Your SlideShare is downloading. ×
Õppekava loomine ja pädevushaldus
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Introducing the official SlideShare app

Stunning, full-screen experience for iPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply

Õppekava loomine ja pädevushaldus

179
views

Published on

Published in: Education

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
179
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. ePoAbi  prototüüp  ja  õppekava   arenduse  pädevustehalduse  disaini   põhimõ9ed   Kai  Pata,  Kairit  Tammets,  Vladimir  Tomberg,   Mart  Laanpere   Tallinna  ülikool,  Haridustehnoloogia  keskus  
  • 2. Sissejuhatus   •  Vahendeid,  mille  eesmärk  on  üldiselt  õppekava  arendamise   käigus  pädevuste/õpiväljundite  haldamine  ja  arendamine   –   on  loodud  nii  teiste  uurimisrühmade  poolt  (TELOS,   DIOGENE,  OntoCD)  arendamist  (RoncheN  and  SanO,  2007;   Dexter  and  Davies,  2009;  Paque9e,  2007;  Vaquero  et  al.,   2009;  Barrera  et  al.,  2012;  Lu,  2009;  Karunananda,  et  al.,   2012)     –  kui  ka  meie  enda  uurimisrühma  arendustegevuses  (OPT   prototüüp  standardite  nt.  kompetentsustsandardi  ja   õppekava  õpiväljundite  harmoniseerimiseks)  (Pata  jt.,  2013),     Meie  laiem  eesmärk  oli  terviklikult  kirjeldada   kompetentsipõhist  õppekava  haldamist  ja  luua  vastavaid   tugisüsteeme  
  • 3. Uuringu  eesmärk   •  ePoAbi  uuringu  eesmärk  oli  välja  töötada  ePoAbi   elektroonse  tugisüsteemi  prototüüp  e-­‐por9oolioga   kursustel  planeerimiseks,  mis  toetaks  õpiväljundite   saavutamise  ja  hindamise  planeerimist  neil   ainekursustel.   –  Uuring  on  seotud  IST  7.  raamkava  uuringuga  IntelLEO,  mille   käigus  töötasime  välja  prototüübi  kompetentsihalduseks  ja   vahetuseks  organisatsioonide  vahel     –  Mõlema  uuringu  tulemuste  ühitamine  võimaldab   terviklikult  kirjeldada  pädevuspõhise  õppekava  haldamist   printsiipe  ja  luua  tugisüsteeme  (Pata  jt.  2013)  
  • 4. Kahe-­‐suunaline  õppekava  arendamine   •  Õppekava  loomisel  on  vaja  järgida  kahte  suunda   –  Stabiliseeriv  suund  seondub  õppekava  õpiväljundite  standardiga   sobitamist  ja  kursuseprogrammide  sobitamist  õppekava  väljundite  ja   eesmärkidega.     –  Õppekava  arengut  peab  saama  jälgida,  suunata  ja  evalveerida     –  Edasiarendav  suund:  Arengut  sOmuleerivaks  on  aga  õppejõududele   piisava  vabaduse  andmine  aineprogrammi  õpiväljundite,   õpitegevuste  ja  hindamisviiside  kavandamisel,  mis  võimaldab   teadusvaldkonnas  uudsete  ja  relevantsete  pädevuste  ja  teadmiste   arendamist  läbi  sobivate  õpitegevuste  ja  hindamisviiside.     –  Uued  õpiväljundid,  -­‐tegevused  ja  hindamisviisid  peaks  aitama  muuta   nii  õppekava  kui  ka  õpiväljundite  standardeid.     –  Lisaks  on  õppekavaarenduses  oluline  pidevalt  jälgida  ja   harmoniseerida  erinevate  kursuste  panust  õppekava  õpiväljundite   saavutamisse.    
  • 5. ePoAbi  uuringu  etapid   •  I.  Kaardistada,  kuidas  disainivad  õppejõud  EesO   ülikoolides  e-­‐kursuste  programme  (õpiväljundeid,   õpitegevusi  ja  hindamisviise)  ning  määratleda   probleemkohad   •  II.  Kaardistustulemustele  tuginedes  luua   õppejõududele  veebipõhise  tugisüsteem  ePoAbi   prototüüp,  mis  mille  eesmärgiks  on  toetada   Kõrgharidusstandardi  nõuetega  kooskõlas  olevate   aineprogrammide  loomist       •  III.  FormaOivselt  evalveerida  ePoabi  prototüüpi  
  • 6. ePoAbi  ülevaateuuring   •  Ülevaateuuringus  osales  17  akOivsemat  e-­‐õppe  kasutajast  õppejõudu  EesO   kõrgkoolidest   •  Ülevaateuuringu  peamised  tulemused  (Tammets  &  Pata,  2013)  näitasid,  et   oma  e-­‐kursuste  planeerimisel  ja  õpiväljundite  sõnastamisel  ei  kasutanud   valimisse  kuulunud,  akOivselt  eõpet  kasutavad  EesO  kõrgkoolide  õppejõud   Kõrgharidusstandardis  (KHS)  sõnastatud  õpiväljundeid,  sest  “keegi  ei  oota   neilt  seda  ja  kogu  õppekava  konteks3s  järgib  Kõrgharidusstandardit   õppekavajuht”.  -­‐>  on  vaja  toetada  KHS  õpiväljundite,  õpitegevuste  ja   hindamisviiside  harmoniseerimist  kursuseprogrammide  loomisel  e-­‐õppes   •  Isegi  akOivselt  eõpet  kasutavad  õppejõud  kasutasid  kursuse  õpiväljundite,  – tegevuste  ja  hindamisviiside  planeerimisel  ja  sõnastamisel  vaid  osasid   võimalikest  KHS  õpiväljunditest  ja  nendele  sobilikest  akOivõppe  meetoditest   ja  hindamisviisidest  -­‐>  on  vaja  toetavat  süsteemi,  mis  pakuks  omavahel   sobivate  õpiväljundite,  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  ideid.   •  ePoAbi  prototüüp  sisaldab  näiteid  seotud  õpiväljundite,  väljundipõhiste   õpitegevuste  ja  hindamisviiside  kohta,  mis  koguO  ülevaateuuringus  osalenud   akOivsete  epordooliot  kasutanud  õppejõudude  näidetest  
  • 7. ePoAbi  prototüübi  arendusuuring   •  Loodi  tehnoloogiline  tugivahend  EpoAbi   h9p://htk.tlu.ee/EpoAbi/   ,  mis  ühildub  pordooliopõhiste  õpikeskkondadega   –  Aitab  õppejõude  oma  kursuseprogrammide  disainimisel,   võimaldades  õpiväljundite  sidumist  KHS  õpiväljunditega  ning   õpiväljundite  sidumist  ühe  või  mitme  sobiva  õpitegevuse  või   hindamistüübiga     –  Soovitab  kasutajale  näiteid  omavahel  seotud  õpiväljundite,   väljundipõhiste  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  kohta,   võimaldamaks  kasutada  teiste  kogemust  oma   kursuseprogrammi  sõnastamisel   –  Võimaldab  õppejõududel  näha,  milliseid  õpiväljundeid,  -­‐ tegevusi  ja  hindamisviise  kasutatakse  üle  õppekava,  mis  aitaks   nii  õppekava  evalveerida  kui  ka  harmoniseerida  üksikute   ainekursuste  sisu  teiste  kursustega  
  • 8. ePoAbi  prototüübi  arendusuuring  
  • 9. FormaOivne  ePoAbi  evalveerimine   •  ePoAbi  prototüüpi  hindasid  7   Haridustehnoloogia  õppekava  õppejõudu,  kes   sisestasid  süsteemi  oma  kursuseprogrammid   koos  näidistegevuste  ning  hindamistüüpidega.     •  Evalveerimise  käigus  oma  kursuseprogramme   parendades  oli  kasutajatel  võimalik  kogeda,   kuidas  on  teised  õppejõud  saavutavad  e-­‐ kursustel  e9enähtud  KHS  õpiväljundeid   erinevate  õpitegevuste  läbi,  ja  kuidas  neid   hinnatakse  
  • 10. FormaOivne  ePoAbi  evalveerimine   •  Õppejõud,  kes  pidasid  oma  kursuseprogrammi  piisavalt   Kõrgharidsusstandardi  nõuetele  vastavaks,  ei  näinud   ePoAbi  kasutamist  ühe  kursuseprogrammi  parendamisel   mõ9ekaks  (lisaajakulu),  küll  aga  andsid  posiOivse   hinnagu  programmile  õppejõud,  kes  ePoAbi  kasutades   avastasid  oma  kursuseprogrammides  vastuolu   õpiväljundite,  õpitegevuste  ja  hindamisviiside  vahel.     •  Kõik  õppejõud  tajusid  ePoAbi  vahendi  kasulikkust   õppekavaloome  seisukohast,  nimelt  ePoAbi  võimaldaks   õppejõududel  näha,  milliseid  õpiväljundeid,  -­‐tegevusi  ja   hindamisviise  kasutatakse  üle  õppekava,  mis  aitab   õppekava  evalveerida  ja  harmoniseerida  üksikute   ainekursuste  sisu  teiste  kursustega.    
  • 11. Õppekava  pädevushalduse  disaini   printsiibid   •  ePoAbi  ja  OPT  uuringute  põhjal  oleme  sõnastanud   õppekava  pädevushalduse  disaini  printsiibid   –  I.  Siduda  õppekava  õpiväljundid  ja  kursused  pädevustega,   et  võimaldada  pädevsupõhist  õppekava  arendamist   –  II.  Õppekava  arendusse  kaasatud  osapooled  (õppekava   aineid  kavandavad  õppejõud,  õppekava  nõukogu)  vajavad   ühise  sõnavara  kujundamist  (selle  valdkonna  õpiväljundid,   pädevused,  õpitegevused  ja  hindamisviisid)   –  III.  Õppekava  stabiliseerimist  toetavad  tegevused   –  IV.  Õppekava  arengut  toetavad  tegevused  
  • 12. Õppekava  pädevushalduse  disaini   printsiibid   – V.  AnalüüOlised  vahendid  õppekavast  ülevaate   saamiseks  et  sise-­‐  ja  välishindamist  toetada   – VI.  Õppekava  ja  kursuste  ühisarendamise   võimalused.     – VII.  Õppekava  pädevuste  ja  õpiressursside   sidumine   – VIII.  Individuaalse  õppekava  pädevuspõhine   komplekteerimine  õppijale  
  • 13. Õppekava  haldamise  ontoloogia  
  • 14. Mis  edasi?   ePoAbi  prototüübi  edasisel  kasutuselevõtul  tuleks  see  siduda   õppekavaloomet  võimaldavate  vahenditega  (nagu  OPT  prototüüp)    
  • 15. Mis  edasi?   •  SamuO  võib  kaaluda  ePoAbi  sidumist  hajutatud   sotsiaalsete  õpikeskkondadega,  nagu  näiteks  Tallinna   Ülikooli  poolt  arendatav  Dippler’i  keskkond  –  siis  saaks   õppejõule  pakuda  ka  kursuseprogrammi  alusel  sobivate   funktsionaalsustega  õpikeskkonna  automaatset   loomist.     •  Õppekavaloome  vahendite  abil  võib  pakkuda  tuge  ka   õppijale,  näiteks  valimaks  endale  õppekava  piires   õpiväljundeid  ja  kursusi.  Sellel  eesmärgil  tuleks  kõne   alla  ka  ePordolio  lahenduse  sidumine  õppijate   pordooliotega.