Toojaenergia
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Toojaenergia

on

  • 4,809 views

esitlus

esitlus
(This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License.)

Statistics

Views

Total Views
4,809
Views on SlideShare
2,298
Embed Views
2,511

Actions

Likes
0
Downloads
23
Comments
0

2 Embeds 2,511

http://xeuz4pa.havike.eenet.ee 2508
http://www.slideshare.net 3

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike LicenseCC Attribution-NonCommercial-ShareAlike LicenseCC Attribution-NonCommercial-ShareAlike License

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Toojaenergia Toojaenergia Presentation Transcript

    • I TÖÖ II ENERGIA Leili Järvsoo Tartu Tamme Gümnaasium Materjal on valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse toel
    • Õpetajale
      • Materjal on mõeldud kasutamiseks töö ja energia teemade käsitlemisel.
      • Materjal seostab 7. kl loodusõpetust ja bioloogiat (fotosüntees ja toiduenergia) ning 8. kl füüsikat ja keemiat (redoksreaktsioonid, energia).
      • Materjal toetub füüsikaliste ja keemiliste nähtuste seostele igapäevaelus.
      • Võimalus kasutada ka kehalise kasvatuse tundides.
    • Õpetajale
      • Materjal on mõeldud uue teema selgitamiseks koos õpilasi kaasava arutlusega
      • Esitluses olevaid ülesandeid õpilastele on soovitav välja printida või kasutada puutetundlikku tahvlit.
      • HotPotatoes testid õpilastele teadmiste kinnistamiseks : http://www.tamme.tartu.ee/~leili/energia/
    • I TÖÖ
      • Füüsikas on mõistel ”töö” igapäevasest
      • kogemusest erinev tähendus
      Juku, mis sa seal teed? Töötan!
    • Tavaliselt ütleme: ehitaja töötab arvuti töötab tehas töötab
    • Füüsikas mõistetakse töö all mehaanilist tööd. Mehaanilist tööd tehakse keha nihutamisel temale rakendatud jõu mõjul.
    • Kass Värdi armastab hästi süüa, aga mitte liikuda
      • kassile mõjub raskusjõud
      • kass ei liigu mingi jõu mõjul
      • kass ei tee tööd
      • kui rulluisud panna veerema, siis sõitja jätkab liikumist ka hoogu lükkamata, st.jõudu kasutamata (hõõrdejõud jätta arvestamata)
      • inertsi tõttu liikuv keha ei tee tööd
      • hiired jooksevad
      • hiired peavad raskusjõu ületamiseks rakendama jõudu
      Kes ei tööta, see ei söö…
      • hiired teevad tööd
    • Mehaanilise töö suurus sõltub rakendatud jõu suurusest ja selle jõu mõjul läbitud tee pikkusest.
    • Töö on füüsikaline suurus 1 J (džaul) A töö 1 m s teepikkus 1 N F jõud mõõtühik tähis füüsikaline suurus
    • Töö on füüsikaline suurus 1kJ = 1000J 1m . 1N = 1J s . F = A
    • Töö
      • Mehaanilist tööd tehakse keha nihutamisel temale rakendatud jõu mõjul
      • Mehaanilise töö suurus on võrdeline jõu suuruse ja läbitud teepikkusega
      • Töö on füüsikaline suurus
      • Tööühik 1 džaul = 1 njuuton x 1 meeter
      • Kui kehale mõjub jõud, aga keha ei liigu, siis tööd ei tehta.
      • Töö suurus sõltub kasutatud jõust ja selle jõu mõjul läbitud tee pikkusest.
      • (Kui keha liigub varem mõjunud jõu mõjul, siis tööd ei tehta.)
    • Töö arvutamine Kui palju tööd tuleb s in ul teha, et hüpata üle 1,2 meetri kõrgusele seatud latist? M õtle, millise jõu ületamiseks pead rakendama jõudu. Millest sõltub sulle mõjuv raskusjõud? m = 40 kg s = 1,2 m A = ? A = F · s F =10 N/kg · m A = 10N/kg · 40kg · 1,2m = 400N · 1,2m = 480,0J Vastus: Kui minu mass oleks 40 kg, siis tuleb 1,2m kõrgusele hüppamiseks teha tööd 480 J
    • Töö arvutamine
      • Mõtle, kes klassikaaslastest peab selleks sinust vähem tööd tegema.
      • Kes peab sama ülesande puhul kõige rohkem tööd tegema?
      • Põhjenda oma arvamust.
    • Too näiteid kehadest, kes või mis teevad tööd. Põhjenda. järeldus liikumine jõud tunnus näide
    • Kodune ülesanne
      • Loe õ pikust lk.100 - 101
      • Täida t öövihiku ülesanded lk. 24-26
      • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal!
      • Energia on keha või kehade süsteemi võime teha tööd.
      • Tööd saavad teha ainult need kehad, mis omavad energiat. Töö on energia muutumise mõõduks
      • Energiat ei teki ega kao, see muundub ainult ühest liigist teise
      II ENERGIA
    • Energia on füüsikaline suurus Tehtud töö on võrdne kulutatud energiaga. Energia mõõtühikuna on kasutusel sageli kalor. 1kcal = 1000cal 4,18 cal 0,24 J = = 1J 1cal E = A
    • Liikuvad kehad omavad kineetilist energiat
      • Suusataja omab kineetilist energiat.
      • Kineetilise energia suurus sõltub suusataja kiirusest ja massist
      • Suusataja teeb tööd
    • Vastasmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat
      • Mäel seisev suusataja omab talle mõjuva raskusjõu tõttu potentsiaalset energiat
      • Potentsiaalne energia suurus sõltub mäe kõrgusest ja suusataja massist
      • Mäel seisja võib Maa külgetõmbejõu mõjul allapoole liikuda ja teha siis tööd
    • Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise
      • Mäest laskumisel potentsiaalne energia väheneb (kõrgus väheneb)
      • Kineetiline energia suureneb (kiirus suureneb)
      • Potentsiaalne energia muundub kineetiliseks energiaks
      • Laskumisel tehakse tööd
      • Fotosünteesil salvestavad rohelised taimed päikeseenergia orgaaniliste ainete keemilise sideme energiaks
      • Fotosünteesi iseloomustab summaarne võrrand:
      • 6CO 2 + 6H 2 O = C 6 H 12 O 6 + 6O 2
      • Moodustuv glükoos on lähteaineks mitmete orgaaniliste ainete sünteesil
      • Glükoos on põhiliseks energiaallikaks organismides.
      • Enamus atmosfääris esinevast hapnikust on moodustunud fotosünteesil.
    • Elusorganismid saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust
      • Toidu seedimisel vabaneb toiduainetes sisalduv keemiline energia
      • Seda energiat kasutabki organism energiabilansis, mille hulka kuulub ka tööks kuluv energia
    • Ülesanne
      • 70 kg kaaluv inimene kulutab rahulikus tempos kõndimisele 1 tunniga 170 kcal (http://www.nutristrategy.com/activitylist3.htm)
      • Mitu km peaks see inimene kõndima, et kulutada ära energia, mille sai 100 g piimašokolaadi söömisel?
      • Näpunäide:
      • vaata šokolaaditahvli pakendilt selle energiasisaldus
      • hinda, millise kiirusega liigub rahulikult kõndija
    • Ülesanne
      • 70 kg kaaluv inimene kulutab rahulikus tempos suusatamisel 1 tunniga 500 kcal (http://www.nutristrategy.com/activitylist3.htm)
      • Mitu tundi peaks ta 100 g piimašokolaadi söömisel saadud energia kulutamiseks suusatama?