Loading…

Flash Player 9 (or above) is needed to view presentations.
We have detected that you do not have it on your computer. To install it, go here.

Like this presentation? Why not share!

Okoloogildisainid

on

  • 3,833 views

 

Statistics

Views

Total Views
3,833
Views on SlideShare
1,507
Embed Views
2,326

Actions

Likes
1
Downloads
12
Comments
0

7 Embeds 2,326

http://tihane.wordpress.com 2267
http://lepress.net 19
http://argoimke.wordpress.com 18
url_unknown 11
https://tihane.wordpress.com 5
https://jujo00obo2o234ungd3t8qjfcjrs3o6k-a-sites-opensocial.googleusercontent.com 4
http://webcache.googleusercontent.com 2
More...

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Okoloogildisainid Okoloogildisainid Presentation Transcript

  • Ökoloogiline õppedisain  Kai Pata 
  • I. Mis on õppedisaini fookuses?  Või õppija ja õpetaja  Õpetaja loodud õpidisainid  koosloodud õpidisainid??? 
  • Muutused õppedisaini fookuses  1975  1985  1990  2005  Olemasoleva teadmise ära  Olemasoleva teadmise ak>ivne  Uue teadmise loomine  õppimine (omandamine)  taasloomine (konstrueerimine)  (sünteesimine, abduktsioon)  Teiste poolt juhitud õppimine  Enese poolt juhitud õppimine  Kohanev õppimine  Üksi  Koos teistega  Drillprogrammid ja tutoorialid  Foorumid, õpihaldussüsteemid  Personaalne õpikeskkond  Simulatsiooniprogrammid  Võrgus>kud ja kogukonnad  Kontrollitud õpikeskkond  Isearenev õpikeskkond  Ins>tutsionaalselt suletud õpikeskkond  Kõigile avatud õpikeskkond 
  • Kulgemine: juhitud või enesjuhitud  Csíkszentmiháli (1977) järgi  Põnev  Õpidisaini poolt loodud väljakutse  Igav  Õppija teadmised ja pädevused  Lihtne  Keeruline 
  • Väljakutse: Õppija peab harjuma  määramatusega  •  Õpetamisega ei saa õppimist e[e määratleda, ka  konteks>l ning õppija eesmärkidel on oma roll.  •  Õpisüsteemid on avatud, muutuvad  dünaamiliselt, õppijad kohanevad neis ja on  iseorganiseeruvad, selline ülesehitus toob kaasa  ilmnevate ja ennustamatute sündmuste teket.  •  Õpidisainid peavad määramatust ja avatust  arvesse võtma, olema dünaamilised ja  innova7ivsed.   Rohse & Anderson: DESIGN PATTERNS FOR COMPLEX LEARNING (2006) 
  • Osalemine Teadmise tarbimiselt loomiseni  Aeg Üksikuilt Mitmeilt Kõigilt paljudele kõigile kõigile
  • Arendamine ja õppimine  •  Arendamise kaudu õppimine (Kolodner, Crismond,  Gray, Holbrook, & Puntambekar, 1998) õpilased mi[e  ainult ei mõtle komplekssetest süsteemidest meie  ümber kui disainidest, vaid oskavad ka ise mõne  kunstliku süsteemi luua, millel on sarnased omadused.   •  Arendamise kaudu õppimine on õppeainete ülene,  prak>lisele tegevusele orienteeritud, loov, eristumisele  suunatud, meeskonnatööd nõudev, mo>veeriv,  ak>veeriv, vastutustunnet arendav ning sünteesiv  õppimine, mis viib erialaste vilumuste kujunemiseni  (Wijnen, 2000).  
  • Õpikeskkonna elemen>de uued  seosed: Pilvearhitektuur  KASUTAJATE TEGEVUSED PERSONAALSETES HAJUTATUD  KESKKONDADES LOOVAD GLOBAALSE MEEDIAPILVE  RSS  PILVEARHITEKTUUR EELDAB INTERNETIPÕHIST HAJUTATUD TEENUSTEPAKKUMIST JA  RESSURSSIDE ORGANISEERIMIST 
  • Personaalne ja kogukondlik  õpikeskkond  –  Enesejuhitud õppimine ja elukestev  professionaalne areng tehnoloogia toetusel  –  Personaalsete ja kogukondlike õpikeskkondade  loomine kui dünaamiline teadmusloome ja  enesearengu toetamise protsess  –  Teadmus: võrgus>kus “voolav”, organisatsiooni  dünaamiliselt muutuv teadmus, teadmuse  loomise protsess personaalsete õpikeskkondadega  –  Õpikogukonnad, võrgus>kud, parved ja  sülemiintelligentsus 
  • Milleks ökoloogiline õppedisain?  Internet 18 Feb 1999  •  .... sest ökoloogilised seaduspärasused  kirjeldavad isereguleeruvaid süsteeme ning  aitavad mõista ka kasutada õppimise ja  koosloomise võimalusi uue tehnoloogia abil 
  • Arendame neile või laseme neil ise  arendada  •  Arendades õpilaste jaoks õpidisaine loome me  õpetamise ja õppimise kultuuri, mis peegeldab  ennustatavat ja regulaarset sotsiaalset maailma, eirates  fak>, et ennastjuh>vad õppijad tegutsevad  iseorganiseeruvates kompleskssetes dünaamilisets  süsteemides, kus pole sellist korrapära ja e[emääratust  (McMillian, 2010).   •  Ning, Williams, Slocum and Sanchez (2004) väidavad, et  arenduse kaudu õppimine kombineerib objek>vismi/ biheiviorismi ja konstruk>vismi, sest koondab arenduse  parameetrite üle arutlemise, ning põhjus‐tagajärg kaudu   arendusprotsessi ning on samas loov tegevus.   
  • II.Kuidas ökoloogiline õpisüsteem  töötab? 
  • Ökosüsteemi vaade: Digitaalse  ökosüsteemi põhimõ[ed  •  Digitaalne ökosüsteem on:   –  dünaamiliselt muutuv  –  kasutajatest sõltuv  –  kasutajaid mõjutav   –  kasutajate tegevuse mõjul isearenev  –  muutustele reageeriv süsteem  •  Digitaalset ökosüsteemi iseloomustab:   –  kogukondade, teadmiste ja vahendite mitmekesisus ja  paljusus  –  indiviidide autonoomne ennastjuh>v tegutsemine  kasutades personaalseid õpikeskkondi ja võrgus>kke   –  autonoomne tegutsemine toetab ühise intelligentsuse ja  ühistegevuste kujunemist veebis 
  • Õppimise ökoloogia digitaalses ökosüsteemis  Käitumisökoloogia  Populatsiooniökoloogia  Ökosüsteemi ökoloogia  Kes  Isik (indiviid)  kogukond/kultuur (liik)  Assotsieerunud kogukonnad  (kooslus)  Kus  Personaalne õpikeskkond  kogukonna/kultuuri elupaik  Digitaalne ökosüsteem  Hübriidne ruum  Personaalne võrgus>k  Tegijate‐ar>fak>de võrgus>k  Abstraktne  Hajutatud kogni>ivne  Kogukonna/kultuuri nišš  Geo‐kontseptuaalnel    ruum   nišš  (ontoloogiline) ruum  Kogukonna/kultuuri tegevusruum  Kuidas  Lubavused  Kogukonna/kultuuri lubavused  Tegevussüsteem  Lubavuste võrgus>k  Lubavuste võrgus>k  Miks  Isik kohandab oma käitumist, et  Kogukonna/kultuuri nišš  Ökosüsteem muutub  sobituda nišši ja loob nišši, mis  muutub  omakorda mõjutab isikute valikuid 
  • Kes? Kus?  Assotsieerunud liigid  (kooslus)  Kogukonna elupaik  Sotsiaalne tarkvara  Hübriidne ruum  Tegija‐Ar>fak>de võrgus>k  Isik (indiviiid)  Personaalne keskkond  Personaalne võrgus>k  Kogukond (liik)  Elupaik on selline keskkond kus liik tavaliselt elab.   
  • Meie ja elukeskkond  Mentaalne pilt  Mentaalne pilt  Keskkond  Keskkond  Keskkond  Millist kogni>ivset mudelit ökoloogiline õppimine järgib? 
  • Mälus ja keskkonnas hajutatud  representatsioonide töötlemine  Zhang, J., & Patel, V. L. (2006) 
  • Kuidas?  Lubavuste võrgus>k  Lubavused  Tegevussüsteem  Kogukonna/kultuurilised lubavused 
  • Indiviid digitaalses ökosüsteemis  Kogukonna nišiga kohanemine  Otseteed kogukonna liikmete ja teadmuseni  kogukond  teadmusvõrgus>k  Sotsiaalne võrgus>k  Seman>line navigeerimine  Kogukonnas otsimine  Nišis navigeerimine  sülemikäitumised  remiksimine  koosloome  Filtreerimine ja koondamine  Kaasav jälgimine  Sotsiaalne navigeeriine  Seonduvad tarkvarad  Tarkvara 2  Tarkvara 1  Personaalne õpikeskkond  Pata, 2010 
  • Õppimist toetavad lubavused  isiku tegutsemisel õpikeskkonnas  TEENUSED  TEGEVUSED  KULTUUR  KOGUKOND  MATERJALID  EESMÄRGID  TUUTOR  MATERJALID     ÕPPIJA  p pijaid asõ TEENUS   Va lib ka ÕPPIJA  Valib ühistegevuseks TEENUS   ÕPPIJA   teenuseid  MATERJALID   TEENUS   ÕPPIJA  Igaüks tajub erinevaid lubavusi ja need muutuvad ka  MATERJALID   tegevuse käigus. 
  • Personaalne lubavuste tajumise  süsteem  •  Lubavused võivad  üksteist piirata  •  Mitme lubavuse  kooskasutamine loob  sünnergiat  •  Mõnede lubavuste  ilmnemine on võimalik  vaid kaasnevate  lubavuste olemasolul  •  Ühe lubavuse  kasutamine võib  aktuaalseks muuta  teised lubavused 
  • Kus?  Ruumi võib ka abstraktselt kirjeldada  Kontseptuaalsed koordinaadid  Geokoordinaadid  Kontseptuaalne ruum  Personaalne koht  Kogukonna nišš  Hajutatud  kogni>ivne  nišš  Kogukonna/ kultuuri  tegevusruum  n‐dimensiooni  n‐dimensiooni 
  • Kogukonna tase: Akumuleeruvad  õpinišid  Õpikogemuse akumuleerumine lubavuste kaudu: Kuidas?  Millega? Mida? Miks?  Nišš on  ESINEMISE SAGEDUS KOGUKONNAS  abstraktne  kogukonna  efek>ivne  tegevusruum,  mille määravad  ära kogukonna  eelistused.  SOTSIAALNE TA RKVARA NEIS Õ PITEGEVUSTES 
  • Indiviidi ja ökosüsteemi interaktsioon:  Nišš suunab õppimist    Õppija otsustab  ENAMKASUTATUD ÕPITEED  ENAMTAJUTUD LUBAVUSED  Kogukonna nišš1  Kogukonna nišš2 
  • Kogukonna ja nišši evolutsioon  t  Nišiga kohandumine  õppija  Web 2.0  vahendid ja  Nišši loomine  ar>fak>d  Kogukonna  t + 1  iden>teet  Aeg 
  • III.Kuidas on õppedisain  muutunud ökoloogiliseks? 
  • Mõned disainimudelid: Protsessimudelid  •  Järjes>kkused e.  ADDIE  kaskaadimudelid  Dick and Carey 
  • Õpidisaini tegevuste protsess: R2D2  mudel (Willis, 1995)  –  Disainiprotsess on spiraalne (recursion)  –  Disainer peab hoolikalt otsima ja arvesse  võtma erinevatest allikatest tulevat infot  (reflec1on)   –  Disainiprotsess pole lineaarne ja saab alguse  ning liigub edasi vastavalt olulistele, fookuses  olevatele õpidisaini aspek>dele (non‐linearity  disain)  –  Kasutajad tuleb kaasata disainiprotsessi  (par1cipatory design) 
  • Mõned disainimudelid:  Ilmnemise mudelid  Protsessimudelid  Hagen & Robertson (2009)   Seemnemudelid 
  • Mõned disainimudelid:  Tasakaalumudelid   Kemp 
  • Mõned disainimudelid:  Tasakaalumudelid   Merrill: First Principles of Instruc>on Diagram 
  • Õpidisaini sisu: Jonasseni CCC mudel  •  Kaasaegset õpikeskkonda kujundades tuleb  pidada silmas, et see pakuks õpilastele :  –  tuge isikliku teadmuse  “ehitamiseks” (Construc1on),   –  elulähedast ja tähendusrikast konteks>  (Context)   –  suhtlemis‐ ja koostöövõimalusi kaasõppijatega  (Collabora1on)  
  • Õpidisaini sisu: 8 C mudel Jonassen  konstruk>vislikuks õpidisainiks (1994)  •  Pakub reaalsuse mõistmiseks perspek>ivide paljusust  •  Mitmetüübilised representatsioonid peegeldavad maailma  keerukust  •  Rõhutatakse teadmise loomist, mi[e selle taasesitamist  •  Esitatakse autentseid ülesandeid tähendust omavas  konteks>s, mi[e abstraktseid konteks>väliseid juhiseid  •  Tegelikkusele sarnanav juhtumipõhine õppimine, mi[e  eelnevalt determineeritud õpijadade läbimine  •  Kogemuse väljendamise, reflektsiooni toetamine  •  Konteks> ja ainesisu seotud konstrueerimine  •  Üheskoos teadmiste konstrueerimine ja ühisele seisukohale  jõudmine, mi[e tunnustuse nimel võistlemine  Jonassen, D. (1994, April). Thinking technology. Educa>onal Technology, 34(4), 34‐37 
  • Mõned disainimudelid:  Tasakaalumudelid   Jonassen  
  • Ökoloogilise õppedisaini mudeleid:  Kirschner et al., 2002  Õppijale on jäänud  selles õppedisainis  passiivne roll oma  õpikeskkonna  kujundamisel – selle  loob õpetaja.  Õpikeskonda ei  käsitleta  dünaamiliselt  muutuva süsteemina. 
  • Ökoloogiline õppedisain  DIGITAALSE ÖKOSÜSTEEMIGA KOHANEV ÕPPIMINE  ENESEJUHITUD ÕPPIMINE  Pata, 2010 
  • Ökoloogiline õpidisain: toetab  enesejuhitud ja kohanevat õppimist  KOGUKOND  Oma personaalne võrgus>k  Reeglid, mis toetavad kogukonna võrgus>ke sidumist  Omaplaneeritud õpitegevused  ÕPPIJA  ÕPETAJA  Kogukond on sülemitegevuste algataja  Reflekteerimine ja enda jälgimine  Kogukond annab tagasisidet  Autonoomselt loov ja jagav  Kogukond loob teadmust akumuleeriva keskkonna  Kogukonda jälgiv ja nišiga kohanduv  Hinnangu annab kogukond, headuse määrab nišš  Pata, 2010 
  • IV.Kuidas luua ökoloogilist  õpidisaini? 
  • Õpidisaini elemendid ja teostamise  vahendid  KES?   MIKS?  MIDA? MILLEGA?   KUIDAS?  Sihtrühm?  KUIDAS JÄLGIN/ Tarkvara  KELLEGA?  Kuidas neid  MÕÕDAN?  koostalitlusvõime  Õpitegevused ja  disainimisse  KUIDAS HINDAN? ja  rollid  kaasata?  Mõõdetavad  orkestreerimine  Võrgus>kud ja  sihtrühma  infovoogude  kogukonnad  eesmärgid  liikumiseks  Õpisisu ja  jagamine  Teostamise kogni7ivsed vahendid  Osalusdisain  Metafoorid  Õpimaas>kud  Tegevusmustrid  Metadisain  õpidisaini  kontseptuaalse  Disainimustrite  raamis>ku  kasutamine  loomiseks  Õpidisaini mudel  disainimisel  Õppedisaini mudel 
  • Kes osalevad arendusuuringus?  •  Arendajad juhivad arendust (Professionally‐dominated  design)  –  Arendusotsused loovad arendajad üksi, arendust tes>takse  kasutajatega, et selle efek>ivsust hinnata  •  Kasutajakeskne arendus (User‐centered design)  –  Arendajad jälgivad erinevates arenduse etappides  kasutajaid ja analüüsivad nende vajadusi ja  mõistesüsteeme, ning see suunab arendust   •  Kasutajaid kaasav arendusuuring (Par7cipatory design)  –  Arendajad kaasavad arendusmeeskonda kasutajad, kes  osalevad arenduse koosloomes  •  Meta‐arendusuuring Meta‐design:  –  Kasutajad (õpilased) ongi ise arendajad, kes loovad reaalajas  koos kasutusvõimalusi 
  • Kasutajakeskne arendus  •  Kes on selle “asja” kasutajad?   •  Mis on nende eesmärgid ja ülesanded?   •  Millised on kasutajate kokkupuuted ja kogemused selle  “asjaga” ja sarnaste “asjadega”?  •  Millised iselle “asja” funktsionaalsusi kasutajad  vajavad?  •  Mis lisainfot “asja” kasutajad võivad vajada, ning  millisel viisil nad seda soovivad saada?   •  Kuidas see “asi” kasutajate arvates peaks töötama?  •  Kuidas “asja” selline disain toetab kasutajate  kogni>ivseid protsesse?   Aimee Truchard and Rassa Katz‐Haas:"Ten Guidelines for User‐Centered Web Design" 
  • Kasutajakeskse arenduse fookused  valdkond, millel baseerub  rakendus/arendus, mis  koosneb…  üleanne (õpijuhis),  mis viiakse ellu…  Kasutaja  on seotud… ja kasutab… ja teostab…  tegevuse kaudu  kasutajaliidesega. 
  • Kaasav arendusuuring  •  Uuringus on kasutajad arendustegevusse  kaasatud kui kaasarendajad.   •  Näiteks, Okamoto (2009) on kirjeldanud  arendusuuringut, milles arendaja osaleb  kasutajate maailmas, et mõista nende  vaatepunkte.   •  Palaigeorgiou jt. (2009) väidavad, et  kaasamiskultuur on eri> omane uuele 2.0  veebile 
  • Kaasav arendusuuring: öko‐kultuuriline  adap>ivne arendus  •  Öko‐kultuuriline adap>ivne arendus / eco‐ cultural adap1ve design/ (Phenice et al., 2009)  on arendusuuring, milles kasutajad mõjutavad  ak>ivselt oma tegevuskeskkonda, loovad uusi  kasutajakogemusi ja seeläbi öko‐kultuurilisi  nišše.   •   Selliste niššide olemust saavad kirjeldada ja  analüüsida vaid kasutajad ise. 
  • Kaasav arendusuuring: öko‐kultuuriline  adap>ivne arendus  Öko‐kultuuriline kontekst  Arenduse tulemid  Kultuurile relevantne  Kultuurile tundlik  Kasutajate “hääl”  Aeg 
  • Meta‐arendusuuring  •  Kaasamiskultuurid on meta‐arendusuuringu meetod, milles erinevad  ökokultuurised nišid luuakse kasutajate poolt (Fisher, 2009).   •  Fisher (2009) rõhutab, et sotsiaalse loovuse tõstmiseks  kaasamiskultuuride kaudu on vaja:  –  Et kasutajate kui arendajate perspek>ivid arenduse eesmärki erineksid  –  Kasutajad võiks sõltumatult ilma teiste mõjuta tegutseda,   –  Arendusprotsessi ajal toimuv kasutajate interaktsioon oleks  detesentraliseeritud ja iga kasutajaja tema arenduse eesmärgi keskne  –  Toimiks agregeerimismehhanismid, mis indiviidide arendusi koguksid  kollek>ivseks tulemiks ning kollek>ivset arendustulemit saaks  individuaalselt evalveerida ja kommenteerida.   •  Kasutaja‐arendaja peab   –  Oskama ennast väljendada arendustegevuste kaudu (on tehnilised oskused  eesmärke saavutada),   –  Olema mo>veeritud panustama arendamisse  –  Tema arvamust võetakse arvesse/kuulatakse (omab mõju ja kontrolli) 
  • Meta‐arendusuuring: Külvamine‐ uues>külvamine mudel  •  Fisher (2009) soovitab kasutada  kaasamiskultuurides arendamisel külvamise  mudelit, mis sisaldab külvamise, evolutsioonilise  arengu ja uues>külvamise etappe (Fischer &  Ostwald, 2002).  •  Süsteemil peab olema aega ideede idanemiseks,  planeerimata evolutsiooniks ja planeeritud  ümberkujunemiseks, mil ideed arenened süsteemi   uues> külvatakse  •  “seemneideed” luuakse kaasava arenduse  tegevustes ja neil lastakse areneda  kaasamiskultuuri panustamise kaudu.  
  • Meta‐arendusuuring: Külvamine‐ uues>külvamine mudel  Kogukonna  Visioon   ideed   Hinnang  Analüüs  Evolutsioon  Kasutuslugu  Kogukonna  Prototüüp   ideed*   Külvamine  Taaskülvamine 
  • Sihtrühma kirjeldamine  •  Kes? Keda kokku viia?  –  Õppijad  –  Rühmad  –  Kogukond, võrgus>k  –  Juhendajad (tuutorid)  •  Sihtrühma eelistused: Kuidas eelnevalt seotud? Kellega?  Kuidas ära kasutada?  –  Võrgus>kud  –  Kogukonnad  •  Tase ja eelnevad õpikogemused? Kuidas muuta?  –  Tehnilised oskused personaalsete õpikeskkondade ja  võrgus>kega, pilvearhitektuuriga õpikeskkionadega  –  Enesejuh>mise kogemus  –  Distantsrühmatöö ja koosloome kogemus  –  Kogemused avatud õpikeskkonnas töötamiseks, eelarvamused 
  • Metafooride kasutamine  arendusuuringus – Miks selline disain?  •  Metafoor on analoogia  kahe objek> või idee  vahel, kus esialgset  objek> tähistatakse  analoogse objek>  kirjelduse või sõna abil.   Internet = dušš  •  Analoogia on kahe  mi[esarnase objek>  sarnasuste  kõrvutamine/ võrdlemine. 
  • Metafooride kasutamine  arendusuuringus  Mul on ülev meelolu!  Mul on madal meeleolu!  Lackoff’i raamat “Metaphors we live bye” väidab, et metafoorid on enamat kui analoogid, nad  mõjutavad otseselt meie taju ja mõistmist, me elame metoafooride kaudu.   
  • Bioloogilised ja ökoloogilised  metafoorid?  •  Kasvamine, Kasvatamine, Arenemine,  Kohanemine,  •  Külvamine, idanemine  •  Evolutsioon  •  Võrgus>k, risoom  •  Kogukond, suktsessioon  •  Sülem 
  • Õpieesmärkide formuleerimine  •  Sihtrühma eesmärgid: Miks? Mil määral? Mis  järjekorras?  –  Teadmised ja oskused  –  Teadmiste ja oskuste kasutamine millegi loomiseks (näide  eLearning kursus h[p://htk.tlu.ee/elearning/)  –  Teadmiste ja oskuste kasutamine probleemide lahendamisel  eri situatsioonides (näide: Probleemõpe web2.0 vahenditega  h[p://beta.wikiversity.org/wiki/ Probleemõpe_koolis_sotsiaalse_tarkvaraga)  –  Koostööoskused, meeskonnatöö oskused  –  Võrgus>k teadmiste loomiseks (näide Connec>vism course  h[p://ltc.umanitoba.ca/connec>vism/)  –  Enesearengu toetamine (näide Por~ooliokogukond Koolielus  vt. Koolielu.ee) 
  • Saavutatu jälgimise ja hindamise viis  •  Mõõdetavate põhieesmärkide formuleerimine:  –  Teadmised ja oskused (taseme kriteeriumid)  –  Teadmiste ja oskuste kasutamine teadmusloomeks ja  disainides (ar>fak> või disaini hindamise kriteeriumid)  –  Eri tüüpi probleemide lahenduskäigu ja lahenduse  väljatöötamise kriteeriumid  –  Rühmatöö ja koostööoskuste kriteeriumid  –  Personaalse võrgus>ku olemasolu ja ak>ivne kasutamine  teadmiste loomiseks  –  Enesearengu jälgimine prak>ka väljakujunemine (näit.  reflekteerimine Por~oolio abil) 
  • Saavutatu jälgimise ja hindamise viis  •  Monitoorimise võimalused   –  Reflekteerimine  –  Õpilepingud  –  Agregeerimine, filtreerimine, märksõnastamine  •  Hindaja(d) ja hindamismeetod  –  Teadmiste tes>mine  –  Loodud probleemi lahenduse või disaini hindamine  –  Juhendaja hindamine  –  Kaaslaste hindamine  –  Enesehindamine 
  • Tarkvara  •  Sihtrühma personaalsed õpikeskkonnad  –  Enne õpidisaini loomist uuri, mida õppijad ise kasutavad, kuidas  teenused on nende õpikeskkonnas seotud ja kuidas nad loovad oma  õpikeskkonnas teadmust  •  Sihtrühma liikmete poolt enamtajutud õpikeskkondade lubavused  teatud tegevuste sooritamiseks:   –  Sünteesi kogukonnale teatud tegevuste jaoks sobivaimad õpiniši  karakteris>kud (tarkvara, teenused, nende seosed, meediatüübid  jane.)   •  Ins7tutsionaalselt pakutavad õpikeskkonnad  –  Mis on õppijatele harjumuspärane  –  Mida peab kasutama (reeglid õppeasutuses)!  –  Millest võiks olla kasu? Kuidas need personaalsete õpikeskkondadega  ühilduvad  •  Olemasolevate õpikeskkondade omavaheline kombineeritavus  –  Looge reeglid, mis võimalavad luua pilvarhitektuuriga õpikeskkonna 
  • Õpimaas>ku kaardistamine: Keskkonna  disain konnek>vismi kursusel 
  • Laiendatud õpikeskkond  •  Hübriidne, mobiilne ja igalpool õppimist  võimaldav  –  Hajutatud õpikeskkondadest koosnev  –  Reaalset maailma ja virtuaalseid õpikeskkondi  siduv hübriidreaalsus  –  Üksteiselt õppimine sotsiaalne jälgimise teel   –  Laiendatud õpikeskkonda õppijate poolt  akumuleeritud teadmuse kasutusvõimalused 
  • Keskkonna disain “Narra>ivide  ökoloogia” kursusel  Pata, 2010 
  • Keskkonna disain kursusel “Probleemõpe  laiendatud ökosüsteemis” 
  • Õppija autonoomset tegutsemist  toetades saab luua ühist teadmust  Koosta, halda  Personaalsed  Koosta, halda  õpikeskkonnad  Hajutatud  Personaalsed  õpikeskkond:  võrgus>kud:  andmevood, sildid  sõbravood  Autonoomne  andmekogumine  Jälgi  Koonda, kombineeri  ja sildistamine  Analüüsi       sünteesi  Kogu  Akumuleeri  Koosloome  Laienda    rikasta  Reaalne keskkond 
  • Lubavuste arvestamine õpidisainis  •  Vaja on koguda õppijatelt ja prak>kutelt nende  vaateid oma õpitegevusele ja õpikeskkonnale  •  Õppijate/õppejõudude poolt õpitegevuse käigus  määratletud lubavuste arvestamine e‐õppe  planeerimisel  •  Eri> tasuks pöörata tähelepanu, milliseid lubavusi  õppijad/teie õppejõuna ei märka, mida  õpikeskkond tegelikult võimaldaks teha teie/ õppija arvates! 
  • Õpisisu  •  Õpisisu loomise strateegia määratlemine  –  Olemasolevad ar>fak>d õppimiseks  –  Individuaalne teadmusloome  –  Ühisar>fak>de (wikid, blogid, ühsidokumendid) koosloome  •  Õpisisu jagamise prak7kate määratlemine  –  Piiratult kä[esaadav   –  Avatult veebis jagatav, litsentsid  •  Õpisisu taaskasutatavus ja avatus muutusteks  –  Kommenteerimine  –  Kaasautorlus  –  Kombineerimine ja miksimine  –  Mitmekordne kasutamine järgnevatel kursustel, teistel  kursustel 
  • Sõnumi disain  •  Milline on sõnumi edastamise formaat:  –  Millisel viisil sõnumeid edastada (nt. TV,  asünkroonne, sünkroonne, heli, staa>line pilt ja  video jne.)  –  Erinevate oskuste ja võimetega õppijad eelistavad  ja vajavad erinevate meediaformaa>de  rakendamist  –  Kuidas sõnumi mõju meedia miksimisega  tugevdada 
  • Õpitegevused ja õpetamistegevused  •  Õpistrateegiad ja õpetamistegevused  –  Sõltuvus eesmärkidest ja hindamisviisidest  –  Sõltuvus tarkvarast ja loodud õpimaas>kest  –  Sõltuvus õpisisust (ar>fak>dest)  •  Rollide jaotus õpitegevustes  –  Õppija roll  –  Kaaslaste roll  –  Juhendaja roll  –  Kogukonna ja roll, väliskogukondade ning  personaalsete võrgus>ke roll 
  • Õpitegevuste kaardistamine  KOGU ÕPITEGEVUSTE JADA KURSUSE JOOKSUL  ÕPIKESKKONNA  RÜHMA  LOENGU  INFOOTSING  ESITLEMINE  EHITAMINE  LOOMINE  ESITLEMINE  ÜHISLOOME  HINDAMINE  TEGEVUSED  JÄLGIMINE JA TOETUS  TEGU  TEOD KOOSNEVAD  OPERATSIOONIDEST  TEOD MILLEST TEGEVUS KOOSNEB  KELLEGA JA MILLE ABIL NEED LÄBI VIIAKSE? 
  • Mustrite kasutamine arendusuuringus  arenduste kirjeldamiseks  •  Arendajate meeskond võib süsteemi kirjeldada  mustrite süsteemi kaudu, mis võimaldab iga  mustri lahendusest saada selgemat pil>, seda  eri> kui süsteem või kontekst areneb. Nii ei  kao kunagi tervikpilt süsteemist.  •  Mustrikeel loob arendajate, kasutajate ja  õppijate jaoks vahelise ühise arusaama  arendusest.   Rohse & Anderson: DESIGN PATTERNS FOR COMPLEX LEARNING (2006) 
  • Disainimustrid  Rohse & Anderson: DESIGN PATTERNS FOR COMPLEX LEARNING (2006) 
  • Mustrite kasutamine arendusuuringus  arenduste kirjeldamiseks  •  Mustrid on korduvad lahendused  probleemidele, mis korduvad paljudes  konteks>des.  •  Mustrid moodustavad mustrikeele, mille  süsteem on kontseptuaalseks tööriistaks.  Alexander, Ishikawa, & Silverstein, 1977  •  Mustrid suunavad, mi[e ei kirjuta e[e:  mustrid on väärtuslikud komplekssete  süsteemide arendamisel.  Rohse & Anderson: DESIGN PATTERNS FOR COMPLEX LEARNING (2006)