I  TÖÖ II ENERGIA Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Materjal on valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel
Õpetajale <ul><li>Materjal on mõeldud kasutamiseks töö ja energia teemade käsitlemisel. </li></ul><ul><li>Materjal seostab...
Õpetajale <ul><li>Materjal on mõeldud uue teema selgitamiseks koos õpilasi kaasava arutlusega </li></ul><ul><li>Esitluses ...
I  TÖÖ <ul><li>Füüsikas on mõistel  ”töö”  igapäevasest </li></ul><ul><li>kogemusest erinev tähendus  </li></ul>Juku, mis ...
Tavaliselt ütleme: ehitaja töötab arvuti töötab tehas töötab
Füüsikas mõistetakse   töö  all  mehaanilist tööd. Mehaanilist tööd  tehakse keha nihutamisel  temale rakendatud jõu mõjul.
Kass Värdi armastab hästi süüa, aga mitte liikuda <ul><li>kassile mõjub raskusjõud </li></ul><ul><li>kass ei liigu mingi j...
<ul><li>kui rulluisud panna veerema, siis sõitja jätkab liikumist ka hoogu lükkamata, st.jõudu kasutamata  (hõõrdejõud jät...
<ul><li>hiired jooksevad </li></ul><ul><li>hiired peavad raskusjõu ületamiseks rakendama jõudu </li></ul>Kes ei tööta,  se...
Mehaanilise töö suurus sõltub rakendatud  jõu suurusest ja selle jõu mõjul läbitud tee  pikkusest.
Töö on füüsikaline suurus 1 J (džaul) A töö 1 m s teepikkus 1 N F jõud mõõtühik tähis füüsikaline suurus
Töö on füüsikaline suurus 1kJ = 1000J 1m . 1N =  1J s . F = A
Töö <ul><li>Mehaanilist tööd tehakse keha nihutamisel temale rakendatud jõu mõjul </li></ul><ul><li>Mehaanilise töö suurus...
<ul><li>Kui kehale mõjub jõud, aga keha ei liigu, siis tööd ei tehta. </li></ul><ul><li>Töö suurus sõltub kasutatud jõust ...
Töö arvutamine Kui palju tööd tuleb s in ul teha, et hüpata üle 1,2 meetri kõrgusele seatud latist? M õtle, millise jõu ül...
Töö arvutamine <ul><li>Mõtle, kes klassikaaslastest peab selleks sinust vähem tööd tegema. </li></ul><ul><li>Kes peab sama...
Too näiteid kehadest, kes või mis  teevad tööd. Põhjenda. järeldus liikumine jõud tunnus  näide
Kodune ülesanne <ul><li>Loe õ pikust lk.100 - 101 </li></ul><ul><li>Täida  t öövihiku ülesanded  lk.  24-26   </li></ul><u...
<ul><li>Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd.  </li></ul><ul><li>Tööd saavad teha ainult need kehad, mis om...
Energia on füüsikaline suurus Tehtud töö on võrdne kulutatud energiaga. Energia mõõtühikuna on kasutusel sageli kalor. 1kc...
Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat <ul><li>Suusataja omab kineetilist energiat. </li></ul><ul><li>Kineetilise ener...
Vastasmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat <ul><li>Mäel seisev suusataja omab talle mõjuva raskusjõu tõttu po...
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise <ul><li>Mäest laskumisel potentsiaalne energia väheneb (kõrgus v...
<ul><li>Fotosünteesil salvestavad rohelised taimed päikeseenergia orgaaniliste ainete keemilise sideme energiaks </li></ul>
<ul><li>Fotosünteesi iseloomustab summaarne võrrand: </li></ul><ul><li>6CO 2  + 6H 2 O = C 6 H 12 O 6  + 6O 2 </li></ul><u...
Elusorganismid saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust <ul><li>Toidu seedimisel vabaneb toiduainetes sisalduv keemil...
Ülesanne <ul><li>70 kg kaaluv inimene kulutab rahulikus tempos kõndimisele 1 tunniga 170 kcal  (http://www.nutristrategy.c...
Ülesanne <ul><li>70 kg kaaluv inimene kulutab rahulikus tempos suusatamisel 1 tunniga 500 kcal  (http://www.nutristrategy....
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Toojaenergia

4,353

Published on

esitlus
(This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.)

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
4,353
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
29
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Toojaenergia

  1. 1. I TÖÖ II ENERGIA Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Materjal on valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel
  2. 2. Õpetajale <ul><li>Materjal on mõeldud kasutamiseks töö ja energia teemade käsitlemisel. </li></ul><ul><li>Materjal seostab 7. kl loodusõpetust ja bioloogiat (fotosüntees ja toiduenergia) ning 8. kl füüsikat ja keemiat (redoksreaktsioonid, energia). </li></ul><ul><li>Materjal toetub füüsikaliste ja keemiliste nähtuste seostele igapäevaelus. </li></ul><ul><li>Võimalus kasutada ka kehalise kasvatuse tundides. </li></ul>
  3. 3. Õpetajale <ul><li>Materjal on mõeldud uue teema selgitamiseks koos õpilasi kaasava arutlusega </li></ul><ul><li>Esitluses olevaid ülesandeid õpilastele on soovitav välja printida või kasutada puutetundlikku tahvlit. </li></ul><ul><li>HotPotatoes testid õpilastele teadmiste kinnistamiseks : http://www.tamme.tartu.ee/~leili/energia/ </li></ul>
  4. 4. I TÖÖ <ul><li>Füüsikas on mõistel ”töö” igapäevasest </li></ul><ul><li>kogemusest erinev tähendus </li></ul>Juku, mis sa seal teed? Töötan!
  5. 5. Tavaliselt ütleme: ehitaja töötab arvuti töötab tehas töötab
  6. 6. Füüsikas mõistetakse töö all mehaanilist tööd. Mehaanilist tööd tehakse keha nihutamisel temale rakendatud jõu mõjul.
  7. 7. Kass Värdi armastab hästi süüa, aga mitte liikuda <ul><li>kassile mõjub raskusjõud </li></ul><ul><li>kass ei liigu mingi jõu mõjul </li></ul><ul><li>kass ei tee tööd </li></ul>
  8. 8. <ul><li>kui rulluisud panna veerema, siis sõitja jätkab liikumist ka hoogu lükkamata, st.jõudu kasutamata (hõõrdejõud jätta arvestamata) </li></ul><ul><li>inertsi tõttu liikuv keha ei tee tööd </li></ul>
  9. 9. <ul><li>hiired jooksevad </li></ul><ul><li>hiired peavad raskusjõu ületamiseks rakendama jõudu </li></ul>Kes ei tööta, see ei söö… <ul><li>hiired teevad tööd </li></ul>
  10. 10. Mehaanilise töö suurus sõltub rakendatud jõu suurusest ja selle jõu mõjul läbitud tee pikkusest.
  11. 11. Töö on füüsikaline suurus 1 J (džaul) A töö 1 m s teepikkus 1 N F jõud mõõtühik tähis füüsikaline suurus
  12. 12. Töö on füüsikaline suurus 1kJ = 1000J 1m . 1N = 1J s . F = A
  13. 13. Töö <ul><li>Mehaanilist tööd tehakse keha nihutamisel temale rakendatud jõu mõjul </li></ul><ul><li>Mehaanilise töö suurus on võrdeline jõu suuruse ja läbitud teepikkusega </li></ul><ul><li>Töö on füüsikaline suurus </li></ul><ul><li>Tööühik 1 džaul = 1 njuuton x 1 meeter </li></ul>
  14. 14. <ul><li>Kui kehale mõjub jõud, aga keha ei liigu, siis tööd ei tehta. </li></ul><ul><li>Töö suurus sõltub kasutatud jõust ja selle jõu mõjul läbitud tee pikkusest. </li></ul><ul><li>(Kui keha liigub varem mõjunud jõu mõjul, siis tööd ei tehta.) </li></ul>
  15. 15. Töö arvutamine Kui palju tööd tuleb s in ul teha, et hüpata üle 1,2 meetri kõrgusele seatud latist? M õtle, millise jõu ületamiseks pead rakendama jõudu. Millest sõltub sulle mõjuv raskusjõud? m = 40 kg s = 1,2 m A = ? A = F · s F =10 N/kg · m A = 10N/kg · 40kg · 1,2m = 400N · 1,2m = 480,0J Vastus: Kui minu mass oleks 40 kg, siis tuleb 1,2m kõrgusele hüppamiseks teha tööd 480 J
  16. 16. Töö arvutamine <ul><li>Mõtle, kes klassikaaslastest peab selleks sinust vähem tööd tegema. </li></ul><ul><li>Kes peab sama ülesande puhul kõige rohkem tööd tegema? </li></ul><ul><li>Põhjenda oma arvamust. </li></ul>
  17. 17. Too näiteid kehadest, kes või mis teevad tööd. Põhjenda. järeldus liikumine jõud tunnus näide
  18. 18. Kodune ülesanne <ul><li>Loe õ pikust lk.100 - 101 </li></ul><ul><li>Täida t öövihiku ülesanded lk. 24-26 </li></ul><ul><li>Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal! </li></ul>
  19. 19. <ul><li>Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd. </li></ul><ul><li>Tööd saavad teha ainult need kehad, mis omavad energiat. Töö on energia muutumise mõõduks </li></ul><ul><li>Energiat ei teki ega kao, see muundub ainult ühest liigist teise </li></ul>II ENERGIA
  20. 20. Energia on füüsikaline suurus Tehtud töö on võrdne kulutatud energiaga. Energia mõõtühikuna on kasutusel sageli kalor. 1kcal = 1000cal 4,18 cal 0,24 J = = 1J 1cal E = A
  21. 21. Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat <ul><li>Suusataja omab kineetilist energiat. </li></ul><ul><li>Kineetilise energia suurus sõltub suusataja kiirusest ja massist </li></ul><ul><li>Suusataja teeb tööd </li></ul>
  22. 22. Vastasmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat <ul><li>Mäel seisev suusataja omab talle mõjuva raskusjõu tõttu potentsiaalset energiat </li></ul><ul><li>Potentsiaalne energia suurus sõltub mäe kõrgusest ja suusataja massist </li></ul><ul><li>Mäel seisja võib Maa külgetõmbejõu mõjul allapoole liikuda ja teha siis tööd </li></ul>
  23. 23. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise <ul><li>Mäest laskumisel potentsiaalne energia väheneb (kõrgus väheneb) </li></ul><ul><li>Kineetiline energia suureneb (kiirus suureneb) </li></ul><ul><li>Potentsiaalne energia muundub kineetiliseks energiaks </li></ul><ul><li>Laskumisel tehakse tööd </li></ul>
  24. 24. <ul><li>Fotosünteesil salvestavad rohelised taimed päikeseenergia orgaaniliste ainete keemilise sideme energiaks </li></ul>
  25. 25. <ul><li>Fotosünteesi iseloomustab summaarne võrrand: </li></ul><ul><li>6CO 2 + 6H 2 O = C 6 H 12 O 6 + 6O 2 </li></ul><ul><li>Moodustuv glükoos on lähteaineks mitmete orgaaniliste ainete sünteesil </li></ul><ul><li>Glükoos on põhiliseks energiaallikaks organismides. </li></ul><ul><li>Enamus atmosfääris esinevast hapnikust on moodustunud fotosünteesil. </li></ul>
  26. 26. Elusorganismid saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust <ul><li>Toidu seedimisel vabaneb toiduainetes sisalduv keemiline energia </li></ul><ul><li>Seda energiat kasutabki organism energiabilansis, mille hulka kuulub ka tööks kuluv energia </li></ul>
  27. 27. Ülesanne <ul><li>70 kg kaaluv inimene kulutab rahulikus tempos kõndimisele 1 tunniga 170 kcal (http://www.nutristrategy.com/activitylist3.htm) </li></ul><ul><li>Mitu km peaks see inimene kõndima, et kulutada ära energia, mille sai 100 g piimašokolaadi söömisel? </li></ul><ul><li>Näpunäide: </li></ul><ul><li>vaata šokolaaditahvli pakendilt selle energiasisaldus </li></ul><ul><li>hinda, millise kiirusega liigub rahulikult kõndija </li></ul>
  28. 28. Ülesanne <ul><li>70 kg kaaluv inimene kulutab rahulikus tempos suusatamisel 1 tunniga 500 kcal (http://www.nutristrategy.com/activitylist3.htm) </li></ul><ul><li>Mitu tundi peaks ta 100 g piimašokolaadi söömisel saadud energia kulutamiseks suusatama? </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×