• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses
 

Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses

on

  • 1,994 views

09.aprill 2009 - "Muutu või ise"

09.aprill 2009 - "Muutu või ise"

Statistics

Views

Total Views
1,994
Views on SlideShare
1,965
Embed Views
29

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

2 Embeds 29

http://www.hariduskeskus.ee 28
http://www.neti.ee 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses Toomas Kuuda - Mida tähendavad muudatused majanduses Presentation Transcript

    • Mida tähendavad muudatused majanduses?
    • Toomas Kuuda
    • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
    • 09.04.2008
  • Mida teame majandusest?
    • Viimasel ajal on õhk meedias majandusest juba paks
    • Enamus infot meenutab rindeteateid
    • Räägitakse:
      • Sisemajanduse kogutoodang
      • Inflatsioon e tarbijahinnaindeks
      • Eksport
      • Riigi (ja kohaliku) eelarve puudujääk
      • Eurole üleminek
      • Majanduse restruktureerimine
      • jne
    • Tavainimene hakkab mõju tunnetama alles siis, kui vähenevad sissetulekud või ähvardab töökoha kaotus
    • MAAILMAMAJANDUS
    • Energiakandjate hinnad
    • Maailmapoliitika
    • Rahapoliitika
    • Turgude jaotus
    • EESTI MAJANDUS
    • Seadusandlus
    • Infrastruktuurid
    • Eelarvepoliitika
    • Välispoliitika
    • Haridus- ja sotsiaalpoliitika
    • KOHALIK ETTEVÕTLUSKESKKOND
    • Tööjõud
    • Maa ja planeeringud
    • Infrastruktuurid
    • Tugisüsteemid
    Et asjadest paremini aru saada
  • Maailmamajandus
    • Kriisi põhjustas liigne ahnus
    • -Barack Obama-
    • Pangad ja rahaturud kasvatasid raha nn püramiidskeemi põhimõttel, lõpuks kadus laenudel, aktsiatel ja “finantstoodetel” kate ja usaldus ja kogu süsteem vajus kokku (alates Lehmann Brothers’ist)
    • Tururegulatsioonid olid selgelt ebapiisavad, kas sellega lõpp liberalismile ja Milton Friedmani teooriale? (näit nn maksuvabad piirkonnad)
    • Toimub turgude aktiivne ümberjaotumine
  •  
  • KASVAVAD: tärkavad majandused Allikas: PWC The World in 2050, 2008 (US = 100) E7 = Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Mehhiko, Indoneesia, Türgi; G7 = USA, Jaapan, Saksamaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Prantsusmaa, Kanada 1
  • Muudatuste ulatus seni veel teadmata
    • Kas riigid suudavad rahandussüsteemi päästa? ( G-20 kohtumisel otsustati toetada maailmamajandust 1,1 triljoni dollariga)
    • Sisuliselt trükitakse raha juurde
    • Kuid kas see on piisav või ootab maailmamajandust ees senisest veel suurem riigistamine (näit Hiina, Venemaa) ja põhjalikud muutused rahandussüsteemis?
    • Kuhu suunduvad investeeringud – kas Aasia, Euroopa, Põhja-Ameerika?
    • Milline on maailmamajanduse uus struktuur ja jõujooned ning milline on Eesti koht selles?
  • Eesti sisemajanduse koguprodukti muutus (võrreldes eelmise aastaga,%)
  • Kasvu senisesed mootorid läbi
    • Sisetarbimise põhine kasv on lõppenud
    • Kuni 2007. aastani valitsesid rahvusvahelises majanduskeskkonnas ülisoodsad olud , mis lõid võimaluse kasvatada riigisisest tarbimist
    • Viimaste aastate majanduskasvu soodustanud põhitegurid:
    • • Eesti liitumine Euroopa Liiduga (EL)
    • • Odava välismaise laenuraha pakkumine koos kaupade ja teenuste suureneva nõudlusega
    • • Kiirest majanduskasvust, eeskätt aga ülitempokast ja riigieelarve tulusid tähelepanuväärselt suurendanud sisenõudluse kasvust sai innustust valitsussektor, mille kuludekasv võimendas sisetarbimist veelgi
    • • Maailmamajanduses ja Eesti ekspordi põhiturgudel Euroopas olid väga head ajad
  • Tagajärjed majandusarengule
    • Eesti majanduse fundamentaalsed probleemid, mis jäid kiire kasvu aastail varju, paisudes samal ajal suuremaks:
    • 1. Eesti ettevõtete kulueelised on oluliselt nõrgenenud
    • 2. Tootlikkust ei ole suudetud kasvatada tööjõukuludega samas mahus
    • 3. Siseturul tegutsemine oli ekspordiga võrreldes märgatavalt kasumlikum
    • 4. Eesti eksport on valdavalt madala lisandväärtusega, mis ei võimalda eksporditulu eriti kasvatada . Enamalt tuginenud odava tööjõuga tööstusele ja siseturule suunatud teenustele.
    • 5. Ettevõtete võimalused oma tootlikkuse ja lisandväärtuse maailmatasemele viimiseks on piiratud
  • Kasv on olnud ühekülgne KUST TULI KASUMI KASV? Tegevuskasumi kasv Eesti ettevõtluses 2006 aastal (majandusharuti, võrreldes eelmise aastaga, miljardit EEK)
  • Jaemüügi muutus E L -25 riikides- märts 200 7 ( võrreldavates hindades %, 2000=100)
  • Eestis eraisikutele antud laenude jäägid 2002-2006 (milj. EEK) 1.01.2007 81135 Vara (korterid, maa) panditi ja tekitati kunstlik likviidsus 98746 31.08.2007
  • Investeeringud materiaalsesse põhivarasse ja selle jaotus 2002-2006 (miljardit krooni) Investeeringute põhikasv hoonete arvelt Mitte tootmiseks vaid tarbimiseks
  • Eesti SKP, äriühingute ja eraisikute laenukasv võrrelduna aastase kogupalkade ja ettevõtete puhaskasumi kasvuga 2000-2006 (aastane kasv milj.EEK, jooksvad hinnad)
  • Tallinna kahetoalise korteri ruutmeetrihind ja keskmine brutopalk Tallinnas 2000-2006
  • Eesti kaupade ekspordi kasv (% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes)
  • Palga ja tööviljakuse kasv Rahandusministeerium, 2007
  • Eesti majanduse konkurentsivõime probleemid keskmises ja pikas perspektiivis
    • Eestis võimenduvad maailmamajanduse probleemid viimastel aastatel toimunud majanduslike arengute tõttu nagu “laenuralli”, “kinnisvarabuum”, “heaolu”
    • Eesti majandusstruktuur ei meenuta kaasaegset teadmispõhist teenusmajandust, pigem on tegu odavale tööjõule üles ehitatud tööstuse ja teenuste pakkumisega.
    • Eestil ei ole võimalik ainult ettevõtete tehnoloogilist taset tõstes ja nn tehnilist tootlikkust suurendades jõuda tootlikkuse tasemelt järele arenenud tööstusriikidele.
  • Töötleva tööstuse tootlikkuse võrdlus (töötaja kohta lisandväärtust tuh. EUR aastas) Tootlikkus on 5-7 korda madalam vanast Euroopast, JÄRGIJÕUDMINE AEGLANE
  • Töötleva tööstuse poolt loodud lisandunud väärus ühe elaniku kohta Eestis võrrelduna Kagu Aasia riikide ja Soomega (USA dollarites, 1995 a püsihindades) UNIDO, 2007
  • 2
  • Valitsussektorilt innovatsioonialaseid toetusi saanud ettevõtete osakaal protsentides Euroopa Innovatsiooniuuringule CIS-4 vastanutest 2004 a. RIIGI INNOVATSIOONISÜSTEEM VAJAB ARENDAMIST
  • Tööjõukulud ja lisandväärtus ühe töötaja kohta puidutööstuses 2004. aastal tuh.EUR
  • Uus paradigma majandus- ja sotsiaalpoliitikas
    • Ressursi piiratuse (loodus-, tööjõu-, kapitaliturumahu) tõttu on Eestil rahvusvahelises tööjaotuses 2 ressurssi:
    • Geograafiline asend
    • INIMAJU
    • Alternatiiv on odava allhankijast ripatsi staatus
    • Eesti on ressursibaasi eripära tõttu mõistetud olema rahvusvahelises tööjaotuses teenindavat tüüpi, intellektuaalset tootmist arendavaks majanduseks,kus töötatakse peaga ning maksavad ideed ja oskused
    • AGA TEE SELLENI ON PIKK JA VAEVALINE
    • Geograafiline aspekt seondub intellektuaalsega hästi läbi transiidi, aga ka teadmismahuka tootmise
    • • Transiit seotud valdavalt Venemaaga, temaga suhete süsteemil suur mõju
    • • Eeldatavasti konkurentsivõimeline jätkuvalt, kuigi restruktureerub
    • • Hi-tech tootmine samuti tõeliselt globaalse ulatuvusega
    • • Eelduseks, nagu ka hi-tech tootmise puhul (EL siin kasulik) infrastruktuuri väljaehitamine ja kommunikatsiooni tipptase nii tehnilise infra kui osutatavate teenuste ja tööjõu oskuste kontekstis
    • Peamine aga: Eesti edu baseerub HARIDUSREFORMIL!!
    • ⇒ NB! TEED JA KOOLID ning HARIDUSE KVALITEET
    • ⇒ Rohkem on vaja insenere ja vähem filolooge
    Uus paradigma majandus- ja sotsiaalpoliitikas
  • Eesti ja Saksamaa töötleva tööstuse struktuuri võrdlus 2004 a. (vasak skaala – Saksamaa tootlikkuse tase tuh. EUR töötaja kohta, parem skaala – mitu korda on Eestis vastavas harus töötajate osakaal suurem Saksamaast) Oleme keskendunud odavatele harudele … ja “unustanud” kallid
  • Tootlikkuse (lisandväärtus töötaja kohta) alusel järjestatud Eesti tööstusharud ja nende osa koguhõives 2004 a.
  • Restruktureerimine on möödapääsmatu
    • Eesti majandus on kontsentreerunud majandusharudesse, milles pole tootlikkust võimalik oluliselt tõsta. Uue kasvu saavutamiseks tuleb esmalt ületada Eesti majanduse fundamentaalsed probleemid.
    • • Struktuurimuutused on aeganõudvad ja neid on keerukas ellu viia
    • Restruktureerimisest väljuvad võitjatena ja Eesti uue kasvu vedajatena ettevõtjatena:
      • • kes suudavad kohandada oma ärimudelit või tulla välja uutega
      • Jõuda laiematele turgudele või globaalsetesse väärtusahelatesse ning konkureerida seal innovatiivsete toodete ja teenustega, kasutades nende loomiseks parimat tehnoloogiat
      • • Ekspordipõhise majanduskasvuni jõudmiseks võib piisata vaid mõnedesse kõrge lisandväärtusega ja omavahel seotud majandusharudesse koondunud ettevõtete esilekerkimisest (Jaapan)
    • Eesti väljakutseks on selline teravik leida ja välja arendada. See eeldab riigi aktiivset ja sihipärast tegevust muudatusele kaasaaitamisel
    Restruktureerimine on möödapääsmatu
  • Koostöö hädavajalik
    • • Täna ei ole enam küsimus, kas seda teha – pigem kuidas?
    • Võimalikult kiiresti ja mõjusalt. Mõjusalt – see tähendab Üheskoos
    • Liberalismi ja “nähtamatu käe ideoloogia” on lahutanud erasektori ja riigi ühistegevuse majanduse arengul ja reguleerimisel. Põhjamaade edukuse näitel on ühine nägemus ja eesmärgistatud tegevus hädavajalikud.
    • Praeguses majanduskriisis peavad paremini vastu riigid, kus riiklik regulatsioon on tugevam (Singapur, Hiina, Valgevene)
    • • Eesti arengu võtmeküsimus on selles, millistel allikatel –
    • sektoritel, valdkondadel, niššidel või ärifunktsioonidel –
    • saab uus kasv põhineda.
    • • Kindlasti ei ole olemas imerohtu ega lihtsaid lahendusi
  • LOODUSLIK VALIK PÕHJATÄHT TÜHIKÄIK SEISEV VESI passiv riik aktiviseeriv riik (riik kui katalüsaator) madal kõrge Ettevõtete, inimeste muutumisvõime väliskeskkond väliskeskkond Eesti majanduse arengustsenaariumid (U.Varblane ja arengufond)
  • Asja otsustavad pikaajalised investeeringud, ajud ja kaasaegseim tehnoloogia
    • Võtmeküsimused riigi tervikarengus:
    • • Kuidas hoiduda perifeeriasse langemisest?
    • • Uutel majandusarengu etappidel tähtsustuvad uued konkurentsivõimetegurid
    • • Näiteks üldmajanduslike tingimuste kõrval üha enam infrastruktuur (laias tähenduses)
    • • Kas meie eksport läheb kaubaks ka homme või ülehomme (kallineva majanduse tingimustes)?
    • • EURO vaevaline tulek – millal ja kuidas mõjub?
    • Kas investeeringud, mida teeb meie erasektor, on täna sellised, mis loovad potentsiaali ka (üle)homseks?
  • Muutuste ja võimaluste aeg
    • • Võtmetähtsusega on tööjõu kvaliteet ja tööjõuturu paindlikkus
    • • Edasiminek nõuab suuremat pingutust, eilsed eelised ja võtted homme ei toimi
    • • Olla edukas tähendab olla Euroopa tasemel
    • • Edu eelduseks on taas valmisolek ja võime muutuda ning vaadata väljapoole
  • Mis kiirendab arengut?
    • Tööturu tasakaalu tekkeks on vaja:
    • Adekvaatset ja kõikidele kättesaadavat kutse- ja karjäärinõustamist
    • Lahutada põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, vajadusel ka koolid
    • Lävendeid nii gümnaasiumisse kui ülikooli astumisel
    • Korrastada koolivõrk – põhikool võrdsuskooli põhimõttel (kodu lähedal), gümnaasiumite maakonna tasandil planeerimine ja tagatud kõrge kvaliteet
  • Mis kiirendab arengut?
    • Tööturu tasakaalu tekkeks on vaja:
    • Konsolideerida ülikoolid
    • Arendada koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel
    • Edendada ettevõtlusharidust – integreerida kõikidesse ainekavadesse + ettevõtlusõpe ja õpilasfirmad
  • 560 2415 8,5% 656,2 55 817 Kokku 11 68 13,5% 14,7 1989 Võrumaa 10 70 8,5% 25,4 2165 Viljandimaa 9 63 11,9% 14,7 1742 Valgamaa 61 296 7,0% 73,1 5114 Tartumaa 259 880 7,3% 280,6 20415 Tallinna ja Harjumaa 7 67 8,9% 14,7 1312 Saaremaa 9 139 7,9% 18,8 1477 Raplamaa 46 157 8,6% 42,7 3689 Pärnumaa 3 32 10,2% 12,0 1224 Põlvamaa 20 89 7,7% 29,8 2309 Lääne-Virumaa 7 43 8,6% 12,8 1096 Läänemaa 29 63 8,6% 17,9 1544 Järvamaa 12 54 8,3% 15,2 1256 Jõgevamaa 75 385 12,9% 78,5 10106 Ida-Virumaa 2 9 7,2% 5,3 379 Hiiumaa Neist eelmisest töökohast koondatud Kokku Nädala jooksul registreeritud uued töötud Registreeritud töötuse osakaal tööjõust (16-pensioniiga) * Tööjõud (tuhat) vanuses 16-pensioniiga Töötuid 03.04.2009 seisuga Tööturuameti piirkondlik osakond
  • Tööturuameti Pärnumaa osakonnas registreeritud töötud aprill 2008 – veebruar 2009 03.04.2009 on Tööturuameti Pärnumaa osakonnas registreeritud 3689 töötut, mis moodustab 8,6% tööealisest elanikkonnast 16a - pensioniiga
    • Koostöö
      • Kui naabril läheb hästi, siis läheb ka minul hästi 
      • Koostöökogemus puudulik
      • Õppida naabrite (Soome, Rootsi) kogemustest!
      • Regionaalse identiteedi tugevdamine
      • Kas Pärnumaal on võimalik luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi klastreid?
        • Pärnu ja Pärnumaa kui turismi ja puhkemajanduse klaster
        • Pärnumaa puiduklaster (loomisel)
    Mida saab Pärnus teha?
    • Tugisüsteemide koostöö
      • Pärnumaa oskusteabe koostöövõrgustik (TÜ, TTÜ, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Pärnu Maavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
      • Eesmärgid:
        • osapoolte ühistegevuse kaudu piirkonna tööhõive tõstmine teadmustöötajate arvu suurendamise kaudu
        • ettevõtete ekspordivõime parandamine
        • toote- ja tehnoloogiaarendusele kaasaaitamine
        • riigiabi ja EL toetuste parim rakendus Edela-Eesti ja teiste Eesti piirkondade arenguks
    Mida saab Pärnus teha?
    • Koostöö kohaliku omavalitsusega
      • Võiks parem olla (Soome, Rootsi jm kogemus)
      • Poliitika pole mitte midagi muud kui majanduses tekkinud lisandväärtuse osaline ümberjagamine maksusüsteemi kaudu
      • Poliitikutel on valik, kas nad osalevad selle väärtuse tekitamisel või ainult ümberjagamisel
      • Suhtumine ettevõtjatesse kui väärtuse loojasse, dialoog, mainekujundus, ühisturundus, tunnustamine jne
    Mida saab Pärnus teha?
  • Mida saab Pärnus teha?
    • Millistes sektorites, valdkondades, niššides või ärifunktsioonides saab uus kasv põhineda?
      • Kogu Eesti ja iga regiooni arengu võtmeküsimus
      • Pärnumaa “eelisarendatavad” sektorid 3+1
        • Hoolivussektor e isikuteeninus (hoolekanne, taastusravi, turism)
        • Metsandus ja puidutöötlemine (kogu väärtusahela ulatuses)
        • Ressursimajandus (turvas, tuuleenergia, rannikumajandus)
        • Metallitöötlemine ja masinaehitus
      • Õppekavad, spetsialistide olemasolu, T&A, koostööprojektid, ühisturundus, mainekujundus
  • Ettevõtjate ettepanekud
    • Säilitada majanduskeskkonna üldine stabiilsus, etteaimatavus, lihtsus
    • Jätta maksud samale tasemele
    • Teha ebamugavad hariduskorralduslikud otsused
    • Viia läbi haldusreform
    • Analüüsida põhjalikult ja mõõta mõjusid enne poliitilisi otsuseid!
  • Kokkuvõttes
    • Enne kui läheb paremaks, läheb veel halvemaks
    • Sügiseks võib prognoosida 100 000 töötut, ehk 20% töötuse määra
    • Kui hetkel on kriisi mõjud tunda ettevõtejatel ja erasektori töövõtjatel, siis see jõuab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ametnikeni ja töötajateni
    • Kui keegi väidab, et tekib uus tõus ja paranemine, siis tahaks teada, mille arvelt?
    • Tänan tähelepanu eest!
    • Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
    • Pärnu esindus
    • Ringi 35
    • Pärnu
    • [email_address]
    • + 372 44 30 989