Your SlideShare is downloading. ×
0
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Põlevkivi2007
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Põlevkivi2007

463

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
463
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE EESTIS Kätlin Halop Annely Monroc Leeni Laasfeld Keidy Pukk
  • 2. PÕLEVKIVIÜLDISELT Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest kütteväärtus vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal/kg), kuid jääb siiski kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni
  • 3. PÕLEVKIVIKASUTUS kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit Tänapäevane tööstuslik kasutamine algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini
  • 4. PÕLEVKIVIEESTI Pärast Teist maailmasõda jätkus kaevandamine peamiselt Eestis ning Hiinas 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil Pole teada, kes ja kuidas avastas Eestis põlevkivi; esimesed kirjalikud teated on pärit aastast 1777
  • 5. PÕLEVKIVI VÄRVUS VARIEERUB KAKAOPRUUNISTKOLLAKASPRUUNINI, JA ON ALATI TUMEDAM, KUI LUBJAKIVI
  • 6. TIHTI NÄEB PÕLEVKIVIS VÄLJASURNUD ORGANISMIDE KIVISTISI
  • 7. PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE Esimesed kaevandused Eestis Ida- ja Lääne-Virumaal 1918 Esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele 1924 hakati põlevkiviga kütma Tallinna soojuselektrijaama Eristatakse Eesti põlevkivimaardlat ja Tapa põlevkivi leiukohta, kaevandatakse ainult Eesti maardlas Tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist ning allmaakaevandamist
  • 8. ALLMAAKAEVANDAMINE Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse. Läbindustöid tehakse maapinda puurides ja lõhates. Puur- ja lõhketöödega kobestatud põlevkivi veetakse purustiga kraapkonveierile, kust pärast suurte tükkide purustamist jõuab see edasi rikastusvabrikusse. Maa all on oluline tuulutus, veekõrvaldus ja ohutus Estonia ja Viru kaevanduses
  • 9. PEALMAAKAEVANDAMINE Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides kuni 30 meetri sügavuselt. Saab kasutada suurema jõudlusega masinaid, palju tõhusam kui allmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris
  • 10. PEALMAAKAEVANDAMINE Paljandustööd - põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 30–40 meetri laiuse ribana kattekiht. Lõhketööd - lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega Põlevkivi koristatakse ehk tuuakse maa alt välja erinevate kihtide kaupa, mida kobestatakse võimsa buldooser- kobestiga. Veevkõrvaldus settetiiki
  • 11. PÕLEVKIVI RIKASTAMINE Põlevkivikihi puurimisel ja lõhkamisel saadakse kaevis, milles on palju lubjakivi Põlevkivikihi rikastamine tähendab kaevandamisel saadud põlevkivi ja lubjakivi segust lubjakivi eemaldamist. Suspensioonivannid – rasked lubjakivitükid vajuvad põhja Rikastatud põlevkivi on palju suurema kütteväärtusega kui rikastamata põlvevkivisegu.
  • 12. Praegu on Eestis 2 allmaakaevandust ja 4 karjääri
  • 13. KAEVANDUSTE MÕJU Eraldub mitmeid kasvuhoone gaase Muudab maastiku Aherainest välja uhutud fenoolid moodutavad ligi 80 protsendi veereostusest,mida Eesti Läänemerre saadab Mulla veerežiimi muutumine
  • 14. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGASEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTEVÄHENDAMISEKS TULEVIKUS piirata alates kaevandamise määra 20 miljonilt tonnilt 15 miljonile alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtt kaotada kaudsed subsiidiumid, mis toimivad energiasektori heitmetele kehtestatud madalamate saastetasudena.
  • 15. POTENTSIAALSED LAHENDUSED ENERGEETIKAGASEOTUD KESKKONNAKAHJUSTUSTEVÄHENDAMISEKS TULEVIKUS kehtestada põlevkivile ja teistele fossiilkütustele süsinikuemissioonipõhine aktsiisimaks energiaseadustiku täiendamine tagamaks alternatiivse energia arendajatele kindlus saada tehtud investeeringud tagasi.
  • 16. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD biomassi põletamine + Eestis on ressurssi, aitab lahendada tööhõiveprobleeme, väga vähe keskkonda saastav, väheneb jäätmete ladestamine prügilasse, paraneb metsade korrashoid - metsade hävimine, põletamissaadustena mürkgaaside väljapaiskamine, parasiitide levimine(kui toodetakse energiat loomade väljaheidetest), metsade tuleohtlikkus kasvab, liiklus tiheneb
  • 17. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD tuulegeneraatorid + loodussõbralik, majanduslikult kasulik, ümberkaudset pinnast võib kasutada maaharimiseks - ebaühtlane, lindudele kahjulik, mürarikas, häirib kommunikatsiooniseadmeid
  • 18. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD päikeseenergia - siinses kliimas ebaefektiivne, paneelid on kallid + keskkonnasõbralik, tasuta tooraine, taastuvenergia, tehnoloogia areneb
  • 19. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD tuumaenergia +suure kasuteguriga - uraani peaks importima, eestis puudub täielikult sobilik pinnas ja veekogu, geopoliitilised probleemid, tuumajäätmed on väga ohtlikud, spetsialistide koolitamine võtab aega ja raha
  • 20. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD hüdroenergia: - jõe loomastiku ja taimestiku kahjustamine, tammid põhjustavad üleujutusi ja probleeme põllumajandusele, erosioonioht, jaam ise visuaalselt häiriv + väikesed energiajaamad parandavad veevahetust, tõstavad hapnikuhulka veekogudes ja ühtlustavad veehulka, vooluvee puhastamine prügist, paisjärved visuaalselt nauditavad
  • 21. KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/OilShaleEsto nia.jpg http://www.ut.ee/BGGM/maavara/p_kivi2.jpg http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Pildid/th_110_1092.jpg https://www.energia.ee/et/oil/oilshale-and-mining/underground-mining https://www.energia.ee/about/organization/concern/kaevandused http://kaevandamine.wordpress.com/2008/08/27/suurem-suurem-koige- suurem/ http://www.slideshare.net/liizukas/keskkonnakaitse-slaidid-presentation http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=240054/Reinsal u+M%FC%FCdid+ja+faktid.pdf http://www.estonica.org/et/Loodus/Kirde-Eesti_kaevandus- _ja_t%C3%B6%C3%B6stuspiirkond/Keskkonnaseisundi_olevik_ja_tulev ik/
  • 22. AITÄH

×