Your SlideShare is downloading. ×
Murenemine Pover Pointe
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Murenemine Pover Pointe

3,917
views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
3,917
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
27
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Murenemine Larissa Korobova Mustvee Vene Gümnaasium 2009
  • 2. Sisukord
    • Välisjõud..........................................................4
    • Murenemine ....................................................5
    • Füüsikaline muremine ehk rabenemine ..........8
    • Rusukalded ....................................................13
    • Rabenemise tulemused koduümbruses ........14
    • Ärakandjad .....................................................15
    • Keemiline ja biokeemiline protsess ................19
    • Karst ................................................................34
    • Murenemise tagajärjed ja tähtsus ................. 36
    • Murenemise tähtsus looduses.........................40
    • Kasutatud kirjandus, materjalid .......................43
  • 3. Murenemine
  • 4. Välisjõudude toimel maapinnal tekivad suured muudatused. Aja jooksul ta saab madalamaks, tasasemaks. Välisjõudude tegevus algab murenemisest ehk porsumisest. ( Kallaste paljand, foto L.Korobova, 2009.a.)
  • 5. Murenemise käigus kivimid lagunevad väiksemateks tükkideks: kivikesteks, kruusaks, liivaks, saviks, tolmuks jne . (Saaremaa. Karu järv. Foto L. Korobova 2007.a.)
  • 6.
    • Murenemine
    • Murenemine on pidev ja terviklik protsess, mis toimub igas kohas: igas kliimavöötmes, igas loodusevööndis ja igas kohas see protsess on loodud erinevates tingimustes.
    • Murenemise tekkeks on palju põhjusi: temperatuuri kõikumine, vee mahu muutumine jäätumisel, liikuv vesi, jääliustik, päikese kiirgus, mere- ja järvelained, mehaaniline hõõrdumine, tuul, jne.
    • Kivist maapinda, mis on haaratud murenemisprotsessi, nimetakse lähtekivimiks.
  • 7. Energia tuleb päikeselt. Päike: soe ja külm ( Päike: soe ja külm. Foto V. Paramonova. 2007.a.)
  • 8. Eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub: ( 1-Kallaste paljand. Foto V. Paramonova.2008.a.)
    • - kivimiosakeste temperatuuri
    • kõikumisest (kokkutõmbumisest ja
    • soojuspaisumisest)
    • kivimites, kus erinevad mineraalid
    • tõmbuvad kokku erinevalt, see põhjustab väikeste pragude tekkimist.
  • 9. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine on ülekaalus seal, kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine on suur, näiteks kõrbes. Kivimite keemiline koostis ei muutu. ( 1,2-Naska kõrbes, foto Internetist)
  • 10. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine ( Alpid.Foto internetist)
    • Füüsikaline murenemine
    • tekkib kõrgmäestikes,
    • lähispolaaraladel, polaaraladel.
    • - Jää mõjub pragude seinte peale suure jõuga (kuni 2100kg ühe ruutsentimeetri peale).
  • 11. Kuivas kliimas on ülekaalus füüsikaline murenemine ( 1. Sahara. 2.Andid. Fotod Internetist)
    • Jahedas kliimas vesi jäätub ja paisub pragudes. See viib kivi lõhki.
  • 12. Murenevad erinevad pinnad, kivimid, erinevates maailma kohtades .( 1-Kallaste paljand.Foto L. Korobova. 2008.a.; 2-foto internetist)
  • 13. Mõnes kohas murenenud materjal libiseb mööda nõlva allapoole, moodustades rusukaldeid. (1- Ontika paljand. 2- Saaremaa, Mustjala paljand. Fotod L.Korobova. 2007.a.)
  • 14. Rabenemise tulemused koduümbruse maapinnal on ka erinevad ( 1-Kauksi rannas, 2-Peipsi järv, Mustvee ümbruses . Fotod L. Korobova. 2009.a)
  • 15. Tekkinud murendi kannavad edasi liikuv vesi, jää, lained. Tuul viib edasi liiva ja tolmu. Kõik nad on ärakandjad. (Fotod: (1-Vetikad õitsevad Kauksi rannas. 2-Kauksi. 3- Jäämäed Peipsil. Foto L. Korobova. 2009.a.)
  • 16. Uued pinnad avanevad edasisele muremisele. Murend ei jää tekkekohale püsima. ( 1-Peipsi järvel,Kallaste paljand, 2-Soome, Soome laht. Fotod L. Korobova 2008.a)
  • 17. Eriti palju setteid kannab üle liikuv vesi ja jää. (1 - Peipsi järv, 2- Teokarpidest setted Peipsi järve rannikul. 2007.a.)
  • 18. Veevool viib murenenud materjali edasi-uude kohta, kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid .( Peipsi järvel. Foto L. Korobova. 2009.a.)
  • 19. Kui küsimus on mullatekkest, siis eristatakse ka bioloogilist murenemist, mis on seotud lagundavate kivimeid organismidega . ( Saaremaa. Foto L. Korobova. 2007.a .)
  • 20. Mereäärseid kaljusid võib lõhkuda samuti liikuv vesi, merelained, liikuv jää. ( 1-Eesti, Ontika, 2-Soome kaljud. Fotod L. Korobova. 2008.a.)
  • 21. Looduslikus vees on alati lahustunud mitmesugused ained, ka happed ja süsihappegaase, mis purustavad kivimeid. (1,2- Soome. Kaljud graniitkividest Soome lahes. Fotod L Korobova. 2008.a.)
  • 22. Toimub keemiline reaktsioon, mille käigus kõvad kivimid muutuvad väiksemateks tükkideks, pehmemateks, pudedamateks . ( Mustvee ümbruses. Foto. L. Korobova. 2009.a. )
  • 23. Murend annab alguse muremiskoorikule, mille peal hakkavad kasvama taimed- see on juba samm mullatekkeks. (Murend Peipsi järve ääres. Foto L.Korobova. 2009.a. )
  • 24. Happeid toovad pinnasesse taimede juured ja sellega kiirendavad keemilist murenemist (1,2-Kallaste paljand, 3- Lõuna-Eesti, 4- Soome, Soome laht. Fotod. L. Korobova, v. Paramonova. 2008.a., 2009.a.)
  • 25. Füüsikaline ja keemiline murenemine toimuvad käsikäes. ( 1- Soome, Soome laht. Foto L. Korobova. 2009.a.)
  • 26. Keemilise ja biokeemilise protsessi käigus mineraalid, mis kergemini porsuvad, eemalduvad ja kivimipind muutub uurdeliseks ja krobeliseks. Seda nimetatakse kivimite korrosiooniks. ( 1,2 -fotod internetist- Naska kõrbes)
  • 27. Keemiline ja biokeemiline murenemine muudab kivimipinda. Intensiivsust soodustavad hapniku ja süsehappegaasid, mis lagundavad kivimeid. Pind saab krobeliseks.( Foto internetist: krobelisus)
  • 28. Keemiline murenemine ehk porsumine
    • Mikroorganismid lagundavad aktiivselt kivimeid.
    • Kui kivimid on purunenud väiksemateks tükkideks, siis saavad vesi, õhk, ja organismid sellele kergelt ligi.
    • Soojades ja niisketes piirkondades on ülekaalus keemiline, külmades või kuivades aga füüsikaline murenemine.
  • 29. Kivimeid, mis lahustuvad vees, on enamasti lubjakivi ja dolomiit. Kipsi ja kivisoola on maakera pinnal väga vähe. (Lubjakivi kihtides voolav vesi. Foto L. Korobova. 2008.a.)
  • 30. Keemilise murenemise üheks tagajärjeks võib olla karstinähtus. ( Karstnähtused. Stalaktiidid. Stalagmiidid. Koopad. Fotod Internetist )
  • 31. Kõrge temperatuur kiirendab murenemist. Porsumise käigus muutub kivimite mineraalne koostis. Soojenedes või jahtudes, kivid üks kord paisuvad, teine kord tõmbuvad kokku. ( Päikese tõus Peipsil.Foto V. Paramonova. 2006.a.)
  • 32. Karsti tekke eelduseks on voolav vesi, lahustuv kivim ja lõheline pindala. Intensiivsus sõltub ka vee temperatuurist. Eestis karst on levinud lubjakivides. Vesi lahustab pragudes kaltsiumkarbonaadi, mille tagajärjel tekivad tühimikud, järved, koopad, kurisuud, karrid, stalagtiidid, stalagmiidid jne. ( Karstinähtused. Skeem. Foto Internetist.)
  • 33. Karstumine areneb kiiremini siis, kui vette on sattunud palju süsihappegaasi ja happeid, vee temperatuur on kõrge. Karstunud alasid on soojades piirkondades: Vahemere maades, Kagu-Aasias, Kariibi mere saartel, Usa, Ukrainas jne. ( Karstinähtused. Fotod Internetist)
  • 34. Eesti on maailma üks põhjapoolsemaid alasid, kus esineb karst. Kõige rohkem on karstunud Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakiviplatood ning Pandivere kõrgustik. ( Pikim karstkoobas asub Harjumaal Kata karstialal (54m) ( Eesti Kuimetsakarst. Foto Internetist.)
  • 35. Eestis karst on levinud lubjakivides.Vesi lahustab pragudes kaltsiumkarbonaadi, mille tagajärjel tekivad tühimikud, järved, koopad, karrid, kurisuud jne. ( Eesti. Kostivere karst. Foto Internetist.)
  • 36. Murenemise tagajärjed võivad olla omapärasteks puhkekohtadeks ( Eesti, Soome laht, Ontika.Foto L. Korobova. 2008.a.)
  • 37. Murenemise tagajärgi näeme elus tihti, kasutades materjali hoonete ehitamisteks. (1- Rootsi Fjord. 2.- Soome. Kirik. Fotod L. Korobova. 2008.a.)
  • 38. Murenemise nähtused –kui tuntumad vaatamisväärsused Eestis. (1- Taevaskoda. Foto L. Korobova. 2- Tuhala nõiakaev. Foto Internetist.)
  • 39. Murenemise nähtusi kasutatakse puhkekohtadena (1-Saksamaa, Ljubeki liivarand. 2-Alatskivi, Punane allikas. Fotod L. Korobova )
  • 40. Murenemisel on looduses suur tähtsus
    • Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada.
    • Murenemine annab alguse mullatekkeks.
    • Murenemise tagajärjel on tulnud uued vaatamisväärsused: karstinähtused.
    • karsti tagajärjel tekkinud pinnavormid, mis
    • on kujunenud ülemaailmseteks turismipiirkondadeks.
  • 41. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. ( Murend Peipsi järvel. Foto L. Korobova. 2008.a.)
  • 42. Peipsi järv täna, aga homme… ? ( Foto L. Korobova.2006.a.)
  • 43. Kasutatud kirjandus
    • 1. Tiit Hang, Jaak Jaagus, Üldmaateadus gümnaasiumile, EestiLoodusfoto,Tartu, 2004
    • 2. Are Kont, Üldmaateadus gümnaasiumile, Avita, 2003
    • 3. Are Kont, Loodusgeograafia põhikoolile, II osa,
    • Avita, 2003
    • 4. Ülle Liiber, Üldmaateadus gümnaasiumile, Töövihik, Eesti Loodusfoto, 2004
    • 5. Teemad Interneti allikatest: Murenemine, karst.
    • http : // images / google.ru
    • Fotod:
    • 1. fotod (32) on L. Korobova kollektsioonist.
    • 2. fotod V. Paramonova kollektsioonist.
    • 2. Pildid Internetist teemadel( 9): Murenemine, kõrbed, karst.
    • www.Syktyvkar.ru
    • www.upload.wikimedia.org
    • www.geoeducation.info
    • www.Kostivere.jpgmv