Your SlideShare is downloading. ×
0
HARIDUSTEHNOLOOGILISEDUURINGUD JA EVALVATSIOON         1.  Loeng         Kai Pata
Loengu kava•  Haridustehnoloogia mõiste sisu•  Kaks uuringueesmärki   haridustehnoloogilistes uuringutes –   teoreetilised...
Mis on haridustehnoloogia?•  Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui   tehnoloogiat, st. süstemaatilist prot...
Haridustehnoloogia mõiste muutus•  Viimased kümnendid on haridustehnoloogia teooriasse   ja praktikasse toonud kaasa palju...
Mis on haridustehnoloogia?•  Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise   ja õpetamise toetamiseks.•  Hariduste...
Haridustehnoloogia ja tehnoloogia•  Sotsiaalteadustes on “tehnoloogia” mõistet laiendatud   lisaks materiaalsete tehnilist...
Haridustehnoloogia määratlusiInternational Technology Education Association (ITEA) Terms   Haridustehnoloogia on multimeed...
Haridustehnoloogia ühiskonnas•  Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate,   metoodikate ja tehnoloogiliste vah...
Kes teist on haridustehnoloogid?•    Haridusministeeriumide või õppekava-instituutide     juures töötavad hariduspoliitika...
Haridustehnoloogid kui uurijad•  Haridustehnoloogid kui uurijad, peaks endale   püstitama kahte tüüpi uuringueesmärke   (C...
Eesmärk: Õppimisteooriad•  Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi   õppimise olemuse kohta " (lk. 3), mis “sisalda...
Sotsiaal-konstruktivistlik                                       Õppimisteooriad                                    õppimi...
Eesmärk: Õpi- ja õppedisaini             teooriad•  ...on teooriad, mis loovad mingist õppimisteooriast   lähtudes konkree...
Õpi- ja õppedisaini erinevused                        (Kusnets, 2006)
Õpi- ja õppedisaini erinevused•  Õppedisain käsitleb kogu õppeprotsessi   (eesmärgistamine; sisu planeerimine,   õppeprots...
Õpi-ja õppedisaini teooriad•  Snelbecker (1999) on väitnud, et nii kontseptuaalselt kui   ka praktiliselt on oluline, et õ...
Muutused õpi ja õppedisainide fookuses        1975      1985      1990                    2005 Olemasoleva teadmise Olemas...
Õpi- ja õppedisaini teooriad•  C. Reigeluth’i (1999) definitsioon õpi- ja õppedisaini teooriatest on   praktilise suunitlu...
Õpi- ja õppedisaini teooriad•  Edelson (2000) on sõnastanud disaini kaudu uurimise   paradigma, mille järgi on disainiteoo...
Õppimisteooria täpsustamisele suunatud          arendusuuringud•  Cobb (2001) on välja töötanud 4-sammulise   strateegia õ...
Õpitegevuse parandamisele suunatud         arendusuuringud•  Reigeluth (1999) näeb õpi- ja õppedisaini   teooriatel eelkõi...
Õpitegevuse parandamisele suunatud         arendusuuringud•  Õpi- või õppedisainiteooria loomine Reigeluth’ i   (1999) arv...
Arendusuuringu komponendid       õpitegevuse parandamiseks•  Reigeluth (1999) toob välja õpi- või õppedisaini teooria   lo...
Teoreetilise ja praktilise eesmärgi       seotus õpi- ja õppedisaini           teooriate loomisel•  Edelson (2002) on soov...
Arendusuuringute eesmärgid•  Uurijate tegevused “Teooria täpsustamisele suunatud” ja   “Õpitegevuse parandamisele suunatud...
Seminariks•  Loe läbi üks loetelus olevatest artiklitest.•  Kasutades loengumaterjalides ja artiklis   toodud väiteid, loo...
Seminariks•  http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes-   on-haridustehnoloog•  http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/   e...
Seminariks•  Januszewski, A. (2004). The Meanings of   Educational Technology AECT Definition and   Terminology Committee ...
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Ifi7056 loeng1

1,583

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,583
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
10
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Transcript of "Ifi7056 loeng1"

  1. 1. HARIDUSTEHNOLOOGILISEDUURINGUD JA EVALVATSIOON 1.  Loeng Kai Pata
  2. 2. Loengu kava•  Haridustehnoloogia mõiste sisu•  Kaks uuringueesmärki haridustehnoloogilistes uuringutes – teoreetilised avastused ja praktilised rakendused.•  Milline on sinu asutusse sobiv haridustehnoloogi ametikirjeldus ja mis on tema tööülesanded
  3. 3. Mis on haridustehnoloogia?•  Haridustehnoloogia mõistega käsitletakse haridust kui tehnoloogiat, st. süstemaatilist protsessi, mis tugineb teatud pedagoogilistel eesmärkidel ja rakendab teatud printsiipe ja strateegiaid nende eesmärkide saavutamiseks.•  Haridustehnoloogia on pedagoogikavaldkond, mis rakendab pedagoogiliste situatsioonide ja õpiprotsessi esilekutsumiseks teatud sõnumite edastamist ja toetuselemente.•  Haridustehnoloogia on õppimise tõhustamiseks loodud süsteemide, meetodite ja vahendite arendamine, rakendamine ja hindamine (NCET, 1969). USA Rahvusliku Haridustehnoloogia Nõukogu (National Council of Educational Technology ehk NCET)
  4. 4. Haridustehnoloogia mõiste muutus•  Viimased kümnendid on haridustehnoloogia teooriasse ja praktikasse toonud kaasa palju muudatusi ja väljakutseid.•  Arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogias (IKT) on muutnud ja avardanud õppimise toetamise võimalusi nii klassiruumis ja väljaspool klassi.•  Inimeste õppimise ja teadmise olemuse kohta tehtud avastused, sealhulgas ka avastused, mida on tehtud arvutite kaudu õpetamise abil, on sundinud teadlasi ümber hindama õpetamismetoodikate teoreetilisi aluseid ja haridustehnoloogia mõiste sisu.
  5. 5. Mis on haridustehnoloogia?•  Haridustehnoloogia on tehnoloogia kasutamine õppimise ja õpetamise toetamiseks.•  Haridustehnoloogia, mida tuntakse ka kui –  e-õppimist (e-learning), –  õppedisainide tehnoloogiat (instructional technology) –  õpidisainide tehnoloogiat (learning technology), –  „õppesüsteemide disaini” (instructional systems design),•  on tehnoloogia kasutamine õppimisprotsessi toetamiseks.•  Haridustehnoloogia uurimisvaldkonnaks on tehnoloogia niivõrd kui see avaldab mõju õppimisprotsessile – õppematerjalide edastamisele, suhtlemise toetamisele, tagasisidele ja hindamise võimaldamisele.
  6. 6. Haridustehnoloogia ja tehnoloogia•  Sotsiaalteadustes on “tehnoloogia” mõistet laiendatud lisaks materiaalsete tehniliste vahendite kirjeldamisele ka intellektuaalsetele ja sotsiaalsetele konstruktidele.•  Tehnoloogia all mõistetakse nii teadmiste organiseerimise viise õppimise eesmärkidel, kui ka erinevaid tehnoloogilisi vahendeid, mille abil õppimisvõimet toetatakse.•  Sotsiaalteadustes on tehnoloogial ka sotsiaalsete väärtuste dimensioon. Braham (1977) rõhutab, et tehnoloogia definitsioonis osaleb ka sotsiaalne keskkond – haridustehnoloogia eesmärgiks on selliste inimtegevuste organiseerimine, mis aitavad meil kohaneda, aktiivselt osaleda ja ära kasutada keskkonda.
  7. 7. Haridustehnoloogia määratlusiInternational Technology Education Association (ITEA) Terms Haridustehnoloogia on multimeedia tehnoloogiate ja audiovisuaalsete vahendite kasutamine õppimise ja õpetamise protsessi edendamiseks. –  Õpetamisel kasutatakse tehnoloogiat vahendina –  Tegeleb IKTga kitsa, pedagoogilise eesmärgi ulatuses –  Peaeesmärk on õppimise ja õpetamise edendamineAssociation of Educational Communications and Technology AECT Definition and Terminology Committee Haridustehnoloogia on õppimise edendamise ja oskuste arendamisega seotud uurimine ja eetiline tegevus, milles luuakse, rakendatakse ja hallatakse sobivaid tehnoloogilisi protsesse ja ressursse.
  8. 8. Haridustehnoloogia ühiskonnas•  Haridustehnoloogia on süsteemne lähenemine teooriate, metoodikate ja tehnoloogiliste vahendite rakendamisele probleemide lahendamise eesmärgil erinevates teadmise vormidega seotud valdkondades.•  Haridustehnoloogia eesmärgiks on: –  Disainida, arendada ja hinnata inimeste ning tehnoloogiliste ressursside efektiivsust, et toetada õppimise kõiki aspekte; –  Olla suunavaks jõuks haridussüsteemide ja õppimispraktikate muutmisel, et aidata kaasa muutustele ühiskonnas. Luppicini, R. (2005). A Systems Definition of Educational Technology in Society. Educational Technology & Society, 8 (3),103-109.
  9. 9. Kes teist on haridustehnoloogid?•  Haridusministeeriumide või õppekava-instituutide juures töötavad hariduspoliitika kavandajad, konsultandid haridusseadusandluse, õppekava- arenduse ning õpikute ja õppekavade hindamise või akrediteerimise spetsialistid, haridusringkonna või institutsiooni tasandi õppekava-arenduse spetsialistid.•  Õpitarkvara, õppematerjalide, Interneti- õpikeskkondade, kaugkoolituskursuste ja töökoha- tugisüsteemide õpidisainerid ja õppimise toetajad, IKT- vahendusel toimuva õpitegevuse loojad koolides.•  Õppimise seaduspärasuste uurijad IKT vahendite abil
  10. 10. Haridustehnoloogid kui uurijad•  Haridustehnoloogid kui uurijad, peaks endale püstitama kahte tüüpi uuringueesmärke (Cronbach ja Suppes, 1969) : –  “õppimisteooria täpsustamisele suunatud” uuringute eesmärk kirjeldada reaalsust, anda sellele tähendus ja selgitada põhjus-tagajärg seoseid õppimise kohta. –  “Õpitegevuse parandamisele ja õpi- ning õppedisainide loomisele suunatud” tegevus, mille abil nad soovivad reaalsust mõjutada, kasutades eelpool kirjeldatud moel loodud teooriate printsiipe erinevates õpetamissituatsioonides.
  11. 11. Eesmärk: Õppimisteooriad•  Õppimisteooria on “kogum printsiipe ja seadusi õppimise olemuse kohta " (lk. 3), mis “sisaldab kirjelduste kogumi selle kohta, mis algatab õppimise, kuidas õppimise protsess toimub ja mis on õppimise tulemus " (lk 9) (Driscoll, 1994).•  Õppimisteooriad kirjeldavad ja selgitavad õppimise olemust ja ennustavad õppimise tulemust.•  Õppimisteooriad on üldised ja annavad vähe konkreetseid juhiseid, kuidas neid mingites olukordades rakendada.
  12. 12. Sotsiaal-konstruktivistlik Õppimisteooriad õppimise paradigma juhtumid ja probleemidMõtlemisopreatsioonide keerukus Komplekssed oskused ja integreeritud teadmised ühine teadmiste konstrueerimine uurimuse läbiviimine otsuste tegemine Kognitiivse õppimise paradigma Biheivioristlik paradigma e-loengumaterjal, Baasoskused ja teadmised drillprogramm või tutoorial teadmiste test Teadmiste edastamine Teadmiste konstrueerimine Õpetamise paradigma
  13. 13. Eesmärk: Õpi- ja õppedisaini teooriad•  ...on teooriad, mis loovad mingist õppimisteooriast lähtudes konkreetsed rakendamise suunised teatud õpetamissituatsiooni jaoks. Instructional-design theories and models: A new paradigm of Instructional Theory (1999).•  C. Reigeluth (1999) määratleb õpi- ja õppedisaini teooria kui disainile orienteeritud lähenemisviisi õpetamisele, mille eesmärgiks on pakkuda täpseid, eesmärgipäraselt õppimisteooriat arvestavaid juhiseid, kuidas aidata inimestel paremini õppida.
  14. 14. Õpi- ja õppedisaini erinevused (Kusnets, 2006)
  15. 15. Õpi- ja õppedisaini erinevused•  Õppedisain käsitleb kogu õppeprotsessi (eesmärgistamine; sisu planeerimine, õppeprotsessi läbiviimine, hindamine jms), kus põhirõhk on õpetamisprotsessil ja juhendamisel, samas õpidisain keskendub konkreetselt õpiülesannete ja -tegevuste planeerimisele ja loomisele, pannes põhirõhu õppija õppimisprotsessile (Kusnets, 2006).
  16. 16. Õpi-ja õppedisaini teooriad•  Snelbecker (1999) on väitnud, et nii kontseptuaalselt kui ka praktiliselt on oluline, et õpi- ja õppedisaini teooria loomine oleks uuringu peamine eesmärk.•  Õpi- ja õppedisaine ei tohiks luua õppimise olemuse uuringute kõrvalproduktina, või lähtudes teiste teadlaste poolt loodud teoreetilistest seisukohtadest.•  See suurendaks tõenäosust, et metoodikates keskendutakse antud situatsioonis õppimise olulistele aspektidele, mitte ei püüta suruda õpetamismetoodikat, õppimisprotsesse ja õppimise oodatavaid tulemusi vägisi mingi teooria raamidesse, mis ei pruugi olla loodud selle situatsiooni kirjeldamiseks.
  17. 17. Muutused õpi ja õppedisainide fookuses 1975 1985 1990 2005 Olemasoleva teadmise Olemasoleva teadmise Uue teadmise ära õppimine aktiivne taasloomine loomine (omandamine) (konstrueerimine) (sünteesimine, Teiste poolt juhitud õppimine Enese poolt juhitud õppimine abduktsioon) Kohanev õppimine Üksi Koos teistegaDrillprogrammid ja Foorumid, õpihaldussüsteemidtutoorialid Personaalne õpikeskkond Simulatsiooniprogrammid Võrgustikud ja kogukonnadKontrollitud õpikeskkond Isearenev õpikeskkond Institutsionaalselt suletud õpikeskkond Kõigile avatud õpikeskkond
  18. 18. Õpi- ja õppedisaini teooriad•  C. Reigeluth’i (1999) definitsioon õpi- ja õppedisaini teooriatest on praktilise suunitlusega, kuid terve hulk õpi- ja õppedisaini teooriatest kirjutavaid teadlasi (Cobb, 2001; Edelson, 2002; Sweller, 2004) on toonud välja ka disainiteooriate teoreetilise olemuse.•  Cobb (2001) nimetab näiteks, et disainiteooriate eesmärgiks on õppimisteooriate “vettpidavuse” kontrollimine. Disainiteooriate loomisel ja rakendamisel kontrollitud teoreetiliste teadmiste väärtus õppimisteooriate kohta on suurem, sest neid toetavad praktilised eksperimendid.•  Sweller (2004) on väitnud, et teatud õpi- ja õppedisainide efektiivsus võrreldes teistega annab meile tagasisidet ka inimese kognitiivse süsteemi struktuurist ja toimimisest.
  19. 19. Õpi- ja õppedisaini teooriad•  Edelson (2000) on sõnastanud disaini kaudu uurimise paradigma, mille järgi on disainiteooriate loomine oma olemuselt kolme tüüpi teooriate arendamine ja täpsustamine: –  ‘domääniteooriad’ (e. õppimisteooriad teatud kontekstis) iseloomustavad õppimise väljakutseid ja võimalusi teatud õpetamise ja õppimise kontekstis ning kirjeldavad mudeleid, kuidas õpilased selles kontekstis õpivad ja millised on õppimise soovitud tulemused; –  ‘disainiprintsiibid’ sisaldavad informatsiooni antud olukorras efektiivse õpi- või õppedisaini omaduste kohta –  ‘disaini metoodikad’ annavad täpsed juhtnöörid õpi- või õppedisaini loomiseks.•  Domääniteooriad on orienteeritud õppimisteooriale, disainiprintsiibid ja -metoodikad õpitegevuse mõjutamisele.
  20. 20. Õppimisteooria täpsustamisele suunatud arendusuuringud•  Cobb (2001) on välja töötanud 4-sammulise strateegia õppimisteooriate testimiseks, mis algab: –  õppimisteooria lähtekohtade formuleerimisest, –  jätkub õppimisteooriast lähtuvate õpi- või õppedisaini printsiipide väljatöötamisega –  ja nende tõlkimisega konkreetseks õpetamismeetodite jadaks, mida teatud abivahenditega tehakse –  ning lõpeb õpi- või õppedisaini rakendamise efektiivuse hindamisega antud õppimisteooria valguses, mis aitab õppimisteooriat täpsustada.
  21. 21. Õpitegevuse parandamisele suunatud arendusuuringud•  Reigeluth (1999) näeb õpi- ja õppedisaini teooriatel eelkõige õpitegevuse tulemuste parandamisele suunatud eesmärki.•  Iga õpi- või õppedisaini teooria koosneb C. Reigeluthi arvates õpetamismeetodite detailsete komponentide väljaselgitamisest, andes õpetajatele täpsed juhised, kuidas efektiivselt toetada ja suunata õppimist teatud olukordades.
  22. 22. Õpitegevuse parandamisele suunatud arendusuuringud•  Õpi- või õppedisainiteooria loomine Reigeluth’ i (1999) arvates on pidev protsess, kus testitakse erinevaid õpetamismeetodeid, selgitatakse nendega saavutatud õpitulemusi õpi- või õppedisaini aluseks olevate teoreetiliste seisukohtade (domääniteooria) valguses ja vajadusel täiendatakse metoodikaid nii praktiliste õpetamistulemuste kui ka teoreetiliste õpetamisteooriatest tulenevate seisukohtade valguses.
  23. 23. Arendusuuringu komponendid õpitegevuse parandamiseks•  Reigeluth (1999) toob välja õpi- või õppedisaini teooria loomise järgmised etapid: –  Olukorra määratlemine, kus õppimine hakkab toimuma. –  Õppimise soovitavate tulemuste määratlemine. –  Antud olukorras sobiva õppimisteooria kui teoreetilise tausta konkretiseerimine. –  Teooriast lähtuvate parimate metoodikate määratlemine õpiprotsessi toetamiseks. –  Antud situatsioonis õpiprotsessi toetamiseks sobivate vahendite ja tehnoloogiate valimine. –  Õppijate määratlemine, kelle jaoks loodav õpidisain peaks mõjuma tulemuslikult.
  24. 24. Teoreetilise ja praktilise eesmärgi seotus õpi- ja õppedisaini teooriate loomisel•  Edelson (2002) on soovitanud, et õppimisteooria ja õpidisaini teooria loomise/valideerimise seisukohast on oluline selle praktiline rakendamine õpetamissituatsioonis, mis paljastab ebakõlad ja puudujäägid teoorias.•  Edelsoni arvates on õpidisani teooriate loomisel oluline edasi-tagasi liikumine “teooria täpsustamisele” ja õpitegevuse parandamisele” suunatud eesmärkide vahel, mille käigus ei saa me enam eristada puhast ühesuunalist disainitsüklit kummagi eesmärgi saavutamiseks.
  25. 25. Arendusuuringute eesmärgid•  Uurijate tegevused “Teooria täpsustamisele suunatud” ja “Õpitegevuse parandamisele suunatud” uuringutes on erinevad. ÕPPIMISTEOORIA Teooria täpsustamisele suunatud ÕPI- VÕI RAKENDATAKSE ÕPITEGEVUS ÕPPEDISAIN ÕPITEGEVUS Õpitegevuse parandamisele suunatud ÕPPIMISTEOORIA LUUAKSE VÕI ÕPI- VÕI ÕPPEDISAIN MUUDETAKSE
  26. 26. Seminariks•  Loe läbi üks loetelus olevatest artiklitest.•  Kasutades loengumaterjalides ja artiklis toodud väiteid, loo haridustehnoloogi ametipositsiooni töökirjeldus oma (praeguse/ tulevase)asutuse jaoks (vähemalt 10 lauset) ja postita see seminari foorumisse.•  Loe läbi teiste üliõpilaste poolt postitatud kirjeldused ning anna oma põhjendatud hinnang vähemalt ühe üliõpilase ametikirjelduse sobivusele antud asutuse kontekstis (5 lauset).
  27. 27. Seminariks•  http://www.scribd.com/doc/31144190/Kes- on-haridustehnoloog•  http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/ ekutsekool/haridustehnoloogia•  http://www.e-ope.ee/_download/ euni_repository/file/1402/ Haridustehnoloogia1.pdf
  28. 28. Seminariks•  Januszewski, A. (2004). The Meanings of Educational Technology AECT Definition and Terminology Committee document #MM4.0•  http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/ defineeducationaltechnology.pdf•  R. Luppicini (2005). A Systems Definition of Educational Technology in Society Educational Technology & Society, 8 (3), 103-109.•  http://www.tlu.ee/~kpata/haridustehnoloogiaTLU/ defineeductechology.pdf
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×