Your SlideShare is downloading. ×
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Majandus ja poliitika

2,773

Published on

0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
2,773
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
32
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Majandus ja poliitika Kelly Raud
  • 2. Riigi majandusressursid
    • Riigieelarves pole kunagi nii palju raha, et kõik, kellele toetus on määratud, jääksid rahule selle summaga.
    • Kõikidel riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas ja kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.
  • 3. Tootmistegurid
    • Tootmistegurid:
    • Maa (looduslikud ressursid - maa, mets, maavara, kliima)
    • Inimkapital ehk tööjõud (rahvaarv, haridustase, kogemused)
    • Kapital (masinad, seadmed, tehased)
    • Ettevõtlikkus (inimese valmisolek riskida uute tootmisviiside kasutusele võtmist ja uute toodete arendamist)
  • 4. Alternatiivkulu, ressursside efektiivne kasutamine
    • Tarbimise v tootmise alternatiivkulu – valides ühe toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest.
    • Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu.
    • Ressursside kasutamise efektiivsus – hinnatakse ühe toote kohta tehtava kulu põhjal v vastupidi.
    • Ressursside optimaalne paigutamine – olukord, kus ressursse pole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veel odavamalt.
  • 5. Ressursside efektiivne kasutamine
    • Vabaturumajanduse tingimustes määravad tarbimise ja tootmise omavaheline kohandumine, mida toota ja kuhu on otstarbekas ressurss paigutada.
    • Tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi.
    • Tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt.
  • 6. Kuidas mõõta riigis loodud väärtust?
    • SKP - Sisemajanduse koguprodukt annab infot riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta.
    • SKP kirjeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jooksul toodetud kaupade ja –teenuste maksumust.
    • Vahetarbimine – kaubad v teenused, mida kasutatakse teiste toodete v teenuste tootmiseks.
    • Lõpptarbimine – tarbija kasutab ainult oma vajaduste rahuldamiseks.
  • 7. Millest sisemajanduse koguprodukt koosneb?
    • Eratarbimine – 56%, tarbekaubad, rahuldavad igapäevaseid vajadusi.
    • Investeeringud – 28%, kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jne.
    • Valitsuse lõpptarbimine – 20%, kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne.
    • Puhaseksport = eksport – import.
  • 8. Inflatsioon, millega inflatsiooni mõõta?
    • Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil.
    • Deflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.
    • Hinnataseme stabiilsus – inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord.
    • Inflatsioonimäär – keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes, inflatsiooni mõõtühik.
  • 9. Millega inflatsiooni mõõta?
    • Hinnaindeksite abil mõõdetakse hinnataseme muutumist.
    • THI – Tarbijahinnaindeks – iseloomustab tarbijakaupade ja tasuliste teenuste hindade muutumist (enim kasutatud).
    • TTHI – tööstustoodangu tootjahinnaindeks – iseloomust. Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.
    • EXHI – ekspordihinnaindeks – iseloomust. Eestist väljaveetavate kaupade hindade arengut.
  • 10. Inflatsiooni mõju tarbijatele
    • Inimene, kellel on laen, maksab inflatsiooni võrra vähem raha tagasi.
    • Inimene, kellel on suured säästud, kaotab, sest ta hoiused kaotavad inflatsiooni võrra säästudest.
    • Peamine negatiivne mõju – raha väärtuse e ostujõu langus.
    • Raha kaotab oma väärtust iga aasta. Suur hulk raha tuleks viia panka, kus makstakse intressi, et raha reaalselt ei väheneks.
  • 11. Hinnatõusu põhjused, majanduspoliitika üldised eesmärgid
    • Inflatsiooni võib põhjustada olu´kord, kus nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. See tekib siis, kui pangad annavad kergelt laenu.
    • Inflatsiooni põhjustab ka tootmiskulude kasv.
    • Majanduspoliitika 4 peamist eesmärki:
    • kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega,
    • hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga,
    • kõrge ja püsiv majanduskasv,
    • õiglane sissetulekute jaotus.
  • 12. Rahapoliitika
    • Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega e madala inflatsiooni hoidmisega, keskkpanga ülesanne.
    • Keskpank reguleerib käibeloleva raha hulka ja raha hinda e intresse.
    • Rahapoliitika teine eesmärk on soodustada riigi majanduse kasvu.
    • Esikohal hindade stabiilsus, seejärel majanduse arendamine.
  • 13. Eesti rahapoliitika
    • Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil, mida iseloomustab kolm tunnust:
    • Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga 1€ = 15,64664 EK
    • Kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega.
    • Valuuta on täielikult konventeeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks.
    • Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud.
  • 14. Fiskaalpoliitika
    • Fiskaalpoliitika abil püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.
    • Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud.
    • Maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist.
    • Tarbimise kasv elavdab majanduse arengut.
    • Maksude tõstmine piirab tarbimist, seetõttu pidurdab majanduse arengutempot.
  • 15. Maksud riigi majanduses
    • Maksude osatähtsust riigi majanduses näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse.
    • Käibemaks on tarbimiselt võetud maks- mõjutab rohekm vaeseid.
    • Kapitalimaks- on maks kinnisvaralt või intressidelt- mõjutab rohekm rikkaid.
    • Aktsiisimaks- nt. Tubaka- või alkoholiaktsiis mõjutab kahjulike toodete tarbimist (tõstab hinda), negatiivse poolena soodustab varimajandust (salaviin ja -tubakas).
  • 16. Riigieelarvelised kulutused
    • Riigi kulutuste suurendamine ergutab majandust ja toob kaasa tootmismahu suurenemise.
    • Pakkumise kasv suurendab nõudlust tööjõu järele ja vähendab tööpuudust.
    • Avaldab survet hinnatõusule kuna ostujõud kasvab.
    • Kulutuste vähendamine piirab nõudlust, vähendab inflatsioonilist survet ja suurendab tööpuudust.
    • Eesti fiskaalpoliitika eesmärk on soodsate tingimuste loomine ettevõtlus- ja investeerimiskliima arenguks.
  • 17. Majanduspoliitika rakendamine
    • Majandusprotsessid on omavahel tihedalt seotud ja ühe abinõu rakendamine võib kahjustada teist.
    • Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab on tegemist majanduslangusega. Sel juhul võib riik suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi ja tuua majandus kriisit välja.
    • Teine võimalus on suurendada raha pakkumist- raha hulk majanduses kasvab ja raha hind e. intress langeb. Võimalik odavamalt laenata ja investeerida. Samas võib üle kanduda hindade tõusuks.
  • 18. Majanduspoliitika rakendamine
    • Majanduse ülekuumenemine: põhjuseks liigne nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. See põhjustab inimestes ebakindlust, raha püütakse kiiremini kulutada, välditakse säästmist. Sellisel juhul on majanduspoliitika ülesandeks piirata tarbimist.
    • Tarbimise piiramiseks võib tõsta maksumäärasid, vähendada riiklike kulutusi või raha pakkumist.
    • Teine alternatiiv on soodustada hoiustamist.
    • Eesti majanduse areng sõltub maailmamajanduse arendust.
  • 19. Tööturg ja hõivepoliitika
    • Tööturgu iseloomustavad põhinäitajad:
    • Tööealise rahvastiku hulka loetakse 15-74.a inimesed
    • Majanduslikult aktiivne rahvastik e. tööjõud moodustub neist, kes soovivad ja on võimelised töötama (töötajad ja ka töötud).
    • Majanduslikult passiivne e. mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need kes ei soovi või ei ole võimelised töötama (koduperenaised, tudengid, õppurid, haiguse või puude tõttu töövõimetud).
  • 20. Tööturgu iseloomustavad põhinäitjaad
    • Töötajad e. hõivatud- palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised ka. talunikud, perefirmas töötajad, sõjaväelased, haiguslehel olevad inimesed.
    • Töötud- inimesed kes tahavad ja on võimelised töötatama, kuid ei leia tööd.
    • Heitunud- inimesed kes on pikaajalise tööotsimise tulemusena kaotanud lootuse tööd leida ja on loobunud tööotsimisest.
    • Töötus e. tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus.
  • 21. Mis tööpuudust põhjustab?
    • Täistööhõive so. olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad – on majanduspoliitika peamine eesmärk.
    • Tööpuudus on seotud inimese oskuse ja haridusega.
    • Struktuurne tööpuudus on olukord kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandja nõudmistele ja vajadustele.
    • Struktuurse tööpuuduse leevendamisel märgib suurt rolli riigi hariduspoliitika ( tulevikuerialad, ümber- ja täiendõpe).
  • 22. Tööpuuduse mõju riigile ja leibkonnale.
    • Tööpuudus tekitab majanduslikku kahju sest ressursid jäävad rakendamata.
    • Sotsiaalne kahju on arvamatu.
    • Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, ta võib kaotada senised oskused ja teadmised, raskem tööd uuesti leida, laastab psüühikat, purunevad perekonnad, suureneb kodutute hulk, tekib soodne pinnas kuritegevuse arenguks.
    • Kasvavad riigi kulutused (abiraha maksmine, käibemaksu ja aktsiisi saama jäämine).
  • 23. Mis on hõivepoliitika?
    • Hõivepoliitika on valitsuse püüe vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet.
    • Passiivse tööturupoliitika korral riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega (abiraha).
    • Töötu abiraha on rahaline toetus mis peaks osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse.
    • Aktiivne tööpoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, loob uusi töökohti, pakub ümberõpet.
  • 24. Euroopa Liidu hõivepoliitika
    • EL hõivepoliitikal on neli sammast:
    • Uus ettevõtluskultuur: eesmärk soodustada ettevõtlikkust, toetada inimeste püüdlusi ettevõtte rajamisel. Riikidele on tehtud ülesandeks vähendada bürokraatiat väikeettevõtluse suhtes.
    • Töölerakendamise uus kultuur: keskendub pikaajalise struktuursele tööpuudusele ja noorte tööpuudusele.
    • Uute tingimustega kohanemise uus kultuur: eesmärk tööandjate ja -võtjate kohanemine tehnoloogilise arengu ja muutuva turusituatsiooniga.
  • 25. Euroopa Liidu hõivepoliitika
    • 4) Võrdsete võimaluste loomise uus kultuur: eesmärk vähendada soolist diskrimineerimist tööturul, ergutades uute töökohtade loomist eeskätt naistele ja emadele. Naistele tuleb tagada head võimalused tööle naasmiseks pärast lapsehoolduspuhkust ja korralda koolitusi, et kohaneda teisenenud tingimustega.
  • 26. Sotsiaalpoliitika
    • Eesmärgiks tagada sotsiaalne turvalisus.
    • Kasutatakse meetmeid (arstiabi, haridus, munitsipaaleluase, kindlustushüvitis, abiraha, toetus).
    • Rohekm kulutavad sotsiaalpoliitikale sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid, vähem liberaalse mudeliga riigid.
  • 27. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad
    • Kindlustamise tuumikidee seisneb hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressurside kogumisse.
    • Hüvitist makstakse ainult sellele, kes on teinud sissemakseid.
    • Sotsiaalkindlustuse sissemaksed ja väljamaksed on seotud: mida rohekm on tehtud sissemakseid, seda suurem on hüvitis.
    • Tervisekindlustuses on solidaarsuspõhimõte: kõik maksavad kindla % palgast kuid teenuseid pakutakse võrdselt.
  • 28. Sotsiaalkindlustuse printsiibid ja rakendusalad.
    • Pensionisüsteemi ülesehitamisel kombineeritakse finantsskeeme, eesmärk hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega.
    • Täiendavalt on kogumispensioni süsteem kus töötaja maksab sihtotstarbelist maksu mis kogutakse tema pensionifondi ja makstakse välja kui ta jõuab pensioniikka.
    • Endiselt kehtib solidaarne riiklik pension.
    • Enamikus Euroopas kehtib ka rahvapensioni printsiip.(va. Saksamaal) st. vanuril on õigus pensionile olenemata tööstaažist ja eelnenud palgast.
  • 29. Sotsiaaltoetused ja -hoolekanne
    • Hüvitiste maksmise kriteeriume on kahte liiki:
    • Abi saavad need kes kuuluvad mingisse riskigruppi: puudega inimesed, orvud.
    • Taotleja peab tõestama oma abivajadust e. kehva majanduslikku seisu.
    • Pakutakse hoolekandeteenuseid: hooldekodud, lastekodud, öömajad, päevakeskused, koduvisiidid puuetega inimestele, SOS- lastekülad.
  • 30. Hariduspoliitika
    • Õnnestunud hariduspoliitka vähendab oluliselt riigi sotsiaalkulutuste koormat.
    • Sotsiaal- ja hariduspoliitikat lähendab teineteisele ka sotsiaalse võrdsuse ja sidususe temaatika.
    • Juurdepääs haridusele
    • Haridustasemed :
    • Põhiharidus.
    • Keskharidus (gümnaasium, kutseharidus).
    • Ülikooliharidus.
  • 31. Juurdepääs haridusele
    • Kohustuslik haridus peab olema tasuta, õppemaks ei piira juurdepääsu I ja II taseme haridusele.
    • Kõrghariduse juurdepääs on tihti tasuline, et vähendada survet ülikooliharidusele ja suunata õpilasi ka kutseharidusse.
    • Erimure on koolist väljalangevus ja kohustusliku hariduse mittesaavutamine.
    • Hariduspoliitikas on oluline mitte ainult sisseastumine haridusasutusse vaid ka selle edukas lõpetamine.
  • 32. Hariduspoliitika põhiprobleemid
    • Probleem hariduse kvaliteediga: hinnatakse riigieksamite ja tasemetöödega.
    • Kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul: vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste aladel õppijate osakaalu.
    • Elukestva õppe juurutamine: norm on, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab oma kutseoskusi.
    • Koolide juhtimise probleemid: vaevaliselt kulgevad reformid.
  • 33. Välismajanduspoliitika
    • Jaotatakse kaheks suureks valdkonnaks:
    • Väliskaubandus
    • Rahvusvaheline finantskeskkond
  • 34. Väliskaubandustegevuse vormid
    • Väliskaubandus jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks.
    • Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale
    • Import on välismaiste ostmine-müümine kodumaal
    • Väliskaubanduse tulemusena on riigil võimalik spetsialiseeruda sellisele tootmisele, mis kasutab kõige paremini ära riigi käsutuses olevad ressursid.
    • Kaubad mille tootmiseks pole ressursse või on ebaefektiivne, võib mujalt sisse osta.
  • 35. Väliskaubandustegevuse piirangud
    • Rakendatakse meetmeid: tollimaksud ja kvoodid.
    • Riik üritab soodustada kodumaiste kaupade tarbimist.
    • Tollimaks on maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt.
    • Kvoot on väliskaubanduse mahuline piirang.
    • Riigid kehtestavad tootmisstandardeid, tehnilisi nõudeid või tervishoiustandardeid, et piirata väliskaubandust.
  • 36. Miks piiratakse väliskaubandust?
    • Tollimaks on riigi peamisi tuluallikaid paljudes arengumaades, sest seda on lihtne koguda.
    • Tärkava tööstusharu argumenti kasutatakse kodumaise areneva tööstusharu kaitsmiseks välismaise konkurendi eest.
    • Tollimaksu tõttu kahjustatakse tihti kodumaist tarbijat sest importtooted kallinevad ka koduturul.
  • 37. Maailma Kaubandusorganisatsioon
    • Lühend WTO (World Trade Organisation)
    • 140 liiget sh. Eesti
    • Eesmärk saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord.
    • Tollimakse on alandatud
    • Tööstustoodete eksporditoetused on praktiliselt kaotatud
  • 38. Rahvusvahelised finantsturud
    • Kapitalivood ületavad kaubandusvoogusid mitmekordselt.
    • Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel- börsidel.
    • Börsi eesmärk on raha vajajad ja pakkujad kokku viia
    • Finantsturud jagunevad raha- ja väärtpaberiturgudeks
    • Väärtpaberid moodustavad võlakirjad ja aktsiad
    • Võlakirja abil laenab ettevõte raha ja võtab kohustuse see intressidega tagasi maksta
    • Aktsia ostmisel omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel.
  • 39. Rahvusvahelised finantsturud
    • Väga tähtis roll on Rahvusvahelisel Valuutafondil IMF (International Monetary Fund)
    • IMF-i peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda.
  • 40. Euroopa Liidu ühtne majandusruum
    • EL-i majanduspoliitika alustalaks ja põhieesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine.
    • Esimesed sammud tehti 1958.a Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) loomisega
    • 1960.a lõpuks saavutati tolliliit
    • 1980.a alustas Euroopa Komisjon meetmete väljatöötamist, et tagada ühisturu loomine.
    • 1985.a avaldas komisjon Valge Raamatu siseturu loomise kohta ja tegevusprogrammi sinna jõudmiseks
  • 41. Neli vabadust ühtse turu keskmes
    • Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine tähendab kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumise tagamist EL-i liikmesriikide piires.
    • Vaid nende nelja kriteeriumi täitmisel on võimalik saavutada ressursside efektiivne paigutamine.
  • 42. Ühine raha ning Euroopa majanus- ja rahaliit
    • Majandusruumi tugevdamiseks on loodud ühine rahanduspoliitika ja ühine raha- euro
    • Ühine raha parandab konkurentsivõimet, tagab soodsa investeerimiskliima ja tugevdab eeldusi pikaajaliseks majanduskasvu jätkumiseks.
    • Ühine raha säästab valuutavahetuskuludest ja ettevõtted ei pea riskima valuutariskidega
    • Hinnad muutuvad võrreldavamaks ja kasvab ettevõtetevaheline konkurents
    • Rahapoliitika üle otsustab Euroopa Keskpank (EKP)

×