• Save
Keat
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Keat

on

  • 708 views

 

Statistics

Views

Total Views
708
Views on SlideShare
708
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment
  • Sisuliselt tähendab süüvõime võimet aru saada oma teo ebaõigussisust. Süüvõime tunnused on: isik peab olema vaimselt terve ja süüdiv ning ta peab olema vastavas eas ehk vähemalt 14 aastat vana.
  • Alaealiste komisjon
  • Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS§ 68 Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Pakkumine - andmine, ei ole kohustust vastu võtta. Võõrandamine ost/müük, kinkimine vahetamine Ostmine AS § 72 Kallutamine, kihutamine alkoholi tarvitamisele, eesmärgiks on soov esilekutsumine mistahes mol- ähvardus, meelitamine, otsese tahtlusega või kavatsusega. KarS § 182
  • Omandamine - endale saama, kätte saama, pärima, kasutusele võtma. Omamine AÕS§ 68 Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. E- sigarett: alaealine võib tõmmata e- sigaretti, kui padrunis ei ole nikotiini. Mokatubakas e. snus- alaealisele on keelatud suitsuvaba tubakatoote tarvitamine. Vesipiip. Kasutatakse enamasti tubakat, siis keelatud

Keat Presentation Transcript

  • 1. KEAT 2013Kuressaare politseijaoskond
  • 2. Mida politsei teeb???1. avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine2. dokumentide ja tegevuslubade väljastamine eriseadustes sätestatud alustel ja korras3. kodakondsuse ja migratsiooni valdkonna asjade korraldamine4. otsingu- ja päästetööde tegemine ning merereostuse avastamise ning likvideerimise korraldamine5. otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral6. piirivalve valdkonna asjade korraldamine7. süütegude menetlemine ja karistuste täideviimine8. isikute kaitsmine (vabariigi president ja tema perekond) ja objektide valvamine (presidendi loss)
  • 3. Hädaabinumber 110 Lühinumbrile 110 helistage ainult siis, kui vajate politseilt kiiret abi ja tahate teatada korrarikkumistest, kuriteost või liiklusõnnetusest. Hädaabinumbrile helistades: teatage võimalikult kiiresti ja selgelt, mis on juhtunud, kus see juhtus ning kes helistab; jääge rahulikuks ja vastake esitatud lisaküsimustele; jätke meelde ja öelge operaatorile edasi sündmusega seotud isikute, sõidukite ja muude asjaolude võimalikult täpne kirjeldus; ärge lõpetage kõnet enne, kui operaator annab selleks loa. Hädaabinumber 110 valitakse ühtemoodi nii mobiil- kui ka tavaliselt telefonilt ja sellele helistamine on tasuta.
  • 4.  Üleminek ühele hädaabinumbrile 112 Eestis valmistatakse ette üleminekut ühele hädaabinumbrile 2014. aasta lõpuks. Ülemineku järel tuleb helistada hädaabinumbrile 112 nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks.
  • 5. Süütegu Süütegu on karistatav tegu, mis liigitatakse kuritegudeks ja väärtegudeks.Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu 5
  • 6. VäärteguVäärtegu on karistusseadustikus või muus seadusessätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv või arestVäärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu teguVäärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine 6
  • 7. KuriteguKuritegu on süütegu, mille eest on füüsilisele isikulepõhikaristusena ette nähtud rahaline karistus võivangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus võisundlõpetamineKaristatav ka kaasaaitamine ja kihutamine. 7
  • 8. Süüvõime Süüvõimeline isik on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Süüdiv on isik, kes on vaimselt terve ja seetõttu võimeline teadma ühiskonnas kehtivaid norme ja oma käitumist vastavalt nendele juhtima. 8
  • 9. Sünniaeg ehk tähtaegTsiviilseadustiku üldosa seadus§ 135. Tähtaja algus ja lõppTähtaja (sünniaja) kulgemine algab järgmisel päeval pärastselle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millegamäärati kindlaks tähtaja (sünniaja) algus, kui seadusest võilepingust ei tulene teisiti.Täisealiseks saab inimene oma 18. sünnipäevale järgnevalpäeval.Sama kehtib ka vastutusea kohta. 9
  • 10. Menetlus 10
  • 11. Menetlus 11
  • 12. Kes osalevad liikluses? Juht  Mootorsõiduk  Mopeed  Jalgratas Sõidukite liiklus Eestis on parempoolne – parema käe reegel. Sõitja Jalakäija
  • 13. Jalakäija Jalakäija on jalgsi või ratastoolis liikleja. Jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või – suuski, tõukeratast või –kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutavat liiklejat. Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 13
  • 14. Nõuded jalakäijaleJalakäija võib sõidutee ületamiseks kasutada lisakskäigusillale või -tunnelile, ülekäigurajale ja ristmikuleka vastavat, sõidutee ületamiseks ette nähtudülekäigukohta.Ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammiteeületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavaltrajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijalei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul,kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millelesõidukijuht pöörab. 14
  • 15. HelkurSõltumata valgustuse ja kõnnitee olemasolust onhelkuri või valgusallika kasutamine pimeda ajalkohustuslik nii väljaspool asulat kui asulas liigeldes.Helkuri või punase tulega peab olema varustatud karatastool: • Halva nähtavuse korral või pimeda ajal teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat • Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab ratastoolil olema vasakul küljel taga punane helkur või punane tuli 15
  • 16. Helkur Helkur on vahend inimese või muu objekti märgatavuse suurendamiseks pimeda ajal sellelt vahendilt valgusallika poole tagasi peegelduva valguse abil, mis on nähtav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 meetrit ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 meetrit • Helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356 «Nähtavust parandavad vahendid mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded» nõuetele 16
  • 17. Ohutusvest Ohutusvest on liikleja märgatavuse suurendamiseks ettenähtud riietusese.
  • 18. Liiklus Juht - isik, kes juhib sõidukit või maastikusõidukit, juhib või ajab teel loomi. Õppesõidu või sõidupraktika ajal loetakse juhiks ka mootorsõidukijuhi õpetajat või -juhendajat, eksamisõidul loetakse juhiks eksamineeritav Sõitja - isik, kes kasutab liiklemiseks sõidukit, kuid ei juhi seda
  • 19. Sõitja Sõitja ei tohi sõidu ajal tõmmata juhi tähelepanu sõiduki juhtimiselt kõrvale. Sõidukisse tohib siseneda ja sellest väljuda ainult siis, kui sõiduk seisab Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat.
  • 20. Turvavöö Turvavöö (ohutusvöö)- on olemuselt turvisrihm, mille ülesandeks on hoida autos või muus sõidukis sõitja kokkupõrke korral kindlalt paigal.Kinnitatud turvavöö korral ei paisku Sa vastu esiklaasi ei lenda Sa välja sõiduki uksest, külje- või tagaaknast ei lohise Sa mööda maad ei jää Sa ümber paiskuva auto alla
  • 21. Turvavöö Kui lapse pikkus ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel autos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust.
  • 22. Nõuded jalgratturileJalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigubsellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide võikäsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. 22
  • 23. Nõuded jalgratturile Jalgrattal peab olema töökorras pidur,signaalkell ning ees valge ja taga punane ning vähemaltühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. Lisaks peab jalgrattal põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli. 23
  • 24. Lapse teel sõitmise lubamine jalapsega liiklemineSõiduteel iseseisvalt liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10-aastane. 10-15-aastane jalgrattur peab selleks omama ka vastavatjuhiluba Lapsevanema järelevalve all võib sõiduteel jalgratast juhtida vähemalt 8-aastasel lapsel. Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav. 24
  • 25. Lapse teel sõitmise lubamine jalapsega liiklemine  Mistahes vanuses jalgrattur võib juhiluba omamata jalgrattaga sõita jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning õuealal, kuna jalgrattatee, jalgratta- ja jalgtee ning õueala ei kuulu sõidutee mõiste alla.  Samas ei tohi laps jalgratturi juhiluba omamata iseseisvalt rattaga liigelda jalgrattarajal, mis liiklusseadusesse sisse toodud uue mõistena on sõidutee osa 25
  • 26. Sõidutee ületamine ja teeandmise kohustus Liiklusseadus lubab jalgratturil sõiduteed ületada ülekäigurajal sõites, kuid ei anna jalgratturile teiste sõidukijuhtide suhtes eesõigust.Seda tingimust on jalgratturil väga oluline teada, et mittesattuda sõiduteed ületades liiklusõnnetusse. Küll on autojuht kohustatud andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele autojuht pöörab. 26
  • 27. Teel liiklemise nõuded Jalgrattaga võib sõita sõiduteel, paiknedes selle paremas ääres (erandiks on ümberpaiknemine vasak- või tagasipöördeks). See nõue eeldab ühtlasi, et sõidetakse ühes reas üksteise järel. Samuti võib sõita pärisuunalisel teepeenral. 27
  • 28. Teel liiklemise nõuded Õuealal tohib jalgrattur liigelda ohustamata ega takistamata jalakäijat. Kõnniteel võib sõita alla 13-aastane laps ja tema saatja ning last rattatoolis sõidutav jalgrattur. Samuti on kõnniteel sõitmine lubatud siis, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. Vastava liikluskorraldusvahendi olemasolul võib jalgrattaga sõita ka ühissõidukirajal ning vastassuunas ühesuunalisel teel. 28
  • 29. Teel liiklemise nõuded Seisvatest või aeglaselt liikuvatest sõidukitest möödumise hõlbustamiseks on liiklusseadust täiendatud paremalt poolt möödumist täpsustava sättega. Rõhutatud on, et jalgrattur või pisimopeedijuht peab olema veendunud paremalt möödumise ohutuses. Jalakäijatega samal teel sõites ei tohi jalgrattur ja tasakaaluliikuri juht jalakäijat ohustada ning jalakäija vahetus läheduses tuleb sõita jalakäija tavakiirusega. 29
  • 30. Teel liiklemise nõudedMopeedijuht ei tohi sõita kiiremini kui 45 kilomeetrittunnis, pisimopeedijuht kiiremini kui 25 kilomeetrit tunnisning tasakaaluliikuri juht kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis. 30
  • 31. Nõuded juhi ja sõitja varustusele ning sõidukileAlla 16-aastased lapsed peavad teel jalgrattaga ja pisimopeediga sõites – nii juhi kui sõitjana – kandma kinnirihmatud jalgratturikiivrit.Nõue kanda kiivrit kehtib nii sõiduteel jalgratast juhtivatelekui ka jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel ning jalgteel jakõnniteel jalgratast juhtivate lastele, samuti peab sobivkiiver olema näiteks jalgrattaistmel või –haagisessõidutatavatel väikelastel. 31
  • 32. Mopeedijuhile Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka. 32
  • 33. Mopeedijuhile Mopeed on kahe-, kolme- või neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis Mopeedid ei pea läbima tähtaegset tehnonõuetele vastavuse kontrolli 33
  • 34. Mopeedi juhtimine Mopeedi juhtimiseks peab olema vastav tunnistus või vähemalt mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus - kehtib ka eelnevalt väljastatud mopeedijuhi tunnistus. Seega alates 01.07.2011 peavad mopeedijuhid olema läbinud mootorsõidukijuhi koolitaja poolt läbi viidud vastava õppekava kohase liiklusohutusalase koolituse (koolitus autokoolis) ning liikluses osalemiseks peab neil olema mopeedi või muu kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba. 34
  • 35. Juhiluba ei nõuta AM-kategooria mootorsõiduki (mopeed) juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. Mopeedi ja mopeediga võrdsustatud sõiduki juhtimiseks ei nõuta juhiluba ka isikult, kelle alaline elukoht ei ole Eestis. Mopeed ja mopeediga võrdsustatud sõiduk ei pea olema registreeritud, kui mopeedijuhi alaline elukoht ei ole Eestis (eeltoodud regulatsioon tuleneb Viini 1968.a. teeliikluse konventsioonist). 35
  • 36. Sõitja Alla 12-aastast last ei tohi sõidutada mopeedi ega mootorratta tagaistmel. 36
  • 37. Turvavarustus Mopeedijuht ja mopeedil sõitja (§30 lg4) peavad kandma (E-reeglile nr 22 vastavat) kinnirihmatud motokiivrit - nõue ei kehti kinnise kerega kolme- ja neljarattalisele mopeedile, millele on valmistaja poolt paigaldatud turvavööd ja istmed. 37
  • 38. Sõltuvusained Sõltuvusaine on psühhoaktiivsete omadustega aine, mida kasutatakse mõnutunde tekitamiseks Sõltuvus – uimastite pruukimise muutumine esmatähtsaks tervise, lähisuhete, töö ja huvide arvelt. Sõltuvus kujuneb läbi proovimise, juhutarvitamise ja kuritarvitamise faasi ning ilmneb psühholoogilise ja /või füüsilise sõltuvusena
  • 39. Sõltuvusained Tubakatooted Alkohol Lenduvad lahustid (liimid, nitrolahustid, bensiin jne) Ravimid: rahustid, uinutid Kanepist valmistatud tooted (marihuaana, hašiš jt) Opiaadid – unimagunast ( morfiin, heroiin jt) Amfetamiin ja sellega sarnased ained ( metamfetamiin, ecstasy jt) Kokaiin Hallutsinogeenid (LSD, PCP jt) GHB
  • 40. Sõltuvusained Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. Alkoholiseadus § 46. Alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keeld Alaealisel on alkohoolse joogi tarbimine keelatud. § 47. Meetmed alaealisel alkohoolse joogi tarbimise keelu tagamiseks (1) Alaealisel on keelatud omada või vallata alkohoolset jooki. (2) Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele on keelatud. 40
  • 41. Alkoholiseadus § 71. Alkohoolse joogi tarbimine alaealise poolt Alaealise poolt alkohoolse joogi tarbimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. § 70. Alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas või avalikku kohta joobnud olekus ilmumine Alkohoolse joogi tarbimise eest tänaval, staadionil, haljasalal, pargis, ühissõidukis või muus avalikus kohas, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu õigusaktis ettenähtud juhul või paigas, kus teostatakse alkohoolse joogi jaemüüki kohapeal tarbimiseks, samuti avalikku kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga.
  • 42. Sõltuvusained Tubakatoode on kas täielikult või osaliselt tubakast valmistatud toode suitsetamiseks, närimiseks, imemiseks või ninna tõmbamiseks. Tubakatooted rühmitatakse suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks:  Suitsetatavate tubakatoodete liigid on sigaret, sigar, sigarillo ning suitsetamistubakas.  Suitsuvabade tubakatoodete liigid on närimistubakas ning muu tubakatoode, mille eesmärgipärasel tarvitamisel ei teki suitsu. 42
  • 43. Tubakaseadus § 27. Alaealisele kohaldatav keeld Alla kaheksateist aasta vanusel isikul on suitsetamine või suitsuvaba tubakatoote tarvitamine keelatud. § 47 - Alaealise poolt suitsetamise või suitsuvaba tubakatoote tarvitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut 43
  • 44. Tubakasedus § 28. Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks (1) Alaealisel on keelatud omandada ja omada tubakatoodet. (2) Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. (3) Täisealine ei tohi alaealisele tubakatoodet osta, pakkuda ega üle anda. (4) Alaealisele ei tohi müügiks pakkuda ega müüa tooteid, mille kuju sarnaneb tubakatoote omaga. (5) Alaealist on keelatud rakendada töödel, mis on seotud tubakatoote käitlemisega. § 48 - Alaealise poolt tubakatoote omandamise või omamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
  • 45. Narkootikumid Narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD).
  • 46. Narkootikumid Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Vaimne sõltuvus - narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. Füüsiline sõltuvus - inimese keha on narkootikumide kasutamisega harjunud ning vajab neid pidevalt. Kui sellisel inimesel jääb mingil põhjusel tavapärane kogus narkootikumi saamata, jääb ta justkui haigeks: tekivad võõrutusnähud.
  • 47. TÄNAN TÄHELEPANU EEST 47