PRAKTIKA 2011 Raina Oselin, Katariina Reissaar, Sander Mitendorf, Andre Remsel 10.RL
RAKVERE LINNA REOVEEPUHASTI
Reoveepuhasti <ul><li>Rakvere reoveepuhastusjaam puhastab kogu Rakvere linna reovett nii kodudest, tehastest kui ka tänava...
Reovee puhastamine <ul><li>Reovee puhastamisel on mitu etappi – mehhaaniline ja keemiline  puhastamine </li></ul><ul><li>M...
Reovee puhastamine <ul><li>Aktiivmuda on helbeline biomass, miskoosneb peamiselt bakteritest ja teistest mikroorganismides...
<ul><li>Veele on lisatud aktiivmuda </li></ul><ul><li>Vasakult poolt puhutakse õhku, et aktiivmudas olevad bakterid saaksi...
Reovesi enne ja pärast puhastamist
 
RAKVERE LINNA VEEPUHASTI
Veetöötlusjaam <ul><li>Veetöötlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid vahelduva eduga jõudis valmis alles 2001. aast...
Vesi <ul><li>Vesi pumbatakse 270 meetri sügavuselt </li></ul><ul><li>Pumbatava vee pH on ~ 7, ehk neutraalne </li></ul><ul...
Rauaioonidest rooste läinud plastikkettad veetöötlusjaamas, kasutusel olnud aasta aega
NEERUTI JÄRV
Neeruti järv <ul><li>Neeruti järv asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Neeruti külas, Pandivere kõrgustikul </li></ul><ul><l...
Tööülesanne <ul><li>Uurida erinevaid mullakihte ja nende omadusi </li></ul><ul><li>kaevata auk, et eristada erinevaid mull...
1. Kaevata auk, et eristada mullakihte ja võtta mullaproovid <ul><li>Augu asukohaks valisime puude vahel asetseva ebatasas...
 
Eristasime 5 mullakihti 1 2 3 4 5
Mullakihtide paksused <ul><li>Kaevatud augu sügavus 1 meeter </li></ul><ul><li>Esimese (huumuskiht) kihipaksus 10 cm </li>...
2. pH taseme mõõtmine  <ul><li>Kõikide kihtide mullaproovid panime katseklaasi, kus segasime mulla destilleeritud  veega n...
3. Niiskus ja mineraalained <ul><li>Kuivatasime mulda kaks korda, kuivatusahjus 105  ° C  juures 2 tundi ja muhvelahjus 4 ...
4. Mulla elusorganismid <ul><li>Muld oli väga liigivaene, kohtasime ainult paari sipelgat ja vihmaussi </li></ul><ul><li>L...
Päikese käes, künka peal Varjus,  künka peal Liiv Muld Liiv  Muld 42,5 ° C 38,6 ° C - 19,5 ° C Päikese käes, järve ääres V...
6. Mullakihtide hõõrdetegur Puit Paber Esimene kiht µ~ 0,353 µ~0,235 Teine kiht µ~0,235 µ~0,176 Kolmas kiht µ~0,176 µ~0,23...
100g Dünamomeeter
7.Lõimise määramine <ul><li>30 ml mullale lisasime 2 ml pesuvahendit ja 60 ml destilleeritud vett, segasime 2 minutit, las...
<ul><li>Destilleeritud vee lisamine 30 ml mullale ja 2 ml pesuvahendile </li></ul>
ARU KARJÄÄR
<ul><li>Aru karjäär on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks </li></ul><ul><li>Määrav on madal magneesiumi- ja kõrge kalt...
 
KUNDA TSEMENDITEHAS
Tsemenditehase ajalugu <ul><li>Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid plaanitakse ehitada viies </li></ul><ul><li>Esi...
Tänapäevane tsemenditehas <ul><li>Põhitooraine on lubjakivi(paekivi) </li></ul><ul><li>Lubjakivi kaevandatakse Lõuna-Aru k...
Tootmisprotsess <ul><li>Lõuna-Aru karjäärist tuuakse suurte blokkidena lubjakivi </li></ul><ul><li>Tsemenditehases algab p...
<ul><li>Tooraineveski    kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega   saadakse lubjakivilobri, mis sisaldab 30% vett, ...
<ul><li>Lõpp-produkt ehk tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel </li></ul><ul><li>Tarbijani jõu...
Tehasest <ul><li>Kõige suurem energiakulu on pöördahjudes klinkri põletamisel </li></ul><ul><li>Pöördeahju kütusteks on põ...
Füüsikalised protsessid tehases <ul><li>Pöörlemine kuulveskis kivimi peenestamise käigus </li></ul><ul><li>Kuumutamine põl...
 
Tehases valmiv toodang <ul><li>L ahtiselt turustatav tsement </li></ul><ul><li>Pakitult turustatav tsement </li></ul><ul><...
Tehase mõju keskkonnale <ul><li>Algaastatel ei olnud korstnates filtreid, tänu sellele paiskus õhku palju tsemendipuru </l...
 
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Praktika "Reoveepuhasti" 2011

1,267 views

Published on

Published in: Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,267
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
7
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • Rakvere linna reoveepuhasti asub Rakveres, lennuki tänaval.
  • Mudapressist pressitakse välja vees olev muld, mis hiljem leiaks kasutust hea väetisena.
  • Rakvere linna veetöötlusjaam asub rakveres ööbiku tänaval
  • 1149
  • 1190
  • 1167
  • 1315
  • Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
  • 1268
  • Praktika "Reoveepuhasti" 2011

    1. 1. PRAKTIKA 2011 Raina Oselin, Katariina Reissaar, Sander Mitendorf, Andre Remsel 10.RL
    2. 2. RAKVERE LINNA REOVEEPUHASTI
    3. 3. Reoveepuhasti <ul><li>Rakvere reoveepuhastusjaam puhastab kogu Rakvere linna reovett nii kodudest, tehastest kui ka tänavatelt </li></ul><ul><li>Rakvere reoveepuhastusjaamal tuleb ööpäevas keskmiselt 20000 m3vett puhastada </li></ul><ul><li>Suurimaks reoveeallikaks on Rakvere Lihakombinaat, millest tuleb reoveepuhastusjaama iga päev 1300-1400 m3 vett </li></ul><ul><li>Tänavatelt tuleva reoveega satub puhastusjaama ka liiva, mis tuleb veest kiiresti eraldada, et hoida vett puhastavad seadmed töökorras </li></ul>
    4. 4. Reovee puhastamine <ul><li>Reovee puhastamisel on mitu etappi – mehhaaniline ja keemiline puhastamine </li></ul><ul><li>Mehhaaniline puhastamine – raudsõred sõeluvad veest paksema mustuse välja -> lisatakse polümerlahust, mis seob mulla üheks massiks, mis settib põhja, kerge eraldada -> mullapress, kust pressitakse ühtse massina välja veest eraldatud muda </li></ul><ul><li>Keemiline puhastamine – aerotangis lisatakse vette aktiivmuda, mis lagundab vees oleva orgaanilise aine ja sööb ära ohtlikud ained, näiteks fosfori </li></ul>
    5. 5. Reovee puhastamine <ul><li>Aktiivmuda on helbeline biomass, miskoosneb peamiselt bakteritest ja teistest mikroorganismidest. Aktiivmuda suudab elada ainult kindlaks määratud keskkonnas, inimene peab aktiivmuda elule kaasa aitama vee õhutamisega . </li></ul><ul><li>Reovett tuleb õhustada, et aktiivmuda korralikult seguneks ja elada suudaks </li></ul><ul><li>Puhastatud vesi jõuab loodusesse tagasi </li></ul>
    6. 6. <ul><li>Veele on lisatud aktiivmuda </li></ul><ul><li>Vasakult poolt puhutakse õhku, et aktiivmudas olevad bakterid saaksid vajalikku hapnikku </li></ul><ul><li>Paremalt poolt on näha aktiivmuda segamist, mis on vajalik muda, toitainete ja hapniku ühtlaseks jagunemiseks </li></ul>
    7. 7. Reovesi enne ja pärast puhastamist
    8. 9. RAKVERE LINNA VEEPUHASTI
    9. 10. Veetöötlusjaam <ul><li>Veetöötlusjaama ehitus sai alguse 1994. aastal, kuid vahelduva eduga jõudis valmis alles 2001. aastal </li></ul><ul><li>Esmakordselt jõudis töödeldud vesi tarbijateni 19.aprillil 2001. aastal </li></ul><ul><li>Kogu jaama tööd juhib arvuti </li></ul><ul><li>Veetöötlusjaamast saab terve Rakvere linn puhast vett. Kogu veetrass, mida veetöötlusjaam teenindab, on umbes 150 kilomeetrit pikk </li></ul><ul><li>Kokku 5 pumplat, milles olevaid puurkaeve jälgitakse elektrooniliselt ja mis peamiselt töötavad öösiti, et kokku hoida elektrit </li></ul>
    10. 11. Vesi <ul><li>Vesi pumbatakse 270 meetri sügavuselt </li></ul><ul><li>Pumbatava vee pH on ~ 7, ehk neutraalne </li></ul><ul><li>Sõltuvalt aastaajast on maapinnale jõudva vee temperatuur 0-10 kraadi </li></ul><ul><li>Ööpäevas suudetakse ~ 6000 m3 vett, kuid linn kasutab igapäevaselt ~ 1500 m3 </li></ul><ul><li>Vesi puhastatakse rauaioonidest plastikketaste abil ja sedagi ei ole vees ohtlikes kogustes </li></ul><ul><li>Filtreeritud vesi suunatakse kahte 1000 m3 mahutisse </li></ul><ul><li>Veetöötlusjaam vees olevate bakterite tapmiseks kloori EI KASUTA </li></ul>
    11. 12. Rauaioonidest rooste läinud plastikkettad veetöötlusjaamas, kasutusel olnud aasta aega
    12. 13. NEERUTI JÄRV
    13. 14. Neeruti järv <ul><li>Neeruti järv asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Neeruti külas, Pandivere kõrgustikul </li></ul><ul><li>Järv kujult piklik-ovaalne </li></ul><ul><li>Kaldad on valdavalt soised ja põhi on järvel mudane </li></ul><ul><li>Taimestik on liigivaene – 9 liiki makrofüüte ehk palja silmaga nähtavaid taimi </li></ul><ul><li>Suurim pikkus 250 meetrit, suurim laius 150 meetrit, suurim sügavus 5,5 meetrit </li></ul><ul><li>Kõrgus merepinnast 94,1 meetrit </li></ul>
    14. 15. Tööülesanne <ul><li>Uurida erinevaid mullakihte ja nende omadusi </li></ul><ul><li>kaevata auk, et eristada erinevaid mullakihte ja võtta mullaproovid </li></ul><ul><li>pH taseme mõõtmine </li></ul><ul><li>Niiskuse- ja mineraalainetesisaldus </li></ul><ul><li>elusorganismid mullas </li></ul><ul><li>mulla temperatuur maapinnal </li></ul><ul><li>mullakihtide hõõrdetegur </li></ul><ul><li>mulla lõimise määramine </li></ul>
    15. 16. 1. Kaevata auk, et eristada mullakihte ja võtta mullaproovid <ul><li>Augu asukohaks valisime puude vahel asetseva ebatasase künka, paar meetrit kõrgemal järvepinnast </li></ul><ul><li>Puurindel valitsesid kuused, pihlakad ja lehised. </li></ul><ul><li>Taimerindest avaldusid nurmenukkud, maasikad, hiireherned, ristikud, võililled jt </li></ul><ul><li>Maapinnal suuremad kivid puudusid, mullas esines üksikuid liivakive </li></ul><ul><li>Suutsime eristada 5 mullakihti – esimeseks kihiks õhuke huumuskiht </li></ul><ul><li>Võtsime viis proovi viiest kihist </li></ul>
    16. 18. Eristasime 5 mullakihti 1 2 3 4 5
    17. 19. Mullakihtide paksused <ul><li>Kaevatud augu sügavus 1 meeter </li></ul><ul><li>Esimese (huumuskiht) kihipaksus 10 cm </li></ul><ul><li>Teise kihi paksus 15 cm </li></ul><ul><li>Kolmanda kihi paksus 30 cm </li></ul><ul><li>Neljanda kihi paksus 20 cm </li></ul><ul><li>Viienda kihi paksus 75-.. cm </li></ul>
    18. 20. 2. pH taseme mõõtmine <ul><li>Kõikide kihtide mullaproovid panime katseklaasi, kus segasime mulla destilleeritud veega ning mõõtsime pH-meetriga pH taseme </li></ul><ul><li>Esimene kiht pH 8,4 </li></ul><ul><li>Teine kiht pH 8,2 </li></ul><ul><li>Kolmas kiht pH 7,6 </li></ul><ul><li>Neljas kiht pH 7,5 </li></ul><ul><li>Viies kiht pH 7,4 </li></ul>
    19. 21. 3. Niiskus ja mineraalained <ul><li>Kuivatasime mulda kaks korda, kuivatusahjus 105 ° C juures 2 tundi ja muhvelahjus 4 tundi. Niiskuse- ja mineraalainetesisaldus ahjust välja võttes: </li></ul><ul><li>Esimeses kihis oli 22,5% niiskust ning 18% mineraalaineid </li></ul><ul><li>Teises kihis oli niiskust 23% ja ~20,2% mineraalaineid </li></ul><ul><li>Kolmandas kihis oli niiskust 23,5% ja ~20,7% mineraalaineid </li></ul><ul><li>Neljandas kihis oli niiskust 22% ja ~19% mineraalaineid </li></ul><ul><li>Viiendas kihis oli 23% niiskust ja 20,7% mineraalaineid </li></ul>
    20. 22. 4. Mulla elusorganismid <ul><li>Muld oli väga liigivaene, kohtasime ainult paari sipelgat ja vihmaussi </li></ul><ul><li>Liigivaesuse põhjustavad liivased ja kuivad mullad </li></ul>
    21. 23. Päikese käes, künka peal Varjus, künka peal Liiv Muld Liiv Muld 42,5 ° C 38,6 ° C - 19,5 ° C Päikese käes, järve ääres Varjus, järve ääres - 37,5 ° C - 16,5 ° C Lagedal platsil, varjus muld 29,5°C
    22. 24. 6. Mullakihtide hõõrdetegur Puit Paber Esimene kiht µ~ 0,353 µ~0,235 Teine kiht µ~0,235 µ~0,176 Kolmas kiht µ~0,176 µ~0,235 Neljas kiht µ~0,235 µ~0,176 Viies kiht µ~0,294 µ~ 0,353
    23. 25. 100g Dünamomeeter
    24. 26. 7.Lõimise määramine <ul><li>30 ml mullale lisasime 2 ml pesuvahendit ja 60 ml destilleeritud vett, segasime 2 minutit, lasime seista 40 sekundit: </li></ul><ul><li>Esimene kiht- 17 ml </li></ul><ul><li>Teine kiht- 25 ml </li></ul><ul><li>Kolmas kiht- 22 ml </li></ul><ul><li>Neljas kiht- 22 ml </li></ul><ul><li>Viies kiht- 20 ml </li></ul>
    25. 27. <ul><li>Destilleeritud vee lisamine 30 ml mullale ja 2 ml pesuvahendile </li></ul>
    26. 28. ARU KARJÄÄR
    27. 29. <ul><li>Aru karjäär on Kunda tsemenditehase tooraine allikaks </li></ul><ul><li>Määrav on madal magneesiumi- ja kõrge kaltsiumisisaldus </li></ul><ul><li>Lubjakivi lõhatakse karjääris ja transporditakse tehasesse raudteel </li></ul><ul><li>Transporditava kivitüki läbimõõt võib olla kuni meeter </li></ul><ul><li>Savi, mille osatähtsus toorainest on 5-7% , saadakse samuti karjäärist </li></ul><ul><li>Tehasesse viiakse savi autodega </li></ul>
    28. 31. KUNDA TSEMENDITEHAS
    29. 32. Tsemenditehase ajalugu <ul><li>Hetkel on Kundas neljas tsemenditehas, kuid plaanitakse ehitada viies </li></ul><ul><li>Esimene tehas ehitati 1871. aastal </li></ul><ul><li>Tehase laienemine algas 1892. aastal ning kestis 1898.a aastani. Valminud oli teine tehas, millega võeti kasutusele uusim tehnoloogia ja seadmed </li></ul><ul><li>Kolmas tehas alustas tööd 1912.aasta kevadel, oli kaks pöördahju ja kütusena kasutati kivisütt </li></ul><ul><li>Neljas tehas valmis lõplikult 1974.aastal, mis töötab tänaseni </li></ul>
    30. 33. Tänapäevane tsemenditehas <ul><li>Põhitooraine on lubjakivi(paekivi) </li></ul><ul><li>Lubjakivi kaevandatakse Lõuna-Aru karjäärist </li></ul><ul><li>Varustus: </li></ul><ul><li>3 pöördahju </li></ul><ul><li>lõugpurusti </li></ul><ul><li>haamerpurusti </li></ul><ul><li>4 tooraineveskit/kuulveskit </li></ul><ul><li>lobribasseinid </li></ul>
    31. 34. Tootmisprotsess <ul><li>Lõuna-Aru karjäärist tuuakse suurte blokkidena lubjakivi </li></ul><ul><li>Tsemenditehases algab protsess lubjakivipurustites </li></ul><ul><li>Paekivi purustatakse lõugpurustis kuni 16 cm suurusteks tükkideks </li></ul><ul><li>Haamerpurustis tükeldatakse kuni 3 cm suurused tükid </li></ul><ul><li>Puruks tambitud lubjakivi läheb lattu </li></ul>
    32. 35. <ul><li>Tooraineveski  kuulveskis jahvatatakse lubjakivi koos veega  saadakse lubjakivilobri, mis sisaldab 30% vett, 70% kuivainet, saadakse ka savilobri </li></ul><ul><li>Valmis lobri pumbatakse 150 meetri kaugusel asuvatesse vertikaalbasseinidesse, ühe basseini mahtuvus on 6000 kantmeetrit ning seal olev materjal segatakse suure labaga (sama põhimõtet kasutatakse reoveepuhastusjaama basseinides) </li></ul><ul><li>Lobribasseinidest pumbatakse valmis lobri edasi pöördahju </li></ul><ul><li>Pöördahjudes toimub 1400 kraadisel temperatuuril klinkri põletamine </li></ul><ul><li>Seejärel klinker jahutatakse, protsessi käigus tekkinud suitsugaasid väljuvad korstnate kaudu </li></ul>
    33. 36. <ul><li>Lõpp-produkt ehk tsement saadakse klinkri, kipsi ja põlevkivituha koosjahvatamisel </li></ul><ul><li>Tarbijani jõuab tsement peamiselt lahtisel kujul </li></ul><ul><li>Ainult 3-4% valmistatud tsemendist pakendatakse </li></ul><ul><li>Kunda tsemenditehase üheks põhimõtteks on loodusvarade kokkuhoid, ka killustiku sõelumise jäägid kasutatakse ära </li></ul>
    34. 37. Tehasest <ul><li>Kõige suurem energiakulu on pöördahjudes klinkri põletamisel </li></ul><ul><li>Pöördeahju kütusteks on põlevkivi ja kivisöe segu </li></ul><ul><li>Alternatiivkütusena kasutatakse nn prügikütet, õlijäätmeid jm, mida tuuakse sisse Euroopast </li></ul><ul><li>Kogu jaama juhitakse arvutite kaudu </li></ul><ul><li>Et valmistatavad tooted oleksid kvaliteetsed, antakse iga kahe tunni tagant tooteproovid laborisse, kus kvaliteeti kontrollitakse </li></ul><ul><li>Analüüside alusel saab tootmist ka korrigeerida </li></ul>
    35. 38. Füüsikalised protsessid tehases <ul><li>Pöörlemine kuulveskis kivimi peenestamise käigus </li></ul><ul><li>Kuumutamine põletusahjus </li></ul><ul><li>Jahutamine peale põletusahjust välja võtmist </li></ul><ul><li>Toorainete erinevad olekud – tahke, vedel </li></ul><ul><li>Ringliikumine segamisel </li></ul><ul><li>Ahi annab sooja ümbritsevasse keskkonda </li></ul><ul><li>Pöördahi on kallakul, seal toimub kaldpinnal liikumine </li></ul>
    36. 40. Tehases valmiv toodang <ul><li>L ahtiselt turustatav tsement </li></ul><ul><li>Pakitult turustatav tsement </li></ul><ul><li>Hüdrauliline teesideaine - kasutatakse pinnase stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks </li></ul><ul><li>Lubjakivikillustik </li></ul><ul><li>Graniitkillustik </li></ul><ul><li>Lubjakivi sõelmed täitetöödeks, lõhatud paekivi, savi, muld </li></ul><ul><li>Väikepakend - 20kg kottidesse pakitud tsement, mida müüakse ehituspoodides. Tsement pakitakse Aravete tehases. Tellimine ja turustamine toimub läbi Weberi äriüksuse </li></ul>
    37. 41. Tehase mõju keskkonnale <ul><li>Algaastatel ei olnud korstnates filtreid, tänu sellele paiskus õhku palju tsemendipuru </li></ul><ul><li>Vihmaga sadas tsemendipuru autode, ehitiste ja taimede peale, kõike kattis hallikas tsemendikiht </li></ul><ul><li>Tänapäeval on korstnad varustatud filtritega, kuid Kunda kannatab endiselt tsemenditolmu käes, samuti võivad filtrid katki minna ning probleem laiaulatuslikumaks muutuda </li></ul><ul><li>Kuna tsementi toodetakse loodusvaradest, vähenevad need iga päevaga, mil tehas töötab </li></ul><ul><li>Tootmisega paiskub õhku palju CO 2 </li></ul>

    ×