Majandus ja poliitika

  • 2,407 views
Uploaded on

 

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
No Downloads

Views

Total Views
2,407
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1

Actions

Shares
Downloads
31
Comments
0
Likes
1

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Majandus ja poliitika Kelly Raud
  • 2. Riigi majandusressursid
    • Riigieelarves pole kunagi nii palju raha, et kõik, kellele toetus on määratud, jääksid rahule selle summaga.
    • Kõikidel riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas ja kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.
  • 3. Tootmistegurid
    • Tootmistegurid:
    • Maa (looduslikud ressursid - maa, mets, maavara, kliima)
    • Inimkapital ehk tööjõud (rahvaarv, haridustase, kogemused)
    • Kapital (masinad, seadmed, tehased)
    • Ettevõtlikkus (inimese valmisolek riskida uute tootmisviiside kasutusele võtmist ja uute toodete arendamist)
  • 4. Alternatiivkulu, ressursside efektiivne kasutamine
    • Tarbimise v tootmise alternatiivkulu – valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest.
    • Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu.
    • Ressursside kasutamise efektiivsus – hinnatakse ühe toote kohta tehtava kulu põhjal v vastupidi.
    • Ressursside optimaalne paigutamine – olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veel odavamalt.
  • 5. Ressursside efektiivne kasutamine
    • Vabaturumajanduse tingimustes määravad tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine, mida toota ja kuhu on otstarbekas ressurss paigutada.
    • Tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi.
    • Tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt.
  • 6. Kuidas mõõta riigis loodud väärtust?
    • SKP - Sisemajanduse koguprodukt annab infot riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta.
    • SKP kirjeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja –teenuste maksumust.
    • Vahetarbimine – kaubad v teenused, mida kasutatakse teiste toodete v teenuste tootmiseks.
    • Lõpptarbimine – tarbija kasutab ainult oma vajaduste rahuldamiseks.
  • 7. Millest sisemajanduse koguprodukt koosneb?
    • Eratarbimine – 56%, tarbekaubad, rahuldavad igapäevaseid vajadusi.
    • Investeeringud – 28%, kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jne.
    • Valitsuse lõpptarbimine – 20%, kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne.
    • Puhaseksport = eksport – import.
  • 8. Inflatsioon, millega inflatsiooni mõõta?
    • Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil.
    • Deflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.
    • Hinnataseme stabiilsus – inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord.
    • Inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes, inflatsiooni mõõtühik.
  • 9. Millega inflatsiooni mõõta?
    • Hinnaindeksite abil mõõdetakse hinnataseme muutumist.
    • THI – Tarbijahinnaindeks – iseloomustab tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist (enim kasutatud).
    • TTHI – tööstustoodangu tootjahinnaindeks – iseloomust. Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.
    • EXHI – ekspordihinnaindeks – iseloomust. Eestist väljaveetavate kaupade hindade arengut.
  • 10. Inflatsiooni mõju tarbijatele
    • Inimene, kellel on laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi.
    • Inimene, kellel on suured säästud, kaotab, sest ta hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest.
    • Peamine negatiivne mõju – raha väärtuse e ostujõu langus.
    • Raha kaotab oma väärtust iga aasta. Suur hulk raha tuleks viia panka, kus makstakse intressi, et raha reaalselt ei väheneks.
  • 11. Hinnatõusu põhjused, majanduspoliitika üldised eesmärgid
    • Inflatsiooni võib põhjustada olu´kord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. See tekib siis, kui pangad annavad kergelt laenu.
    • Inflatsiooni põhjustab ka tootmiskulude kasv.
    • Majanduspoliitika 4 peamist eesmärki:
    • kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega,
    • hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga,
    • kõrge ja püsiv majanduskasv,
    • õiglane sissetulekute jaotus.
  • 12. Rahapoliitika
    • Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega e madala inflatsiooni hoidmisega, keskkpanga ülesanne.
    • Keskpank reguleerib käibeloleva raha hulka ja raha hinda e intresse.
    • Rahapoliitika teine eesmärk on soodustada riigi majanduse kasvu.
    • Esikohal hindade stabiilsus, seejärel majanduse arendamine.
  • 13. Eesti rahapoliitika
    • Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil, mida iseloomustab kolm tunnust:
    • Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga 1€ = 15,64664 EK
    • Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega.
    • Valuuta on täielikult konventeeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks.
    • Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud.
  • 14. Fiskaalpoliitika
    • Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.
    • Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud.
    • Maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist.
    • Tarbimise kasv elavdab majanduse arengut.
    • Maksude tõstmine piirab tarbimist, seetõttu pidurdab majanduse arengutempot.
  • 15. Maksud riigi majanduses
    • Maksude osatähtsust riigi majanduses näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse.
    • Käibemaks on tarbimiselt võetud maks- mõjutab rohekm vaeseid.
    • Kapitalimaks- on maks kinnisvaralt või intressidelt- mõjutab rohekm rikkaid.
    • Aktsiisimaks- nt. Tubaka- või alkoholiaktsiis mõjutab kahjulike toodete tarbimist (tõstab hinda), negatiivse poolena soodustab varimajandust (salaviin ja -tubakas).
  • 16. Riigieelarvelised kulutused
    • Riigi kulutuste suurendamine ergutab majandust ja toob kaasa tootmismahu suurenemise.
    • Pakkumise kasv suurendab nõudlust tööjõu järele ja vähendab tööpuudust.
    • Avaldab survet hinnatõusule kuna ostujõud kasvab.
    • Kulutuste vähendamine piirab nõudlust, vähendab inflatsioonilist survet ja suurendab tööpuudust.
    • Eesti fiskaalpoliitika eesmärk on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks.
  • 17. Majanduspoliitika rakendamine
    • Majandusprotsessid on omavahel tihedalt seotud ja ühe abinõu rakendamine võib kahjustada teist.
    • Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab on tegemist majanduslangusega. Sel juhul võib riik suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi ja tuua majandus kriisit välja.
    • Teine võimalus on suurendada raha pakkumist- raha hulk majanduses kasvab ja raha hind e. intress langeb. Võimalik odavamalt laenata ja investeerida. Samas võib üle kanduda hindade tõusuks.
  • 18. Majanduspoliitika rakendamine
    • Majanduse ülekuumenemine: põhjuseks liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. See põhjustab inimestes ebakindlust, raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse säästmist. Sellisel juhul on majanduspoliitika ülesandeks piirata tarbimist.
    • Tarbimise piiramiseks võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi või raha pakkumist.
    • Teine alternatiiv on soodustada hoiustamist.
    • Eesti majanduse areng sõltub maailmamajanduse arendust.
  • 19. Tööturg ja hõivepoliitika
    • Tööturgu iseloomustavad põhinäitajad:
    • Tööealise rahvastiku hulka loetakse 15-74.a inimesed
    • Majanduslikult aktiivne rahvastik e. tööjõud moodustub neist, kes soovivad ja on võimelised töötama (töötajad ja ka töötud).
    • Majanduslikult passiivne e. mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need kes ei soovi või ei ole võimelised töötama (koduperenaised, tudengid, õppurid, haiguse või puude tõttu töövõimetud).
  • 20. Tööturgu iseloomustavad põhinäitjaad
    • Töötajad e. hõivatud- palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised ka. talunikud, perefirmas töötajad, sõjaväelased, haiguslehel olevad inimesed.
    • Töötud- inimesed kes tahavad ja on võimelised töötatama, kuid ei leia tööd.
    • Heitunud- inimesed kes on pikaajalise tööotsimise tulemusena kaotanud lootuse tööd leida ja on loobunud tööotsimisest.
    • Töötus e. tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus.
  • 21. Mis tööpuudust põhjustab?
    • Täistööhõive so. olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad – on majanduspoliitika peamine eesmärk.
    • Tööpuudus on seotud inimese oskuse ja haridusega.
    • Struktuurne tööpuudus on olukord kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandja nõudmistele ja vajadustele.
    • Struktuurse tööpuuduse leevendamisel märgib suurt rolli riigi hariduspoliitika ( tulevikuerialad, ümber- ja täiendõpe).
  • 22. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkonnale.
    • Tööpuudus tekitab majanduslikku kahju sest ressursid jäävad rakendamata.
    • Sotsiaalne kahju on arvamatu.
    • Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, ta võib kaotada senised oskused ja teadmised, raskem tööd uuesti leida, laastab psüühikat, purunevad perekonnad, suureneb kodutute hulk, tekib soodne pinnas kuritegevuse arenguks.
    • Kasvavad riigi kulutused (abiraha maksmine, käibemaksu ja aktsiisi saama jäämine).
  • 23. Mis on hõivepoliitika?
    • Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet.
    • Passiivse tööturupoliitika korral riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega (abiraha).
    • Töötu abiraha on rahaline toetus mis peaks osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse.
    • Aktiivne tööpoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, loob uusi töökohti, pakub ümberõpet.
  • 24. Euroopa Liidu hõivepoliitika
    • EL hõivepoliitikal on neli sammast:
    • Uus ettevõtluskultuur: eesmärk soodustada ettevõtlikkust, toetada inimeste püüdlusi ettevõtte rajamisel. Riikidele on tehtud ülesandeks vähendada bürokraatiat väikeettevõtluse suhtes.
    • Töölerakendamise uus kultuur: keskendub pikaajalise struktuursele tööpuudusele ja noorte tööpuudusele.
    • Uute tingimustega kohanemise uus kultuur: eesmärk tööandjate ja -võtjate kohanemine tehnoloogilise arengu ja muutuva turusituatsiooniga.
  • 25. Euroopa Liidu hõivepoliitika
    • 4) Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur: eesmärk vähendada soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele. Naistele tuleb tagada head võimalused tööle naasmiseks pärast lapsehoolduspuhkust ja korralda koolitusi, et kohaneda teisenenud tingimustega.
  • 26. Sotsiaalpoliitika
    • Eesmärgiks tagada sotsiaalne turvalisus.
    • Kasutatakse meetmeid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase, kindlustushüvitis, abiraha, toetus).
    • Rohekm kulutavad sotsiaalpoliitikale sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem liberaalse mudeliga riigid.
  • 27. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad
    • Kindlustamise tuumikidee seisneb hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressurside kogumisse.
    • Hüvitist makstakse ainult sellele, kes on teinud sissemakseid.
    • Sotsiaalkindlustuse sissemaksed ja väljamaksed on seotud: mida rohekm on tehtud sissemakseid, seda suurem on hüvitis.
    • Tervisekindlustuses on solidaarsuspõhimõte: kõik maksavad kindla % palgast kuid teenuseid pakutakse võrdselt.
  • 28. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad.
    • Pensionisüsteemi ülesehitamisel kombineeritakse finantsskeeme, eesmärk hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega.
    • Täiendavalt on kogumispensioni süsteem kus töötaja maksab sihtotstarbelist maksu mis kogutakse tema pensionifondi ja makstakse välja kui ta jõuab pensioniikka.
    • Endiselt kehtib solidaarne riiklik pension.
    • Enamikus Euroopas kehtib ka rahvapensioni printsiip.(va. Saksamaal) st. vanuril on õigus pensionile olenemata tööstaažist ja eelnenud palgast.
  • 29. Sotsiaaltoetused ja -hoolekanne
    • Hüvitiste maksmise kriteeriume on kahte liiki:
    • Abi saavad need kes kuuluvad mingisse riskigruppi: puudega inimesed, orvud.
    • Taotleja peab tõestama oma abivajadust e. kehva majanduslikku seisu.
    • Pakutakse hoolekandeteenuseid: hooldekodud, lastekodud, öömajad, päevakeskused, koduvisiidid puuetega inimestele, SOS- lastekülad.
  • 30. Hariduspoliitika
    • Õnnestunud hariduspoliitka vähendab oluliselt riigi sotsiaalkulutuste koormat.
    • Sotsiaal- ja hariduspoliitikat lähendab teineteisele ka sotsiaalse võrdsuse ja sidususe temaatika.
    • Juurdepääs haridusele
    • Haridustasemed :
    • Põhiharidus.
    • Keskharidus (gümnaasium, kutseharidus).
    • Ülikooliharidus.
  • 31. Juurdepääs haridusele
    • Kohustuslik haridus peab olema tasuta, õppemaks ei piira juurdepääsu I ja II taseme haridusele.
    • Kõrghariduse juurdepääs on tihti tasuline, et vähendada survet ülikooliharidusele ja suunata õpilasi ka kutseharidusse.
    • Erimure on koolist väljalangevus ja kohustusliku hariduse mittesaavutamine.
    • Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse vaid ka selle edukas lõpetamine.
  • 32. Hariduspoliitika põhiprobleemid
    • Probleem hariduse kvaliteediga: hinnatakse riigieksamite ja tasemetöödega.
    • Kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul: vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.
    • Elukestva õppe juurutamine: norm on, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab oma kutseoskusi.
    • Koolide juhtimise probleemid: vaevaliselt kulgevad reformid.
  • 33. Välismajanduspoliitika
    • Jaotatakse kaheks suureks valdkonnaks:
    • Väliskaubandus
    • Rahvusvaheline finantskeskkond
  • 34. Väliskaubandustegevuse vormid
    • Väliskaubandus jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks.
    • Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale
    • Import on välismaiste ostmine-müümine kodumaal
    • Väliskaubanduse tulemusena on riigil võimalik spetsialiseeruda sellisele tootmisele, mis kasutab kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid.
    • Kaubad mille tootmiseks pole ressursse või on ebaefektiivne, võib mujalt sisse osta.
  • 35. Väliskaubandustegevuse piirangud
    • Rakendatakse meetmeid: tollimaksud ja kvoodid.
    • Riik üritab soodustada kodumaiste kaupade tarbimist.
    • Tollimaks on maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt.
    • Kvoot on väliskaubanduse mahuline piirang.
    • Riigid kehtestavad tootmisstandardeid, tehnilisi nõudeid või tervishoiustandardeid, et piirata väliskaubandust.
  • 36. Miks piiratakse väliskaubandust?
    • Tollimaks on riigi peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, sest seda on lihtne koguda.
    • Tärkava tööstusharu argumenti kasutatakse kodumaise areneva tööstusharu kaitsmiseks välismaise konkurendi eest.
    • Tollimaksu tõttu kahjustatakse tihti kodumaist tarbijat sest importtooted kallinevad ka koduturul.
  • 37. Maailma Kaubandusorganisatsioon
    • Lühend WTO (World Trade Organisation)
    • 140 liiget sh. Eesti
    • Eesmärk saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord.
    • Tollimakse on alandatud
    • Tööstustoodete eksporditoetused on praktiliselt kaotatud
  • 38. Rahvusvahelised finantsturud
    • Kapitalivood ületavad kaubandusvoogusid mitmekordselt.
    • Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel.
    • Börsi eesmärk on raha vajajad ja pakkujad kokku viia
    • Finantsturud jagunevad raha- ja väärtpaberiturgudeks
    • Väärtpaberid moodustavad võlakirjad ja aktsiad
    • Võlakirja abil laenab ettevõte raha ja võtab kohustuse see intressidega tagasi maksta
    • Aktsia ostmisel omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel.
  • 39. Rahvusvahelised finantsturud
    • Väga tähtis roll on Rahvusvahelisel Valuutafondil IMF (International Monetary Fund)
    • IMF-i peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda.
  • 40. Euroopa Liidu ühtne majandusruum
    • EL-i majanduspoliitika alustalaks ja põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine.
    • Esimesed sammud tehti 1958.a Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) loomisega
    • 1960.a lõpuks saavutati tolliliit
    • 1980.a alustas Euroopa Komisjon meetmete väljatöötamist, et tagada ühisturu loomine.
    • 1985.a avaldas komisjon Valge Raamatu siseturu loomise kohta ja tegevusprogrammi sinna jõudmiseks
  • 41. Neli vabadust ühtse turu keskmes
    • Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamist EL-i liikmesriikide piires.
    • Vaid nende nelja kriteeriumi täitmisel on võimalik saavutada ressursside efektiivne paigutamine.
  • 42. Ühine raha ning Euroopa majanus- ja rahaliit
    • Majandusruumi tugevdamiseks on loodud ühine rahanduspoliitika ja ühine raha- euro
    • Ühine raha parandab konkurentsivõimet, tagab soodsa investeerimiskliima ja tugevdab eeldusi pikaajaliseks majanduskasvu jätkumiseks.
    • Ühine raha säästab valuutavahetuskuludest ja ettevõtted ei pea riskima valuutariskidega
    • Hinnad muutuvad võrreldavamaks ja kasvab ettevõtetevaheline konkurents
    • Rahapoliitika üle otsustab Euroopa Keskpank (EKP)