Your SlideShare is downloading. ×
  • Like
Vaalalised
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Thanks for flagging this SlideShare!

Oops! An error has occurred.

×

Now you can save presentations on your phone or tablet

Available for both IPhone and Android

Text the download link to your phone

Standard text messaging rates apply
Published

Mereimetajad vaalaliste näitel

Mereimetajad vaalaliste näitel

  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Be the first to comment
    Be the first to like this
No Downloads

Views

Total Views
977
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0

Actions

Shares
Downloads
1
Comments
0
Likes
0

Embeds 0

No embeds

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
    No notes for slide

Transcript

  • 1. VAALALISED Andrei Kante
  • 2. Vaalalised
  • 3. Selts – vaalalised (Cetacea) I
    • Selts jaguneb kaheks alamseltsiks: hammasvaalalised ( Odontoceti ) ja kiusvaalalised ( Mysticeti ).
    • Hammasvaalaliste alamseltsi kuuluvad sugukonnad jõevaallased ( Platanistidae ), delfiinlased ( Delphinidae ), narvallased ( Monodontidae ), kašelotlased ( Physeteridae ), nokisvaallased ( Ziphiidae ).
    • Hammasvaalaliste toiduks on kalad, kalmaarid, mõõkvaala ( Orcus orca ) puhul ka teised veeimetajad.
    • Kiusvaalalised toituvad, filtreerides vees leiduvat hõljumit läbi suulaele kinnituvalt kiusplaadilt rippuvate kiuste.
  • 4. Selts – vaalalised (Cetacea) II
    • Alamselts jaguneb kolmeks sugukonnaks: silevaallased ( Balaenidae ), hallvaallased ( Eschrichtiidae ) ja vaguvaallased ( Balaenopteridae ).
    • Viimaste hulka kuulub ka suurim Maal elav imetaja - sinivaal ( Balaenoptera musculus ).
  • 5. Vaalaliste üldised tunnused I
    • Põlvnedes maismaaimetajatest, on neil esivanemate elundid ühel või teisel määral säilinud; veeeluks mittevajalikud elundid on tugevasti muundunud või esinevad rudimendina.
    • Tagajäsemed, vaagnavööde ja karvastik on taandarenenud, esijäsemed on muutunud loibadeks, saba lõpeb rõhtja sabauimena (sabauim võimaldab ujuda kuni 50 km/h).
    • Lisamoodustisena on paljudel vaalalistel tekkinud seljauim, see pole seoses selgrooga; nii selja- kui ka sabauim on toeseta.
  • 6. Vaalaliste üldised tunnused II
    • Paks nahaalune rasvapolster muudab keha voolujooneliseks ja vähendab soojuskadu.
    • Sõõrmed paiknevad kiirupiirkonnas, see hõlbustab veepinnal hingamist.
    • Veresoonkonna ja kopsude eriline ehitus ning lihaskoes olev rohke müoglobiin võimaldavad vaalalistel viibida vee all pikka aega, osa vaalalisi sukeldub mitmeks tunniks ja kuni 1000 meetri sügavusele.
    • Silmade kiire akommodatsioonivõime tõttu näevad vaalalised ühtmoodi hästi vette ja veest välja.
  • 7. Vaalaliste üldised tunnused III
    • Tähtsaim meel on kuulmine, väga keerulise ehitusega sisekõrv tajub helisid infrahelist ultra- helini .
    • Peaaju ehituses on vaalalistel nii algelise kui ka kõrge arengu tunnuseid (otsaajus on väga palju sagaraid),sellest tuleneb vaalaliset käitumise vastuolulisus.
    • Magu on keerukas (mitmeosaline)
    • Hammaste olemasolu ja nende puudumise järgi jaotatakse vaalalised hammas- ja kiusvaalalisteks, esimesed söövad kalu, limuseid ja teisi suuri selgrootuid, teised filtrivad toiduks zooplanktonit läbi hambaid asendavate sarvkiuste ridade.
  • 8.
    • Vaalalised on peamiselt monogaamsed, tiinus kestab umbes aasta.
    • Tavaliselt sünnib kahe aasta kohta üks poeg, see on sündides veerand kuni pool ema pikkusest; suure vaala poeg imeb kuni 4 kuud, hammasvaalalise poeg umbes aasta.
    • Piim on väga rammus, rasvasus kuni 54%.
  • 9. Vaalade evolutsioon I
    • Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal.
    • Umbes 55 miljonit aastat tagasi asutas üks imetajate rühm kaladest kihavad jõesuudmed.
    • Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremeni sobida oma märjakoduga.
    • Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha.
    • Kujunes välja tugev sabauim.
    • Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida, ning taga jäsemed kadusid pikkamisi.
  • 10. Vaalade evolutsioon II
    • Enamik teadlastest on nõus sellega, et vaaladel on samad esivanemad, kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad tänapäeva lehmad ja hirved.
  • 11. Vaalade siseehitus
  • 12. Kiusvaalalised
    • Liikide arv: 10 (vähemalt 15 alamliiki)
    • Sugukond: 3 (sini-, hall-ja vaguvaallased)
    • Selts: Cetacea
    • Tüvepikkus: 5,5-31 m , või rohkem
    • Täiskasvanu kaal: 2850-160 000 kg
    • Levik: kõikides ookeanides ja nende meredes, suuremates lahtedes
    • Elupaik: tavaliselt avamerel; hallvaal sageli rannikuvetes
    • Toit: aerjalalised vähid, väikesed kalmaarid, prügikala; hallvaal hangib ka väikesi limuseid, usse ning kalu liivastest põhjasetetest
    • Ühiskondlik struktuur: väikesed (2-10) karjad , eraklikud; toitumisaladel sadade kaupa
    • Tiinus: 10-13 kuud
    • Poegi tiinuse kohta: 1, harva rohkem
    • Sünnikaal: 500-2000 kg
    • Eluiga: 40-50 aastat
    • Säilimise staatus: ohustatud
  • 13. Sinivaal
    • Balaenoptera musculus
    • Sinivaal on maailma suurim imetaja, kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Suvel tarbib ta kuni 4 tonni toitu päevas. Sinivaal on hävimisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded.
  • 14. Hammasvaalalised
    • Liikide arv: 70-76
    • Sugukondi: 5
    • Selts: Cetacea
    • Tüvepikkus: 210 cm kuni 15,2 meetrit ja enamgi
    • Täiskasvanu kaal: 136-50 000 kg
    • Levik: kõikides ookeanides ja nende meredes, jõgedes (Amazonas, La Plata, Orinoco, Gances, Jangtse jt)
    • Elupaik: süvamerest rannikuveeni, suurtes jõgedes
    • Toit: peamiselt kalmaarid, kalad, vähilaadsed; mõõkdelfiinil ka pingviinid, hülged, teised delfiinid jm
    • Ühiskondlik struktuur: 2-40 või enamast isendist rühmad; toitumisaladel ja paaritumisperioodil suuremad kogumid
    • Tiinus: 11-17 kuud
    • Poegi tiinuse kohta: 1, harva 2
    • Sünnikaal: 180-10 000 kg
    • Eluiga: 28-77 aastat
    • Säilimise staatus: kašelott, kääbuskašelott on ohustatud, rihmhambalised on haruldased, leidub ka tavalisi, levinud liike
  • 15. Kokkuvõte
    • Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega.
    • Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit.
  • 16.
    • Tänan!