ul><li>Liitsõnalised nimed nagu üldnimed: </li></ul><ul><li>Nt: Uusväli-Uusvälja-Uusvälja </li></ul><ul><li>Soovitatakse muutumatu tüvega käänamisviisi ja nimekandjaga arvestamist </li></ul>
  10. 10. Perekonnanimede käänamine <ul><li>Perekonnanimede käänamise üldpõhimõtted </li></ul><ul><li>eesti perekonnanimesid käänatakse nagu vastavaid käändsõnu </li></ul><ul><li>Tüvelõpp -i </li></ul><ul><ul><li>murdelist päritolu nimed </li></ul></ul>
  11. 11. Käänamine ametlikes dokumentides <ul><li>Ülakoma võib kasutada, kui perekonnanime algkuju ühtib nimisõna omastavaga. </li></ul><ul><ul><li>Metsa-Metsa'le , aga Mets-Metsale </li></ul></ul>
  12. 12. Ülakoma kasutamine <ul><li>Parim variant oleks jätta nimi nimetavasse </li></ul><ul><li>Kuid ülakoma kasutatakse ka </li></ul><ul><ul><li>dokumentides </li></ul></ul><ul><ul><li>Võõrnimedes </li></ul></ul><ul><li>Vajadusel võib nime põhikuju eraldada ülakomaga </li></ul>
  13. 13. Võõrnimede käänamine <ul><li>Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses vokaali, aga kirjas konsonandiga, või vastupidi. </li></ul><ul><ul><li>Joyce' i le, Rourke' i ga </li></ul></ul><ul><ul><li>Rousseaule </li></ul></ul>
  14. 14. Nimed Eesti Päevalehe näitel <ul><li>Nt: Teder-Tederi, Haamer-Haameri, Vaher-Vaheri </li></ul><ul><li>Nt: Mägi-Mäe-Mäge </li></ul><ul><li>Nt: Pärtelpoeg-Pärtelpoja, Kalamees-Kalamehe jne </li></ul><ul><li>Targem oleks jätta mälestatava nimi nimetavasse käändesse (kas Mägi või Mäe?) jne </li></ul>
  15. 15. Nimed Postimehe näitel <ul><li>Enamiku moodustasid väga tihti kasutatavad sõnad </li></ul><ul><ul><li>(Mets-Metsa-Metsa) </li></ul></ul><ul><li>Perekonnanimesid, mis ei langenud oma kujult kokku harilike eesti käändsõnadega, olid Postimehes käänatud nii nagu muud samasuguse algvormisikuga sõnad. </li></ul><ul><ul><li>(Matson-Matsoni-Matsonit) </li></ul></ul>
  16. 16. <ul><li>Andrus Kivirähki nime on käänatud erinavalt: </li></ul><ul><ul><li>(Kivirähi, Kiviräha, Kivirähu) </li></ul></ul><ul><li>Leinakuulutustes peab käänama nagu tavalisi põhisõnu. </li></ul><ul><ul><li>(Põder-Põder, Tsopp-Tsopi) </li></ul></ul><ul><ul><li>Kuid ???? </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>(Kaastunne T. Mägi surma puhul) </li></ul></ul></ul>
  17. 17. <ul><li>Täname kuulamast! </li></ul>

×