Your SlideShare is downloading. ×
0
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Okoloogilinedisain
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Okoloogilinedisain

1,429

Published on

Õkoloogilise õpidisaini printsiibid

Õkoloogilise õpidisaini printsiibid

Published in: Education, Technology
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
1,429
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. Õpidisain – traditsioonilisest  ökoloogilise disainini  Kai Pata     Tallinna Ülikool, Haridustehnoloogia keskus 
  • 2. Õpidisain ja õppedisain  •  Disainimine hariduslikel eesmärkidel on liikumas  järjest enam õpetajakesksest õppedisainist, kus  rõhuasetus on õpetamisprotsessil ja juhendamisel  ning õppeprotsessi erinevate etappide  planeerimisel, õpijakeskse õpidisaini poole, milles  rõhuasetus on õppimisprotsessil ja õpiülesannete  ja ‐tegevuste õppijakesksel loomisel ja  planeerimisel.  •  Õpidisaini (learning design) ja õppedisaini  (instruc1onal design) mõistetel on seega erinev  tähendus, kuid sageli kasutatakse neid ka e‐õppes  sünonüümidena. 
  • 3. Milleks ökoloogiline õpidisain?  Internet 18 Feb 1999  •  .... sest ökoloogilised seaduspärasused  kirjeldavad isereguleeruvaid süsteeme ning  aitavad mõista ka kasutada õppimise ja  koosloomise võimalusi uue tehnoloogia abil 
  • 4. Õpidisaini uued fookused  Sotsiaalselt  konstrueeritud  teadmus  Õpitegevuste eesmärgi ja  Õpitegevuste toimumiskoht,  Enesejuhitud  tulemuste ning ‐tegevuste  sisu, formaadi ja edastamisviisi  Pilvearhitektuur  disain  disain  nii keskkonnale  KUS, MIS  kui meediale  Kohanev  MIS EESMÄRGIL, KUIDAS,  KONTEKSTIS, MILLE  õppimine  JÄLGIMINE JA HINNANG  KES, KELLE JA  ABIL, MIS LUUAKSE  Õpikeskkond kui  Õpimustrite  MILLEGA  arenev  Interaktsiooni disain:  ökosüsteem  akumuleerumine  inimesed ja objekMd  Ökosüsteemi lubavused  Kogukonna õpinišid  Tähendusloome kogukondades ja võrgusMkes 
  • 5. Muutused õpidisainide fookuses  1975  1985  1990  2005  Olemasoleva teadmise ära  Olemasoleva teadmise akMivne  Uue teadmise loomine  õppimine (omandamine)  taasloomine (konstrueerimine)  (sünteesimine, abduktsioon)  Teiste poolt juhitud õppimine  Enese poolt juhitud õppimine  Kohanev õppimine  Üksi  Koos teistega  Drillprogrammid ja tutoorialid  Foorumid, õpihaldussüsteemid  Personaalne õpikeskkond  Simulatsiooniprogrammid  VõrgusMkud ja kogukonnad  Kontrollitud õpikeskkond  Isearenev õpikeskkond  InsMtutsionaalselt suletud õpikeskkond  Kõigile avatud õpikeskkond 
  • 6. Osalemine Teadmise tarbimiselt loomiseni  Aeg Üksikuilt Mitmeilt Kõigilt paljudele kõigile kõigile
  • 7. Kulgemine: juhitud või enesjuhitud  Õpidisaini poolt loodud väljakutse  Liiga keeruline  Põnev  Liiga raske  Igav  Csíkszentmiháli (1977) järgi  Õppija teadmised ja pädevused 
  • 8. Õpikeskkonna elemenMde uued  seosed: Pilvearhitektuur  KASUTAJATE TEGEVUSED PERSONAALSETES HAJUTATUD  KESKKONDADES LOOVAD GLOBAALSE MEEDIAPILVE  RSS  PILVEARHITEKTUUR EELDAB INTERNETIPÕHIST HAJUTATUD TEENUSTEPAKKUMIST JA  RESSURSSIDE ORGANISEERIMIST 
  • 9. Interaktsioonid digitaalses  ökosüsteemis  Kogukondade  Kogukonna   kooslused ja  Indiviid ja õpikeskkond  interaktsioonid  digitaalsed  keskkonnaga  ökosüsteemid  Kogukondade ja  Õppija ja personaalne  Kogukonna sisesed  võrgusMke  õpikeskkond  interaktsioonid   organiseerumine ja  interaktsioon    Õppija ja kogukond  Õppija ja võrgusMk  Kogukond ja tema  Kogukondade ja  nišš digitaalses  tehnoloogia  Õppija ja digitaalne  ökosüsteem  ökosüsteemis   vastamõju digitaalses  ökosüsteemis 
  • 10. Digitaalne ökosüsteem: indiviidi vaade  OTSETEED KOGUKONNA TEADMUSE JUURDE  TEADMUSE VÕRGUSTIK  MÄRKSÕNAPÕHINE FILTREERIMINE  OTSING KOGUKONNAS  PERSONAALNE VÕRGUSTIK  RSS VOOGUDE TÕMBAMINE  KAASAV JÄLGIMINE  TARKVARA 2  TARKVARA 1  PERSONAALNE ÕPIKESKKOND 
  • 11. Õpikeskkonna “lubavused” õppijale ja  haridustehnoloogile  Kuidas kohaneda, et  õpikeskkonna lubavusi  maksimaalselt rakendada?  Õpidisaini looja näeb sageli teisi lubavusi kui õppija 
  • 12. Õppimist toetavad lubavused  isiku tegutsemisel õpikeskkonnas  TEENUSED  TEGEVUSED  KULTUUR  KOGUKOND  MATERJALID  EESMÄRGID  TUUTOR  MATERJALID     ÕPPIJA  p pijaid asõ TEENUS   Va lib ka ÕPPIJA  Valib ühistegevuseks TEENUS   ÕPPIJA   teenuseid  MATERJALID   TEENUS   ÕPPIJA  Igaüks tajub erinevaid lubavusi ja need muutuvad ka  MATERJALID   tegevuse käigus. 
  • 13. Õpikeskkonna loomine  Kogukonna või  Info esitlemine  Info otsimine, filtreerimine Aru  Ise haldamine  rühma  Info ja arMfakMde  saamine õpetaja jagatud infost ‐  Linkide ja info lisamine  loomine  loomine ja  see viitab, et õppiia ei kasutanud  Kaaskirjutajate valimine  Seda lubavust  publitseerimine  info filtreerimiseks muud (nt.  Teiste õpikeskkondade ja  ei märgatud,  Õppijale  märksõnaotsingut,  isikute jälgimine voogude  kuigi blogis  ülesannete  märksõnapilve), kui ise teksMst  lisamisega  võimalik!  andmine  tähtsama eristamist!   Iseõppimine ja treenimine  Individuaalsed loovülesanded  Reflekteerimine  ArtefakMde publitseerimine,  Eneseanalüüsimine  parandamine ja reflekteerimine  Tegevusplaani loomine  BLOGI LUBAVUSED  ArMfakMde kommenteerimine ja  Enesehindamine  eÕPPEKS  tagasisideme andmine kaaslaste  Ajakava loomine  individuaalsele tööle ‐ seostub uue  Õppimine  paradigma kaasõppijatelt  Kodutöö sooritamine  õppimisega!   Ühised loovülesanded  Evalveerimine, hindamine  Jälgimine, toetus  Kaasõppurite jälgimine ja  Õppijale hinnangu andmine  Õppijate jälgimine,  nendega suhtlemine  Ühisest tulemusest õppimine,  juhendamine, innustamine,  Kogukondlik reflekteerimine  tagasiside saamine ‐ need  tunnustamine ja toetamine  Rühma tulemuste  viitavad, et õppija ei taha mile  Kaasõppijate jälgimine ‐  kokkukogumine  ainult hinnet, vaid saadud  näitab, et kaasõppija  Ühesloomist ei nimetatud, mis  hinnangust ka õppida!   õppimise toetamine on  on blogile omane!  õppijale oluline! 
  • 14. Sagedamini tajutud lubavused  JÄLGIMINE, REGULEERIMINE JA TOETUS Kogukonna poolt tajutud blogi  EVALVEERIMINE ÜHISED LOOVÜLESANDED õpilubavused  INDIVIDUAALSED LOOVÜLESANDED TEGEVUSTE TÜÜBID BLOGI LUBAVUSED ISEÕPPIMINE, TREENIMINE INFOOTSING JA - KOGUMINE ESITLEMINE KOGUKONNA/RÜHMA LOOMINE ÕPIKESKKONNA KOMBINEERIMINE 8 6 4 2 0 20 18 16 14 12 10 LUBAVUSTE HULK
  • 15. Kogukonna tase: digitaalses ruumis  akumuleeruvad indiviidid, ideed, arMfakMd 
  • 16. Kogukonna tase: Akumuleeruvad  õpinišid  Õpikogemuse akumuleerumine lubavuste kaudu: Kuidas?  Millega? Mida? Miks?  Nišš on  ESINEMISE SAGEDUS KOGUKONNAS  abstraktne  kogukonna  efekMivne  tegevusruum,  mille määravad  ära kogukonna  eelistused.  SOTSIAALNE TA RKVARA NEIS Õ PITEGEVUSTES 
  • 17. Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon:  Nišš suunab õppimist    Õppija otsustab  ENAMKASUTATUD ÕPITEED  ENAMTAJUTUD LUBAVUSED  Kogukonna nišš1  Kogukonna nišš2 
  • 18. Kogukonna ja nišši evolutsioon  t  Nišiga kohandumine  õppija  Web 2.0  vahendid ja  Nišši loomine  arMfakMd  Kogukonna  t + 1  idenMteet  Aeg 
  • 19. Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon:  ajas akumuleeruvad õpiteed  Tulemuslik õpitee on sageli kasutatud  AEG  ÕPITEE  Vähetulemuslik õpitee  ÕPIKOGUKONNA POOLT  LOODUD NIŠID  SÜNDMUSED  ÕPILUBAVUSTEGA MÄÄRATLETUD NIŠID 
  • 20. Ökosüsteemi vaade: Digitaalse  ökosüsteemi põhimõled  •  Digitaalne ökosüsteem on:   –  dünaamiliselt muutuv  –  kasutajatest sõltuv  –  kasutajaid mõjutav   –  kasutajate tegevuse mõjul isearenev  –  muutustele reageeriv süsteem  •  Digitaalset ökosüsteemi iseloomustab:   –  kogukondade, teadmiste ja vahendite mitmekesisus ja  paljusus  –  indiviidide autonoomne ennastjuhMv tegutsemine  kasutades personaalseid õpikeskkondi ja võrgusMkke   –  autonoomne tegutsemine toetab ühise intelligentsuse ja  ühistegevuste kujunemist veebis 
  • 21. Õpidisainide muutus  •  Deterministlikud, lineaarsed, õpetaja disainitud  –  ADDIE  –  Dick & Carey  •  KonstrukMvistlikud, spiraalsed, õppijaid disaini kaasavad  –  Kemp’i  –  R2D2   –  Jonassen’i 8C   •  Ökoloogilised, dünaamilise ja isearenevad, õppijate  juhitud  –  Kirschner et al.  –  Pata, Normak, Laanpere jt. 
  • 22. Õpidisaini tegevuste protsess: ADDIE  mudel 
  • 23. Õpidisaini tegevuste protsess:  Kemp’i mudel 
  • 24. Õpidisaini tegevuste protsess: R2D2  mudel (Willis, 1995)  –  Disainiprotsess on spiraalne (recursion)  –  Disainer peab hoolikalt otsima ja arvesse  võtma erinevatest allikatest tulevat infot  (reflec1on)   –  Disainiprotsess pole lineaarne ja saab alguse  ning liigub edasi vastavalt olulistele, fookuses  olevatele õpidisaini aspekMdele (non‐linearity  disain)  –  Kasutajad tuleb kaasata disainiprotsessi  (par1cipatory design) 
  • 25. Õpidisaini sisu: Jonasseni CCC mudel  •  Kaasaegset õpikeskkonda kujundades tuleb  pidada silmas, et see pakuks õpilastele :  –  tuge isikliku teadmuse  “ehitamiseks” (Construc1on),   –  elulähedast ja tähendusrikast konteksM  (Context)   –  suhtlemis‐ ja koostöövõimalusi kaasõppijatega  (Collabora1on)  
  • 26. Õpidisaini sisu: 8 C mudel Jonassen  konstrukMvislikuks õpidisainiks (1994)  •  Pakub reaalsuse mõistmiseks perspekMivide paljusust  •  Mitmetüübilised representatsioonid peegeldavad maailma  keerukust  •  Rõhutatakse teadmise loomist, mile selle taasesitamist  •  Esitatakse autentseid ülesandeid tähendust omavas  konteksMs, mile abstraktseid konteksMväliseid juhiseid  •  Tegelikkusele sarnanav juhtumipõhine õppimine, mile  eelnevalt determineeritud õpijadade läbimine  •  Kogemuse väljendamise, reflektsiooni toetamine  •  KonteksM ja ainesisu seotud konstrueerimine  •  Üheskoos teadmiste konstrueerimine ja ühisele seisukohale  jõudmine, mile tunnustuse nimel võistlemine  Jonassen, D. (1994, April). Thinking technology. EducaMonal Technology, 34(4), 34‐37 
  • 27. Ökoloogilise õpidisaini mudeleid:  Kirschner et al., 2002  Õppijale on jäänud  selles õpidisainis  passiivne roll oma  õpikeskkonna  kujundamisel – selle  loob õpetaja.  Õpikeskonda ei  käsitleta  dünaamiliselt  muutuva süsteemina. 
  • 28. Ökoloogiline õpidisain  DIGITAALSE ÖKOSÜSTEEMIGA KOHANEV ÕPPIMINE  ENESEJUHITUD ÕPPIMINE  Pata, 2010 
  • 29. Ökoloogiline õpidisain: toetab  enesejuhitud ja kohanevat õppimist  KOGUKOND  Oma personaalne võrgusMk  Reeglid, mis toetavad kogukonna võrgusMke sidumist  Omaplaneeritud õpitegevused  ÕPPIJA  ÕPETAJA  Kogukond on sülemitegevuste algataja  Reflekteerimine ja enda jälgimine  Kogukond annab tagasisidet  Autonoomselt loov ja jagav  Kogukond loob teadmust akumuleeriva keskkonna  Kogukonda jälgiv ja nišiga kohanduv  Hinnangu annab kogukond, headuse määrab nišš  Pata, 2010 
  • 30. Õpidisaini sisu: Õpieesmärkide  formuleerimine  •  Sihtrühma eesmärgid: Miks? Mil määral? Mis  järjekorras?  –  Teadmised ja oskused  –  Teadmiste ja oskuste kasutamine millegi loomiseks (näide  eLearning kursus hlp://htk.tlu.ee/elearning/)  –  Teadmiste ja oskuste kasutamine probleemide lahendamisel  eri situatsioonides (näide: Probleemõpe web2.0 vahenditega  hlp://beta.wikiversity.org/wiki/ Probleemõpe_koolis_sotsiaalse_tarkvaraga)  –  Koostööoskused, meeskonnatöö oskused  –  VõrgusMk teadmiste loomiseks (näide ConnecMvism course  hlp://ltc.umanitoba.ca/connecMvism/)  –  Enesearengu toetamine (näide Poryooliokogukond Koolielus  vt. Koolielu.ee) 
  • 31. Õpidisaini sisu: Saavutatu jälgimise ja  hindamise viis  •  Mõõdetavate põhieesmärkide formuleerimine:  –  Teadmised ja oskused (taseme kriteeriumid)  –  Teadmiste ja oskuste kasutamine teadmusloomeks ja  disainides (arMfakM või disaini hindamise kriteeriumid)  –  Eri tüüpi probleemide lahenduskäigu ja lahenduse  väljatöötamise kriteeriumid  –  Rühmatöö ja koostööoskuste kriteeriumid  –  Personaalse võrgusMku olemasolu ja akMivne kasutamine  teadmiste loomiseks  –  Enesearengu jälgimine prakMka väljakujunemine (näit.  reflekteerimine Poryoolio abil) 
  • 32. Õpidisaini sisu: Saavutatu jälgimise ja  hindamise viis  •  Monitoorimise võimalused   –  Reflekteerimine  –  Õpilepingud  –  Agregeerimine, filtreerimine, märksõnastamine  •  Hindaja(d) ja hindamismeetod  –  Teadmiste tesMmine  –  Loodud probleemi lahenduse või disaini hindamine  –  Juhendaja hindamine  –  Kaaslaste hindamine  –  Enesehindamine 
  • 33. Õpidisaini sisu: Sihtrühma kirjeldamine  •  Kes? Keda kokku viia?  –  Õppijad  –  Rühmad  –  Kogukond, võrgusMk  –  Juhendajad (tuutorid)  •  Sihtrühma eelistused: Kuidas eelnevalt seotud? Kellega?  Kuidas ära kasutada?  –  VõrgusMkud  –  Kogukonnad  •  Tase ja eelnevad õpikogemused? Kuidas muuta?  –  Tehnilised oskused personaalsete õpikeskkondade ja  võrgusMkega, pilvearhitektuuriga õpikeskkionadega  –  EnesejuhMmise kogemus  –  Distantsrühmatöö ja koosloome kogemus  –  Kogemused avatud õpikeskkonnas töötamiseks, eelarvamused 
  • 34. Õpidisaini sisu: Tarkvara  •  Sihtrühma personaalsed õpikeskkonnad  –  Enne õpidisaini loomist uuri, mida õppijad ise kasutavad, kuidas  teenused on nende õpikeskkonnas seotud ja kuidas nad loovad oma  õpikeskkonnas teadmust  •  Sihtrühma liikmete poolt enamtajutud õpikeskkondade lubavused  teatud tegevuste sooritamiseks:   –  Sünteesi kogukonnale teatud tegevuste jaoks sobivaimad õpiniši  karakterisMkud (tarkvara, teenused, nende seosed, meediatüübid  jane.)   •  InsItutsionaalselt pakutavad õpikeskkonnad  –  Mis on õppijatele harjumuspärane  –  Mida peab kasutama (reeglid õppeasutuses)!  –  Millest võiks olla kasu? Kuidas need personaalsete õpikeskkondadega  ühilduvad  •  Olemasolevate õpikeskkondade omavaheline kombineeritavus  –  Looge reeglid, mis võimalavad luua pilvarhitektuuriga õpikeskkonna 
  • 35. Personaalne ja kogukondlik  õpikeskkond  –  Enesejuhitud õppimine ja elukestev professionaalne  areng tehnoloogia toetusel  –  Personaalsete ja kogukondlike õpikeskkondade  loomine kui dünaamiline teadmusloome ja  enesearengu toetamise protsess  –  Jagatud (shared) ja hajutatud (distributed) kognitsioon  ja metakognitsioon: ühine probleemilahendamine  õpikeskkonnas  –  Teadmus: võrgusMkus “voolav”, organisatsiooni  dünaamiliselt muutuv teadmus, teadmuse loomise  protsess personaalsete õpikeskkondadega  –  Õpikogukonnad, võrgusMkud, parved ja  sülemiintelligentsus (swarming)  
  • 36. ÕpimaasMku kaardistamine: Keskkonna  disain konnekMvismi kursusel 
  • 37. Laiendatud õpikeskkond  •  Hübriidne, mobiilne ja igalpool õppimist  võimaldav  –  Hajutatud õpikeskkondadest koosnev  –  Reaalset maailma ja virtuaalseid õpikeskkondi  siduv hübriidreaalsus  –  Üksteiselt õppimine sotsiaalne jälgimise teel   –  Laiendatud õpikeskkonda õppijate poolt  akumuleeritud teadmuse kasutusvõimalused 
  • 38. Keskkonna disain “NarraMivide  ökoloogia” kursusel  Pata, 2010 
  • 39. Keskkonna disain kursusel “Probleemõpe  laiendatud ökosüsteemis” 
  • 40. Lubavuste arvestamine õpidisainis  •  Vaja on koguda õppijatelt ja prakMkutelt nende  vaateid oma õpitegevusele ja õpikeskkonnale  •  Õppijate/õppejõudude poolt õpitegevuse käigus  määratletud lubavuste arvestamine e‐õppe  planeerimisel  •  EriM tasuks pöörata tähelepanu, milliseid lubavusi  õppijad/teie õppejõuna ei märka, mida  õpikeskkond tegelikult võimaldaks teha teie/ õppija arvates! 
  • 41. Õpidisaini sisu: Õpisisu  •  Õpisisu loomise strateegia määratlemine  –  Olemasolevad arMfakMd õppimiseks  –  Individuaalne teadmusloome  –  ÜhisarMfakMde (wikid, blogid, ühsidokumendid) koosloome  •  Õpisisu jagamise prakIkate määratlemine  –  Piiratult kälesaadav   –  Avatult veebis jagatav, litsentsid  •  Õpisisu taaskasutatavus ja avatus muutusteks  –  Kommenteerimine  –  Kaasautorlus  –  Kombineerimine ja miksimine  –  Mitmekordne kasutamine järgnevatel kursustel, teistel  kursustel 
  • 42. Õpidisaini sisu: Sõnumi disain  •  Milline on sõnumi edastamise formaat:  –  Millisel viisil sõnumeid edastada (nt. TV,  asünkroonne, sünkroonne, heli, staaMline pilt ja  video jne.)  –  Erinevate oskuste ja võimetega õppijad eelistavad  ja vajavad erinevate meediaformaaMde  rakendamist  –  Kuidas sõnumi mõju meedia miksimisega  tugevdada 
  • 43. Õpidisaini sisu: Õpitegevused ja  õpetamistegevused  •  Õpistrateegiad ja õpetamistegevused  –  Sõltuvus eesmärkidest ja hindamisviisidest  –  Sõltuvus tarkvarast ja loodud õpimaasMkest  –  Sõltuvus õpisisust (arMfakMdest)  •  Rollide jaotus õpitegevustes  –  Õppija roll  –  Kaaslaste roll  –  Juhendaja roll  –  Kogukonna ja roll, väliskogukondade ning  personaalsete võrgusMke roll 
  • 44. Õpitegevuste kaardistamine  KOGU ÕPITEGEVUSTE JADA KURSUSE JOOKSUL  ÕPIKESKKONNA  RÜHMA  LOENGU  INFOOTSING  ESITLEMINE  EHITAMINE  LOOMINE  ESITLEMINE  ÜHISLOOME  HINDAMINE  TEGEVUSED  JÄLGIMINE JA TOETUS  TEGU  TEOD KOOSNEVAD  OPERATSIOONIDEST  TEOD MILLEST TEGEVUS KOOSNEB  KELLEGA JA MILLE ABIL NEED LÄBI VIIAKSE? 
  • 45. Õppija autonoomset tegutsemist  toetades saab luua ühist teadmust  Koosta, halda  Personaalsed  Koosta, halda  õpikeskkonnad  Hajutatud  Personaalsed  õpikeskkond:  võrgusMkud:  andmevood, sildid  sõbravood  Autonoomne  andmekogumine  Jälgi  Koonda, kombineeri  ja sildistamine  Analüüsi       sünteesi  Kogu  Akumuleeri  Koosloome  Laienda    rikasta  Reaalne keskkond 
  • 46. Kontakt:  Kai Pata kpata@tlu.ee   blogi: hlp://Mhane.wordpress.com 

×