KüLm SõDa

13,468 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
5 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
13,468
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
91
Actions
Shares
0
Downloads
140
Comments
0
Likes
5
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

KüLm SõDa

  1. 1. Külm sõda. Raudne eesriie Piret Tänav Allikas: http://209.85.135.104/search?q=cache:-58D98bivEcJ:www.yle.edu.ee/oppematerjalid/~Peep_Reimer/Rahvusvahelised%2520suhted%2520II%2520maailmasoja%2520jarel.%2520Kulm%2520soda.pdf+k%C3%BClm+s%C3%B5da&hl=et&ct=clnk&cd=4&gl=ee
  2. 5. Külm sõda (1) <ul><li>Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. </li></ul><ul><li>Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). </li></ul>
  3. 6. Külm sõda (2) <ul><li>Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. </li></ul><ul><li>Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). </li></ul><ul><li>Külma sõja lõpuks võib pidada1980-ndate aastate lõppu ja 1990-date algust, mis tipnes Idabloki lagunemise, Saksamaa ühinemise ja NSV Liidu lagunemisega. </li></ul>
  4. 7. Kujunemine (1) <ul><li>Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. </li></ul>
  5. 8. Kujunemine (2) <ul><li>Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. </li></ul><ul><li>NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. </li></ul><ul><li>1946.a. Deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis) </li></ul>
  6. 9. Raudne eesriie
  7. 10. Kujunemine (3) <ul><li>Lõpliku hoop: NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL-meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva-meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist). </li></ul><ul><li>Lisaks olid erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes </li></ul>
  8. 11. Külm sõda
  9. 12. Külma sõja osapooled (1): <ul><li>NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja-Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. </li></ul>
  10. 13. Kõigile neile olid iseloomulikud: <ul><li>diktatuurirežiimid (võimu koondumine ühe partei ja ühe isiku kätte) </li></ul><ul><li>“ sotsialistlik demokraatia” (ehk valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga) </li></ul><ul><li>kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle </li></ul><ul><li>tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) </li></ul><ul><li>plaani- ja käsumajandus </li></ul><ul><li>kultuuri ideologiseeritus </li></ul><ul><li>ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus </li></ul>
  11. 15. Külma sõja osapooled (2): <ul><li>USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. </li></ul>
  12. 16. Kõigile neile olid iseloomulikud: <ul><li>Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tšiili, Pakistan jne.). </li></ul>
  13. 18. Koloniaalimpeeriumite lagunemine <ul><li>Teise maailmasõja järel hakkasid lagunema ka senised koloniaalimpeeriumid ning kumbki osapooltest üritas kas säilitada oma mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e. Kolmanda maailma riigid. Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. </li></ul>
  14. 19. Trumani doktriin <ul><li>See oli USA presidendi välispoliitiline kava anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele , keda ähvardas NSV Liidu poolne ekspansioonioht. See oli seotud Ida-Euroopas sovietiseerimise (ehk nõukogustamise) lõpulejõudmisega ning surve tugevnemisega Kreekale ja Türgile, millest nähtus Moskva soov laiendada oma mõjualuseid territooriumeid Vahemere suunas. </li></ul>
  15. 20. Harry Truman (1945-1953)
  16. 21. Marshalli plaan (1948-1952) <ul><li>Marshalli plaan oli osa Trumani doktriinist. Selle alusel jagati Euroopa riikidele majanduslikku abi ( 16 riigile 13 miljardit ). </li></ul><ul><li>Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiirem taastamine , kuna kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. </li></ul><ul><li>Samas pakkusid Ühendriigid abi ka NSV Liidule ja Ida-Euroopa riikidele, millest viimased loobusid, kuna Moskva kartis lääne mõjude liigset kasvu antud piirkonnas. Abist loobus ise Soome ja Hispaaniale ei pakutud. </li></ul>
  17. 23. Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN): <ul><li>Loodi 1949.a . peale seda, kui Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid olid tagasi lükanud Marshalli plaaniga pakutud abi, kuna pidasid seda sekkumiseks oma siseasjadesse. </li></ul><ul><li>Organisatsiooni eesmärgiks oli liikmesmaade majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. </li></ul><ul><li>VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki lagunemisega. </li></ul>
  18. 24. NATO asutamine <ul><li>1949.a. aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon), mille eesmärk seista vastu NSV Liidu ekspansioonile. </li></ul><ul><li>NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania). </li></ul>NATO asutajateks olid Benelux`i riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa (kes olid moodustanud ka Brüsseli pakti) ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. Hiljem organisatsioon täienes uute liikmesriikidega (Saksamaa, Kreeka ja Türgi, Hispaania).
  19. 25. NATO lipp
  20. 26. Berliini blokaad (1) <ul><li>Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks. </li></ul><ul><li>Lääneriikide eesmärgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal ja majanduse ülesehitamine tuginedes vabale turumajandusele. </li></ul><ul><li>NSV Liidu eesmärgiks oli jätta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mõjusfääri ning alustas seal sovietiseerimist. </li></ul>
  21. 27. Berliini blokaad (2) <ul><li>Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. </li></ul><ul><li>Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks õhusilla Lääne-Berliiniga, viies sinna sellisel moel kõik vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. </li></ul><ul><li>Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. </li></ul>
  22. 28. Berliini blokaad 1948

×