• Like
Meediasuhted 2010
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

Meediasuhted 2010

  • 3,411 views
Published

 

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
3,411
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
8

Actions

Shares
Downloads
4
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. Meediasuhted: vöimalused ja riskid Kaja Tampere, PhD [email_address] http://kriisikommunikatsioon.blogspot.com/ http://suhtekorraldusest.blogspot.com/ Tartus 18.-19. 08.2010
  • 2. Nõuded lõpetamiseks:
    • osalemine auditoorses töös, ainepunktide saamiseks essee: juhtumi analüüs, max 5 lk.
  • 3. Sisu:
    • Meedia olemus.
    • Meedia roll demokraatlikus ühiskonnas.
    • Eesti meediamaastik.
    • Meediasuhtluse praktikate analüüs.
    • Meediasuhete olemus.
    • Meedisuhete olemus erinevates olukordades.
    • Meediasuhtluse riskid.
    • Asjatundlikkus meediaga suhtlemisel.
    • Praktilisi näpunäiteid meediaga suhtlemiseks.
  • 4. Meedia olemus
    • Meedia loob oma kangelased, meedia hävitab oma kangelased
    • Tegelikkuse konstrueerimine
    • Toimetajad – piirivalvurid
    • Iseloomustame meediat – kiire, üksköikne, auahne, pealiskaudne, skandaalne
    • Miks teda armastatakse? Aga kas armastatakse?
    • Miks temaga flirditakse? Uudishimust, edevusest?
  • 5. Meedia roll demokraatlikus ühiskonnas.
    • Sönavabadus on demokraatia möödupuu.
    • Aga kui meedia on kontrollitud ja piiritletud ajakirjaniku/toimetaja poolt tehtud valikutega, siis kelle sönavabadusest on jutt
    • Totalitaarse ühiskonna meedia fenomen – meedia roll totalitaarses ühiskonnas oli teostada suhtekorralduslikku praktikat
    • Meediamaastiku muutused tulenevalt ühiskonna muutustest
  • 6. Eesti meediamaastik 1
    • Eesti keelne ja vene keelne
    • Suht korporatiivne
    • Meedia sisustamise probleem – kust läheb piir meelelahutuse ja ajakirjanduse vahel?
    • Prostituudi maailmavaade meedias – peaasi on müüa ja teenida, seega vöib pakkuda köike, mida klient ihaldab.
    • Ühiskonna harituse ja intelligentsuse küsimus
    • Ajakirjanduse professionaalsuse küsimus
  • 7. Eesti meediamaastik 2
    • Meediamaastiku mitmekesistumine
    • Sotsiaalse meedia vöidukäik
    • Kodanikuaktiivsuse kasv ja kompleksidest lahtisaamine: nn peldikuseina fenomen – nöukogude aegne allasurutus avaldub nüüdses totaalses verbaalses köhulahtisuses ja negativismis. Tösised psühholoogilised probleemid ühiskonnas, mis tulenevad inimeste madalast enesehinnangust.
    • Lahendus?
  • 8. Meediasuhtluse praktikate analüüs
    • Kursusel osalejate kogemusi, arvamusi, küsimusi
    • Eksistentsiaalsed küsimused suhtekorraldajatele ja meediasuhtluse praktikutele:
      • Kui palju minna kaasa, kui palju flirtida
      • Mis on tegelik eesmärk meediasse kippumisel
      • Kas meediasuhete professionaali roll on minna kaasa juhi sooviga meediaga flirtida vöi hoopiski kasvatada ja koolitada oma organisatsiooni
      • Suhtekorralduse rollid: reflektiivne, juhtiv, operatiivne, hariv ja öpetav
      • Esimese päeva löpp
  • 9. Meediasuhete olemus
    • Miks meediasuhteid praktiseerida?
    • Meedia auditooriumi anonüümsus ja abstraktsus
    • Sönumite töötlemine ja mitmekordne tölgendamine
    • Tegelikkuse reflektsioon vöi konstrueerimine (pakasuhha?)
  • 10. Meediasuhete olemus erinevas olukorras 1
    • Kriisid
    • Tahtmine eputada
    • Möte müüa oma tooteid teenuseid ja teha reklaami ilma meediapinna eest maksmata
    • Uudisega manipuleerimine
    • Poliitilised ambitsioonid
    • Kuivörd asjatundlikult me suudame oma vajadusi sönastada ja pöhjendada?
    • Mida organisatsioonil tegelikult vaja on?
  • 11. Meediasuhete olemus erinevas olukorras 2
    • Stakeholder (siht ja sidusrühmade) suhted
    • Sotsiaalne meedia kanalina
    • Sotsiaalne närv sönumipoliitikaks
    • Sotsiaalne närv dialoogiks
    • Peamine – otsustusvöime starteegilisteks valikuteks
      • Milline on tegelik vajadus meediasuhete järele, mida soovitakse saavutada?
  • 12. Meediasuhtluse riskid
    • Sönumid, mis ei ole hästi formuleeritud
    • Sönumid, mis on rumalad ja möttetud
    • Organisatsiooni sisemised probleemid (töökorraldus, maandamata ja läbimötlemata riskid, ebakorrektne tegutsemine)
    • Otsused, mis on egoistlikud ja ei arvesta stakeholderite (ka avalikkuse) huve
    • Otsused, mis on paratamatud, kuid ebameeldivad
    • Ebapädevad meediasuhtlejad
    • Mida veel?
  • 13. Asjatundlikkus meediaga suhtlemisel
    • Sönumi formuleerimise oskus tulenevalt kanali eripärast
    • Uudise tunnetamine
    • Esinemisnärv – suutlikkus arendada avalikku dialoogi, suutlikkus argumenteerida ja pöhjendada, julgus välja öelda ka negatiivseid asju
    • Oskus kirjutada, köneleda, kuulata
  • 14. Praktilisi näpunäiteid meediaga suhtlemisel
    • Hoia eemale massimeediast ja mötle oma siht ning sidusrühmade keskselt
    • Loobu edevusest ja eputamisest – pildil olemine ei ole ilmtingimata vajalik
    • Öpi tundma meedia töörutiine ja pöhimötteid – kui lähed meediaga suhtlema, siis käib mäng meedia reeglite järgi – vöimu paradoks
    • Uudis on kuningas, aga milline uudis?
    • Öpi väljendama oma mötteid ja formuleerima oma sönumeid
    • Öpi oma sönumeid kanaliseerima, ajastama ja suunama
    • Loobu möttest manipuleerida massimeediaga ja loobu tahtest meediat kontrollida, juhtida
  • 15. Aeg diskussiooniks
    • TÄNUD!