Sotsiaalvorgudkorgkoolis embassy
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Like this? Share it with your network

Share

Sotsiaalvorgudkorgkoolis embassy

  • 697 views
Uploaded on

 

More in: Education
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
697
On Slideshare
697
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
1
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Sotsiaalvõrgus-ke  kasutamine  kõrgkooli  õppetöös  Ees-  näidetel   Kai  Pata  (kpata@tlu.ee)   Tallinna  Ülikool   24e  Biennale  de  la  langue  française   TALLINN16  et  17  septembre  2011  
  • 2. Avatud  õpiökosüsteem    •  …on  digitaalne  (aga  ka  reaalruumi  laiendatud)   isearenev  õpikeskkond,  kus  õppijad  ja   õpetajad  kasutavad  enese  jaoks  kohandatud  ja   kombineeritud  sotsiaalseid  (Web  2.0)   õpikeskkondi  õpitegevuste  korraldamiseks.    •  …selle  moodustavad  õppijad,  kes  loovad   personaalseid  õpivõrgus-kke  õppimist   toetavatest  kaaslastest,  -­‐sotsiaalsest  tarkvarast   ja  -­‐ar-fak-dest.    
  • 3. Võrgus-kud  avatud  õpiökosüsteemis  •  Tallinna  Ülikooli  Informaa-ka  ins-tuut  on  viimased  5   aastat  katsetanud  magistriõppe  kursustel  sotsiaalse   tarkvaraga  õpetamise  avatud  mudeleid.  •  Õpetamismudeli  pedagoogiliseks  aluseks  on:   –  Konnek-vism  (G.Siemens:  Õppimine  on  eelkõige   võrgus1ku  loomise  protsess,  dünaamiliselt  ilmuvad  ja   muutuvad  võrgus3kud  on  õpiökosüsteemi   põhikomponendiks)  ja     –  Ökoloogilised  õppimise  printsiibid  (K.  Pata:  Õppimine  on   õppija  ja  kogukonna  omavaheline  kohandumine  -­‐   Ennastjuh3vad  õppijad  akumuleerivad  ökosüsteemi   eesmärgipäraseid  õpinišše  ja  kohandavad  oma  tegevusi   nende  niššide  ja  seal  elunevate  kogukondade  järgi).      
  • 4. Avatud  õpiökosüsteem:  indiviidi  vaade   OTSETEED  KOGUKONNA  TEADMUSE  JUURDE   TEADMUSE  VÕRGUSTIK   MÄRKSÕNAPÕHINE  FILTREERIMINE   OTSING  KOGUKONNAS   PERSONAALNE  VÕRGUSTIK  RSS  VOOGUDE  TÕMBAMINE   KAASAV  JÄLGIMINE   TARKVARA  2   TARKVARA  1   PERSONAALNE  ÕPIKESKKOND   G.Siemens  (2006):  “Toru”,  kus  teadmus  voolab  on  tähtsam,  kui  teadmus,  mis  selles  voolab.   Teadmine,  kus  teadmus  asub  ja  kes  seda  tunneb  on  tänapäeval  tähtsamad  kui  teadmine   teadmuse  sisust  ja  rakendamisest    
  • 5. Avatud  õpiökosüsteemi  näide  rahvusvahelisel  kursusel  e-­‐Learning   Samas  rühmas  olid   osalejad  Soomest,  Ees-st   ja  Sloveeniast   Kursuse  mitmerahvuselise  rühma  õpiökosüsteemi  osad  
  • 6. Miks  selline  kursusemudel?  •  Luua  õppijatele  suurem  autonoomsus,   eneseregulatsiooni  võimalus,  andes  vabaduse   tulla  kursustele  oma  personaalset  õpikeskkonda   kasutades  –  isikupäraselt  süstemaFseeritud   teadmus  jääb  hiljem  õppija  käsutusse  •  Kujunevad  õppijate  vahelised  võrgusFkud,  mis   seovad  erinevaid  erialakogukondi  –  neid  saab   kasutada  õppimise  eesmärgil,  nt.  teadmuse   tõlgendamine  üle  kogukonnapiiri  loob  uusi  ideid  
  • 7. Võrgus-ke  olemus   •  Võrgus-ke  sõlmedes  (nodes)  toimub  teadmuse   ülekanne  ja  selle  tõlkimine  või  tõlgendamine   (näiteks  ühest  õppimiskultuurist  teise),  mille  läbi   sünnib  uus  teadmus.  TÕLKIMATUT  TEAVET  TEISE  KEELDE  TÕLKIDES  SÜNNIVAD  UUED  SEOSED  JA  UUS  TEADMUS   ÜHINE   KEELE-­‐ RUUM   KOGUKOND  1   KOGUKOND  2   VÕRGUSTIKU  SÕLMED  ÜHENDAVAD  KOGUKONDI  
  • 8. Võrgus-k  kursusel  eLearning   Ak-ivne  juhendaja  toetas  oma  rühma   ja  jagas  kogemusi  teiste  juhendajatega   Üliak-ivne  juhendaja   kommenteeris  ka   teiste  rühmade   õppijate  tegemisi,   kuid  ei  suutnud   ak-veerida  oma   rühma  liikmeid   Õppijatel  olid  peamiselt  seosed  Passiivne  juhendaja  ei  suutnud   teiste  oma  rühma  õppijate  ja  oma  luua  oma  rühmas  võrgus-kku   juhendajaga   Võrgus-ku  analüüsimine  kursusel  näitab  teadmusloomesse   kaasatust  ja  võimalikke  arengupotensiaale  
  • 9. MINA  PLANEERIN  JA   KOGUKONNASISENE  JA   JÄLGIN  OMA    MINA  ÕPIN  SUHELDES  JA   PIIRIÜLENE  KOOSTÖÖ   ARENGUT  JA  ÕPIN   TEHES  KOOSTÖÖD  ERI   FOORUMITES,   OMA  KOGEMUSEST   DOKUMENTIDE   KOGUKONDADES     KOOSLOOME,   MINU  LOODUD   ÜHISTEGEVUSED   DOKUMENDID  JA   KUULUVUS  ERI   ENESEREFLEKTSIOONID   KOGUKONDADESSE  LOOB   TEADMUSÜLEKANDE   MINA  ÕPIN   MEIE  KOGEMUSEST   TEISTE  KOGUKONNALIIKMETE   LOODUD  DOKUMENDID  JA   ENESEREFLEKTSIOONID   KOGUKOND  1   KOGUKOND  2   TÕLGENDAMINE  JA   TÕLKIMINE  LOOB  UUE  D   IDEED  JA  RAKENDUSED   NEMAD  SAAVAD  OSA  JA  ÕPIVAD  MEIE  KOGEMUSEST  
  • 10. Kogukonna  vaade:  digitaalses  ruumis   kuhjuvad  teadmus  ja  tegevused   Õppija  navigeerib  kogukonna  nišis  ja  nišš  piirab,  millised   õpitegevused  on  tulemuslikud,  näitab  kus  sünnib  teadmus  Õpikogukonda  koguneb  info   KOGUKONNA  NIŠŠ  parimatest  õppimisviisidest,  vahenditest  ja  teadmusest   AVATUD  ÕPIÖKOSÜSTEEMI  MOODUSTAVAD  ERI  KOGUKONNAD  
  • 11. Sülemitegevused  võrgus-kus:   Narra-ivide  ökoloogia  kursus   Sülemitegevus  on  isereguleeruv  koostöö  vorm,  mida  pole  eelnevalt   kokku  lepitud  ja  mida  ei  koordineerita.   kohavoog   sõbravoog   mashing   Brightkite   Twiger   Search  twiger     #tag    RSS  feed   sõbravoog   Flickr   (geo)märksõnad   kaardiotsing   teadlikkus   Facebook   sõbravoog   Wordpress  ühine  blogi   teavitamine  Individuaalsed  õppijad  on  kursusel  seotud  personaalsete  õpikeskkondade  abil  võrgus-keks.  Nad  loovad  ja  jagavad  oma  vaatlustel  põhinevaid  lugusid  laiendatud  õpikeskkonnas.  Lugude  jälgimine  võrgus-kus  pöörab  tähelepanu  teatud  ideedele,  tegevustele  ja  paikadele.  
  • 12. Sülemitegevused  võrgus-kus   ÕPPIJA   Individuaalne  otsing   Vea  märkamine   Tähelepanu   Varasem   vääriv  tunnus   kogemus   Ligitõmbav  idee    Suunatud   ÕPPIJA   kogukonna  nišis   tähelepanu   Signaali   Tagasiside   jälgimine   kogukonna   niššist    Virtuaalselt   Sülemikoostöö  jagamine  nt.  (geo)tag,  mash-­‐up       Signaalide  kuhjumine   Analoogia   Signaali   Uus   modifitseerimine   idee   Tõlgendamine  
  • 13. Õppija  autonoomset  tegutsemist   toetades  saab  luua  ühist  teadmust   Koosta,  halda   Personaalsed   Koosta,  halda   õpikeskkonnad   Hajutatud   Personaalsed   õpikeskkond:   võrgus-kud:  andmevood,  sildid   sõbravood   Autonoomne   andmekogumine   Jälgi   Koonda,  kombineeri   ja  sildistamine   Analüüsi              sünteesi   Kogu   Akumuleeri   Koosloome   Laienda        rikasta   Reaalne  keskkond  
  • 14. Viiteid  •  Pata,  K.  (2009).  Revising  the  framework  of  knowledge   ecologies:  how  ac-vity  pagerns  define  learning   spaces?  In  Niki  Lambropoulos  &  Margarida  Romero   (Eds.).  Educa-onal  Social  Sonware  for  Context-­‐Aware   Learning:  Collabora-ve  Methods  &  Human  Interac-on.   (241-­‐266).  Informa-on  Science  Reference.  •  Pata,  K.  (2010).  Professionaalne  areng  kogukonnas  ja   võrgus-kus.   hgp://www.slideshare.net/kpata/kogukondjavorgus-k  •  Siemens,  G.  (2006)  Knowing  knowledge.  URL:   hgp://www.knowingknowledge.com/2006/10/ knowing_knowledge_pdf_files.php