Your SlideShare is downloading. ×
0
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Esmaabi konspekt 2011
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×
Saving this for later? Get the SlideShare app to save on your phone or tablet. Read anywhere, anytime – even offline.
Text the download link to your phone
Standard text messaging rates apply

Esmaabi konspekt 2011

5,858

Published on

TTG 11b meditsiinisuund- Esmaabi konspekt! 2011

TTG 11b meditsiinisuund- Esmaabi konspekt! 2011

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
5,858
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
47
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

Report content
Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
No notes for slide

Transcript

  • 1.
    • ESMAABI
    • 2011
  • 2. E smaabi eesmärk
    • päästa kannatanu elu õnnetuskohal
    • vältida tema seisundi halvenemist
    • hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest
  • 3. Tegutsemine õnnetuse korral
    • Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja:
    • - Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht)
    • - Mitu inimest on saanud vigastada
    • - Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne)
  • 4. (2)
    • Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel.
    • Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse.
    • Kata kannatanu soojalt.
    • Helista 112!
  • 5. Helistades ütle:
    • Mis juhtus
    • Kus juhtus
    • Kannatanute arv
    • Mis seisundis nad on
    • Kas on vaja elustada
    • Kes helistab
    • Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt
    • ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETŠER ON SELLEKS LOA ANDNUD!
  • 6. Suremine
    • Ei ole momentaalne sündmus, vaid järk-järguline protsess, mis vältab teatud aja.
    • Surma arengus eristatakse kolme staadiumi
      • Agoonia
      • Kliiniline surm (taaspöörduvad muutused)
      • Bioloogiline surm (taaspöördumatud muutused)
  • 7. Kontrolli teadvust järgmiste võtetega:
    • 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele.
    • 2. Raputa kergelt.
    • 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu – kas ta reageerib valule?
    • • Vastab arukalt – teadvusel.
    • • Ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta.
  • 8. T eadvuseta inimesel kontrolli hingamist
    • Kõrvaga sa kuuled hingamist
    • Põsega sa tunned õhu liikumist
    • Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis
  • 9. Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused
    • Selleks:
        • Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib
        • Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril
        • Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit
  • 10.
    • Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused:
        • Alusta kaudse südamemassaažiga
        • Tee südamemassaaži sagedusega 100 - 120 korda minutis
        • Tee kaudset südamemassaaži ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2
        • Jälgi massaaži efektiivsust (5-6 cm)
  • 11. !
    • Südamemassaaži efektiivsuse tõstmiseks
      • kindel alus!
      • jalad üles
      • massaaž kahekesi
      • suure sagedusega (>100 x min) massaaž
  • 12. Eduka elustamise märgid
    • Puhumise ajal rindkere tõuseb, massaaži ajal – pulsi laine
    • Hingamine ja südame tegevus taastub
    • Elustatava välimus muutub
    • Pupill läheb kitsaks
  • 13. Elustamist tuleb jätkata kuni:
    • Kannatanul tekivad elutunnused (pulss, hingamine)
    • On saabunud kvalifitseeritud abi
    • Abiandja ei jõua elustada väsimuse tõttu
  • 14. Šokk
    • on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule.
  • 15. Š oki põhjused
    • Suur verekaotus ( väline või sisemine verejooks )
    • Põletused
    • Kestva surve sündroom
    • Seljaaju trauma
    • Äge südamepuudulikkus
    • Äge hingamispuudulikkus
    • Raske allergiline reaktsioon
    • Infektsioon
    • Mürgistused
  • 16. Sümptomid
    • Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised)
    • Nõrk ja kiire pulss
    • Hingamishäired (sage ja kiire)
    • Janu
    • Iiveldus ja oksendamine
    • Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus
    • Teadvushäired
  • 17. Esmaabi šoki korral
    • Šoki põhjuse kõrvaldamine
    • Kannatanu rahustamine
    • Kannatanu ettevaatlik käsitlus
    • Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest
    • Keha soojuskao ennetamine
    • Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine
    • Teadvushäirete korral püsiv külili asend
  • 18. Gaasimürgistus
    • Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaažis)
    • Vedelgaas (spetsiifiline lõhn – gaasipliit)
    • Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus)
  • 19. Sümptomid
    • Köha
    • Kipitus sissehingamisel
    • Õhupuudus
    • Peavalu
    • Pearinglus
    • Iiveldus ja oksendamine
    • Jõuetus, uimasus
    • Nahk võib algul punetada
    • Teadvushäired
  • 20. Esmaabi
    • Sissehingatud mürk – vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed.
    • Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte.
    • Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas.
    • Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.
  • 21. Mürgistus
    • Ravim
    • Seened, taimed
    • Narkootikumid
    • Alkohol
    • Kombineeritud mürgistus
  • 22. Sümptomid
    • Uimasus
    • Iiveldus, oksendamine
    • Hingamishäire
    • Krambid
    • Tsüanoos
    • Segasus
    • Teadvusetus
    • Pulss ja vererõhk 
  • 23. Esmaabi
    • Selgita välja sündmuskoha turvalisus
    • Vajadusel küsi abi politseilt
    • Enesekaitse!
    • Hinda teadvuse seisundit
    • Kindlusta hingamisteede avatus
    • Aseta teadvusetu pt vasakule küljele
    • Hinda vereringe seisundit
    • Vajadusel alusta elustamise ABC
    • Helista 112!
  • 24. NB!
    • Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?)
  • 25. Võõrkeha hingamisteedes
    • Võõrkeha satub hingamisteedesse aspiratsiooni ehk sissehingamise teel.
    • Võõrkeha sattumine hingamisteedesse põhjustab hingamisteede sulgumist ja lämbumist või kui võõrkeha jääb hingamisteedesse püsima, siis tekivad hiljem hingamisteede probleemid nagu köha ja põletik.
  • 26. Sümptomid
    • tugev köha
    • lämbumishoog
    • h ingamine on takistatud ja võib muutuda häälekaks lõrisevaks
  • 27. Esmaabi
    • Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale.
    • Või võta laps kõhuli asendis oma põlvedele ja anna 5 tugevat lööki abaluude vahele.
  • 28. (2)
    • Täiskasvanute puhul võib kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja).
  • 29. (3)
    • Kui ka sellest ei aita võib teha suult-suhu hingamist , selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda.
    • Kui võõrkeha ei välju, aga inimene suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja kiiresti haiglasse toimetada .
    • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMIST!
  • 30. Elektritrauma
    • Elektrilöögi tunnused :
    • Lihasvalu
    • Juhtmetesse kinnijäämine
    • Põletused
    • Teadvuse kadu
    • Südameseiskus, hingamise lakkamine
  • 31. Elektrilöök
    • Kindlusta oma ohutus!
    • Lülita vool välja (võimalusel)
    • NB! Kannatanut ei tohi puutuda enne voolu väljalülitamist!
    • Voolu alt vabastamine puuoksa või muu sellelaadsega
    • Hinda teadvuse seisundit, vajadusel küliliasend
    • Kindlusta hingamisteede avatus, kontrolli hingamist
    • Vajadusel alusta elustamise ABC
    • Helista 112!
  • 32. Tegutsemisjuhised kõrgepinge elektrilöögi korral
    • Ohtlik ala 25m raadiuses juhtme ümber
    • Elektrivoolu võimalik välja lülitada vaid alajaamas
    • Päästeteenistuse informeerimine
    • Kui elektrivool välja lülitatud, alusta vajadusel elustamist
  • 33. Võimalikud vigastused elektritraumast
    • Südamekahjustus
    • - Südamerütmihäired
    • - Müokardi isheemia, infarkt
    • - Vereringeseiskus
    • Hingamisseiskus
    • Põletused
    • Lihaste ja skeleti vigastused
  • 34. Põletus
    • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust.
    • Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu
    • inimene kaotab ka
    • palju vedelikku.
  • 35.
    • Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse.
    • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid.
    • Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos) ning tihke.
    • Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud).
  • 36. Esmaabi
    • Jahuta kiiresti põletuspiirkonda!
    • - külm vesi
    • Põletuskohale tuleb lasta joosta 15–20 minutit külma vett, kuni valu kaob ja põletuskolle väheneb.
    • NB! Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi.
    • Kui põletatud koht on kaetud riietega, siis jahutage neid külma vee all koos ja alles siis eemaldage riie. Tehke seda isegi siis, kui viimane on kahjustatud koha küljes kinni.
    • Väiksemate põletuste puhul tuleb pärast jahutamist panna põlenud pinnale puhas, võimalusel steriilne side.
    • Panthenol on hea kergete põletuste ravim.
    • Sidemele võib asetada kummi- või plastkoti külma vee või jäätükkidega.
  • 37. (2)
    • 2. Anna juua! 3. Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana!
    • NB! Ära pane põletushaavale mitte mingeid muid aineid ega rahvameditsiinis tuntud vahendeid (või, õli, hapukoor, aaloe, mesi, jne).
  • 38. E smaabi keemilise põletuse korral
    • Eemalda kiiresti ja võimalikult täielikult kemikaal nahalt!
    • - Loputa vastavat kohta nii ruttu kui võimalik ja korduvalt vähemalt 30 minuti jo oksul
    • - Kunagi ei tohi hakata happest põhjustatud söövitust neutraliseerima leelisega ja vastupidi.
    • - Ütle arstile, milline kemikaal söövitas .
  • 39. NB! Põletuse korral ei tohi:
    • Hakata põletusville avama.
    • Põlenud pinnale ei tohi määrida salvi, kreemi, vaseliini.
    • Niisamuti ei tohi põlenud pinnale raputada pulbrit, talki, puudrit ega söögisoodat.
    • Ei tohi määrida viina, spordisalvi ega teiste soojendavate ainetega.
  • 40. Pöörduda kohe haiglasse, kui:
    • … lapsel on põletuspinda üle viie protsendi ehk rohkem kui viis tema peopesa suurust ala.
    • … täiskasvanul on põletuspinda üle kaheksa protsendi ehk rohkem kui kaheksa tema kämbla suurust ala.
  • 41. Ülekuumenemine ja kuumarabandus
    • Kuidas avaldub? * Peavalu, iiveldus, oksendamine * Lihasvalud ja tõmblused, krambid * Kananahk * Süda klopib, vererõhk madal * Psühhoos- näib segane, ebaadektvaatne * Teadvushäired – kooma: kannatanu pole äratatav
  • 42. (2)
    • Kes on ohustatud? * Vastsündinud – vankris, päikese käes * Vanurid – soojad riided, kroonilised haiged * Noored treenitud inimesed suurel füüsilisel koormusel – maratonijooksjad, sportlased, noorsõdurid * Alkoholijoobes isikud, krambitajad * Narkomaanid – amfetamiini, kokaiini, LSD
  • 43. (3)
    • Mis teha? * Riietuda ja riietada lapsi ja vanureid vastavalt ilmastikule; müts pähe; suvel sits ja puuvill, mitte kunstnahk * Vältida kestavaid seismisi lõõskava päikese käes suures rahvamassis ja pikkadel autosõitudel teha vahepeatuseid * Jahe jook - mineraalvesi
  • 44. Esmaabi
    • Veendu kas kannatanu hingab ja süda lööb
    • Kokkuvajunu viia jahedasse
    • Jahutada: riided ära, kasutada külma vett ja jääkotti - kaelale, kaenla alla ja kubemesse
    • Transport - sõita lahtiste akendega või kasutada konditsioneeri
    • Palavikulangetajad (aspiriin) pole näidustatud
    • Kui kannatanu pole äratatav, kutsu abi
  • 45. Külmumine, hüpotermia ( alajahtumine )
    • Külmumine võib põhjustada paikseid kahjustusi väikestes veresoontes, rakkudes ning närvikiududes, aga ka üldist alajahtumist.
  • 46. (2)
    • Pikaajalisel külmetamisel võivad tekkida jääkristallid kudedesse, mistõttu rakud hakkavad lagunema, vere punalibled ehk erütrotsüüdid kleepuvad teineteise külge ning moodustavad trombe, veresooned tõmbuvad kokku ning verevarustus häirub.
  • 47. (3)
    • Tavaliselt kahjustuvad esimesena keha nn kaugema d osad ehk käe- ja jalalabad. Keha püüab temperatuuri säilitada ning juhib verevoolu elutähtsatesse organitesse, mistõttu väikestes veresoontes vool aeglustub või lakkab sootuks ning tekivadki kahjustused.
    • Eristatakse veel kuiva ning niiske külma kahjustusi. Märjad kahjustused on alati sügavamad ning raskemad, surem oht on lisanduva infektsiooni tekkeks.
  • 48. Hüpotermia põhjused
    • ÕNNETUSJUHTUMID: traumad, külma vette kukkumised, -ujumine
    • JOOBESEISUND: alkohool, ravimid
    • KNS HÄIRED: hemorraagiad, traumad
  • 49. Külmakahjustusele on eriti vastuvõtlikud
    • lapsed
    • v anurid
    • kroonilisi haigusi põdejad
    • südame- ja vereringehäiretega isikud
    • a latoitumusega
    • alkoholi ning narkootikumide kasutajad
  • 50. Sümptomid
    • valkjad alad ( näole, kõrvadele , jäsemetele ) .
    • külmavillid ning nahk hakkab maha kooruma
    • k äe- ja jalalabad muutuvad turseliseks, külmaks, niiskeks ja kangeks
    • s ageli kaasub ülitundlikkus külma suhtes, valu ning liigne higistamine kahjustatud piirkonnas .
  • 51. (2)
    • Üldise alajahtumise peamis t eks sümptomiteks on :
    • - järk-järgult süvenev teadvusehäire
    • - segasusseisund
    • - nõrku s
    • - š okk.
    • NB! Alajahtumine on eluohtlik .
  • 52. Esmaabi hüpotermia korral
    • Abista kannatanut delikaatselt
    • Vii kannatanu välja veest, lumest, külmast ruumist
    • Asenda märjad riided kuivadega
    • Soojenda, et vältida edasist jahtumist
    • Sügavas hüpotermias haige püüa hoida horisontaalasendis
    • Teadvusel kannatanule anna magusat sooja jooki
    • Sügavas hüpotermias haigel võib olla pulss ja hingamine väliselt mittemääratav. Kui pulss on aeglane ja nõrk, ära alusta ABC-d.
  • 53. NB!
    • Kuumade lahuste ning jookide, samuti alkoholi kasutamine on keelatud!
    • Alajahtunud inimesel on oht südameseiskumiseks!
  • 54. Uppumise riskifaktorid
    • Alkohoolne joove (45%)
    • Alajahtumine
    • Krambisündroom, epilepsia
    • Veesport, traumatism
    • Laste jätmine järelvalveta
    • Ravimid
    • Ujumisoskuse puudumine
  • 55. Esmaabi
    • Uppunu päästmine. Vajadusel seljaaju kaitse.
    • Teadvuseta inimene
    • - Vesi lasta välja valguda
    • - Stabiilne küliliasend
    • - Soojalt kinni katmine
    • - Kaela immobiliseerimine
    • Südameseiskus
    • - Esmased elustamisvõtted (ABC)
    • Transport haiglasse jälgimiseks ja raviks
  • 56. Verejooks
    • Võib olla:
    • - arteriaalne (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv)
    • - venoosne (haavast tulev veri on tume ja pidev)
    • - kapillarne (immitsev verejooks marrastustest)
    • Või:
    • - väline
    • - sisemine
  • 57. Sümptomid
      • Pulsseeriv verejuga
      • Pidev verevool
      • Vere oksendamine
      • Vere köhimine
      • Must okse
      • Must väljaheide
      • Verine uriin
      • Hematoom
      • Progresseeruv turse
      • Hiljem vererõhu langus, pulssi kiirenemine, teadvushäired -> surm
  • 58. Esmaabi
      • Kapillaarse ja venoosse verejooksu korral veritseva koha komprimeerimine (puhas side)
      • Jäseme asendi muutmine: tõstmine
      • Jäseme maksimaalne painutus liigesest, kasutatakse arteri vigastusel
      • Puhas side!
  • 59. NB! Žgutti kasutage ainult äärmisel juhul – kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada
  • 60. NB!
    • Kui žgutt peab peal olema kauem kui 2 tundi, see vahepeal eemaldatakse ja asetatakse uuesti veidi kõrgemale.
    • Žguti asetamisel fikseeritakse alati selle pealeasetamise kellaaeg!
    • Õigesti pealeasetatud žguti korral arteriaalne verejooks peatub; pulss puudub.
  • 61. Ninaverejooksu põhjuseks võib olla:
    • nuuskamine
    • kõrge vererõhk
    • ninatrauma
  • 62. Ninaverejooksu korral
    • pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud
    • suruge sõrmedega kinni ninatiivad
    • pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda
    • paluge kannatanul hingata läbi suu
  • 63. NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada ! Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast kannatanu oksendab. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole .
  • 64. Luumurd ( sümptomid)
    • valu
    • turse
    • jäset on raske liigutada
    • jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus
  • 65. Lahas
    • Lahas peab olema küllalt pikk, peab ulatuma mõlemal pool luumurdu üle naaberliigese.
    • Lahastada tuleb nii, et ei kahjusta nahka ja ei takista vereringet.
    • Lahas peab olema nii tugev, et transportimisel ei murdu.
  • 66. Liigesevigastused
    • L iigesevigastused tunneme ära liigese ebaloomuliku asendi, paistetuse ja tugevate valude järgi.
    • Vigastatud jäse tuleb lahase abil liikumatusse asendisse seada.
  • 67. (2)
    • Nikastus – Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: valu, turse ja verevalum.
    • Nihestus – Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnused: valu, turse, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel.
    • Lihase- ja kõõlusevigastused – Lihas või kõõlus võib rebeneda, suure koormuse või löögi tagajärjel. Rebenemiskoha ümbruses tekib verevalum ja valu.
    • Esmaabi: KKK
    • – tõsta jäse kõrgemale (jäseme tõstmisel vähenevad verevalumid, sest veresoonte sisene rõhk langeb)
    • – kompressioon e rõhkside (rõhksideme tegemine vähendab turset ja verevalumit)
    • – pane peale külma (külm aheldab veresooni ja vähendab seega verevalumite teket)
  • 68. Tegutsemine ajuvapustuse korral:
    • J uhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks:
    • Pane kannatanu lamama küliliasendisse.
    • Kutsu kiirabi.
  • 69. Tegutsemine ajup õ rutuse korral :
    • Pane kannatanu püsivasse külili asendisse.
    • Jälgi hingamist ja pulssi.
    • Kontrolli teadvuse taset.
    • Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes.
    • Kutsu kiirabi.
  • 70. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama.
  • 71. E smaabi :
    • Silma ei tohi hõõruda.
    • Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma.
    • Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru.
    • Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.
  • 72. Minestamine
    • Tuleneb ajutisest oksügeneeritud vere vaegusest ajus
    • Põhjused:
    • nälg, pikaaegne seismine, istumine ühes asendis
    • emotsionaalne pinge (hirm, vere nägemine)
    • haigus, vigastus või tugev valu
  • 73. Esmaabi
    • aseta kannatanu lamavasse asendisse, kui asend oli teistsugune (vajadusel püsiv külili asend)
    • jälgi, kas hingamisteed on avatud
    • vabasta kael, rindkere, vöökoht tihedatest riietest
    • taga värske õhu juurdepääs, väldi järske temperatuuri kõikumisi
    • teadvuse taastumisel palu kannatanut lamada 10-15 min
  • 74. Valu rinnus
    • kiire arstiabi
    • haigele mugav asend, tavaliselt poolistuv, kael ja õlad toetatud
    • vabasta kitsastest riietest
    • teadvusel haigel aita võtta ravimid arsti poolt määratud skeemi kohaselt
    • jälgi: teadvus, hingamine, vereringe, vajadusel kasuta elustamisvõtted
  • 75. Bronhiaalastma
    • m ugav poolistuv asend
    • värske õhk
    • abistada varem määratud astmaravimite kasutamisel
    • e smakordsel või raskemal juhul helistada 112
  • 76. Krambid
    • k rampe ei tohi tagasi hoida
    • kaitsta kannatanut vigastuste eest
    • k rampide ajal ei panda midagi suhu
    • v õimalusel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendisse
    • s äilitada kannatanu privaatsust
    • k rambihoo järel asetada kannatanu stabiilsesse külili asendisse, jälgida hingamist (tagada vabad ülemised hingamisteed)
    • j älgida kannatanut (uue krambihoo tekkimise võimalus)
    • helistada 112
  • 77. Hüperglükeemia (veresuhkur  )
    • Janu
    • Nahk ja limaskestad kuivad
    • Atsetooni lõhn suust
    • Uimasus
    • Iiveldus, oksendamine
    • Teadvus kaob aegamööda
  • 78. P õhjused
    • Esmane diabeet
    • Insuliinravi eiramine
    • Alkohol
    • Infektsioon
    • Infarkt või muu äge haigus
  • 79. Esmaabi
    • Kui inimene on teadvusel – anna juua!
    • Helista 112!
  • 80. Hüpoglükeemia (veresuhkur ↓ )
    • Nälg
    • Profuusne higistamine, kuumatunne
    • Treemor (värin), krambid
    • Hirmutunne, rahutus
    • Hallutsinatsioonid, segasus
    • Diplopia (topeltnägemine)
    • Südamekloppimine
    • Nõrkus
    • Peapööritus, peavalu
    • Kiire teadvuskadu
  • 81. Põhjused
    • liiga suur insuliiniannus
    • toit sisaldab vähem süsivesikuid kui tavaliselt
    • süstib insuliini, aga ei söö
    • tavalisest suurem füüsiline koormus
    • rohke alkoholi tarvitamine
    • haigestumine
  • 82. Esmaabi
    • Helista 112!
    • Teadvusetuse korral ei tohi haigele midagi ei suhu toppida ega valada - inimene võib lämbuda. Arstiabi saabumiseni võib patsiendi põse limaskestale veidi mett või suhkrusiirupit määrida.
    • Kui inimene on teadvusel – anna magusat!
  • 83. Loomade ja putukate hammustused
    • Ussihammustused
    • - pese, loputa külma veega, steriilne (või puhas) side, rahu, jäse allapoole südame tasapinda, kiire transport haiglasse
    • Mesilase-, herilasetorked (üksikutel juhtudel tõsine allergiline reaktsioon)
    • - kannatanu pikali, jäsemele rõhkside, jäse hoida allpool südame tasapinda, torkekoha töötlus alkoholi, nõrga ammoniumi või soodalahusega
    • - kui torkekoht suu limaskestal – loputa suud soodalahusega või veega, jälgi turse teket, hingamisteede kontroll

×