Your SlideShare is downloading. ×
0
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Seadusandlik VõIm
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Seadusandlik VõIm

5,326

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
5,326
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
56
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Seadusandlik võim Piret Tänav Põlva Ühisgümnaasium
  • 2. Võimuharud
  • 3. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ <ul><li>Tänapäeval on enamik parlamente kahekojalised. </li></ul><ul><li>Ühekojalised parlamendid on Skandinaavias (v.a. Norra), Baltikumis. </li></ul><ul><li>Seaduse järgi on parlamendid võrdsed, st et seadusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. </li></ul><ul><li>Kojad erinevad nende moodustamise viiside ja töövaldkonda poolest. </li></ul>
  • 4. Eesti Vabariigi põhiseadused <ul><ul><li>1920: parlamendikeskne, valitsusjuhiks riigivanem </li></ul></ul><ul><ul><li>1933 (jõustus 1934): laiendati riigivanema võimupiire </li></ul></ul><ul><ul><li>1937 (jõustus 1938): presidentaalne vabariik, riigipeaks president, 2-kojaline parlament </li></ul></ul><ul><ul><li>1992: parlamentaarne vabariik, riigipeaks president </li></ul></ul>
  • 5. Parlamendid <ul><li>Riik Parlament Parlamendi kojad </li></ul><ul><li>Eesti Riigikogu - </li></ul><ul><li>Soome Eduskund - </li></ul><ul><li>Läti Seim - </li></ul><ul><li>Rootsi Riksdag - </li></ul><ul><li>Suurbri- </li></ul><ul><li>tannia Parlament Ülem- ja alamkoda </li></ul>
  • 6. Inglise parlament (1265)
  • 7. Parlamendi moodustamine
  • 8. Riigikogu struktuur <ul><li>Juhatus : esimees, 2 aseesimeest </li></ul><ul><li>Fraktsioonid e saadikurühmad- ideoloogiline ühtekuuluvus </li></ul><ul><li>Valitsuskoalitsioon </li></ul><ul><li>Opositsioon- kohuseks kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda välja alternatiive </li></ul><ul><li>Komisjonid: alalised ja erakorralised </li></ul>
  • 9. Riigikogu ülesanded <ul><li>Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid </li></ul><ul><li>Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid </li></ul><ul><li>Võtta vastu seadused </li></ul><ul><li>Panna ametisse valitsus ja kontrollida selle tegevust </li></ul>
  • 10. Seadusloome <ul><li>Enamik seaduseelnõusid on valitsuse poolt algatatud. </li></ul><ul><li>Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku kohtadest, siis on koalitsioonil kerge oma tahet ellu viia. </li></ul><ul><li>Riigipea kuulutab seadused välja. </li></ul><ul><li>Kui riigipea saab seadust ka tagasi parlamenti saata. </li></ul><ul><li>Erimeelsused presidendi ja parlamendi vahel lahendab riigikohus. </li></ul>
  • 11. Seaduse menetlemine <ul><li>http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/menetlusskeem.pdf </li></ul><ul><li>Lobism ehk kuluaaripoliitika </li></ul><ul><li>Struktuur: http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/Pildid/struktuur.jpg </li></ul>
  • 12. Riigikogu töökorraldus (1) <ul><li>Riigikogu tööd juhivad esimees ja kaks aseesimeest, kes on valitavad. Ülejäänud Riigikogu liikmed kuuluvad komisjonidesse. Alalisi komisjone on 10. Komisjonid kujundavad konkreetse valdkonna küsimustes esmalt oma seisukoha ja seejärel arutab alles Riigikogu .  </li></ul><ul><li>Riigikogul on aastas kaks korralist istungjärku. Istungite vaheajal võib kokku kutsuda erakorralise istungjärgu. Riigikogu istungid on avalikud.   </li></ul>
  • 13. Riigikogu töökorraldus (2) <ul><li>Erakondi esindavad Riigikogus fraktsioonid (saadikurühmad). Igal Riigikogus esindatud erakonnal on oma fraktsioon. Iga saadik võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsioonis kujundatakse erakonna seisukohad arutlusele tulevates küsimustes, koostatakse seaduseelnõude parandusettepanekud ning kooskõlastatakse, kuidas hääletada.   </li></ul>
  • 14. Riigikogu töökorraldus (3) <ul><li>Parlamendi otsused langetatakse (tavaliselt) avalikul hääletamisel. Salajast hääletamist kasutatakse ametiisikute valimisel . Poolthäälteenamus tähendab seda, et positiivse otsuse langetamiseks peab poolt hääletama rohkem saadikuid kui vastu. </li></ul><ul><li>Tähtsamate seaduste vastuvõtmiseks peab poolt hääletama vähemalt 51 saadikut, ehk Riigikogu koosseisu häälteenamus.  </li></ul>
  • 15. Riigikogu valimised (1) <ul><li>4. märtsil 2007 valis Eesti kodanikkond XI Riigikogu. Riigikogu käis valimas 555 463 kodanikku 897 243 hääleõiguslikust kodanikust, mis on 61 protsenti. </li></ul><ul><li>Riigikokku kandideeris 975 kandidaati. 11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. </li></ul>
  • 16. Riigikogu valimised (2) <ul><li>Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). </li></ul><ul><li>Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda - Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. </li></ul>

×