• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Aasta 1944
 

Aasta 1944

on

  • 4,238 views

 

Statistics

Views

Total Views
4,238
Views on SlideShare
4,215
Embed Views
23

Actions

Likes
3
Downloads
40
Comments
0

1 Embed 23

http://www.slideshare.net 23

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Aasta 1944 Aasta 1944 Presentation Transcript

    • Aasta 1944 Piret Tänav Põlva Ühisgümnaasium
    • Sõda jõuab taas Eestisse (1)
      • 1944.a. jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung.
      • Sakslased taandusid Eesti poole.
      • Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud.
      • Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30.01 kuulutas eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni.
    • Sõda jõuab taas Eestisse (2)
      • Eesti Vabariigiriigi viimane peaminister Jüri Uluots kustus rahvast üldmobilisatsiooni toetama.
      • Kokku tuli umbes 40 000 meest
    • Sõda jõuab taas Eestisse (3)
      • Märtsi alguseks õnnestus vastane Narvast põhja pool jõe taha tõrjuda, nende lahingutes oli väljapaistev roll eestlastel.
      • Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, kuid kumbki pool ei saavutanud edu. Seejärel saabus kolmekuuline vaikus.
      • Narva rünnakute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele.
    • Narva pommitamine 6.03.1944
    • Tallinna pommitamine 9.03.1944
    • Tallinna pommitamine
    • Punaarmee vallutab Eesti
      • 1944. aasta suvi kujunes Saksamaa jaoks väga raskeks (Normandia dessant, Punaarmee rünnak Valgevenele jne).
      • 25. juulil ületas Punaarmee Narva jõe ja marssisid järgmisel päeval Narva.
      • Saksa väed taandusid Vaivara Sinimägedele , kus kahe nädala vältel toimusid ägedaimad lahingud, mis eesti pinnal peetud.
    • Vaivara Sinimäed
      • Tagasihoidlikumad hinnangud räägivad 100 000 surnust või haavatust, kuid tavaliselt peetakse Punaarmee kaotuste suuruseks 150 – 200 000 meest ehk enamikku pealetungi algul rivis olnud meestest. Ainuüksi Sinimägede ründamine maksis Punaarmeele Nõukogude andmetel vähemalt 12 000 langenut.
      • Väikesed polnud ka Saksa poole kaotused, mis ulatusid mitmekümne tuhande meheni .
    • Vaivara Sinimäed
    • Vaivara Sinimäed
    • Vaivara Sinimäed
    • Vaivara Sinimäed
    • Vaivara Sinimäed
    • Punaarmee vallutab Eesti
      • Augusti keskel jõudis Punaarmee Lõuna-Eestisse.
      • 25.08 1944 hõivas Punaarmee Tartu.
      • Sakslaste taandumisega algas Vene pealetung.
      • 22.09 1944 jõudis Punaarmee Tallinna.
      • 26. septembril langes Virtsu.
      • 24. novembril jõuti Sõrve poolsaare tippu.
    • Tallinna “vabastamine”
    • Sõrve poolsaar
    • Suur põgenemine (Eestist lahkus u. 80 000 )
      • Põgenesid rikkamad inimesed, kuna laevadega põgenemine maksis raha. Paljud põgenesid kaluripaatidega. Valdav osa põgenikest oli pärit mereäärsetest maakondadest (80%)
      • L ahkumisel hukkus üle 6000 inimese .
    • Suur põgenemine Peamised sihtkohad:
      • Rootsi
      • (1945 aasta seisuga üle 28 000 eestlase)
      • Soome (üle 6000 eestlase)
      • Saksamaa
      • USA
      • Austraalia
      • Kanada
    • Ilon Wiklandi mälestused:
      • Ilon oli siis 14aastane Haapsalu koolitüdruk, keda kasvatasid vanaema ja vanaisa. Ema elas Itaalias, isa ja tädi olid juba Rootsis. 1944. aasta septembriks oli põgenemiseplaan kindel. Üle mere minekuks arvasid Iloni vanavanaemad end liiga eakaks, mistõttu otsustati lapselaps saata Rootsi koos klassiõe perega.
      • Kuna põgenikepaadid olid üle koormatud, võttis Ilon kaasa vaid väikese vineerkohvri, kuhu muu hulgas pani koolitunnistused. 22. septembril seisis ta Rohuküla sadamas. Umbes 200 eestlast pidi Rootsi sõidutama väike kahemastiline kaljas. «Minule on jäänud meelde, et me loksusime viis ööd-päeva,» ütleb Wikland, et tegelikult sõitis kaljas Rootsi kolme päevaga. Häda tehti ämbrisse. Rohukülast välja sõites tahtsid kaljase kannul üle Läänemere jõuda ka kolm väikest paati, mis hiljem kadusid....
    • Taasiseseisvumiskatse
      • Loodeti 1918.a. veebruarisündmuste kordumisele, kus nõukogude väed lahkusid ja saksa väed olid alles tulemas ning sellist võimuvaakumit kasutades kuulutati välja Eesti iseseisvus.
      • 18.septembril 1944.a . nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister (nüüd presidendi kohusetäitja , sest venelased olid K.Pätsi 1940.a. suvel NSV Liitu küüditanud) J.Uluots ametisse Otto Tief`i valitsuse ning uus valitsus deklareeris oma erapooletust käivas sõjas. Veel üritati tulutult leida Eesti Vabariigi taastamisele tunnustust rahvusvahelisel tasandil.
    • Taasiseseisvumiskatse
      • Uuel valitsusel Tallinna oma kontrolli alla võtta ei õnnestunud, kuna linnas asus veel saksa üksuseid. Pika Hermanni torni tõmmati üles sini-must-valge.
      • 22.septembril 1944 .a. jõudsid Tallinnasse esimesed nõukogude üksused, kelle eest Tiefi valitsus oli sunnitud põgenema Läänemaale, kus hakati otsima võimalusi Rootsi põgenemiseks (osadel see ka õnnestus). Seega luhtus ka katse Eesti taasiseseisvumiseks .
    • Otto Tief
      • J.Uluots jõudis Rootsi, seal moodustati Eesti Vabariigi valitsus eksiilis ning mõned Eesti okupeerimist taunivad lääneriigid seda eksiilvalitsust ka aktsepteerisid. Eksiilvalitsus tegutses läänes kuni Eesti taasiseseisvumiseni 1991.a.
    • Teise maailmasõja tagajärjed Eestile (1)
        • Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks võõrvõimude   (Saksa okupatsioon 1941- 1944 ; Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla.
        • Sõda tõi enesega kaasa ränki inimkaotuseid: Eesti rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrra ( ~30 000 sõjategevuses hukkunut; ~80 000 Nõukogude okupatsiooni eest läände põgenenud inimest; terrori ohvrid, küüditatud jne.
    • Teise maailmasõja tagajärjed Eestile (2)
      • Sõjaga kaasnesid suured materiaalsed purustused : mitmed suured linnad olid sisuliselt maatasa; purustatud oli enamus tööstusettevõtteid ; maal oli vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus jne.