Majandus ja poliitika

3,028
-1

Published on

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
3,028
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
34
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Majandus ja poliitika

  1. 1. Majandus ja poliitika Kelly Raud
  2. 2. Riigi majandusressursid <ul><li>Riigieelarves pole kunagi nii palju raha, et kõik, kellele toetus on määratud, jääksid rahule selle summaga. </li></ul><ul><li>Kõikidel riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas ja kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. </li></ul>
  3. 3. Tootmistegurid <ul><li>Tootmistegurid: </li></ul><ul><li>Maa (looduslikud ressursid - maa, mets, maavara, kliima) </li></ul><ul><li>Inimkapital ehk tööjõud (rahvaarv, haridustase, kogemused) </li></ul><ul><li>Kapital (masinad, seadmed, tehased) </li></ul><ul><li>Ettevõtlikkus (inimese valmisolek riskida uute tootmisviiside kasutusele võtmist ja uute toodete arendamist) </li></ul>
  4. 4. Alternatiivkulu, ressursside efektiivne kasutamine <ul><li>Tarbimise v tootmise alternatiivkulu – valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. </li></ul><ul><li>Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. </li></ul><ul><li>Ressursside kasutamise efektiivsus – hinnatakse ühe toote kohta tehtava kulu põhjal v vastupidi. </li></ul><ul><li>Ressursside optimaalne paigutamine – olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veel odavamalt. </li></ul>
  5. 5. Ressursside efektiivne kasutamine <ul><li>Vabaturumajanduse tingimustes määravad tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine, mida toota ja kuhu on otstarbekas ressurss paigutada. </li></ul><ul><li>Tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi. </li></ul><ul><li>Tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. </li></ul>
  6. 6. Kuidas mõõta riigis loodud väärtust? <ul><li>SKP - Sisemajanduse koguprodukt annab infot riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta. </li></ul><ul><li>SKP kirjeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja –teenuste maksumust. </li></ul><ul><li>Vahetarbimine – kaubad v teenused, mida kasutatakse teiste toodete v teenuste tootmiseks. </li></ul><ul><li>Lõpptarbimine – tarbija kasutab ainult oma vajaduste rahuldamiseks. </li></ul>
  7. 7. Millest sisemajanduse koguprodukt koosneb? <ul><li>Eratarbimine – 56%, tarbekaubad, rahuldavad igapäevaseid vajadusi. </li></ul><ul><li>Investeeringud – 28%, kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jne. </li></ul><ul><li>Valitsuse lõpptarbimine – 20%, kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. </li></ul><ul><li>Puhaseksport = eksport – import. </li></ul>
  8. 8. Inflatsioon, millega inflatsiooni mõõta? <ul><li>Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. </li></ul><ul><li>Deflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. </li></ul><ul><li>Hinnataseme stabiilsus – inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord. </li></ul><ul><li>Inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes, inflatsiooni mõõtühik. </li></ul>
  9. 9. Millega inflatsiooni mõõta? <ul><li>Hinnaindeksite abil mõõdetakse hinnataseme muutumist. </li></ul><ul><li>THI – Tarbijahinnaindeks – iseloomustab tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist (enim kasutatud). </li></ul><ul><li>TTHI – tööstustoodangu tootjahinnaindeks – iseloomust. Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust. </li></ul><ul><li>EXHI – ekspordihinnaindeks – iseloomust. Eestist väljaveetavate kaupade hindade arengut. </li></ul>
  10. 10. Inflatsiooni mõju tarbijatele <ul><li>Inimene, kellel on laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi. </li></ul><ul><li>Inimene, kellel on suured säästud, kaotab, sest ta hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest. </li></ul><ul><li>Peamine negatiivne mõju – raha väärtuse e ostujõu langus. </li></ul><ul><li>Raha kaotab oma väärtust iga aasta. Suur hulk raha tuleks viia panka, kus makstakse intressi, et raha reaalselt ei väheneks. </li></ul>
  11. 11. Hinnatõusu põhjused, majanduspoliitika üldised eesmärgid <ul><li>Inflatsiooni võib põhjustada olu´kord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. See tekib siis, kui pangad annavad kergelt laenu. </li></ul><ul><li>Inflatsiooni põhjustab ka tootmiskulude kasv. </li></ul><ul><li>Majanduspoliitika 4 peamist eesmärki: </li></ul><ul><li>kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega, </li></ul><ul><li>hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga, </li></ul><ul><li>kõrge ja püsiv majanduskasv, </li></ul><ul><li>õiglane sissetulekute jaotus. </li></ul>
  12. 12. Rahapoliitika <ul><li>Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega e madala inflatsiooni hoidmisega, keskkpanga ülesanne. </li></ul><ul><li>Keskpank reguleerib käibeloleva raha hulka ja raha hinda e intresse. </li></ul><ul><li>Rahapoliitika teine eesmärk on soodustada riigi majanduse kasvu. </li></ul><ul><li>Esikohal hindade stabiilsus, seejärel majanduse arendamine. </li></ul>
  13. 13. Eesti rahapoliitika <ul><li>Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil, mida iseloomustab kolm tunnust: </li></ul><ul><li>Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga 1€ = 15,64664 EK </li></ul><ul><li>Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega. </li></ul><ul><li>Valuuta on täielikult konventeeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. </li></ul><ul><li>Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. </li></ul>
  14. 14. Fiskaalpoliitika <ul><li>Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. </li></ul><ul><li>Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. </li></ul><ul><li>Maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist. </li></ul><ul><li>Tarbimise kasv elavdab majanduse arengut. </li></ul><ul><li>Maksude tõstmine piirab tarbimist, seetõttu pidurdab majanduse arengutempot. </li></ul>
  15. 15. Maksud riigi majanduses <ul><li>Maksude osatähtsust riigi majanduses näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. </li></ul><ul><li>Käibemaks on tarbimiselt võetud maks- mõjutab rohekm vaeseid. </li></ul><ul><li>Kapitalimaks- on maks kinnisvaralt või intressidelt- mõjutab rohekm rikkaid. </li></ul><ul><li>Aktsiisimaks- nt. Tubaka- või alkoholiaktsiis mõjutab kahjulike toodete tarbimist (tõstab hinda), negatiivse poolena soodustab varimajandust (salaviin ja -tubakas). </li></ul>
  16. 16. Riigieelarvelised kulutused <ul><li>Riigi kulutuste suurendamine ergutab majandust ja toob kaasa tootmismahu suurenemise. </li></ul><ul><li>Pakkumise kasv suurendab nõudlust tööjõu järele ja vähendab tööpuudust. </li></ul><ul><li>Avaldab survet hinnatõusule kuna ostujõud kasvab. </li></ul><ul><li>Kulutuste vähendamine piirab nõudlust, vähendab inflatsioonilist survet ja suurendab tööpuudust. </li></ul><ul><li>Eesti fiskaalpoliitika eesmärk on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks. </li></ul>
  17. 17. Majanduspoliitika rakendamine <ul><li>Majandusprotsessid on omavahel tihedalt seotud ja ühe abinõu rakendamine võib kahjustada teist. </li></ul><ul><li>Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab on tegemist majanduslangusega. Sel juhul võib riik suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi ja tuua majandus kriisit välja. </li></ul><ul><li>Teine võimalus on suurendada raha pakkumist- raha hulk majanduses kasvab ja raha hind e. intress langeb. Võimalik odavamalt laenata ja investeerida. Samas võib üle kanduda hindade tõusuks. </li></ul>
  18. 18. Majanduspoliitika rakendamine <ul><li>Majanduse ülekuumenemine: põhjuseks liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. See põhjustab inimestes ebakindlust, raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse säästmist. Sellisel juhul on majanduspoliitika ülesandeks piirata tarbimist. </li></ul><ul><li>Tarbimise piiramiseks võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi või raha pakkumist. </li></ul><ul><li>Teine alternatiiv on soodustada hoiustamist. </li></ul><ul><li>Eesti majanduse areng sõltub maailmamajanduse arendust. </li></ul>
  19. 19. Tööturg ja hõivepoliitika <ul><li>Tööturgu iseloomustavad põhinäitajad: </li></ul><ul><li>Tööealise rahvastiku hulka loetakse 15-74.a inimesed </li></ul><ul><li>Majanduslikult aktiivne rahvastik e. tööjõud moodustub neist, kes soovivad ja on võimelised töötama (töötajad ja ka töötud). </li></ul><ul><li>Majanduslikult passiivne e. mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need kes ei soovi või ei ole võimelised töötama (koduperenaised, tudengid, õppurid, haiguse või puude tõttu töövõimetud). </li></ul>
  20. 20. Tööturgu iseloomustavad põhinäitjaad <ul><li>Töötajad e. hõivatud- palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised ka. talunikud, perefirmas töötajad, sõjaväelased, haiguslehel olevad inimesed. </li></ul><ul><li>Töötud- inimesed kes tahavad ja on võimelised töötatama, kuid ei leia tööd. </li></ul><ul><li>Heitunud- inimesed kes on pikaajalise tööotsimise tulemusena kaotanud lootuse tööd leida ja on loobunud tööotsimisest. </li></ul><ul><li>Töötus e. tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus. </li></ul>
  21. 21. Mis tööpuudust põhjustab? <ul><li>Täistööhõive so. olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad – on majanduspoliitika peamine eesmärk. </li></ul><ul><li>Tööpuudus on seotud inimese oskuse ja haridusega. </li></ul><ul><li>Struktuurne tööpuudus on olukord kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandja nõudmistele ja vajadustele. </li></ul><ul><li>Struktuurse tööpuuduse leevendamisel märgib suurt rolli riigi hariduspoliitika ( tulevikuerialad, ümber- ja täiendõpe). </li></ul>
  22. 22. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkonnale. <ul><li>Tööpuudus tekitab majanduslikku kahju sest ressursid jäävad rakendamata. </li></ul><ul><li>Sotsiaalne kahju on arvamatu. </li></ul><ul><li>Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, ta võib kaotada senised oskused ja teadmised, raskem tööd uuesti leida, laastab psüühikat, purunevad perekonnad, suureneb kodutute hulk, tekib soodne pinnas kuritegevuse arenguks. </li></ul><ul><li>Kasvavad riigi kulutused (abiraha maksmine, käibemaksu ja aktsiisi saama jäämine). </li></ul>
  23. 23. Mis on hõivepoliitika? <ul><li>Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet. </li></ul><ul><li>Passiivse tööturupoliitika korral riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega (abiraha). </li></ul><ul><li>Töötu abiraha on rahaline toetus mis peaks osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse. </li></ul><ul><li>Aktiivne tööpoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, loob uusi töökohti, pakub ümberõpet. </li></ul>
  24. 24. Euroopa Liidu hõivepoliitika <ul><li>EL hõivepoliitikal on neli sammast: </li></ul><ul><li>Uus ettevõtluskultuur: eesmärk soodustada ettevõtlikkust, toetada inimeste püüdlusi ettevõtte rajamisel. Riikidele on tehtud ülesandeks vähendada bürokraatiat väikeettevõtluse suhtes. </li></ul><ul><li>Töölerakendamise uus kultuur: keskendub pikaajalise struktuursele tööpuudusele ja noorte tööpuudusele. </li></ul><ul><li>Uute tingimustega kohanemise uus kultuur: eesmärk tööandjate ja -võtjate kohanemine tehnoloogilise arengu ja muutuva turusituatsiooniga. </li></ul>
  25. 25. Euroopa Liidu hõivepoliitika <ul><li>4) Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur: eesmärk vähendada soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele. Naistele tuleb tagada head võimalused tööle naasmiseks pärast lapsehoolduspuhkust ja korralda koolitusi, et kohaneda teisenenud tingimustega. </li></ul>
  26. 26. Sotsiaalpoliitika <ul><li>Eesmärgiks tagada sotsiaalne turvalisus. </li></ul><ul><li>Kasutatakse meetmeid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase, kindlustushüvitis, abiraha, toetus). </li></ul><ul><li>Rohekm kulutavad sotsiaalpoliitikale sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem liberaalse mudeliga riigid. </li></ul>
  27. 27. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad <ul><li>Kindlustamise tuumikidee seisneb hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressurside kogumisse. </li></ul><ul><li>Hüvitist makstakse ainult sellele, kes on teinud sissemakseid. </li></ul><ul><li>Sotsiaalkindlustuse sissemaksed ja väljamaksed on seotud: mida rohekm on tehtud sissemakseid, seda suurem on hüvitis. </li></ul><ul><li>Tervisekindlustuses on solidaarsuspõhimõte: kõik maksavad kindla % palgast kuid teenuseid pakutakse võrdselt. </li></ul>
  28. 28. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad. <ul><li>Pensionisüsteemi ülesehitamisel kombineeritakse finantsskeeme, eesmärk hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega. </li></ul><ul><li>Täiendavalt on kogumispensioni süsteem kus töötaja maksab sihtotstarbelist maksu mis kogutakse tema pensionifondi ja makstakse välja kui ta jõuab pensioniikka. </li></ul><ul><li>Endiselt kehtib solidaarne riiklik pension. </li></ul><ul><li>Enamikus Euroopas kehtib ka rahvapensioni printsiip.(va. Saksamaal) st. vanuril on õigus pensionile olenemata tööstaažist ja eelnenud palgast. </li></ul>
  29. 29. Sotsiaaltoetused ja -hoolekanne <ul><li>Hüvitiste maksmise kriteeriume on kahte liiki: </li></ul><ul><li>Abi saavad need kes kuuluvad mingisse riskigruppi: puudega inimesed, orvud. </li></ul><ul><li>Taotleja peab tõestama oma abivajadust e. kehva majanduslikku seisu. </li></ul><ul><li>Pakutakse hoolekandeteenuseid: hooldekodud, lastekodud, öömajad, päevakeskused, koduvisiidid puuetega inimestele, SOS- lastekülad. </li></ul>
  30. 30. Hariduspoliitika <ul><li>Õnnestunud hariduspoliitka vähendab oluliselt riigi sotsiaalkulutuste koormat. </li></ul><ul><li>Sotsiaal- ja hariduspoliitikat lähendab teineteisele ka sotsiaalse võrdsuse ja sidususe temaatika. </li></ul><ul><li>Juurdepääs haridusele </li></ul><ul><li>Haridustasemed : </li></ul><ul><li>Põhiharidus. </li></ul><ul><li>Keskharidus (gümnaasium, kutseharidus). </li></ul><ul><li>Ülikooliharidus. </li></ul>
  31. 31. Juurdepääs haridusele <ul><li>Kohustuslik haridus peab olema tasuta, õppemaks ei piira juurdepääsu I ja II taseme haridusele. </li></ul><ul><li>Kõrghariduse juurdepääs on tihti tasuline, et vähendada survet ülikooliharidusele ja suunata õpilasi ka kutseharidusse. </li></ul><ul><li>Erimure on koolist väljalangevus ja kohustusliku hariduse mittesaavutamine. </li></ul><ul><li>Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse vaid ka selle edukas lõpetamine. </li></ul>
  32. 32. Hariduspoliitika põhiprobleemid <ul><li>Probleem hariduse kvaliteediga: hinnatakse riigieksamite ja tasemetöödega. </li></ul><ul><li>Kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul: vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu. </li></ul><ul><li>Elukestva õppe juurutamine: norm on, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab oma kutseoskusi. </li></ul><ul><li>Koolide juhtimise probleemid: vaevaliselt kulgevad reformid. </li></ul>
  33. 33. Välismajanduspoliitika <ul><li>Jaotatakse kaheks suureks valdkonnaks: </li></ul><ul><li>Väliskaubandus </li></ul><ul><li>Rahvusvaheline finantskeskkond </li></ul>
  34. 34. Väliskaubandustegevuse vormid <ul><li>Väliskaubandus jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks. </li></ul><ul><li>Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale </li></ul><ul><li>Import on välismaiste ostmine-müümine kodumaal </li></ul><ul><li>Väliskaubanduse tulemusena on riigil võimalik spetsialiseeruda sellisele tootmisele, mis kasutab kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid. </li></ul><ul><li>Kaubad mille tootmiseks pole ressursse või on ebaefektiivne, võib mujalt sisse osta. </li></ul>
  35. 35. Väliskaubandustegevuse piirangud <ul><li>Rakendatakse meetmeid: tollimaksud ja kvoodid. </li></ul><ul><li>Riik üritab soodustada kodumaiste kaupade tarbimist. </li></ul><ul><li>Tollimaks on maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt. </li></ul><ul><li>Kvoot on väliskaubanduse mahuline piirang. </li></ul><ul><li>Riigid kehtestavad tootmisstandardeid, tehnilisi nõudeid või tervishoiustandardeid, et piirata väliskaubandust. </li></ul>
  36. 36. Miks piiratakse väliskaubandust? <ul><li>Tollimaks on riigi peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, sest seda on lihtne koguda. </li></ul><ul><li>Tärkava tööstusharu argumenti kasutatakse kodumaise areneva tööstusharu kaitsmiseks välismaise konkurendi eest. </li></ul><ul><li>Tollimaksu tõttu kahjustatakse tihti kodumaist tarbijat sest importtooted kallinevad ka koduturul. </li></ul>
  37. 37. Maailma Kaubandusorganisatsioon <ul><li>Lühend WTO (World Trade Organisation) </li></ul><ul><li>140 liiget sh. Eesti </li></ul><ul><li>Eesmärk saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord. </li></ul><ul><li>Tollimakse on alandatud </li></ul><ul><li>Tööstustoodete eksporditoetused on praktiliselt kaotatud </li></ul>
  38. 38. Rahvusvahelised finantsturud <ul><li>Kapitalivood ületavad kaubandusvoogusid mitmekordselt. </li></ul><ul><li>Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel. </li></ul><ul><li>Börsi eesmärk on raha vajajad ja pakkujad kokku viia </li></ul><ul><li>Finantsturud jagunevad raha- ja väärtpaberiturgudeks </li></ul><ul><li>Väärtpaberid moodustavad võlakirjad ja aktsiad </li></ul><ul><li>Võlakirja abil laenab ettevõte raha ja võtab kohustuse see intressidega tagasi maksta </li></ul><ul><li>Aktsia ostmisel omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. </li></ul>
  39. 39. Rahvusvahelised finantsturud <ul><li>Väga tähtis roll on Rahvusvahelisel Valuutafondil IMF (International Monetary Fund) </li></ul><ul><li>IMF-i peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda. </li></ul>
  40. 40. Euroopa Liidu ühtne majandusruum <ul><li>EL-i majanduspoliitika alustalaks ja põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. </li></ul><ul><li>Esimesed sammud tehti 1958.a Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) loomisega </li></ul><ul><li>1960.a lõpuks saavutati tolliliit </li></ul><ul><li>1980.a alustas Euroopa Komisjon meetmete väljatöötamist, et tagada ühisturu loomine. </li></ul><ul><li>1985.a avaldas komisjon Valge Raamatu siseturu loomise kohta ja tegevusprogrammi sinna jõudmiseks </li></ul>
  41. 41. Neli vabadust ühtse turu keskmes <ul><li>Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamist EL-i liikmesriikide piires. </li></ul><ul><li>Vaid nende nelja kriteeriumi täitmisel on võimalik saavutada ressursside efektiivne paigutamine. </li></ul>
  42. 42. Ühine raha ning Euroopa majanus- ja rahaliit <ul><li>Majandusruumi tugevdamiseks on loodud ühine rahanduspoliitika ja ühine raha- euro </li></ul><ul><li>Ühine raha parandab konkurentsivõimet, tagab soodsa investeerimiskliima ja tugevdab eeldusi pikaajaliseks majanduskasvu jätkumiseks. </li></ul><ul><li>Ühine raha säästab valuutavahetuskuludest ja ettevõtted ei pea riskima valuutariskidega </li></ul><ul><li>Hinnad muutuvad võrreldavamaks ja kasvab ettevõtetevaheline konkurents </li></ul><ul><li>Rahapoliitika üle otsustab Euroopa Keskpank (EKP) </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×