Vaalalised
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

Vaalalised

on

  • 1,346 views

Mereimetajad vaalaliste näitel

Mereimetajad vaalaliste näitel

Statistics

Views

Total Views
1,346
Views on SlideShare
1,346
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Vaalalised Presentation Transcript

  • 1. VAALALISED Andrei Kante
  • 2. Vaalalised
  • 3. Selts – vaalalised (Cetacea) I
    • Selts jaguneb kaheks alamseltsiks: hammasvaalalised ( Odontoceti ) ja kiusvaalalised ( Mysticeti ).
    • Hammasvaalaliste alamseltsi kuuluvad sugukonnad jõevaallased ( Platanistidae ), delfiinlased ( Delphinidae ), narvallased ( Monodontidae ), kašelotlased ( Physeteridae ), nokisvaallased ( Ziphiidae ).
    • Hammasvaalaliste toiduks on kalad, kalmaarid, mõõkvaala ( Orcus orca ) puhul ka teised veeimetajad.
    • Kiusvaalalised toituvad, filtreerides vees leiduvat hõljumit läbi suulaele kinnituvalt kiusplaadilt rippuvate kiuste.
  • 4. Selts – vaalalised (Cetacea) II
    • Alamselts jaguneb kolmeks sugukonnaks: silevaallased ( Balaenidae ), hallvaallased ( Eschrichtiidae ) ja vaguvaallased ( Balaenopteridae ).
    • Viimaste hulka kuulub ka suurim Maal elav imetaja - sinivaal ( Balaenoptera musculus ).
  • 5. Vaalaliste üldised tunnused I
    • Põlvnedes maismaaimetajatest, on neil esivanemate elundid ühel või teisel määral säilinud; veeeluks mittevajalikud elundid on tugevasti muundunud või esinevad rudimendina.
    • Tagajäsemed, vaagnavööde ja karvastik on taandarenenud, esijäsemed on muutunud loibadeks, saba lõpeb rõhtja sabauimena (sabauim võimaldab ujuda kuni 50 km/h).
    • Lisamoodustisena on paljudel vaalalistel tekkinud seljauim, see pole seoses selgrooga; nii selja- kui ka sabauim on toeseta.
  • 6. Vaalaliste üldised tunnused II
    • Paks nahaalune rasvapolster muudab keha voolujooneliseks ja vähendab soojuskadu.
    • Sõõrmed paiknevad kiirupiirkonnas, see hõlbustab veepinnal hingamist.
    • Veresoonkonna ja kopsude eriline ehitus ning lihaskoes olev rohke müoglobiin võimaldavad vaalalistel viibida vee all pikka aega, osa vaalalisi sukeldub mitmeks tunniks ja kuni 1000 meetri sügavusele.
    • Silmade kiire akommodatsioonivõime tõttu näevad vaalalised ühtmoodi hästi vette ja veest välja.
  • 7. Vaalaliste üldised tunnused III
    • Tähtsaim meel on kuulmine, väga keerulise ehitusega sisekõrv tajub helisid infrahelist ultra- helini .
    • Peaaju ehituses on vaalalistel nii algelise kui ka kõrge arengu tunnuseid (otsaajus on väga palju sagaraid),sellest tuleneb vaalaliset käitumise vastuolulisus.
    • Magu on keerukas (mitmeosaline)
    • Hammaste olemasolu ja nende puudumise järgi jaotatakse vaalalised hammas- ja kiusvaalalisteks, esimesed söövad kalu, limuseid ja teisi suuri selgrootuid, teised filtrivad toiduks zooplanktonit läbi hambaid asendavate sarvkiuste ridade.
  • 8.
    • Vaalalised on peamiselt monogaamsed, tiinus kestab umbes aasta.
    • Tavaliselt sünnib kahe aasta kohta üks poeg, see on sündides veerand kuni pool ema pikkusest; suure vaala poeg imeb kuni 4 kuud, hammasvaalalise poeg umbes aasta.
    • Piim on väga rammus, rasvasus kuni 54%.
  • 9. Vaalade evolutsioon I
    • Esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal.
    • Umbes 55 miljonit aastat tagasi asutas üks imetajate rühm kaladest kihavad jõesuudmed.
    • Aastatuhandete vältel nad järkjärgult muutusid, et paremeni sobida oma märjakoduga.
    • Ürgvaalade koljudelt on näha, kuidas nende ninasõõrmed liikusid pealaele, et vee all hingamine lihtsamaks teha.
    • Kujunes välja tugev sabauim.
    • Esikäpad muutusid uimedeks, millega tüürida, ning taga jäsemed kadusid pikkamisi.
  • 10. Vaalade evolutsioon II
    • Enamik teadlastest on nõus sellega, et vaaladel on samad esivanemad, kui sõralistel, kelle hulka kuuluvad tänapäeva lehmad ja hirved.
  • 11. Vaalade siseehitus
  • 12. Kiusvaalalised
    • Liikide arv: 10 (vähemalt 15 alamliiki)
    • Sugukond: 3 (sini-, hall-ja vaguvaallased)
    • Selts: Cetacea
    • Tüvepikkus: 5,5-31 m , või rohkem
    • Täiskasvanu kaal: 2850-160 000 kg
    • Levik: kõikides ookeanides ja nende meredes, suuremates lahtedes
    • Elupaik: tavaliselt avamerel; hallvaal sageli rannikuvetes
    • Toit: aerjalalised vähid, väikesed kalmaarid, prügikala; hallvaal hangib ka väikesi limuseid, usse ning kalu liivastest põhjasetetest
    • Ühiskondlik struktuur: väikesed (2-10) karjad , eraklikud; toitumisaladel sadade kaupa
    • Tiinus: 10-13 kuud
    • Poegi tiinuse kohta: 1, harva rohkem
    • Sünnikaal: 500-2000 kg
    • Eluiga: 40-50 aastat
    • Säilimise staatus: ohustatud
  • 13. Sinivaal
    • Balaenoptera musculus
    • Sinivaal on maailma suurim imetaja, kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Suvel tarbib ta kuni 4 tonni toitu päevas. Sinivaal on hävimisohus. Maailmamerre on neid jäänud ainult mõned tuhanded.
  • 14. Hammasvaalalised
    • Liikide arv: 70-76
    • Sugukondi: 5
    • Selts: Cetacea
    • Tüvepikkus: 210 cm kuni 15,2 meetrit ja enamgi
    • Täiskasvanu kaal: 136-50 000 kg
    • Levik: kõikides ookeanides ja nende meredes, jõgedes (Amazonas, La Plata, Orinoco, Gances, Jangtse jt)
    • Elupaik: süvamerest rannikuveeni, suurtes jõgedes
    • Toit: peamiselt kalmaarid, kalad, vähilaadsed; mõõkdelfiinil ka pingviinid, hülged, teised delfiinid jm
    • Ühiskondlik struktuur: 2-40 või enamast isendist rühmad; toitumisaladel ja paaritumisperioodil suuremad kogumid
    • Tiinus: 11-17 kuud
    • Poegi tiinuse kohta: 1, harva 2
    • Sünnikaal: 180-10 000 kg
    • Eluiga: 28-77 aastat
    • Säilimise staatus: kašelott, kääbuskašelott on ohustatud, rihmhambalised on haruldased, leidub ka tavalisi, levinud liike
  • 15. Kokkuvõte
    • Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas need loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega.
    • Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit.
  • 16.
    • Tänan!