Anorgaanilised Ained Argielus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Anorgaanilised Ained Argielus

on

  • 2,413 views

Õppematerjal põhikooli õpilastele.

Õppematerjal põhikooli õpilastele.

Statistics

Views

Total Views
2,413
Views on SlideShare
2,399
Embed Views
14

Actions

Likes
0
Downloads
12
Comments
0

2 Embeds 14

http://www.slideshare.net 12
http://www.slashdocs.com 2

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Anorgaanilised Ained Argielus Presentation Transcript

  • 1. Koostanud : Helena Semelson Anna Juurik Jaakob Juurik Merlyn Rist Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 2009 Anorgaanilised ained argielus This work is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike 3.0 License
  • 2. Looduslikud ehitusmaterjalid
    • Mineraal
    • Kivimid
    • Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis.
    • Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained.
    • Mineraalid peavad olema tahked.
    • Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest.
    • Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum.
    • Kivimid ei pea olema tingimata k ristallilisel kujul.
    • Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist
    • Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid.
  • 3. Paas
    • Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat ( CaCO 3 ).
    • On tekkinud u. 400 miljoni a. eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest.
    • On tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena (lubi, tsement).
    • Alates 4. maist 1992. a. on PAAS Eesti rahvuskivi.  
    • Suur osa meie rahvast on elanud pae rüpes. Sellest kivist olid põrandad, majad ja aiad.
    • Eesti maa paevarud on nii suured, et nende lõppemist pole karta.
  • 4. http://www.youtube.com/watch?v=K7tNTUAdPK0 http://www.youtube.com/watch?v=t8KmPqT5uKA
  • 5. Graniit
    • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
    • Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest .
    • Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena .
    • Oma suure kõvaduse ja külmakindluse tõttu on graniidist valmistatud killustik eriti hinnatud teedeehituses, samuti betoonitäitena.
    • Ehtsa graniidi tunneb ära ühtlase teralisuse järgi ja vöödilisuse puudumise järgi.
    • Graniit on Soome rahvuskivim.
  • 6.  
  • 7. Liiv
    • Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad ülijämedateks, jämedateks, keskmiseteralisteks ja peeneteralisteks.
    • Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist.
    • Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest .
    • Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel.
    • Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid tulvavete tõkestamiseks või sõjanduses kaitseks käsitulirelvade kuulide eest
  • 8. http://www.youtube.com/watch?v=eXUndMF6TbI http://www.youtube.com/watch?v=gif7ohpb6Hc
  • 9. Savi
    • Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.
    • Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena.
    • Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus.
    • S avist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud.
    • Sinisavi kasutamise eeliseks on tema piiramatud varud, koostise suur püsivus laialdasel alal ja lasundi erakordne paksus.
  • 10. http://www.youtube.com/watch?v=XSw5PKEJHiA http://www.youtube.com/watch?v=N_1mrxRj6b0
  • 11. Tehislikud ehitusmaterjalid
  • 12. Tellised
    • Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi .
    • Lisaks savitellistele tuntakse silikaattellised , mille valmistamisel pressitakse kokku lubja ja liiva segu ning kuumutatakse seda veeaurus .
    • Savitaignast vormitud ja kuivatatud esemed kuumutatakse 900-1100 kraadi C juures.
  • 13. http://www.youtube.com/watch?v=1B6o-fU_ZBg http://www.youtube.com/watch?v=-c8fgfd_uKk
  • 14. Kustutatud ja kustutamata lubi
    • Lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist.
    • Kustutamata lubi "kustutatakse" vee lisamisega.
    • Kustutatud lupja kasutatakse joogi- ja heitvee puhastamiseks, samuti metallurgia- ja ehitustööstuses.
    • Üks vanemaid sideaineid on lubimört, mis valmistatakse lubjast ja liivast.
  • 15. http://www.youtube.com/watch?v=eSKX0gzESwI http://www.youtube.com/watch?v=UqdxBKrY-f
  • 16. Tsement
    • Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, näiteks betooni tootmisel.
    • Tsement on veekindel, ta ei sisalda vees lahustuvaid aineid.
    • Valmistatakse savist ja paekivist.
    • Tsemendist valmistatakse nt. paneele, vaheseinu-valatakse vundamente, lagesid ja põrandaid.
  • 17. http://www.youtube.com/watch?v=eqZiWswx9II http://www.youtube.com/watch?v=aDfRyFgPutk
  • 18. Klaas
    • Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
    • Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi.
    • Klaasist valmistatakse: aknaklaase, optilisi elemente, mahuteid, dekoratiivseid rakendusi, konstruktsiooni(ehitus-) materjali (klaastellis) .
    • Esimesed klaasnõud valmistati kallihinnaliste salvide ja parfüümide hoidmiseks .
  • 19. http://www.youtube.com/watch?v=hUX_cpFWNso
  • 20. Kasutatud Kirjandus Anorgaanilised ained argielus Viited Slide nr. 2 Looduslikud ehitusmaterjalid – mineraal http://et.wikipedia.org/wiki/Mineraal Slide nr. 2 Looduslikud ehitusmaterjalid – kivimid http://et.wikipedia.org/wiki/Kivim Slide nr. 3 Paas L. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.60 http://www.arhitektuurimuuseum.ee/eam/toim/seitse/paas/paas.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9706/paas.html Slide nr. 4 Paas pildid http://www.cameratim.com/photography/australia/images/kangaroo-island-kelly-hill-limestone-caves.jpeg http://www.change.freeuk.com/learning/geog/limestone.jpg http://fritids-udlejning.dk/images/upload_images/grube.jpg Slide nr. 5 Graniit http://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit.html http://www.lossikivi.ee/index.php?a=graniit http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit Slide nr. 6 Graniit pildid http://www.ut.ee/BGGM/maavara/graniit6.jpg http://www.ut.ee/BGGM/miner/graniit1.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rapakivigranite_ss.jpg Slide nr. 7 Liiv http://et.wikipedia.org/wiki/Liiv Slide nr. 8 Liiv pildid http://www.cs4fn.org/vlsi/images/sand.jpg http://s3.amazonaws.com/readers/2008/11/10/beachpicturesandsculpturedavincisnowriderguy_1.jpg http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_108_0875.jpg Slide nr. 9 Savi http://wapedia.mobi/et/Savi http://et.wikipedia.org/wiki/Savi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/savi.html Slide nr. 10 Savi pildid http://www.historyforkids.org/learn/arts/pictures/clay.jpg http://www.onmarkproductions.com/html/db_nara-era-711-clay-nehanzoudo-horyuuji1.jpg Slide nr. 12 Tellis http://et.wikipedia.org/wiki/Tellis L. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.62 Slide nr. 13 Tellis pildid http://farm4.static.flickr.com/3116/3240478615_f98cf44d7f.jpg?v=0 http://recoveringperfectionist.files.wordpress.com/2008/02/bricks.jpeg http://www.oldredbrickco.com.au/images/Vent%20Bricks.JPG Slide nr. 14 Kustutatud ja kustutamata lubi http://et.wikipedia.org/wiki/Lubi http://www.nordkalk.ee/default.asp?viewID=1558 http://www.muinas.ee/vvfiles/0/20%20Lubi%20I.pdf Slide nr. 15 Kustutatud ja kustutamata lubi pildid http://www.foodsubs.com/Photos/cal.jpg http://www.adventureguidesaustralia.com.au:8020/sme/adventureguidesaustralia/content/images/other/image006.jpg Slide nr. 16 Tsement http://et.wikipedia.org/wiki/Tsement L. Tamm, H. Timotheus, Keemia õpik IX klassile I osa, lk.63 Slide nr. 17 Tsement pildid http://farm3.static.flickr.com/2651/3703249139_707dd09c01.jpg?v=0 http://www.canoe.skule.ca/drupal/files/u1/cement.JPG http://concreteornamentals.com/images/cement_birdbaths.jpg Slide nr. 18 Klaas http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Klaasikunsti_ajalugu Slide nr. 19 Klaas pildid http://research.microsoft.com/en-us/um/people/dcr/art/architecture/glass_house/glass_house_05.jpg http://www.glassclass.co.uk/images/evening/gail3.jpg http://www.quiverblog.com/wp-content/uploads/2009/09/bottles-main_Full-300x274.jpg