• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Seadusandlik VõIm
 

Seadusandlik VõIm

on

  • 6,157 views

 

Statistics

Views

Total Views
6,157
Views on SlideShare
6,138
Embed Views
19

Actions

Likes
0
Downloads
55
Comments
0

3 Embeds 19

http://www.slideshare.net 15
http://webcache.googleusercontent.com 2
https://twitter.com 2

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Seadusandlik VõIm Seadusandlik VõIm Presentation Transcript

    • Seadusandlik võim Piret Tänav Põlva Ühisgümnaasium
    • Võimuharud
    • Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ
      • Tänapäeval on enamik parlamente kahekojalised.
      • Ühekojalised parlamendid on Skandinaavias (v.a. Norra), Baltikumis.
      • Seaduse järgi on parlamendid võrdsed, st et seadusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud.
      • Kojad erinevad nende moodustamise viiside ja töövaldkonda poolest.
    • Eesti Vabariigi põhiseadused
        • 1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem
        • 1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire
        • 1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament
        • 1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks president
    • Parlamendid
      • Riik Parlament Parlamendi kojad
      • Eesti Riigikogu -
      • Soome Eduskund -
      • Läti Seim -
      • Rootsi Riksdag -
      • Suurbri-
      • tannia Parlament Ülem- ja alamkoda
    • Inglise parlament (1265)
    • Parlamendi moodustamine
    • Riigikogu struktuur
      • Juhatus : esimees, 2 aseesimeest
      • Fraktsioonid e saadikurühmad- ideoloogiline ühtekuuluvus
      • Valitsuskoalitsioon
      • Opositsioon- kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive
      • Komisjonid: alalised ja erakorralised
    • Riigikogu ülesanded
      • Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
      • Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
      • Võtta vastu seadused
      • Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust
    • Seadusloome
      • Enamik seaduseelnõusid on valitsuse poolt algatatud.
      • Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku kohtadest, siis on koalitsioonil kerge oma tahet ellu viia.
      • Riigipea kuulutab seadused välja.
      • Kui riigipea saab seadust ka tagasi parlamenti saata.
      • Erimeelsused presidendi ja parlamendi vahel lahendab riigikohus.
    • Seaduse menetlemine
      • http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/menetlusskeem.pdf
      • Lobism ehk kuluaaripoliitika
      • Struktuur: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Pildid/struktuur.jpg
    • Riigikogu töökorraldus (1)
      • Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu . 
      • Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud.  
    • Riigikogu töökorraldus (2)
      • Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada.  
    • Riigikogu töökorraldus (3)
      • Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel . Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu.
      • Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus. 
    • Riigikogu valimised (1)
      • 4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti.
      • Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina.
    • Riigikogu valimised (2)
      • Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %).
      • Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond.