6kl Meri

3,713 views
3,336 views

Published on

Published in: Business
0 Comments
3 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,713
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
14
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
3
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

6kl Meri

  1. 1. <ul><li>Läänemeri ja Eesti rannik </li></ul><ul><li>Eestlased nimetavad seda Läänemereks , sest jääb lääne poole </li></ul><ul><li>Rootslased nimetavad seda Idamereks </li></ul><ul><li>Inglased Baltimereks . </li></ul><ul><li>Meri on Eestile olnud sajandeid tähtsal kohal. </li></ul><ul><li>Tähtis meretee . </li></ul><ul><li>Tähtis toiduallikas- kalade näol . </li></ul><ul><li>Tähtis kliima mõjutaja . </li></ul>
  2. 2. <ul><li>Kuna Läänemeri on nii soodsa koha peal on seda ihaldatud sajandeid </li></ul><ul><li>Lahed, poolsaared, saared ja väinad. </li></ul><ul><li>Eesti rannajoon on hästi liigestatud st hästi käänuline. </li></ul><ul><li>Tänu millele tekib palju lahtesi, poolsaari, saari ja väinasi. </li></ul>
  3. 3. <ul><li>Mis on saar? </li></ul><ul><li>Saareks nimetatakse väiksemat maismaad, mida ümbritseb igalt poolt vesi. </li></ul><ul><li>Rahud on väikesed kõrgendikud, mis ulatuvad merest välja. </li></ul><ul><li>Madal on merepõhjas olev kõrgendik, mis välja ei ulatu. </li></ul><ul><li>Kui madal koosneb liivasetetest nim.leetseljakuks </li></ul><ul><li>Kui madal koosneb kividest ja rahnudest siis nim kariks. </li></ul><ul><li>Väinad on veekogud (või mere osa), mis eraldab saart mandrist. </li></ul>
  4. 4. Ülesanne <ul><li>Märgi kontuurkaardile järgmised lahed: </li></ul><ul><li>Paldiski laht, Lahepera laht , Lohusalu laht, Kakumäe laht, Kopli laht, Tallinna laht, Muuga laht,Kaberneeme laht, Kolga laht, Hara laht, Matsalu laht, Käsmu laht, Kunda laht, Narva laht, Haapsalu lah t, Kassari laht, Pärnu laht,Tagalaht </li></ul><ul><li>Märgi kontuurkaardile kõik suuremad saared ja poolsaared, väinad. </li></ul>
  5. 5. Maakerge ja ranniku pinnavormid <ul><li>Eesti mere rannik kerkib (3mm aastas) </li></ul><ul><li>Suurim mõju miks maakerge Eesti toimub on olnud jääl. </li></ul><ul><li>Mis juhtub kui rannik </li></ul><ul><li>tõuseb? </li></ul><ul><li>Kui rannik tõuseb, siis meri taandub. </li></ul><ul><li>Saartest saavad poolsaared </li></ul><ul><li>Nt. Noarootsi ps oli 150 aastat tagasi veel omaette saar. </li></ul><ul><li>Merelahtedest on tekkinud järved </li></ul><ul><li>Ennustatakse, et 3000 aasta pärast on Hiiumaa ja Saaremaa mandriga üks. </li></ul><ul><li>Eesti rannikut iseloomustavad pangad. </li></ul><ul><li>Põhja-Eestis peamiselt, kõrgeim on Ontika(56 m) </li></ul>
  6. 6. <ul><li>Selliseid paljandeid nim.pankrannikus </li></ul><ul><li>Lääne- Eesti rannik on teistsugune- lauge, sellist rannikut nim.lauskrannikuks. </li></ul><ul><li>Rannikut kujundavad tegurid </li></ul><ul><li>Merelained </li></ul><ul><li>Hoovused </li></ul><ul><li>Jää </li></ul><ul><li>Tuul </li></ul>
  7. 7. <ul><li>Lainete purustava toime tõttu tekib rannaastang , mis ulatub mõne meetrini. </li></ul><ul><li>Tuul võib kuhjata ühte kokku madalaid kõrgendikke ( mille pikkus võib ulatuda sadade meetriteni) neid kõrgendikke nim rannavallideks </li></ul><ul><li>Kui tuul puhub püsivalt ühes suunas, tekivad kõrged liivakuhjatised ehk luited. </li></ul><ul><li>Eesti suurim luide on Rannametsa luide, mille kõrgem punkt on 30 m </li></ul>
  8. 8. <ul><li>Pankrannikut märgitakse kaardili. </li></ul><ul><li>Iseseisevtöö </li></ul><ul><li>Kanna kontuurkaardile Eesti kõrgemad pangad </li></ul><ul><li>Milline Eesti suurematest saartest kerkis esimesena ja milline viimasena? </li></ul><ul><li>Millised pinnavormid annavad tunnistust sellest, et maapinna kerkimine Eestis on toimunud väga pikka aega? </li></ul>
  9. 9. Tingimused Läänemere elukoosluses <ul><li>Meri on veekogu, mis on ühendatud ookeaniga. </li></ul><ul><li>Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga </li></ul><ul><li>Kuna läänemeri on ühenduses Taani väinadega jääb ta ookeanist päris eraldatuks. </li></ul><ul><li>Mis teeb Läänemere sisemereks </li></ul><ul><li>Sisemeri on mandrisisene meri, mis on väinade kaudu ühenduses. </li></ul>
  10. 10. <ul><li>Läänemeri on üks suurimaid riimveelisi veekogusi maailmas. </li></ul><ul><li>Riimveeline tähendab, et merevesi on segunenud jõgede mageda veega ja ookeani soolase veega. </li></ul><ul><li>Kuna ta sisemeri on Läänemere soolus palju väiksem kui Atlandi ookeanis ~ 3x väiksem </li></ul>Tingimused Läänemere elukoosluses
  11. 11. <ul><li>Soolsus </li></ul><ul><li>Mida ida poole seda väiksemaks soolus läheb, sest merre voolab palju jõgesi. </li></ul><ul><li>Mida ookeani poole seda suuremaks soolsus läheb. </li></ul><ul><li>Taani väinade ja Soome lahe soolsus erineb 5 x </li></ul><ul><li>Sügavuse kasvades samuti soolsus kasvab. Mida soolasem on seda vähem hapniku ja külmem on vesi. </li></ul>
  12. 12. <ul><li>Vee soolsusest sõltub, milline elustik on Läänemeres. </li></ul><ul><li>Valgus </li></ul><ul><li>Meres ulatub valgus sügavamale, kui järves ja jões, sest merevesi on suurem läbipaistvus. </li></ul><ul><li>Keskmine läbipaistvus (10 – 20 m) mõnikord isegi 25 m. </li></ul><ul><li>Mitu korda on mere läbipaistvus parem järvevee läbipaisvusest? </li></ul><ul><li>Toitained </li></ul><ul><li>Tuleb nii ookeanist, kui ka jõgedest. </li></ul><ul><li>Enamus toitaineid koguneb merepõhja. </li></ul><ul><li>Meres toimub sarnane veekihtide kihistumine nagu järves. </li></ul><ul><li>Millistel aastaaegadel merevesi kihistub? </li></ul>
  13. 13. <ul><li>Lainetus </li></ul><ul><li>Avatud kaldal, paneb lainetus liikuma kivid, liiva, savi, mille tõttu ei ole taimedel seal võimalik kasvada. </li></ul><ul><li>Samas kaldapiirkonnad, kuhu suur lainetus ei jõua (nt lahed) võivad taimed kasvada rõõmsalt. </li></ul>
  14. 14. Taimed <ul><li>Suurim erinevus järve ja jõe taimedega on, et meretaimed peavad aeg ajalt taluma soolast vett. </li></ul><ul><li>Taimi, kes suudavad kasvada soolasel pinnasel nimetatakse soolalembesteks taimedeks ehk soolakutaimed. </li></ul><ul><li>Loomulikult, taimed , kes kasvavad merekallastel on kohastumused tugevale lainetusele vastu panna. </li></ul><ul><li>Üks olulisemaid kohastumusi on tugevad juured. </li></ul><ul><li>Vareskaer </li></ul><ul><li>Merikapsas </li></ul><ul><li>merihumur. </li></ul>
  15. 15. <ul><li>Võrreldes järvega elab hoopis rohkem meres suuri vetikaid. </li></ul><ul><li>Rohevetikad </li></ul><ul><li>Pruunvetikad </li></ul><ul><li>Punavetikad </li></ul><ul><li>Rohevetikad </li></ul><ul><li>Maksimaalne sügavus, kus nad kasvada suudavad on 1m , rohevetikate piirkond on elustiku rikas, sest paljud selgrootud toituvad nendest. </li></ul><ul><li>Pruunvetikad </li></ul><ul><li>Tuntuim pruunvetikas on põisadru </li></ul><ul><li>Võib kasvada kuni 5 m sügavuses vees, moodustades põõsa taolisi puhmikuid. </li></ul><ul><li>Mida soolasem vesi seda suuremaks põisadru kasvab. </li></ul><ul><li>Maailmas on leitud peaaegu 50 m põisadrusi. </li></ul>
  16. 16. <ul><li>Punavetikad </li></ul><ul><li>Enamasti punakat tooni </li></ul><ul><li>Vajavad elamiseks soolasemat vett </li></ul><ul><li>Kasvavad sügavamal kui 5 m ( maailmameres võivad punavetikad kasvada kuni 250 m sügavusel) </li></ul><ul><li>Punavetikaid kasutatakse nt maiustuste tootmisel (Agarik) </li></ul>
  17. 17. Iseseisvalt vihikusse <ul><li>Tee tabel. Ja võrdle merikapsa ja vareskaera kasvutingimusi. </li></ul>Vareskaer Merikapsas
  18. 18. Selgrootud <ul><li>Nagu järveski elab ka meres rohkesti loomplanktonit, kelle arvukus sõltub taimsestplanktonist. </li></ul><ul><li>Meduusid ehk millimallikad </li></ul><ul><li>Läänemeres elab meduus nimega meririst. </li></ul><ul><li>Täiskasvanud loomad on 45 cm pikad ja peaaegu läbipaistvad </li></ul><ul><li>Täiskasvanud isendid kogunevad suurtesse seltsingutesse. </li></ul>
  19. 19. <ul><li>Meririst toitub peamiselt loomsest planktonist. </li></ul><ul><li>Toidu saamiseks ei pea ta eriti vaeva nägema sest ujudes jäävad väikesed mereloomad tema suusagaratesse kinni. </li></ul><ul><li>Meduusid on kõrvetavad loomad, ehk nende kombitsad sisaldavad kõrverakke, millega halvatakse ohver. </li></ul><ul><li>Kui meririst on saanud mõne ohvri kätte, siis on selle ohvri seedimist läbi meriristi näha. </li></ul>
  20. 20. <ul><li>Meririst muudab oma elu jooksul mitu korda kuju. </li></ul><ul><li>Mingis eluetappis on meriristid kinnitunud merepõhja. </li></ul><ul><li>Täiskasvanud meririst sisaldab 99% vett. </li></ul><ul><li>Meririst suudab suurepäraselt kohastuda veetemperatuuriga, ta võib elada – 0,4 kraadises vees ja +30 kraadises vees . </li></ul><ul><li>Meriristi suurus sõltub kui suur on mere soolasisaldus. </li></ul>
  21. 21. <ul><li>Portugali sõjalaevuke ehk meripõis </li></ul><ul><li>Elavad soojemates meredes kui Läänemeri, kuid ikkagi suurte hulkadena </li></ul><ul><li>Erinevalt meriristist suudavad meripõied ujuda vastulainetust. </li></ul><ul><li>Meripõis toitub kõigest, mis on temast väiksem isegi kaladest. </li></ul><ul><li>Meripõis on väga mürgine ja võib olla ohtlik ka inimestele. </li></ul>
  22. 22. <ul><li>Meripõie kombitsad võivad kasvada kuni 50 m pikkusteks. </li></ul>
  23. 23. <ul><li>Põhjaloomadest on tavalisemad karbid. </li></ul><ul><li>Söödav rannakarp. </li></ul><ul><li>Rannakarp on kohastunud suurepäraselt rasketele tingimustele meres. </li></ul><ul><li>Koda on voolujooneline </li></ul><ul><li>Koda on nii tugev, kui lainetus teda vastu kive peksab ei juhtu temaga midagi. </li></ul><ul><li>Rannakarp kinnitub kuhugi pinnasele. </li></ul>
  24. 24. <ul><li>On suuteline oma kojad nii kinni suruma, et 6 tunnine maismaal viibimine ei tee talle midagi. </li></ul><ul><li>Toitumine toimub vee filtrimise läbi, seega piisab ainult kodade paotamisest. </li></ul><ul><li>Üldiselt on rannakarbid mürkide suhtes vähetundlikud, kuid liiga suure reostumise korral hukub temagi. NB! Kui veekogu on reostunud, siis söödavat rannakarpi süüa ei tohiks. </li></ul>
  25. 25. <ul><li>Rannakarbi suurim vaenlane on Meriski, kes on suuteline rannakarbi koda purustama. </li></ul><ul><li>Soojemates meredes on vaenlasteks ka meritähed. </li></ul><ul><li>Rannakarp on päeva jooksul võimeline läbi filtreerima 45 l vett </li></ul><ul><li>Ka rannakarbid võivad sisaldada pärleid. </li></ul>
  26. 26. <ul><li>Erakvähk </li></ul><ul><li>Elab limuste kodades, mida suuremaks kasvad seda suuremat koda ta vajab </li></ul><ul><li>Toitumine- on kõigesööjad, söövad ka raipeid, toidupalad teeb väiksemaks oma sõrgadega. </li></ul><ul><li>Ühe ära surnud kalas sööb ta ära kõik peale silmade- mõne tunniga. </li></ul><ul><li>Erakvähk jagab oma kodu meriroosiga, kus meriroos leiab uusi toiduallikaid ja vähi jaoks peletab eemale vähi vaenlased </li></ul>
  27. 27. <ul><li>Leia vastused </li></ul><ul><li>Millest toituvad kirpvähilised ja kellele on nad ise saagiks? </li></ul><ul><li>Iseloomusta merikilki. </li></ul>
  28. 28. Selgroogsed <ul><li>Kalad </li></ul><ul><li>Tursk- kala, kes võib kasvada 1m suuruseks ja kaaluda kuni 8kg. </li></ul><ul><li>Kõige iseloomulikum omadus on, et alalõual on jätke, mida kasutab kompimiseks ja maitsmiseks. </li></ul><ul><li>On röövtoiduline (kalad ja väikesed veeselgrootud) </li></ul><ul><li>Elab suhteliselt põhja lähedal, kus veetemp jääb alla 6 kraadi. </li></ul><ul><li>Tursa maks sisaldab palju A ja D- vitamiine, liha on väherasvane, kuid väga maitsev. </li></ul>
  29. 29. Ööseks tulevad kiluparved veepinnale ja päeval lähevad sügavamale
  30. 30. <ul><li>Lest </li></ul><ul><li>Laia ja lapiku kehaga põhjakala, kes ujub vees ühe küljega vastu merepõhja hoidudes. </li></ul><ul><li>Täiskasvanud lestad söövad karpe ja väikeseid kalu. </li></ul><ul><li>Lesta keha ülaosa sisaldab pingmente, mistõttu on ta võimeline oma naha värvust muutma ja kohandama mis tahes aluspinnaga. </li></ul><ul><li>Elujooksul muudab lest oma välimust. Lesta vasak silm liigub parema silmajuurde ja suu,mis alguses on otse muudab samuti oma asendit. </li></ul>
  31. 31. Imetajad <ul><li>Viiger – ja hallhüljes </li></ul><ul><li>Viigerhüljes </li></ul><ul><li>Viigerhüljes on 1,5 m suurune ja isased võivad kaaluda kuni 100kg </li></ul><ul><li>On osavad ujujad sõudes loibadega, kuid maismaal on kohmakad. </li></ul><ul><li>Külma eest kaitseb neid paks rasvakiht naha all. </li></ul><ul><li>Toituvad peamiselt kaladest. </li></ul><ul><li>Poegimine toimub veebruaris. </li></ul><ul><li>Loodusliku vaenlast Läänemeres ei ole. Poegadele ehk kotkad, kuid suurim vaenlane on inimene. </li></ul>
  32. 32. <ul><li>Hallhüljes </li></ul><ul><li>Hallhüljes kasvab kuni 3,5m ja isased võivad kaaluda kuni 315kg </li></ul><ul><li>Hallhüljes poegib märtsis </li></ul><ul><li>Hülge veri sisaldab rohkesti hemoglobiini , seetõttu on nad suutelised olema vee all kuni 20 minutit. Vee all olles vähendab hüljes oma südamelöökide arvu, tänu millele hoiab kokku hapnikku. </li></ul><ul><li>Hüljestel väliskõrva ei ole, kuid selle eest on sisekõrv, mis on ülitundlik, seetõttu suudavad ka pimedad hülged saaki püüda ilma probleemiteta. </li></ul>Suur nina on mõeldud vee “maitsmiseks”, millega tehakse kindlaks vee koostis Hülged on loodusaitse all
  33. 33. Linnud <ul><li>Kühmnokk- luik </li></ul><ul><li>Suurim Eestis pesitsev veelind, kaaludes kuni 14 kg. </li></ul><ul><li>On küünitavad linnud ja toituvad veekogust kättesaadavatest selgrootutest ja taimedest. </li></ul><ul><li>Luikedel on tugev ühtekuuluvus tunne. </li></ul><ul><li>Luige nokk on äärmiselt ohtlik relv, ärritunult võib viga teha ka inimesele, samas on ta väge kergesti kodustatav </li></ul><ul><li>On looduskaitse all </li></ul>
  34. 34. <ul><li>Hahk </li></ul><ul><li>Sisemaale see lind ei tule, eelistab elupaiku, kus oleks vähemalt 3m sügavune vesi. </li></ul><ul><li>Meeldib külmem kliima </li></ul><ul><li>Hahad moodustavad suuri seltsinguid. Ühes karjas võib olla üle 40 linnu. </li></ul><ul><li>Haha põhivaenlaseks on kajakad. Selletõttu, et hahad välja ei sureks on nt Soomes prügimägel piirama kajakate arvukust, millega on tõusnud ka hahade arvukus. </li></ul>
  35. 35. Läänemeri elukooslusena <ul><li>Kogu Läänemere elukoosluse võib jagada kolme piirkonda: </li></ul><ul><li>Kalda piirkond </li></ul><ul><li>Vaba vee piirkond </li></ul><ul><li>Põhi </li></ul><ul><li>Tähtsamad tootjad on meres – vetikad </li></ul><ul><li>Tarbijateks selgrootud </li></ul><ul><li>Lagundajateks bakterid </li></ul><ul><li>Kuna Läänemeri on riimveeline veekogu, elab siin nii magevee kalaliike, kui ka soolasema veega harjunud kalaliike. </li></ul><ul><li>Kuna Läänemere vesi on magedam, kui ookeani vete soolsus on siinsetele asukatele omane kääbuskasv. </li></ul>
  36. 36. Iseseisvalt <ul><li>Iseloomusta naerukajaka kolooniat. </li></ul><ul><li>Iseloomusta merikotkast. </li></ul><ul><li>Selgita jäänukliikide mõistet </li></ul><ul><li>Tee toiduahel Läänemeres elavate organismide baasil. </li></ul>
  37. 37. Veekogude kasutamine, saastamine ja kaitsmine <ul><li>“ läheb kütt metsa, pane pada kummuli, läheb kalamees kalale, pane pada tulele” </li></ul><ul><li>Läbi aegade on olnud veekogud olulised toiduallikad </li></ul><ul><li>Tänapäeval: </li></ul><ul><li>Kalastamine meeldiv harrastus </li></ul><ul><li>Võimalus puhata </li></ul><ul><li>Võimalus viibida looduses. </li></ul>
  38. 38. <ul><li>Kalandus on majandusharu, kus tegeldakse kalade püügi ja töötlemisega </li></ul><ul><li>Kalavarude kaitse ja rikastamisega. </li></ul><ul><li>Oluliseim veekogu, kus suurem osa kaladest püütakse on... </li></ul><ul><li>meri </li></ul><ul><li>Olulisemad kalad on: </li></ul><ul><li>I. Räim </li></ul><ul><li>II. Tursk </li></ul><ul><li>III. Kilu </li></ul><ul><li>IV. Kilu </li></ul>
  39. 39. <ul><li>Järvedest on olulisem kalapüügi järv Eestis: </li></ul><ul><li>Peipsi, </li></ul><ul><li>kust püütakse: </li></ul><ul><li>Tinti </li></ul><ul><li>Rääbist </li></ul><ul><li>Latikas </li></ul><ul><li>Koha </li></ul><ul><li>Ahven </li></ul><ul><li>Võrtsjärvest püütakse </li></ul><ul><li>Angerjat </li></ul><ul><li>Haugi </li></ul>
  40. 40. Peipsi järv
  41. 41. <ul><li>Veekogud on olulised ühendusteed </li></ul><ul><li>Tallinna sadam </li></ul><ul><li>Kaubandus sadamatest on olulised veel Muuga ja Pärnu sadam. </li></ul><ul><li>Et laevad teelt ei eksiks on rannikule või vette ehitatud rohkesti meremärke </li></ul><ul><li>Majakad – määratakse laevade asukohta </li></ul><ul><li>Poid – tähistavad madalamaid kohti </li></ul>
  42. 42. <ul><li>Puhkusteks kasutatakse mereranna liivaseid randu. </li></ul><ul><li>Pärnu </li></ul><ul><li>Pirita </li></ul><ul><li>Narva- Jõesuu </li></ul><ul><li>Loomulikult on veekogud olulised veetarbimise seisukohalt. </li></ul><ul><li>Joogivesi. </li></ul><ul><li>Tööstusele vajalik vesi. </li></ul>
  43. 43. Iseseisvalt <ul><li>Märgi kaardile õpikust lk. 25 tähtsamad kalaveed. </li></ul><ul><li>TV lk 63 ül 1 ja lk 64 ül 3 </li></ul>
  44. 44. Veekogude saastamine <ul><li>Inimene saastab veekogu mitmel moel: </li></ul><ul><li>Rikastamine toitainetega ehk ületoitmine </li></ul><ul><li>Saastamine mürkainetega </li></ul><ul><li>Veekogu ületoitmine tähendab seda, et sinna kandub taimede jaoks liiga ohtralt toitaineid. </li></ul><ul><li>Vetikate vohamine </li></ul><ul><li>Vee õitsemine </li></ul><ul><li>Muda kiire kasv </li></ul>
  45. 45. Kuidas satub veekogusse toitaineid? Põllumajanduse heitveed. Põllumaj.heitveed on kahjulikud juhul,kui väetisi on valesti kasutatud või hoitud                                    Olme heitvete allikaks on inimese igapäevane tegevus. Linnadest heitvete sattumine veekogusse on väga suur
  46. 46. Kuidas satub veekogusesse mürkaineid? <ul><li>Mürkainetega reostumisel on meri saasteainete lõppkoht. </li></ul><ul><li>Miks Läänemeri on eriti reostumise ohtlik? </li></ul>Läänemerd ümbritsevad arenenud tööstusriigid Läänemerel toimub väga tihe laeva liiklus. Õnnetused mis võivad juhtuda naftat vedavate laevadega.
  47. 47. Veekogude kaitse <ul><li>Läänemere kaitsmisse hakati suhtuma tõsisesemalt alles 1974 aastal </li></ul><ul><li>Eesmärk oli vähendada saastehulka vees ja õhus </li></ul><ul><li>Naftavedude ohutumaks muutmine </li></ul><ul><li>Keelustada ohtlikud ained nt.DDT ( pestitsiit) </li></ul><ul><li>Heitvete puhastamiseks ehitatakse seadmeid. </li></ul>
  48. 48. Puhastusjaam <ul><li>Puhastusjaam koosneb 3 osast: </li></ul><ul><li>Mehaaniline puhastus </li></ul><ul><li>Veest eraldatakse praht ja muu sodi </li></ul><ul><li>Keemiline puhastus </li></ul><ul><li>Vette lisatakse keemilisi aineid, mis muudavad kahjutuks vees olevad reoained. </li></ul><ul><li>Bioloogiline puhastamine </li></ul><ul><li>Lisatakse veel baktereid, kes lagundavad vees olevad ained taimedele kättesaadavaks </li></ul>setitamine filter kemikaalid setitamine setitamine bakterid Puhas vesi
  49. 49. Laevasõidu signalisatsiooni lipud A B C D E F G H I J O N M L K P R S T U V

×