<ul><li>Lõimumiskava monitooring 2010 </li></ul><ul><li>Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor </li></ul><ul><li>Me...
Uuringu taust <ul><li>TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp, Gerli Nimmerfeldt, Marti Taru, Riina...
Üldpilt <ul><li>Ühelt poolt:  </li></ul><ul><li>Eri rahvusest inimeste kontaktid on mõnevõrra tihenenud. </li></ul><ul><li...
Lõimumiskava eesmärgid: jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga: <ul><li>eesti keele oskus inimeste hulga...
Eesti keele oskus <ul><li>Eesmärk:  </li></ul><ul><li>Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, ...
Eesti keele enesehinnanguline oskus on tõusnud, tugevad seosed vanuse ja regiooniga
Eesti keele oskamist mõjutab selle vajadus tööl
Venekeelsete inimeste hoiakud eesti keele õppe osas on lähedased eestlaste omadele, seega on huvi suur
 
<ul><li>Suurenenud on ka eestlaste vene keele vajadus - seda nii tööl (umbes pooled vajavad) kui ka vabal ajal (umbes veer...
Kontaktid ja osalemine <ul><li>Eesmärk:  </li></ul><ul><li>Kontaktid ja suhtlus eri emakeelega inimeste vahel on suurenenu...
Kontaktide hulk on suurenenud – nii tegelik suurenemine ja kui ka suurem teadvustamine
Suurimad erinevused Venemaa ja Eesti valitsuse poliitika ning sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse hindamises
Eestlaste hoiakud eestivenelaste ning vastastikuse koostöö võimaluste suhtes on muutunud positiivsemaks
Ka osalemine organisatsioonides on mõnevõrra suurenenud, eestlaste osalus endiselt kõrgem
Eestlaste ja eestivenelaste osalemine valimistel on sarnane, kuid mõlemad hindavad end üle
Kodakondsusetuse vähenemine <ul><li>Eesmärk:  </li></ul><ul><li>Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike ...
<ul><li>Mittekodanike osakaal elanikkonnas on praegusel hetkel 7,5%.  </li></ul><ul><li>Seos vanusega - venekeelsete Eesti...
Kodakondsusetuse põhjused – a.keel ja eksam,  b. pragmaatilised c. emotsionaalsed kaalutlused
Eesti kodakondsuse soov on mittekodanike seas oluliselt vähenenud – seosed olemas vanuse ja sissetulekutega.
<ul><li>Mis iseloomustab kodakondsust mittesoovijaid? </li></ul><ul><li>Umbes 40% on alla 45-aastased,  </li></ul><ul><li>...
Poliitiline ja sotsiaalne usaldus <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><li>Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad ük...
Eestlaste ja eestivenelaste usaldus institutsioonide vastu erineb märkimisväärselt
Eestlaste poliitiline usaldus kõrgem (0,6 skaalapunkti), eestlaste ja venelaste erinevus mõnevõrra vähenenud (0,9-0,6 skaa...
Ka eestlaste sotsiaalne usaldus on mõnevõrra kõrgem
Suurenenud eestlaste hulk, kes leiavad, et eestivenelastega tuleks senisest rohkem arvestada
Mõlema grupi enamus on integratsiooniga seos ka enesekriitiline, mis näitab teise poolt tunnustamist
Meediatarbimine <ul><li>Eesmärk:  </li></ul><ul><li>Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt ...
Venelased tarbivad jätkuvalt eelkõige Venemaal toodetud meediat
Eestikeelsete infoallikate kasutamine pigem väheneb
Eestis ja Venemaal toodetud meedia usaldusväärsus on samas suurusjärgus Meediakanalite usaldusväärsus 2010 100,0 100,0 100...
Tööhõive ja sissetulek <ul><li>Eesmärk </li></ul><ul><li>Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate va...
Eestlased hindavad oma majanduslikke võimalusi oluliselt kõrgemalt, rahvustevahelised erinevused pigem suurenevad
Valdav enamus eestivenelasi peab eestlaste olukorda ja võimalusi paremaks 1% 0% 4% 37% 95% 63% Võimalus saada juhtivale am...
<ul><li>Peamised järeldused: </li></ul><ul><li>Venekeelne elanikkond:  kohanemine Eesti ühiskonnas, mis on seotud kontakti...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Loimumiskava monitooring 2010

2,443

Published on

Eesti lõimumiskava 2008-2013 monitooring 2010. Teostus: Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Saar Poll. Toetajad: Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed

Published in: News & Politics
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
2,443
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1
Actions
Shares
0
Downloads
32
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Loimumiskava monitooring 2010

  1. 1. <ul><li>Lõimumiskava monitooring 2010 </li></ul><ul><li>Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor </li></ul><ul><li>Meediaesitlus 14. septembril, 2010 </li></ul>
  2. 2. Uuringu taust <ul><li>TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp, Gerli Nimmerfeldt, Marti Taru, Riina Tõugu. </li></ul><ul><li>Eelnevad monitooringud on tehtud aastatel 2000, 2002, 2005, 2008. </li></ul><ul><li>Veebruar-aprill 2010 - uuringu ettevalmistamine koostöös kultuuriministeeriumiga. </li></ul><ul><li>11 - 24. mai 2010 – firma Saar Poll küsitles proportsionaalse juhuvalimi meetodil 1010 inimest (neist pooled venekeelsed) vanuses 15-74 eluaastat. </li></ul>
  3. 3. Üldpilt <ul><li>Ühelt poolt: </li></ul><ul><li>Eri rahvusest inimeste kontaktid on mõnevõrra tihenenud. </li></ul><ul><li>Eri rahvusest inimeste vastastikune tunnustamine on suurenenud. </li></ul><ul><li>Venekeelse elanikkonna eesti keele oskus on paranenud. </li></ul><ul><li>Teiselt poolt: </li></ul><ul><li>Kodakondsuseta isikute seas on Eesti kodakondsuse saamise soov oluliselt vähenenud. </li></ul><ul><li>Eesti riigi ja institutsioonide usaldus venekeelsete inimeste seas on väga madal. </li></ul><ul><li>Sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse tajumine rahvustunnuse alusel on suurenenud. </li></ul>
  4. 4. Lõimumiskava eesmärgid: jõuda aastaks 2013 olukorda, kus võrreldes 2007. aastaga: <ul><li>eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud; </li></ul><ul><li>kontaktid ja suhtlus erineva emakeelega inimeste vahel on suurenenud </li></ul><ul><li>erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud; </li></ul><ul><li>määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud; </li></ul><ul><li>valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki; </li></ul><ul><li>enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot eestikeelse meedia kaudu ja usaldab seda; </li></ul><ul><li>erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud </li></ul>
  5. 5. Eesti keele oskus <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><li>Eesti keele oskus inimeste hulgas, kelle emakeel ei ole eesti keel, on kõigil tasemetel paranenud. </li></ul><ul><li>Indikaatorid: </li></ul><ul><li>Eesti keele enesehinnanguline oskus (hästi; keskmiselt; veidi; ei suuda üldse) järgmiste näitajate alusel: suulisest kõnest arusaamine, lugemine, kirjutamine, suhtlemine. </li></ul>
  6. 6. Eesti keele enesehinnanguline oskus on tõusnud, tugevad seosed vanuse ja regiooniga
  7. 7. Eesti keele oskamist mõjutab selle vajadus tööl
  8. 8. Venekeelsete inimeste hoiakud eesti keele õppe osas on lähedased eestlaste omadele, seega on huvi suur
  9. 10. <ul><li>Suurenenud on ka eestlaste vene keele vajadus - seda nii tööl (umbes pooled vajavad) kui ka vabal ajal (umbes veerand vajavad) </li></ul><ul><li>Seosed kontaktide ja suhtluse tihenemisega eestlaste ja venekeelsete elanike vahel. </li></ul>
  10. 11. Kontaktid ja osalemine <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><li>Kontaktid ja suhtlus eri emakeelega inimeste vahel on suurenenud ning erinevused eesti- ja muukeelsete elanike osalemises kodanikuühendustes ja avalikus sfääris on vähenenud. </li></ul><ul><li>Indikaatorid: </li></ul><ul><li>Kontaktide tihedus eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. </li></ul>
  11. 12. Kontaktide hulk on suurenenud – nii tegelik suurenemine ja kui ka suurem teadvustamine
  12. 13. Suurimad erinevused Venemaa ja Eesti valitsuse poliitika ning sotsiaal-majandusliku ebavõrdsuse hindamises
  13. 14. Eestlaste hoiakud eestivenelaste ning vastastikuse koostöö võimaluste suhtes on muutunud positiivsemaks
  14. 15. Ka osalemine organisatsioonides on mõnevõrra suurenenud, eestlaste osalus endiselt kõrgem
  15. 16. Eestlaste ja eestivenelaste osalemine valimistel on sarnane, kuid mõlemad hindavad end üle
  16. 17. Kodakondsusetuse vähenemine <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><li>Määratlemata kodakondsusega isikute osakaal Eesti elanike hulgas on püsivalt vähenenud. </li></ul><ul><li>Indikaatorid: </li></ul><ul><li>määratlemata kodakondsusega isikuté osakaal Eesti elanikkonnas. </li></ul>
  17. 18. <ul><li>Mittekodanike osakaal elanikkonnas on praegusel hetkel 7,5%. </li></ul><ul><li>Seos vanusega - venekeelsete Eesti kodanike seas enim 15 kuni 29 aastaseid vastajaid (34%), samas kui Venemaa kodanikke on selles eagrupis vaid 4% ning umbes pooled on üle 60 aastased. Kodakondsusetute vastajate seas on enam-vähem võrdselt esindatud kõik vanusegrupid. </li></ul><ul><li>Seos haridusega - kodakondsusetute seas on teistega võrreldes enam põhiharidusega vastajaid (30%) ning kõige vähem kõrgharidusega vastajaid (5%). Vene kodanike seas on umbes pooled ning mittekodanike seas umbes veerand vastajaid pensionärid. </li></ul>
  18. 19. Kodakondsusetuse põhjused – a.keel ja eksam, b. pragmaatilised c. emotsionaalsed kaalutlused
  19. 20. Eesti kodakondsuse soov on mittekodanike seas oluliselt vähenenud – seosed olemas vanuse ja sissetulekutega.
  20. 21. <ul><li>Mis iseloomustab kodakondsust mittesoovijaid? </li></ul><ul><li>Umbes 40% on alla 45-aastased, </li></ul><ul><li>46% valdab eesti keelt (indeksi alusel), </li></ul><ul><li>40% tunneb kas tugevat või väga tugevat seost Eestiga, </li></ul><ul><li>58% tunnevad end osana Eesti ühiskonnast, </li></ul><ul><li>76% armastab Eestimaad, </li></ul><ul><li>57% tunneb end Eestis kodusemalt kui kusagil mujal, </li></ul><ul><li>92% arvab, et kodakondsuspoliitika on mitte-eestlaste suhtes liiga karm ja ebaõiglane. </li></ul>
  21. 22. Poliitiline ja sotsiaalne usaldus <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><li>Valdav osa eri rahvustest Eesti elanikke usaldavad üksteist ja Eesti riiki. </li></ul><ul><li>Indikaatorid: </li></ul><ul><li>Eestlaste suhtumine teisest rahvusest inimeste osalemisesse ühiskonnaelus. </li></ul><ul><li>Usaldus Eesti riigi suhtes eestlaste ja teiste rahvuste seas. </li></ul>
  22. 23. Eestlaste ja eestivenelaste usaldus institutsioonide vastu erineb märkimisväärselt
  23. 24. Eestlaste poliitiline usaldus kõrgem (0,6 skaalapunkti), eestlaste ja venelaste erinevus mõnevõrra vähenenud (0,9-0,6 skaalapunktile)
  24. 25. Ka eestlaste sotsiaalne usaldus on mõnevõrra kõrgem
  25. 26. Suurenenud eestlaste hulk, kes leiavad, et eestivenelastega tuleks senisest rohkem arvestada
  26. 27. Mõlema grupi enamus on integratsiooniga seos ka enesekriitiline, mis näitab teise poolt tunnustamist
  27. 28. Meediatarbimine <ul><li>Eesmärk: </li></ul><ul><li>Enamik inimestest, kelle emakeel ei ole eesti keel, saab regulaarselt infot Eesti meedia kaudu ja usaldab seda. </li></ul><ul><li>Indikaatorid </li></ul><ul><li>Infoallikate kasutamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. </li></ul><ul><li>Infoallikate usaldamise tase meedia päritoluriigi (sh Eesti) ja keele järgi Eestis elavate teiste rahvuste seas. </li></ul>
  28. 29. Venelased tarbivad jätkuvalt eelkõige Venemaal toodetud meediat
  29. 30. Eestikeelsete infoallikate kasutamine pigem väheneb
  30. 31. Eestis ja Venemaal toodetud meedia usaldusväärsus on samas suurusjärgus Meediakanalite usaldusväärsus 2010 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 Kokku 4,5 9,8 1,7 14,3 5,8 Raske öelda 17,5 14,2 23,9 16,0 15,4 Täiesti usaldusväärseks 74,0 70,1 72,0 59,8 70,1 Pigem usaldusväärseks 3,3 4,4 2,1 8,4 7,4 Pigem ebausaldusväärseks ,6 1,6 ,3 1,5 1,3 Täiesti ebausaldusväärseks Raadio 4 TVN jt Eestis toodetud venekeelsed kanalid PBK, RTV jt Venemaa kanalid Eesti erakanalid ETV (ETV 2)
  31. 32. Tööhõive ja sissetulek <ul><li>Eesmärk </li></ul><ul><li>Erinevused tööhõives ja sissetulekutes eri rahvusest töötajate vahel on vähenenud. </li></ul><ul><li>Indikaatorid: </li></ul><ul><li>Rahvusrühmade rahuloluhinnangu võrdlus oma pere materiaalse toimetulekuga. </li></ul><ul><li>Nende inimeste osakaal eestlaste ja teiste rahvuste seas, kes peavad erirahvusrühmade võimalusi ja olukorda ühiskonnas võrdseks. </li></ul>
  32. 33. Eestlased hindavad oma majanduslikke võimalusi oluliselt kõrgemalt, rahvustevahelised erinevused pigem suurenevad
  33. 34. Valdav enamus eestivenelasi peab eestlaste olukorda ja võimalusi paremaks 1% 0% 4% 37% 95% 63% Võimalus saada juhtivale ametikohale riigi-ja omavalitsusasutustes 0% 0% 7% 48% 93% 51% Poliitilise tegevuse võimalused 0% 1% 20% 63% 80% 36% Haridusvõimalused lastele 0% 5% 9% 61% 91% 35% Sissetulek, materiaalne heaolu ME E ME E ME E Mitteeestlastel parem Võrdne Eestlastel parem
  34. 35. <ul><li>Peamised järeldused: </li></ul><ul><li>Venekeelne elanikkond: kohanemine Eesti ühiskonnas, mis on seotud kontaktide ja keeleoskusega, paraneb, kuid võõrandumine Eesti riigist kui poliitilisest institutsioonist, mis on seotud usalduse ja kuuluvustundega, pigem süveneb. </li></ul><ul><li>Eestlased: kontaktid on suurenenud ning integratsioonialased hoiakud on muutunud mõnevõrra avatumaks. </li></ul>
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×