Eesti keel 10.klass
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Eesti keel 10.klass

on

  • 4,093 views

Esitlus 10.klassi eesti keele kohta

Esitlus 10.klassi eesti keele kohta

Statistics

Views

Total Views
4,093
Views on SlideShare
4,078
Embed Views
15

Actions

Likes
0
Downloads
19
Comments
0

3 Embeds 15

http://tyrigyeestikeel.pbworks.com 12
http://katrinpaal.blogspot.com 2
http://www.docshut.com 1

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Eesti keel 10.klass Eesti keel 10.klass Presentation Transcript

  • Eesti keel
    Katrin Paal
    10.klass
    2010
  • Eesti keele häälikusüsteem
    Häälikud:
    Täishäälikud ehk vokaalid (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü)
    Kaashäälikud ehk konsonandid :
    Ahtushäälikud
    Ninahäälikud (m, n)
    Suuhäälikud (h, s, j, v, l, r)
    Sulghäälikud (k, g, p, b, t, d)
  • Võõrhäälikud ja –tähed
    Eesti keeles on kaks võõrhäälikut – f ja š. Võõrtähed jagunevad häälduse põhjal:
    Tähed, mis tähistavad võõrhäälikuid (f, š)
    Tähed, mida oma sõnades ei kasutata, kuid
    mida hääldatakse eesti häälikusüsteemi abil/
    vahendusel (c, q, z, w, y, x)
    Võõrtäht, millele eesti häälikusüsteemis vaste
    puudub (ž)
  • Silp
    on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi kõige tähtsam osa on silbi tuum. Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. Lisaks tuumale võib silbil olla algus, mis on kaashäälik või kaashäälikuühend ja lõpp, milleks kaashäälik või kaashäälikuühend.
  • Silp
    Silbi liigid:
    Lühike – tuumas 1 täishäälik, lõppu ei ole
    Pikk
    Lahtine – tuumas 2 vokaali, lõppu ei ole
    Kinnine – tuumas 1 või 2 vokaali, lõpp on olemas
  • Rõhk
    Rõhu ülesanne on kõne rütmistamine, sõna alguse tähistamine ja mõnes keeles grammatiliste tähenduste edasi andmine. Eesti keeles on moodustavad rõhulised ja rõhutud silbid erinevaid rütmiüksusi. Keele väikseim rütmiüksus on kõnetakt. Kõnetakt võib koosneda ühest kuni kolmest silbist.
  • Sõna välde
    Väldet määratakse sõna rõhulises silbis. Välde on seotud silbi ülesehitusega/liigiga.
    I välde – lühikese silbi tinglik nimetus
    II välde – pika silbi tinglik nimetus
    III välde – pika silbi tinglik nimetus, kui seda silpi hääldatakse ekstra rõhuga.
  • Vormiõpetus
    Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis tegeleb sõnavormide moodustamise seaduspärasustega. Sõnavorm on sõna kuju, mis koosneb tüvest, tunnustest ja lõppudest.
  • Vormiõpetus
    Sõnatüved jagunevad kolmeks:
    Sõnajuur ehk juurtüvi (kodu, kala, maja)
    Tuletatud tüvi (kodu|tu)
    Liitsõnatüvi (koduloom)
    Sõnavormis võivad peale tüve olla ka liited. Liited jagunevad kaheks:
    Eesliited (eba-, mitte-)
    Järelliited (-tu, -le, -ja, -lik)
    Sõnavormis võivad esineda ka tunnused ja lõpud. Tunnus on näiteks mitmusel ja minevikul. Lõpud on käänetel ja pööretel.
  • Vormimoodustuse mehhanismid
    Aglutinatsioon – vormimoodustusviis, mille puhul lisatakse sõnatüvele liiteid, tunnuseid ja lõppe
    Tüvevaheldus ehk flektsioon – vormimoodustusviis, mille puhul muudetakse sõnavorme
    Analüütiline vormimoodustus – vormimoodustusviis, kus luuakse vormid kahest erinevast sõnast
  • Tüvevahelduse liigid
    Eesti keeles on tüvevahelduse liikideks astmevaheldus, vokaalivaheldus ja konsonandivaheldus.
    Astmevaheldus on tüvevaheldus, mille puhul tüve üks variant on tugevas ja teine nõrgas astmes.
    Vältevaheldus
    Laadivaheldus
    Geminaadivaheldus
  • Tüvevahelduse liigid
    Vokaalivaheldus – tüvevaheldus, mille puhul muutub sõna tüve vokaal. Vokaalivahelduse abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ning omadussõna ülivõrde vorme.
    Sõna tüvevariandid:
    Sõnastikuvorm (nimetav ma-tegevusnimi)
    A-tüvi (omastav oleviku tüvi)
    B-tüvi (omastav da-tegevusnimi)
  • Tüvevahelduse liigid
    Laadivaheldus – astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugeva astme vormis on sulghäälik või s, mis nõrga astme vormis on kadunud, sarnastunud eelneva kaashäälikuga või muutub teiseks häälikuks.
  • Tüvevahelduse liigid
    Astmevaheldusmall – tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasus. Nõrgeneva tüvega sõnades on A-tüvi nõrgas astmes. Tugevneva tüvega sõnades on A-tüvi tugevas astmes.
    Geminaadivaheldus – astmevahelduse liik, mille puhul tugevas astmes on geminaat sulghäälik või s, nõrgas astmes üks sulghäälik või s.
  • Tüvevahelduse liigid
    Vältevaheldus – astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Sõna häälikulises koosseisus muutusi ei toimu, v.a. sulghäälikute puhul. Vältevaheldus võib esineda ka sõna lõpus (liidetes). Sõna välte reeglipäratut vaheldust nimetatakse välte ebavahelduseks.
  • Tüvevahelduse liigid
    Vokaalivaheldus – tüvevahelduse liik, mille puhul muutub sõna tüve vokaal. Selle abil moodustatakse mitmuse osastavat käänet ja omadussõna ülivõrde vormi.
  • Tüvevokaal
    Vokaal, millega lõpeb sõna A-tüvi. Sõna tüvevokaali reeglipärast vaheldumist mingi teise vokaaliga nimetatakse vokaalivahelduseks. Lühike mitmuse osastav moodustatakse tavaliselt B-tüve põhjal.
  • Tüvevokaal
    Kui tüvevokaal on a, tuleb vaadata sõna esimese silbi vokaali.
    Kui esimeses silbis on a, i, õ, ei või äi, siis muutub a>u
    Kui esimeses silbis on e, o, u, ä, ö või ü, muutub a>i
    A>e üksikutes sõnades, näiteks: uba, tuba, luba, nuga, muna
  • Võrdlusastmete moodustamine
    Astmevahelduslikes a- ja te-tüvelistest omadussõnadest moodustatakse keskvõrde vorm tüvevokaali teisendamise teel.
    Keskvõrre:
    A-tüvi + m
    A-tüvi + vokaalivaheldus + m
  • Võrdlusastmete moodustamine
    Ülivõrre:
    Kõige + keskvõrre
    Keskvõrre + vokaalivaheldus + m
    Vokaalivahelduse teel ei saa moodustada lühikest ülivõrret järgmistel juhtudel:
    Kui keskvõrde tüvevokaal on a või i
    A- ja i-tüvelistes sõnades, kui nad on kolmandas vältes
  • Soome-Ugri ja Indoeuroopa keelte erinevused
    Soome-Ugri keeltes on rohkem tagasõnad, eessõnu on vähe. Indoeuroopa keeltes eessõnad
    Indoeuroopa keeltes erinevad sood isiku määramiseks
    Soome-Ugri keeltes aglutinatiivne vormimoodustus
    Soome-Ugri keeltes saab sõnu lauses ümber tõsta nii, et lause tähendus ei muutu
  • Tsitaatsõnad
    Tsitaatsõnad on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust eesti tekstist eristamiseks kirjutatakse tsitaatsõnad teises, näiteks kursiivkirjas. Neid tuleb käänata ülakoma abil (mängib petanque’i)