Your SlideShare is downloading. ×
Ifi7056 loeng2
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Ifi7056 loeng2

1,356
views

Published on


0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,356
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. HARIDUSTEHNOLOOGILISEDUURINGUD JA EVALVATSIOON 2. Loeng Kai Pata
  • 2. Loengu kava•  Õpikeskkondade uurimise trendid•  Üldiste õppimismudelite metafoorid•  Kuidas arendusuuringu mudelid sõltuvad õppimisteooriatest•  Kuidas haridustehnoloogilistesse õpidisainidesse õppimismudelit “sisse ehitada” või selle olemasolu tõestada?
  • 3. Õpikeskkondade uurimise trendid Õpitegevuste Sõnumiedastamise ja -sisu disain formaadi ja viisi disain Interaktsiooni disain
  • 4. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Õpidisaini ajastu: keskendumine õpetamisel sisule, õpitegevuste juhistele ja õpijuhiste järjestusele –  Õpiülesanded saab luua õpetamise eesmärgist lähtuvalt eelnevalt planeerides, disainides, evalveerides (Gagne jt., 1988). –  Faktide õppimine ja protsesside õppimine nõuab erinevat õpetamisstrateegiat ja õpitegevuste organiseerimist (Gagne jt., 1988). –  Käitumise või kognitiivse muutuse jälgimisel põhinev ülesannete analüüs on õpidisaini planeerimise alus (Greeno, 1980).
  • 5. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Sõnumi disain: rõhk sõnumi edastamise formaadil –  Millisel viisil sõnumeid haridustehnoloogiaga edastada (nt. TV, asünkroonne, sünkroonne, heli, staatiline pilt ja video jne.) –  Tehnoloogia võimaldab instruktsioone edastada rohkemate võimalustega, kui seda suudab õpetaja klassis –  Erinevate oskuste ja võimetega õppijad vajavad erinevaid õppimistingimusi, erinevate meediaformaatide rakendamist instruktsioonide edastamisel (Cronbach & Snow, 1977)
  • 6. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Simulatsiooni ajastu: keskendumine interaktsioonile –  Tehnoloogia kasutamine õpiprotsessis võimaldab õpetada efektiivsemalt, õppijad omandavad rohkem ja paremini (Clark, 1983). –  Tehnoloogial on lubavusi ja eeliseid õpetamisprotsessi läbi viia, mida klassis õpetamine ei võimalda – õppijad saavad simulatsioonides oma õpitegevust kontrollida ja suunata –  Arvutid võimaldavad simuleerida nähtusi, eksperimenteerida erinevate parameetrite mõjuga nähtusele ja uurida neid – õpilased saavad teadmisi konstrueerida -> konstruktivism (Duffy & Jonassen, 1992) –  Õpitegevust simulatsioonidega peab toestama pedagoogilise suunamisega (scaffolding) (Linn, 1995) –  Konstruktivistlik õppimine simulatsioonidega on õpilasi õppima motiveeriv ja efektiivne (Brown jt., 1999)
  • 7. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Uus tervikõpikeskkondade ajastu: need kombineerivad sobivat õpetamise sisu, edastamise viise ja interaktsiooni õpikeskkonnaga –  Õpikeskkond kui autentne, tegelikkust simuleeriv süsteem –  Õpikeskkond toetab kognitiivset ja professionaalset õpipoisiks olemist (apprenticeship) (Brown jt., 1989; Lave & Wenger, 1991). –  Õppimine toimub sotsiaalses kontekstis läbi sotsiaalse interaktsiooni (Võgotski, 1978)
  • 8. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Tehisintellekt kui õpikeskkond –  Saab simuleerida olukordi, mis tegelikuses on ohtlikud või võimatud (nt. lennusimulaator, makrskoopiline ja mikroskoopiline tasand, formalistlik sümboliline tasand) –  Õppija saab seostada nähtuse erinevaid tasandeid ja mõistab paremini abstraktset teaved, loob seoseid mikro- ja makrotasandi vahele, õpib tegema üldistusi (Merrill, 1992) –  Modelleerimine ja mudelite kasutamine nähtuste paremaks mõismiseks, metafooride kasutamine –  Õppija järgi kohanevad õppivad süsteemid: diferentseeritud õpetus
  • 9. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Personaalne ja kogukondlik õpikeskkond –  Enesejuhitud õppimine ja elukestev professionaalne areng tehnoloogia toetusel –  Personaalsete ja kogukondlike õpikeskkondade loomine kui dünaamiline teadmusloome ja enesearengu toetamise protsess –  Jagatud (shared) ja hajutatud (distributed) kognitsioon ja metakognitsioon: ühine probleemilahendamine õpikeskkonnas –  Teadmus: võrgustikus “voolav”, organisatsiooni dünaamiliselt muutuv teadmus, teadmuse loomise protsess personaalsete õpikeskkondadega –  Õpikogukonnad, võrgustikud, parved ja sülemiintelligentsus (swarming)
  • 10. Õpikeskkondade uurimise trendid•  Laiendatud õpikeskkond: Hübriidne, mobiilne ja igalpool õppimist võimaldav –  Hajutatud õpikeskkondadest koosnev –  Reaalset maailma ja virtuaalseid õpikeskkondi siduv hübriidreaalsus –  Üksteiselt õppimine sotsiaalne jälgimise teel –  Laiendatud õpikeskkonda õppijate poolt akumuleeritud teadmuse kasutusvõimalused
  • 11. Metafoorid kui disaini tööriistadSageli muutuvad õppimisteooriate printsiibid mõistetavaks “metafooride” ja konkreetsete näidete, rakenduslike õpi- või õppedisainide kaudu. –  Honda autotööstuse uute linnamudelite disainimisel toetuti arendajate poolt välja pakutud metafooridele. –  Metafoor, ideaalse olukorra kirjeldamiseks: Kui auto oleks elusolend, kuidas toimuks tema evolutsioon? –  Arutelu metafoori üle lõi uue sobiva metafoori, mis toetas disainiprotsessi ja uue auto sündi. –  Metafoor ideaalse auto disainimiseks: “Inimesele maksimum, masinale miinimum”. –  See metafoor toetas arendajate uskumust, et ideaalne auto peaks arvestama inimese-auto vahelisi suhteid.
  • 12. Metafoorid kui disaini tööriistad•  “Pika poisi” metafoor (auto, mis kasvab kõrgusesse, mitte pikkusesse) aitas Hondal luua uue linnaautode prototüübi. Lingvist George Lakoff ja filosoof Mark Johnson defineerivad metafoori olemust raamatus “Metaphors We Live By”: Metafoor on kujund, mille abil me mõistame ja kogeme ühte tüüpi asju või olukordi teiste kujundite abil.
  • 13. Metafoorid kui disaini tööriistad•  Nonaka and Takeuchi (1995) tõid eelneva “autode evolutsiooni” näite oma raamatus illustreerimaks vajadust teadvustamata kogemuste nähtavaks ning formaliseerituks muutmise järele, mille üle saab arutleda ja mida kasutada disainiprotsessis. Nonaka I. & Takeuchi H., “The Knowledge-Creating Company”, Oxford University Press, 1995.
  • 14. Millised on teie metafoorid õppimisest?•  Õppimine on…..•  Milliseid õppimisteooria elemente metafoorid kajastavad?•  Milliseid metafoore on kasutatud õppimisteooriate illustreerimiseks?
  • 15. Millised õppimisteooriad on vanasõnade taga?Eesti vanasõnu•  Harjutus teeb meistriks.•  Kes õpib, see ka teab.•  Tarkust ei saa kulbiga päha tõsta.•  Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis.•  Töö õpetab tegijat.•  Töö õpetab iseennast.•  Inimene õpib hällist kunni hauani.
  • 16. Mida metafoorid kirjeldavad?•  Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi õppimise olemuse kohta " (lk. 3), mis “sisaldab kirjelduste kogumi selle kohta,•  mis algatab õppimise,•  kuidas õppimise protsess toimub ja•  mis on õppimise tulemus " (Driscoll, 1994, lk 9).Kes õpib Vahendaja Protsess Tulemus
  • 17. Kes õpib Vahendaja Protsess TulemusBiheiviorism indiviid aju kui “must kast” reaktsiooni käitumismustri tuutor kui treenija tugevdamine muutusKognitivism aju kui “arvuti” infotöötlus individuaalne indiviid aju kui “mahuti” teadmise teadmine arvuti kui treenija omandamineKonstruktivism indiviid autentne teadmiste individuaalne situatsioon konstrueerimine teadmine kogemuslik, avastuslik, uuriv jagatud teadmine, rühm tuutor kui toetaja õppimine intersubjektiivsus ja vahendaja dialoog ja läbirääkimisedSotsiaal- indiviid vabalt triiviv teadmiste individuaalne jakonstruktivism teadmus loomine jagatud teadmine rühm praktikakogukond igalpool õppimine osalemine teadmusartifakt üksteiselt õppimine tegevusest kogukonnapraktika sotsiaalne võrgustik “Sellist meistriks” õppimine sotsiaalne kapital
  • 18. Mayeri õppimise 3 metafooriViimase 100 aasta jooksul on õppimise ja õpidisaini teooriadtoetunud kolmele õppimise metafoorile Mayer, 1996 :1900-1950 õppimine kui reaktsioonitugevdamine (response strenghtening), drillimine ÕPETAJA JAGAB KIITUST JA KARTISTUSI MILLELEõpikud ÕPILANE REAGEERIB SOOVITUD KÄITUMISEGA 1960-1970 õppimine kui infotöötlus (information processing) ÕPETAJA EDASTAB INFOT JA suunatud uurimus ÕPILANE VÕTAB VASTU arutelud1980-1990 õppimine kui teadmistekonstrueerimine(knowledge construction). ÕPETAJA SUUNAB JA ÕPILANE KONSTRUEERIB TEADMISI
  • 19. Skinneri “Musta kasti” metafoorSkinner tutvustas biheivioristlikku õppimisteooriatiseloomustavat “musta kasti” metafoori õppimise kohtajärgmiselt: Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtubinimese peas e. “mustas kastis”, me saame vaid teatudreaktsioone esile kutsuda ja jälgida õppija käitumist.
  • 20. Ausubeli “Aju kui arvuti” metafoorAusubel jt. tutvustasid õppimise metafoorina arvutit, millelon sisendid ja väljundid ning milles toimuvad teatudprotsessid info kodeerimise ning meenutamise näol.Lachman ja Butterfield (1979) selgitavad “arvuti” kuiõppimise analoogi ideed järgmiselt: arvutite sisendid onsümbolilised, arvutis info dekodeeritakse ja tehakse sellealusel otsuseid, misjärel väljastatakse uus info sümboliliselkujul; sama toimub ka inimese infoõppimisel, kus info kodeerimiseltoimuvad teatud seesmised reaktsiooninfotöötlusoperatsioonid, millekaudu infot tõlgitakse kuni järgnebväline reaktsioon.
  • 21. “Teadmise omandamise” metafoor•  “Teadmise omandamise” metafoor esindab vaatekohta, mille järgi õppimine on peamiselt hästi-organiseeritud teadmisstruktuuride loomine, mis võimaldavad interakteeruda probleemsituatsioonide oluliste aspektidega.•  Teadusliku teadmise omandamine toimub läbi kontseptuaalse muutuse, mille käigus intuitiivsed teadmised asendatakse teaduslikult korrektse teadmisega.•  “Teadmise omandamise” metafoor tugineb tavaarusaamale ajust kui teadmiste “mahutist”, milles õppimine on mahuti täitmise protsess (Bereiter, 2002).
  • 22. “Teadmise loomise” metafoor Scardamalia and Bereiter (1994)•  “Teadmise loomine” on metafoor, mis rõhutab et teadmise loomine on ühine protsess mille käigus luuakse kontseptuaalseid artifakte (nt. plaane, teooriaid, ideid ehk kultuurilist teadmist).•  Bereiter eristab õppimist, mis toimub indiviidi peas ja teadmise loomist, mis toimub väljaspool indiviide nn. teooriate ja ideede maailmas. Bereiter, C. (2002). Education and Mind in the Knowledge Age Saadaval ka TÜ Raamatukogu lugemissaalis
  • 23. “Avastuse” metafoor•  Avastusõpe põhineb “Ahhaa! elamuse” muutmisel õppemeetodiks.•  Dewey: “On vaja luua otsene seos tegelike uurimuslike kogemuste vahel, mis viivad avastusteni ja õppimise protsessi vahel ".•  Bruner: “Õpilased õpivad läbi avastuse, kus õppija on probleemide lahendaja kes interakteerub keskkonnaga, et testida oma hüpoteese ja luua üldistusi ning teooriaid”
  • 24. “Kogemusliku õppe” metafoor•  Kolb: Õppimise allikaks on isiklikud kogemused•  Õppimise käigus muudame me oma kogemused teadmisteks, oskusteks hoiakuteks ja väärtushinnanguteks•  Järelemõtlemine aitab vahetuid kogemusi formaliseerida•  Formaliseeritud teadmised tuleb läbi proovida ja need võimaldavad meil kogeda midagi uut et taaskäivitada õppimise tsükkel
  • 25. “Uurimusliku õppe” metafoor
  • 26. “Ankurdamise” metafoor•  John Bransford ja Cognition & Technology Group Vanderbilt’i Ülikoolis (CTGV): Ankurdatud instruktsioonid on haridustehnoloogia üheks peamiseks paradigmaks•  Õppimise ja õpetamise tegevused tuleb disainida Teadmised ja oskused e. ankurdada teatud autentsetesse juhtumitesse või probleemolukordadesse.
  • 27. “Läbirääkimiste” metafoorSotsiaal-konstruktivistlikku õppimist kirjeldab nn.“läbirääkimiste” metafoor (Mayer,1996).Selle kohaselt sünnib teadmine dialoogi kaudu, millekäigus dialoogis olijadloova nn. intersubjektiivseteadmise üksteiseteadmisest, mis teebvõimalikuks niiindividuaalse muutusekui ka ühise tegevuseintersubjektiivse teadmusealusel.
  • 28. “Osalemise” metafoor•  Situatiivset sotsiaal-kontsruktivistlikku õppimist on kirjeldatud ka“ osalemise” metafoori kaudu, mille kohaselt kuuluvad õppijad praktikakogukondadesse, kellele on omased teatud kogukonnaspetsiifilised teadmised ja praktikad (Lave ja Wenger).•  Õppimine praktikakogukonnas toimub liikmetelt õppimisel, mille käigus uued liikmed liiguvad aja jooksul praktikakogukonna perifeeriast selle tuumikusse ja muutuvad ise kogukonnateadmise ja oskuste jagajaks.•  Taju ja teadmine on hajutatud indiviidide vahele ning neid ümbritsevasse keskkonda, õppimine toimub üksnes seoste kaudu õpikogukonna teadmusvõrgustikus selle poolt defineeritud keskkonnas, kus leiduvad teatud sotsiaalsed ja reaalsed artifaktid.
  • 29. “Risoomi” metafoor•  Risoomi metafooriga kirjeldatakse mõtlemise, teadmiste, kultuur ja keele paljusust ja lõputut seotust, mis on iseloomulk sotsiaal-konstruktivistlikule õppimisele.•  Erinevalt puude juurtest, kus areng sõltub mingi ühe punkti olemasolust, milline kõike kontrollib ja kuhu edasiminekuks peab ikka ja jälle tagasi tulema, on risoomil palju ühinemispunkte .. risoomil puuduvad algus ja lõpp, ta on alati poolel teel, kahe punkti vahel, olles vaheolend... risoom väljendab allianssi, ühendust, tema motoks on ...ja veel…ja veel…ja veel…Gilles Deleuze and Felix Guattari: "Rhizome" (1976), “A Thousand Plateaus” (1980)
  • 30. Steven Weinbergi “vabalt triivimise” (free-floating) metafoorKonstruktivismi on tutvustatud “vabalt triivimise”metafoori abil, sest mängureeglid individuaalse teadmisekonstrueerimiseks ja selle saavutamise teekond onmääratlematud.“Vabalt triiviva” teadmise ideedon viimasel ajal hakatudkasutama ka e-õppes,kirjeldamaks teadmusehaldamist: “see on elukas,mis kombineerib e-õppe praktikaid ja “vabalt triivivat”teadmust, mida õppivad organisatsioonid oma tegevusekäigus püüavad ja jagavad (Barron, 2000)”
  • 31. “Igalpool õppimise” metafoor Mobiilne õppimine seostub võimalusega õppida kõikjal ja igal ajal.Ubiquity is the ability to be present everywhere or atseveral places at once. The term is derived from Latin ubiquewhich means everywhere. Wikipedia
  • 32. “Teadmise kui tegevussüsteemi” metafoorEngeström, 1999•  Inimese tegevust vahendavad kontseptuaalsed ja materiaalsed artifaktid, mida inimesed kasutavad.•  Inimesed sõnastavad oma tegevussüsteemi (activity system) pidevalt ümber jagatud artifaktidega toimuva ühise tegevuste alusel, tegevussüsteemi muutudes muutuvad ka inimeste motiivid ja artifaktid.•  Teadmine asub alati tegevuspraktikates, mida me tegevuse käigus loome, vastupidiselt arusaamisele, et teadmine asub meie peas.
  • 33. Tegevusega seotud protsessid Tegevussüsteem (Activity system) Cole & Engeström, 1993
  • 34. Metafoorid e-keskkonna disainis•  “ruumi metafoor” on seotud arvutikeskkonnas kujunevate virtuaalsete aladega•  “õpiprotokolli metafoor” on seotud dialoogiaktide teooriaga•  “õppimisvõrgustiku” metafoor seondub teadmise oletatava võrgustikulaadse olemusega Õpidisainis kasutatakse metafoore sageli disaini ehituskividena.
  • 35. Õppimisteooriate seostamine õpidisainidega•  Paljude haridustehnoloogiliste õpi- või õppedisainide autorid väidavad, et vastav disain toetab ühte või teist õppimiskäsitlust (nt. on konstruktivistlik), samas puuduvad põhjendused, millel selline väide tugineb.•  Conole et al., 2004 pakuvad oma artiklis välja mudeli, kuidas seostada õppimisteooriat õpi- või õppedisaini tehniliste ja õppijatega seotud aspektidega.
  • 36. Õppimisteooriate seostamineõpidisainidega, Conole et al., 2004 •  Mudeli loomisese etapid: 1. Õppimisteooriate ülevaatamine. 2. Sarnaste karakteristikute leidmine, mis on iseloomulikud kõigile õpiteooriatele 3. Karakteristikute alusel mudeli koostamine õppimisteooriate seostamiseks õpidisainiga. 4. Õppimisteooriate kaardistamine mudeli abil 5. Mudeli praktiline kontrollimine erinevate õpidisainide ning nendega seotud õpitegevuste ja ressursside seostamiseks õppimisteooriatega
  • 37. Õppimisteooriate seostamine õpidisainidegaMudeli kasutusvõimalused:•  Toimib kui kirjeldav raamistik teooria karakteristikute mõistmiseks•  Võimaldab praktikutel oma õpetamistegevust ja õppekavasid hinnata ja paremini välja arendada seotuna õppimisteooriatega•  Töötab õppimisteooriate Õppimise protsessi mudel on: õpidisainidega seostamise Individuaalne-Sotsiaalne Kogemuslik-Informatiivne vahendina Teadvustav-Teadvustamata
  • 38. Õpitegevuste seostamine õppimisteooriaga Individuaalne-sotsiaalne Kogemuslik-informatiivne Teadvustav-Teadvustamata x x xSeminarOnline-diskussioonJututoa vestlusMõistekaardi koostamine InformatiivneLoengVeebiotsingTutoorial TeadvustavTestDiskussioon tuutoriga SotsiaalneUurimus mudeliga
  • 39. “Lubavused” haridustehnoloogias (Greeno)•  Haridustehnoloogias on lubavuste (affordances) terminit hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna kasutajatest sõltuvaid ilmnevaid omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist (Greeno, 1994).•  Keskkonna õppimist võimaldavaid lubavusi ei saa eristada ilma õppijata, kes nende omadustega interakteerub.
  • 40. Affordances and effectivities (Gibson)•  Keskkonnal on stabiilsed lubavused (affordances), mis võimaldavad mingil olendil, kellel on teatud lubavusi aktiveerivad omadused (effectivities) selles keskkonnas efektiivselt tegutseda (Gibson, 1977). Kurg rebasel külas
  • 41. Õpikeskkonna “lubavused” õppijale ja haridustehnoloogile Kuidas kohanduda, et õpikeskkonna lubavusi maksimaalselt rakendada?Õpi- või õppedisaini looja näeb sageli teisi lubavusi kui õppija
  • 42. Seminariks•  Praktiline töö – etteantud õpikeskkonna lubavuste hindamine Lickert’i skaalal küsimustikuga.•  Tutvu seminari artiklitega ja leia vastus küsimusele: Mil määral saab disaini looja arvestada, et õpi- või õppedisaini sisse planeeritud pedagoogilised funktsionaalsused alati ilmnevad?•  Kui kõik kursusel osalejad on oma hinnangu andnud, teeb igaüks kirjalikult järelduse küsimustiku andmete põhjal (10 lauset).
  • 43. Seminariks•  G. Conole, M.Dyke, M. Oliver, J. Seale (2004). Mapping pedagogy and tools for effective learning design. Computers & Education 43,17–33•  http://www.tlu.ee/~kpata/ haridustehnoloogiaTLU/ toolsandtheories.pdf
  • 44. Seminariks•  Kirschner, P., Strijbos, J-W, Kreijns, K., Beers, P.J. (2004). Designing Electronic Collaborative Learning Environments. ETR&D, Vol. 52, No. 3, 2004, pp. 47–66•  http://www.tlu.ee/~kpata/ haridustehnoloogiaTLU/kirschner.pdf