Loimumiskava monitooring 2010
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Loimumiskava monitooring 2010

  • 3,069 views
Uploaded on

Eesti lõimumiskava 2008-2013 monitooring 2010. Teostus: Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Saar Poll. Toetajad: Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja......

Eesti lõimumiskava 2008-2013 monitooring 2010. Teostus: Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Saar Poll. Toetajad: Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed

More in: News & Politics
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
3,069
On Slideshare
3,067
From Embeds
2
Number of Embeds
2

Actions

Shares
Downloads
31
Comments
0
Likes
0

Embeds 2

http://kerkko.fi 1
http://www.docseek.net 1

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1.
    • Lõimumiskava monitooring 2010
    • Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor
    • Meediaesitlus 14. septembril, 2010
  • 2. Uuringu taust
    • TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp, Gerli Nimmerfeldt, Marti Taru, Riina Tõugu.
    • Eelnevad monitooringud on tehtud aastatel 2000, 2002, 2005, 2008.
    • Veebruar-aprill 2010 - uuringu ettevalmistamine koostöös kultuuriministeeriumiga.
    • 11 - 24. mai 2010 – firma Saar Poll küsitles proportsionaalse juhuvalimi meetodil 1010 inimest (neist pooled venekeelsed) vanuses 15-74 eluaastat.
  • 3. Üldpilt
    • Ühelt poolt:
    • Eri rahvusest inimeste kontaktid on mõnevõrra tihenenud.
    • Eri rahvusest inimeste vastastikune tunnustamine on suurenenud.
    • Venekeelse elanikkonna eesti keele oskus on paranenud.
    • Teiselt poolt:
    • Kodakondsuseta isikute seas on Eesti kodakondsuse saamise soov oluliselt vähenenud.
    • Eesti riigi ja institutsioonide usaldus venekeelsete inimeste seas on väga madal.
    • Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tajumine rahvustunnuse alusel on suurenenud.
  • 4. Lõimumiskava eesmärgid: jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga:
    • eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud;
    • kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud
    • erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud;
    • määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud;
    • valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki;
    • enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda;
    • erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud
  • 5. Eesti keele oskus
    • Eesmärk:
    • Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud.
    • Indikaatorid:
    • Eesti keele enesehinnanguline oskus (hästi; keskmiselt; veidi; ei suuda üldse) järgmiste näitajate alusel: suulisest kõnest arusaamine, lugemine, kirjutamine, suhtlemine.
  • 6. Eesti keele enesehinnanguline oskus on tõusnud, tugevad seosed vanuse ja regiooniga
  • 7. Eesti keele oskamist mõjutab selle vajadus tööl
  • 8. Venekeelsete inimeste hoiakud eesti keele õppe osas on lähedased eestlaste omadele, seega on huvi suur
  • 9.  
  • 10.
    • Suurenenud on ka eestlaste vene keele vajadus - seda nii tööl (umbes pooled vajavad) kui ka vabal ajal (umbes veerand vajavad)
    • Seosed kontaktide ja suhtluse tihenemisega eestlaste ja venekeelsete elanike vahel.
  • 11. Kontaktid ja osalemine
    • Eesmärk:
    • Kontaktid ja suhtlus eri emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud.
    • Indikaatorid:
    • Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel.
  • 12. Kontaktide hulk on suurenenud – nii tegelik suurenemine ja kui ka suurem teadvustamine
  • 13. Suurimad erinevused Venemaa ja Eesti valitsuse poliitika ning sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse hindamises
  • 14. Eestlaste hoiakud eestivenelaste ning vastastikuse koostöö võimaluste suhtes on muutunud positiivsemaks
  • 15. Ka osalemine organisatsioonides on mõnevõrra suurenenud, eestlaste osalus endiselt kõrgem
  • 16. Eestlaste ja eestivenelaste osalemine valimistel on sarnane, kuid mõlemad hindavad end üle
  • 17. Kodakondsusetuse vähenemine
    • Eesmärk:
    • Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud.
    • Indikaatorid:
    • määratlemata kodakondsusega isikuté osakaal Eesti elanikkonnas.
  • 18.
    • Mittekodanike osakaal elanikkonnas on praegusel hetkel 7,5%.
    • Seos vanusega - venekeelsete Eesti kodanike seas enim 15 kuni 29 aastaseid vastajaid (34%), samas kui Venemaa kodanikke on selles eagrupis vaid 4% ning umbes pooled on üle 60 aastased. Kodakondsusetute vastajate seas on enam-vähem võrdselt esindatud kõik vanusegrupid.
    • Seos haridusega - kodakondsusetute seas on teistega võrreldes enam põhiharidusega vastajaid (30%) ning kõige vähem kõrgharidusega vastajaid (5%). Vene kodanike seas on umbes pooled ning mittekodanike seas umbes veerand vastajaid pensionärid.
  • 19. Kodakondsusetuse põhjused – a.keel ja eksam, b. pragmaatilised c. emotsionaalsed kaalutlused
  • 20. Eesti kodakondsuse soov on mittekodanike seas oluliselt vähenenud – seosed olemas vanuse ja sissetulekutega.
  • 21.
    • Mis iseloomustab kodakondsust mittesoovijaid?
    • Umbes 40% on alla 45-aastased,
    • 46% valdab eesti keelt (indeksi alusel),
    • 40% tunneb kas tugevat või väga tugevat seost Eestiga,
    • 58% tunnevad end osana Eesti ühiskonnast,
    • 76% armastab Eestimaad,
    • 57% tunneb end Eestis kodusemalt kui kusagil mujal,
    • 92% arvab, et kodakondsuspoliitika on mitte-eestlaste suhtes liiga karm ja ebaõiglane.
  • 22. Poliitiline ja sotsiaalne usaldus
    • Eesmärk:
    • Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki.
    • Indikaatorid:
    • Eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisesse ühiskonnaelus.
    • Usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas.
  • 23. Eestlaste ja eestivenelaste usaldus institutsioonide vastu erineb märkimisväärselt
  • 24. Eestlaste poliitiline usaldus kõrgem (0,6 skaalapunkti), eestlaste ja venelaste erinevus mõnevõrra vähenenud (0,9-0,6 skaalapunktile)
  • 25. Ka eestlaste sotsiaalne usaldus on mõnevõrra kõrgem
  • 26. Suurenenud eestlaste hulk, kes leiavad, et eestivenelastega tuleks senisest rohkem arvestada
  • 27. Mõlema grupi enamus on integratsiooniga seos ka enesekriitiline, mis näitab teise poolt tunnustamist
  • 28. Meediatarbimine
    • Eesmärk:
    • Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot Eesti meedia kaudu ja usaldab seda.
    • Indikaatorid
    • Infoallikate kasutamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas.
    • Infoallikate usaldamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas.
  • 29. Venelased tarbivad jätkuvalt eelkõige Venemaal toodetud meediat
  • 30. Eestikeelsete infoallikate kasutamine pigem väheneb
  • 31. Eestis ja Venemaal toodetud meedia usaldusväärsus on samas suurusjärgus Meediakanalite usaldusväärsus 2010 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kokku 4,5 9,8 1,7 14,3 5,8 Raske öelda 17,5 14,2 23,9 16,0 15,4 Täiesti usaldusväärseks 74,0 70,1 72,0 59,8 70,1 Pigem usaldusväärseks 3,3 4,4 2,1 8,4 7,4 Pigem ebausaldusväärseks ,6 1,6 ,3 1,5 1,3 Täiesti ebausaldusväärseks Raadio 4 TVN jt Eestis toodetud venekeelsed kanalid PBK, RTV jt Venemaa kanalid Eesti erakanalid ETV (ETV 2)
  • 32. Tööhõive ja sissetulek
    • Eesmärk
    • Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud.
    • Indikaatorid:
    • Rahvusrühmade rahuloluhinnangu võrdlus oma pere materiaalse toimetulekuga.
    • Nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad erirahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks.
  • 33. Eestlased hindavad oma majanduslikke võimalusi oluliselt kõrgemalt, rahvustevahelised erinevused pigem suurenevad
  • 34. Valdav enamus eestivenelasi peab eestlaste olukorda ja võimalusi paremaks 1% 0% 4% 37% 95% 63% Võimalus saada juhtivale ametikohale riigi-ja omavalitsusasutustes 0% 0% 7% 48% 93% 51% Poliitilise tegevuse võimalused 0% 1% 20% 63% 80% 36% Haridusvõimalused lastele 0% 5% 9% 61% 91% 35% Sissetulek, materiaalne heaolu ME E ME E ME E Mitteeestlastel parem Võrdne Eestlastel parem
  • 35.
    • Peamised järeldused:
    • Venekeelne elanikkond: kohanemine Eesti ühiskonnas, mis on seotud kontaktide ja keeleoskusega, paraneb, kuid võõrandumine Eesti riigist kui poliitilisest institutsioonist, mis on seotud usalduse ja kuuluvustundega, pigem süveneb.
    • Eestlased: kontaktid on suurenenud ning integratsioonialased hoiakud on muutunud mõnevõrra avatumaks.