10.R praktika

818
-1

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
818
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

10.R praktika

  1. 1. 10.RL PRAKTIKATaimed<br />ReemetKampus<br />Kerstin Kõrre<br />Ragne Pärnamäe<br />Nele Salak<br />
  2. 2. SISUKORD<br /><ul><li>Rakvere reoveepuhastusjaam
  3. 3. Rakvere veepuhastusjaam
  4. 4. Neeruti
  5. 5. Kunda tsemenditehas
  6. 6. Aru karjäär</li></li></ul><li>RAKVERE REOVEEPUHASTUSJAAM<br /><ul><li>Reovesi pumbatakse peapumplast
  7. 7. Veele lisatakse polümeeri, et eraldada muda ja vesi
  8. 8. Liigub edasi muda pressi, kust muda eraldatakse veest ja kasutatakse kompostina</li></li></ul><li><ul><li>Vesi liigub eelsetitisse, kus muud osakesed veel settivad
  9. 9. Edasi toimub vee õhustamine aerotangides, et aktiivmudas mikroorganismid saaksid reostust lagundada</li></li></ul><li><ul><li>Järelsetitis toimub viimane reostuse eemaldamine enne vee jõkke laskmist
  10. 10. Reoveepuhastusjaam puhastab ka Rakvere lihakombinaadi ja Rakvere piimakombinaadi heitvett
  11. 11. Puhastatud vesi lastakse Soolikaojja</li></li></ul><li>RAKVERE VEEPUHASTUSJAAM<br /><ul><li>Põhjavesi pumbatakse 5 pumplast
  12. 12. Toorveele lisatakse hapniku, siis eemaldatakse rauaosakesed plastmassfiltriga ning ülejäänud raud graniitliiva abil
  13. 13. Vesi kogutakse mahutisse ja lastakse sealt linna veetrassi</li></li></ul><li><ul><li>Rakvere linn tarbib päevas ~ 1600 m³ vett
  14. 14. Päeval pumbatakse vett vähem
  15. 15. Rakvere veepuhastusjaam on automatiseeritud
  16. 16. Toorvesi on pumbatud põhjavesi, mis vajab töötlemist</li></li></ul><li>FÜÜSIKALISED NÄHTUSED VEEJAAMADES<br /><ul><li>Eelsetiti – segisti liigub ühtlaselt perioodiliselt ringjooneliselt
  17. 17. Vee trassidesse pumpamine - vee pumpejõud ületab Maa külgetõmbejõu
  18. 18. Vee trassidesse pumpamine – vee pumpamiseks kasutatakse rõhku</li></li></ul><li>NEERUTI<br />Märkisime maha ruudu 7ₓ7 meetrit<br />Tegime kindlaks, et tegu on salumetsaga, kus enamuspuuliigiks on kuusk ja kask ning seal esinevad kõik rinded – puurinne(kuusk), põõsarinne(sarapuu), puhmarinne(kanarbik), rohurinne(kõrreline), samblarinne(metsakäharik)<br />Mõõtsime mulla pH – 6,5 <br />Mõõtsime noore kase kõrguse ~8 meetrit<br />Tegime ruudu sees olevate taimedega katseid<br />
  19. 19.
  20. 20. Mis pigmendid annavad taimedele nende värvuse?<br /><ul><li>Kollane (tulikas) – karotinoidid
  21. 21. Lilla (kurereha) – antotsüaanid
  22. 22. Sinine (lõosilm) – antotsüaanid</li></li></ul><li>Mõõtsime Fe sisaldust<br /><ul><li>Võtsime taimed (mets-kurereha, hariliku tamme leht, metsakäharik) tiiglitangide vahele ja tuhastasime need
  23. 23. Jagasime iga taime tuha kahte keeduklaasi ja lisasime HCl – taimedes sisalduv raud lahustus
  24. 24. Eraldasime jäägid filtrisse
  25. 25. Iga taime ühele keeduklaasile lisasime KSCN ja teisele K4Fe(CN)6
  26. 26. Kõikide lahuste värvus muutus esimesel juhul roosakaks ja teisel sinakaks, seega kõik taimed sisaldasid rauda, eriti metsakäharik – tema lahus muutus kõige roosamaks ja sinakamaks</li></li></ul><li>Metsakäharik Tamm Metskurereha<br />
  27. 27. Mõõtsime Ca sisaldust<br /><ul><li>Võtsime taimed (mets-kurereha, hariliku tamme leht, metsakäharik) tiiglitangide vahele ja tuhastasime need
  28. 28. Kogusime iga taime tuha katseklaasi, lisasime kõigile äädikhapet
  29. 29. Eraldasime filterpaberiga ülejäägid
  30. 30. Lisasime lahustele ammooniumoksalaadi lahust
  31. 31. Kõigil tekkis valge sade, ehk kõik taimed sisaldasid Ca-d, eriti metskurereha – tema lahusel tekkis kõige rohkem sadet</li></li></ul><li>Metsakäharik Tamm Metskurereha<br />
  32. 32. Mõõtsime erinevate taimede happelisust<br /><ul><li>Kogusime hapu maitsega taimi – nõgeseid ja kuuseokkaid
  33. 33. Panime katseklaasidesse ühepalju taimi ja lisasime ka ühesuguse koguse destilleeritud vett
  34. 34. Mõõtsime lahuste pH ja saime mõlemal juhul tulemuseks 5</li></ul>Kuna lahused on happelised, siis on järelikult lahustes H ioon<br />
  35. 35.
  36. 36. Määrasime taimede veesisaldust<br /><ul><li>Kogusime kolme kilekotti igasse eri liiki taimi: metsakäharikku, noori kuuseokkaid ja kõrrelisi
  37. 37. Määrasime taimede kaalud
  38. 38. Jätsime taimed viieks päevaks õhu kätte kuivama
  39. 39. Siis kaalusime taimed uuesti ja kirjutasime kaalud ülesse ning arvutasime veesisalduse taimedes
  40. 40. Katsest selgus, et vee hulk oli suurim noortes kuuseokastes – 79%, kõrrelistes oli vett 66% ja metsakäharikus 47%</li></li></ul><li>Tegime puukoore jäljendeid: mänd<br />
  41. 41. KASK<br />
  42. 42. LEHIS<br />
  43. 43. KUUSK<br />
  44. 44. KUNDA TSEMENDITEHAS<br /><ul><li>Kundas tegutseb juba neljas tsemenditehas
  45. 45. Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites, siis suunatakse see killustikulattu</li></li></ul><li><ul><li>Purustussõlme läbinud savi suunatakse savikaruselli, kus segatakse see veega savilobriks
  46. 46. Savilobri pumbatakse savikaevudesse, osalt aga lobribasseinidesse
  47. 47. Killustik peenestatakse tooraineveskites</li></li></ul><li><ul><li>Tooraineveskitest saadakse kaltsiumkarbonaadirikas segu, mis pumbatakse samuti lobribasseinidesse
  48. 48. Valmis lobri pumbatakse mõõtepaaki ja sealt edasi pöördahjudesse
  49. 49. Kuna ahjud on kaldu, siis liigub lobri tuleleegile vastu</li></li></ul><li><ul><li>1400-1500°C juures hakkab segu paakuma ja tulemuseks on kivikõva tsemendiklinker
  50. 50. Klinker peenestatakse kiirekäigulistes löökpurustites, purustamisel lisatakse ka sulfaate, et tsement ei kivistuks nii ruttu
  51. 51. Aastas toodetakse ~700 000 tonni klinkrit</li></li></ul><li><ul><li>Klinkri põletamisel tekib hulgaliselt tolmu, mis sisaldab K2O – see on kasutatav kaaliumväetisena
  52. 52. Koos fossiilsete kütustega saab põletada ka tahkeid jäätmeid (võimalik kasutada aastas 85 000 tonni tahkeid jäätmeid)
  53. 53. Probleemiks on õhusaastatus
  54. 54. Tolmu tõttu on mullad leelistunud
  55. 55. Leeliseline tsemenditehase tolm on põhjustanud taimede olulisi funktsionaalseid kahjustusi(pidurdunud kasv ja areng, muutunud liigiline koosseis)</li></li></ul><li>FÜÜSIKALISED NÄHTUSED<br /><ul><li>Ühtlane ringjooneline liikumine – lobribassein (segisti)
  56. 56. Voolamine - ahju pannes lobrimört voolab
  57. 57. Veeremine – ahjus klinker veereb
  58. 58. Langemine - lobrisegu kukub lobribasseini
  59. 59. Pöörlemine – tooraineveski (pöörlevad trumlid), klinkriahi
  60. 60. Kivistumine – betoon kivistub
  61. 61. Aurustumine – klinkriahjus lobrist eraldub vesi
  62. 62. Hõõrdejõud – klinkriahjus klinker ja lobri vajuvad mööda kaldus ahju allapoole
  63. 63. Kesktõmbekiirendus – segisti liigub lobribasseinis</li></li></ul><li>ARU KARJÄÄR<br /><ul><li>411 ha maad
  64. 64. 2 karjääri
  65. 65. Sealt saadakse toorainet killustiku ja tsemendi tootmiseks</li></li></ul><li><ul><li>Karjääris leidub ka erinevaid fossiile</li></li></ul><li>TÄNAME KUULAMAST !<br />
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×