Suur prantsuse revolutsioon

10,003 views
9,306 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
10,003
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
144
Actions
Shares
0
Downloads
82
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Suur prantsuse revolutsioon

  1. 1. 1789 - 1799<br />SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON<br />
  2. 2. Kuningavõimu suhtumine riiki ja seal elavatesse inimestesse enne revolutsiooni puhkemist<br />“Riik – see olen mina” – Louis XIV<br />“Pärast meid tulgu või veeuputus” – Louis XV<br />“Rahvas – see raibe söögu heinu” – üks kõrge riigiametnik<br />“Söögu siis saia.” – kuninganna Marie –Antoinette pärast seda, kui talle öeldi, et tema alamatel ei ole leiba, mida süüa.<br />
  3. 3. Louis XVI –Prantsusmaa kuningas revolutsiooni puhkemise ajal<br />
  4. 4. MARIE ANTOINETTE ehk AUSTERLANNA<br />
  5. 5. Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjused.<br />Vilets majanduslik olukord- rahvast rõhusid suured maksud, kuningakoda kulutas raha luksuslikule elustiilile, tööpuudus, toiduainete kallinemine, suured riigivõlad – õpik lk. 76 joonised<br />Seisuste vahelised kohustused ja õigused jagunesid ebaõiglaselt (lk. 76 joonis 1 ja 2). I ja II seisusel puudusid kohustused riigi ees, neil olid ainult õigused. III seisus – nende kanda oli suur maksukoorem, puudus õigus riigi asjades kaasa rääkida. Riik satub üha enam kriisi.<br />
  6. 6. KOLMAS SEISUS <br />
  7. 7. Revolutsioonile eelnenud sündmused 1789 varasuvel<br /><ul><li> 5. mai – generaalstaatide (seisuste esinduskogu Prantsusmaal) kogunemine Versailles, mille juurest kolmas seisus lahkus
  8. 8. 17. juuni – Rahvuskogu loomine ja nn “pallimängusaali vanne”
  9. 9. 9. juuli - kolmanda seisuse saadikud ja osa aadlikke ja vaimulikke loovad Asutava Kogu, mis pidi looma Prantsuse riigile põhiseaduse ja uue riigikorra.</li></li></ul><li>Revolutsiooni algusBastille vallutamine 14. juuli 1789<br />
  10. 10. Revolutsioonilisedümberkorraldused 1789-1790<br /><ul><li>Kuningas peab tunnistama revolutsionääride õigusi
  11. 11. Asutav Kogu kaotab seisuslikud privileegid.
  12. 12. Võetakse vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “
  13. 13. Kirikumaade riigistamine
  14. 14. Aadliseisuse kaotamine</li></li></ul><li>“Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”<br /><ul><li>Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda vaid ühiskasul.
  15. 15. Iga poliitilise liidu eesmärk on inimese loomulike ja võõrandamatute õiguste kaitsmine. Need õigused on vabadus, omand, julgeolek ja vastupanu rõhumisele
  16. 16. Vabadus seisneb õiguses teha kõike, mis ei kahjusta teisi</li></li></ul><li> Loodi I põhiseadus – kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia<br />Seadusandlik võim – Seadusandlik Kogu<br />Täidesaatev võim – Kuningal<br />Kohtuvõim – eraldati kohus<br />Revolutsioon 1791 - 1792 <br />
  17. 17. Seadusandliku kogu saadikud jagunesid kolme suuremasse rühma<br />
  18. 18. 1791. aasta lõpu sündmused<br /><ul><li>Kuningas üritas koos perekonnaga Prantsusmaalt põgenenda, kuid see katse nurjus. Kuninga suhtes muututakse vaenulikuks
  19. 19. Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale
  20. 20. “Isamaa on hädaohus” – tuhanded astuvad sõjaväkke vabatahtlikult. Umbes sel ajal tekib ka populaarne laul “Marseljees,” millest hiljem saab Prantsusmaa hümn
  21. 21. 1792 august kuninga kukutamine ja vangistamine.</li></li></ul><li>1792 – 1799 – Prantsusmaa I vabariik<br />Revolutsiooniline Vabariik<br />
  22. 22. I vabariik Prantsusmaal<br />Uus rahvaesindus ehk parlament kannab nime Rahvuskonvent <br />22. september 1792 – kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel ei ole riigis enam mingit võimu.<br />
  23. 23. Rahvuskonvendi jagunemine 1792<br />
  24. 24. 21. jaanuar 1793 – giljotineeriti Louis XVI e. Louis Capet<br />
  25. 25. 1793 – raske aasta noorele vabariigile<br />Kevadel Vendées rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss<br />Prantsusmaale kuulutavad sõja Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland – “Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus”<br />Moodustatakse Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai <br />George Danton<br />
  26. 26. Jakobiinide võimuletulek<br />1793 mai – juuni – Žirondiinid kukutatakse võimult rahvaülestõusu tulemusena ning võim läheb nende endistele kaasvõitlejatele jakobiinidele. <br />Algab ka žirondiinide hukkamine<br />
  27. 27. 1793 juuli – 1794 jakobiinide diktatuuri aeg<br />
  28. 28. Diktatuuri aeg<br />14. juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid kutsusid üles selle mõrva eest kättemaksta<br />Rahvapäästekomitee etteotsa sai advokaadiharidusega Maximilian Robespierre, kes oli kõigi suhtes sallimatu.<br />Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata hulgaliselt oma poliitilisi vastaseid – puhkeb piiramatu terror. <br />Sellel perioodil hukati 50 000 inimest, kellest enamus pärines lihtrahva hulgast<br />
  29. 29. Jean Paul Marat tapmine Charlotte Corday poolt on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke<br />
  30. 30. Giljotiin – mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks<br />
  31. 31. Terrori ja diktatuuri lõpp<br />Robespierre laskis hukata ka oma lähimad võitluskaaslased N:G. Danton.<br />1793 giljotineeriti ka Marie Antoinette<br />Rahva seas ja Rahvuskonvendis süvenes rahulolematus Robespierre ja tema lähikondlaste võimuga.<br />27. juuli 1794 (vabariigi II aastapäeval) –Robespierre ja tema lähikondlased arreteeriti – hüüded “Kadugu türann” ning hukati järgmisel päeval<br />
  32. 32. Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796 - 1799<br />Rahvuskonvendis said peale terrori lõppu võimule jakobiinide vastased, keda on poliitiliselt raske määratleda. Tegu oli inimestega, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud ning ei soovinud nüüd, et miski nende varanduslikku või muud positsiooni ohustaks.<br />1795 võeti vastu uus põhiseadus, millega Prantsusmaa jäi vabariigiks. Seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, valitsus kandis nime Direktoorium.<br />1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonaparte, mida peetakse Vabariigi lõpuks – algas konsulaadi ajastu.<br />

×