• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
6kl J6gi
 

6kl J6gi

on

  • 9,947 views

Tunnikonspekt, kontuurkaarti ülesanne, viktoriin kordamiseks.

Tunnikonspekt, kontuurkaarti ülesanne, viktoriin kordamiseks.

Statistics

Views

Total Views
9,947
Views on SlideShare
8,652
Embed Views
1,295

Actions

Likes
6
Downloads
0
Comments
0

10 Embeds 1,295

http://www.jetskalo.blogspot.com 644
http://jetskalo.blogspot.com 487
http://loodusairy.blogspot.com 115
http://www.slideshare.net 24
http://sjg-lyajaveeb.blogspot.com 9
http://rrgloodus.blogspot.com 8
http://www.loodusairy.blogspot.com 3
http://jetskalo.blogspot.ru 2
http://webcache.googleusercontent.com 2
http://padlet.com 1
More...

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    6kl J6gi 6kl J6gi Presentation Transcript

    • Jõgi on veekogu, kus vesi voolab mööda looduslikku sängi maapinna kõrgematelt kohtadelt madalamate suunas
      • Kohta kust jõgi saab alguse nim.jõelähtmeks.
      • Eesti jõed saavad alguse: allikatest, soodest, rabadest, järvedest.
      • Vett saavad jõed juurde vihmaveest, lumesulamisveest ja põhjaveest.
      Allikas Jõelähe
      • Koht kus jõgi lõpeb nim.jõesuudmeks, jõgi võib suubuda kas merre või järve.
      • Siia kannab jõevool muda, liiva ja muid setteid moodustades saarekesi ehk tekivad lisajõed.
      Allikas Jõelähe Järv
    • Leena jõe harujõed
      • Jõgi koosneb:
      • Peajõgi- mis on kõige veerohkem
      • Harujõed- mis tekivad tavaliselt jõe suudmesse.
      • Lisajõed.
      Peajõgi Harujõed Lisajõed
      • Lisajõed on kas parempoolsed lisajõed või vasakpoolsed lisajõed.
      • Mis te arvate kuidas otsustada milline on parem lisajõgi ja milline vasak lisajõgi sellel joonisel?
      Peajõgi Harujõed Lisajõed
      • Need lisajõed mis jäävad peajõe voolusuunast paremale need on parempoolsed lisajõed ja vastupidi.
      Peajõgi Harujõed Lisajõed Voolusuund Parempoolne lisajõgi Vasakpoolne lisajõgi
    • Kogu seda ühtset süsteemi nim.jõestikuks Peajõgi Harujõed Lisajõed
    • Jõe lähtepoolset osa nim. ülemjooksuks Jõe suudmepoolset osa nim alamjooksuks Jõe keskmist osa keskjooksuks. Peajõgi Harujõed Lisajõed
      • Voolukiirus erinevatel jooksudel on erinev.
      • Ülemjooksul- on voolukiirus kõige kiirem ja uuristusvõime harilikult nii tugev, et setteid ei teki.
      • Keskjooksul- voolukiirus aeglustub.
      • Alamjooksul- voolukiirus peaaegu seiskub ja keskjooksul kaasa toodud setted sadenevad.
      • Voolukiiruse mingis jõe lõigus määrab jõe lang.
    • Lang on veetaseme kõrguste vahe teataval jõe lõigul
    • Jõestik koos ümbritseva maa-alaga, kust jõgi saab oma vee, moodustab jõgikonna Pärnu jõgikond Kasari jõgikond Kahe jõgikonna vahelist piiri nim veelahkmeks Veelahkme
      • Need jõgikonnad, millelt vee kogunud jõestikud voolavad ühte suurde veekogusesse moodustavad üheskoos vesikonna.
      Need jõgikonnad, mille jõestik voolab ühte suurde veekogusse moodustavad üheskoos vesikonna
    • Eesti vesikonnad
      • Peipsi- Pihkva järve vesikond.
      • Narva jõe vesikond
      • Soome lahe vesikond
      • Väinamere- Liivi lahe vesikond.
    • Jõgedevõrk
      • Kui järvede teke oli suuresti mõjutatud mandrijää tegevusest siis jõgede kujunemisel on aeg veelgi varasem. Nt Piusa ja Võhandu.
      • Suurem osa Eesti tänapäevastest jõgedevõrgust on tekkinud pärast jääaega.
      • Teised põhjused jõgede kujunemisel.
      • Mere ja järvede järk- järguline taandumine.
      • Maa kerkmine Põhja-Eestis ja langemine Kagu- Eestis.
      • Enamik Eesti jõgesi on lühikesed.
      • Üle 100 km jõgesi on meil 10:
      • I.- Võhandu jõgi – 154 km
      • II.- Pärnu jõgi- 144 km
      • III. – Põltsamaa- 135 km
      • Veerohkus, jõgede veerohkust mõõdetakse vooluhulgaga.
      Vooluhulk näitab, kui palju vett voolab ühes sekundis läbi jõesuudme.
      • Eesti suurima vooluhulgaga jõgi on:
      • Narva jõgi- 400 kuupm/s
      • Emajõgi- 6 x vähem ~ 67 kuupm/s
      • Pärnu jõgi.
      • Ida- Eesti jõed saavad tavaliselt alguse kõrgustikelt, sellepärast on ülemjooksul, kiirem vool.
      • Lõuna- Eesti jõed sarnaselt, kuid tuhandete aastate jooksul on jõed uuristanud pehmesse liivakivisse orge ja on näha kivipaljandeid. Nt Taevaskoda.
      24
      • Põhja- Eestis on ülemjooksul jõe kiirus väiksem kui alamjooksul. Soome lahe vesikonna jõed moodustavad tihti jugasi.
      • Juga on järsk vee langus jõesängis olevalt astangult.
      • Kõrgeim juga on Valaste juga. (20 m)
      Salto Angeli - 979 m (20 Nigaarat)
      • Eesti veerohkemad joad on: Jägala ja Keila juga.
      Jägala juga Euroopa veerohkeim Detifoss Islandil- 220m3/s Niagara juga
      • Jõed, kus mingis osas on juga leidub ka kärestikke.
      • Kärestik on madala ja kiirevooluline jõelõik, kus jõesäng on kivine ja ebatasane ning vesi voolab hüpeldes ja vahutades.
      • Märgala jõesuudmes on iga- aastastest üleujutustest märg ala, kus kasvab lopsakas rohttaimestik ja elab rohkesti linde.
    • Maailma jõed
      • Niiluse pikkus on 6670 km. Maailma pikim jõgi ( http://et.wikipedia.org/wiki/Niilus- maailma pikim jõgi on Amazonas ~ 7000km)
      • Niilus loob taimedele ja loomadele mitmesuguseid ja erinevaid elukeskkondi peaaegu kogu oma pikkuses, kus elutseb palju haruldasi loomi.
      • Kalad.
      • Jõgikonnas elavad Tilaapiad on inimesele tähtsad toiduobjektid.
      • Tilaapiad toituvad peaaegu kõigest. Liik Haplochromis toitub eriti kummaliselt, mängides surnut ja rünnates ohvrit, kes teda uudistama on tulnud.
      • Aafrika säga- kes on varustatud eriliste hingamiselunditega, tänu millele on võimeline läbima kuival maal lühemaid lõike.
      Maailma jõed
      • Linnud
      • Ühed kaunimad linnud on flamingod, kes toituvad erinevatest vetikatest, vähilaadsetest.
      • Flamingo nokk on suurepärane filtreerimissüsteem, mis tagab selle, et flamingo makku jõuab kuiv toit.
      • Vanalinnud toidavad poegi maoseina poolt eritatava tumepunast värvi ollusega, millest pärineb uskumus, et flamingod toidavad oma poegi verega.
      Maailma jõed
      • Kingnokk
      • Toitub peamiselt kaladest ning madalas vees asuvaid loomi.
      • Ta on võimeline seisma tunde liikumatult ühe koha peal, et toitu saada.
      • Muneb tavaliselt 3 muna, kuid koorub tavaliselt üks.
      • Loomad
      • Suurim ja hirmuäratavaim elanik on niiluse krokodill, kes võib kasvada 5 m pikkuseks ja kaaluda 700 kg, suurim teada olev krokodill ol 7,5 m.
      • Ohvri ilmudes ründavad äkk-kiirusel ja tirivad looma vee alla.
      • Niiluse krokodill tapab Aafrikas rohkem inimesi, kui muud loomad kokku.
      Maailma jõed
      • Jõehobu elab 18 tundi päevas vees ja 6 tundi pühendab toidu otsimisele, toitub peamiselt ainult rohust.
      • Jõehobu on võimeline oma suu lahti ajama, et moodustub 150 kraadine nurk.
      • Pikkus on ~4 m ja kaalub kusagil 2 tonni.
      • Jõehobu laial seljal soojendavad end meeldi kilpkonnad.
    • Tingimused jõe elukoosluses
      • Tingimused jões on enam- vähem sarnased nagu järves, ainsa erinevusega, et jões vesi voolab.
      • Mis põhjustab selliseid erinevusi nagu:
      • Valguse erinevused-
      • Jões ei ulatu valgus sama sügavale kui järves. Jões on läbipaistvus~ 2x väiksem, sest jõgi kannab kaasas setteid.
      • Temperatuuri erinevused
      • Jões on temperatuur enam- vähem ühtlane ja ei toimu vee kihistumist. See tõttu kiirevoolulised jõed ei jäätu nii kergesti.
      • Hapnikusisalduse erinevused
      • Jõe vesi on hapnikurikkam, sest voolav vesi haarab õhust hapnikku aina juurde ja jões ei ole hapniku ebaühtlast jaotumist.
      • Jõed üldiselt looklevad.
      • Looked tekivad: looked tekivad nii, et looke siseküljel ( sinine) on vool aeglane, kuhu kuhjuvad setted ja kujuneb laugasveer.
      • Looke välisküljel ( punane) on vool kiirem ja sealt võtab jõevool setteid kaasa kujuneb põrkeveer.
      Tingimused jõe elukoosluses
      • Suurvee ajal võib jõgi murda endale sirgema tee ning looge eraldub jõest ja tekib soot. ( helesinine)
      Aitab filmimisest! Nüüd jooksuga üle traadi
      • Toitained
      • Vool kannab toitained ise kohale, ega sadene põhja nagu järves.
      • Aegalase vooluga jõgede tingimused on sarnased järve tingimustele.
      • Taimed
      • Sarnaselt järvele eristatakse ka jões: kaldataimi, kaldavee taimi, ujulehtedega ja veesiseseid taimi, kuid taimede vöö ei ole nii hästi välja kujunenud.
      • Tavalised taimed jões on:
      • Jõgi-kõõlusleht, kalmus ja vesikuusk.
      • Jõgi-kõõlusleht
      • Lehed on kolmnurkse kujuga
      • Jõgi-kõõluslehel on kahte sorti lehti, kolmnurkse kujuga lehed on tavaliselt vee peal, kuid veesisesed lehed on pikad (80cm) lindid, mis ei purune ka tugevas veevoolus.
      Tingimused jõe elukoosluses
    • Taimed
      • Jõ gi- kõõluslehe õied on valged ja ulatuvad veepinna kohale.
      • Sügisel arnevad lehtede alumistele lehtedele tõrukujulised sinised mugulad, mida söövad meelsasti veelinnud, sest sisaldavad palju tärklist.
      Oi- mis meil seal on?
      • Kalmus
      • Kodumaaks on kalmusel Kesk-Aasia ja India.
      • Välimuselt kasvab 1 m suuruseks, lehed on mõõkjad ja õisik on tagasihoidlik ning märkamatu
      • Kalmusel on iseloomulik tugev lõhn, mida kasutatakse lõhnaõlide tootmisel kui ka maiustustele lõhna ja maitse andmiseks.
      • On ravimtaim:seedimise parandaja ja söögiisu tekitaja
      • Kuna kalmusel on tugev lõhn kasutatakse teda kirpude ära ajamiseks.
      • Paljuneb ainult risoomi abil
      Taimed
    • Jõe selgroogsed
      • Kalad
      • Forellid
      • Forellid on Eest arvukaim lõheliik. Eristatakse 3 lõheliiki: meriforell, jõeforell ja vikerforell.
      • Meriforell
      • Meriforell on siirdekala, see tähendab, et oma elu veedab ta põhiliselt meres, kudema rändab aga jõgedesse.
      • A sustab pea kogu Põhja-Euroopa rannikut kuni Murmanskini ning kogu Läänemerd .
      • Rännutuhinas on nad võimelised ületama kuni 1,5 m kõrguseid tõkkeid - jugasid ja tamme
      • Kudemine toimub kui veetemp 4-6 kraadi.
      • Meriforelli kudemisseltskond koosneb 1 emaskalast ning 1...5 isasest ning partnereid ei vahetata.
      Jõe selgroogsed
      • Kui mari on koetud ja viljastatud, katab emane forell selle kruusaga ning siirdub kaaslaste saatel järgmist lohku valmistama.
      • Marjaterast koorub vastne alles järgmisel kevadel aprillis-mais
      • 30% meriforellidest suundub kudema samasse jõkke, kus ise ilmale tuli
      • Meriforelli maitsev liha on kõrgelt hinnatud, kuid ta on ohus just kudemispaikade hävimise tõttu. Neid ohustavad jõgede tõkestamine tammidega ja metsatööd jõgede kallastel, seetõttu inkubeeritakse marja ja kasvatatakse maime kunstlikult kalakasvandustes .
      • Looduskaitse alla ei kuulu.
      Jõe selgroogsed
      • Linnud
      • Tüüpilisemad linnud on vesipapp ja jäälind.
      • Jäälind
      • Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril.
      • Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde.
      Jõe selgroogsed
      • Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool.
      • Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi
      • Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette.
      Jõe selgroogsed
      • Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all.
      • Loomad
      • Kobras
      • On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist.
      • Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo.
      • Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega.
      Jõe selgroogsed
      • Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.
      • Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud.
      • Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi
      • Maksimaalne eluiga on neil 15…20 aastat
      Jõe selgroogsed
      • Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
      Jõe selgroogsed
    • Iseseisev töö Vikerforell Vesipapp
    • Jõe selgrootud
      • Jõe selgrootud on kohastunud elama toitumiseks kiires jõevoolus.
      • Tihti on selgrootud kinnitunud kuhugile kõvasti kinni ja püüavad toitu igasuguste võtetega .
      • Kihulaste vastsed.
      Nad on mõne millimeetri pikkused laiade tiibadega kärbsesarnased putukad , kes toituvad verest, imemiskohal tekib paistetus ning võib tõusta palavik.
      • Kihulase vastsed elavad voolavas vees.
      • Suu ümber on lehvikutaolised harjased, kuhu takerdub toit, mida jõgi annab.
      • Toituvad rohkem taimsest toidust ja surnud orgaanilisest ainest.
      Jõe selgrootud
      • Ehmestiivalised
      • Elavad peaaegu kõikjal kus on magedat vett, ent eelistavad siiski jõgesi.
      • Ehmestiivaliste vastsed ehk puruvanad, kelle koda koosneb puidujäänustest, lehejäänustest, liivateradest jne.
      Jõe selgrootud
      • Ojaehmeslase vastne punub veetaimede vahele jõevooluga risti võrgu.
      • Toitudes peamiselt loomsest toidust.
      • Ühepäevikud
      • Valmik meenutab natuke kiili, kuid kiilist väiksem ja õrnema kehaga.
      • Iseloomulik on tagakeha tipus on 2-3 pikka sabaniiti.
      Jõe selgrootud
      • Ühepäevikute nimi iseloomustab seda putukat tõesti.
      • Nad elavad tõesti ühe päeva, seega ei ole neil ei suud ega seedeelundkonda.
      • Enne surma muneb ühepäevik munad otse vette, kus munadest arenenud vastsed elavad 2-3 aastat
      • Ühepäevikuliste vastsed elavad vees ning hingavad tagakeha külgedel olevate lõpustega. Ka vastsete tagakeha tipul on sabaniidid. Enamus vastseid on röövtoidulised ning neil on tugevad lõuad.
      • On tundlikud vee puhtuse suhtes
      Jõe selgrootud
      • Jõevähk.
      • Täiskasvanud isendid on 15 cm pikad.
      • Keha ees pool on sõrad, mis on toidu püüdmiseks ja enda kaitsmiseks.
      • Taga pool lõpeb lakaga.
      • Rahulikus olekus liigub vähk esipidi oma 8 jalal.
      Jõe selgrootud
      • Noored vähid, kes on äsja munast koorunud on väga täiskasvanud isendi moodi, hoides ema lakaalusest kinni (~paar nädalat)
      • Toitub peamiselt taimsest toidust kuid ka putukate vastsetest ja pisikestest loomakestest.
      • Vähi püüdmiseks on vaja kirjalikku luba.
      Jõe selgrootud
    • Iseseisvalt
      • Kuidas saab jõgi endale mineraalaineid ja planktonit, millises jooksus on neid rohkem ja miks?
      • Kuidas on mõned taimed ja selgrootud loomad kohastunud jõe tingimustega?
      • Millised on selgroogsete kohastumused jõe tingimustega? Too iga klassi kohta iseloomulikumad jooned.(kalade, lindude ja imetajate kohta, võid teha tabeli)
      • (Leia kaardilt Ida-Virumaa maakonnast 5 suuremat jõge, nimeta need, nimeta kuhu nad suubuvad (nii millistesse jõgedesse, kui ka järve nt. Mustajõgi suubub  Narva jõkke  Narva lahte.)
      • Moodusta 2 toiduahelat jões elavate organismide baasil
    • Töö kaardiga
      • Kanna kaardile järgmised jõed.
      • Suur Emajõgi, Võhandu, Ahja, Narva, Rannapungerja, Väike Emajõgi, Pärnu, Leisi, Kasari, Taebla, Keila, Leivajõgi, Jägala, Valgejõgi, Põltsamaa,Koiva
    • Kordamine
      • Mis on jõgi?
      • Jõgi on veekogu, mis voolab mööda looduslikku sängi kõrgemalt madalamale.
      • Miks jõe ülemjooksul on kiirem vool kui jõe alamjooksul?
      • Ülemjooksu lang on suurem.
      • Jõestiku moodustavad?
      • Peajõgi+harujõgi+lisajõed.
      • Emajõgi voolab Peipsisse, millisesse vesikonda kuulub Emajõgi?
      • Peipsi-Pihkva järve vesikond.
      • Milline Eesti jõgi III pikkuselt?
      • Põltsamaa
      • Veerohkuselt Eesti I jõgi?
      • Narva.
      • Mis on juga?
      • Järsk veelangus jõesängis olevalt astangult?
      • Jõgikonna moodustavad?
      • Jõestik + maa-ala
      • Mitu korda on jõevee läbipaistvus väiksem järvevee läbipaistvusest?
      • 2-3 korda
      • Millise taimega on tegemist?
      • Millise taimega on tegemist, kelle iseloomustus kõlaks järgmiselt: lehed on meetri pikkused, õied on tagasihoidlikult õisikuna, tal on iseloomulik lõhn, millega saab eemale peletada kirpe.
      • Kalmus.
      • Jõgi-kõõlusleht
      • Millisel selgrootu vastsel on suu ümber lehviku taoline moodustis?
      • Kihulase
      • See putukas punub jõega vastusuunas võrgu?
      • Ojaehmeslane
      • Kuidas nimetatakse selgrootuid keda on võimalik tuvastada ainult kookoni järgi?
      • Puruvanad
      • Milline valmik ei toitu elu jooksul kordagi?
      • Ühepäevikud
      • Kellega on pildil tegu?
      • Ühepäevik
      • Kuidas nimetatakse jõevähi saba poolset otsa?
      • Lakaks
      • Kui pikk on jõevähi püüdmiseks vajalik alammõõt?
      • 15 cm
      • Keda nimetatakse siirdekaladeks?
      • Kalad, kes veedavad elujooksul merevees ja jõevees.
      • Miks langetab kobras puitu?
      • Toiduks ja pesaehituseks.
      • Mitu vasakpoolset lisajõge on sellel kaardil märgitud jõel?
      3 vasakpoolset lisajõgi
      • Milline on põrkeveer sellel joonisel(punane/ sinine)?
      • Punane