2. Kiindumuskäitumise all mõistetakse iga
käitumisvormi, mis põhjustab inimesel läheduse
saavutamist ja säilitamist mõne teise eristatud ja
eelistatud isikuga, keda tavaliselt mõistetakse kui
tugevamat või targemat.
3. Kuigi kiindumuskäitumine on eriti ilmne varase
lapsepõlve vältel, on see inimolenditele iseloomulikult
jõus hällist hauani.
See sisaldab nutmist ja kutset, mis toob esile
hoolitsuse, järgimist ja klammerdumist ja samuti
tugeva protesti, kui laps jäetakse üksi või koos
võõrastega.
Täiskasvanute puhul on see eriti ilmne, kui isik on
vaevatud, haige või kardab.
Kiindumuskäitumise mustrid olenevad osaliselt inimese
vanusest, sugupoolest ja olukorra tingimustest ja
osaliselt varasemas elus koos kiindumuspersooniga
kogetust.
4. (a) Spetsiifilisus, eripära. Kiindumuskäitumine
on suunatud ühe või mõne konkreetse isiku
poole, tavaliselt selge eelistusjärjekorra alusel.
(b) Vältus. Kiindumus kestab tavaliselt suure
osa elueast. Varaseid kiindumusi ei saa kergesti
maha jätta ja need tavaliselt säilivad.
(c) Emotsioonide sisselülitumine. Paljud kõige
intensiivsemad emotsioonid virguvad
kiindumussuhete kujunemise, alalhoidmise,
häirumise ja uuendamise aegu.
5. (d) Ontogenees. Suurel enamusel väikelastest
areneb kiindumuskäitumine eelistatud persooni
suhtes välja esimese üheksa elukuu vältel.
Mida rohkem on lapsel sotsiaalse
koostegutsemise elamusi selle isikuga, seda
suurem on kiindumussuhte tõenäosus.
Kes iganes ka peamiselt ja emalikult lapse eest
hoolitseks, muutub ta sel põhjusel lapse
kiindumuspersooniks.
Kiindumuskäitumine jääb kergesti käivitatavaks
umbes kuni kolmanda eluaasta lõpuni; hiljem
muutub see järk- järgult raskemini
aktiveeritavaks.
6. (e) Õppimine. Omase ja võõra eristamise õppimine
on kiindumuse arenemise võtmeprotsessiks,
tavapärased hüvitised ja karistused mängivad selles
vaid vähest rolli. Lapse kiindumus võib areneda
kiindumus-persooni korduvate karistuste kiuste.
(f) Organiseeritus. Kiindumuskäitumises
käivitatakse lapse nutt, protest ja kutse kindlate
tingimuste poolt ja nende kasutamine katkestatakse
teiste tingimuste tõttu. Aktiviseerivateks
tingimusteks on kummalisus, nälg, väsimus ja kõik,
mis mõjub hirmutavalt. Katkestavateks olukorrad
sisaldavad emapersooni nägemist või tema hääle
kuulmist ja eriti õnnelikku koostoimimist koos
temaga.
7. (g) Bioloogiline funktsioon. Erinevate
imetajaliikide kiindumuskäitumise detailides
on palju erinevusi, reegliks on läheduse
alalhoidmine ebaküpse looma poolt eelistatud
täiskasvanu suhtes, kelleks on peaaegu alati
ema. Kõige tõenäolisemalt on
kiindumuskäitumise funktsiooniks järeltulija
kaitsmine.
8. Ema (vähemal määral isa) peetakse isikuks, kes
kindlustab oma lapsele turvalise aluse, millelt laps
võib ümbrust tundma õppida ja millele ta võib tagasi
pöörduda, eriti siis, kui väsib või ehmub.
Sama käitumismustrit ilmutab inimene normaalse
arengu korral läbi kogu ülejäänud elu, liikudes
nendest, keda armastab üha suurenevale kaugusele
üha pikenevateks ajavahemikeks, kuid siiski alati
alal hoides kontakti ja varem või hiljem tagasi
pöördudes.
Alus, millelt täiskasvanu tegutseb, on tõenäoliselt
tema esmaspere või siis uus alus, mille ta on loonud
enda jaoks.
Igaüks, kellel sellist turvalist baasi ei ole, on
juuretu ja väga üksildane (J. Bowlby).
9. Sõltuvuskäitumine on käitumine, mida
iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi
või suhete/kommete muutumine inimese elu
peaeesmärgiks nii, et inimene taandub
teistest tegevustest ja/või see hakkab
füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt
kahjustama seda inimest või teisi.
10. Enamikul füüsilistel sõltuvustel sellistest ainetest
nagu alkohol, heroiin või barbituraadid on ka
psühholoogiline komponent. Näiteks võib
alkohoolikul, kes pole alkoholi aastaid joonud,
säilida ihalus alkoholi järele.
Seetõttu arvavad paljud uurijad, et füüsiliste ja
psühholoogiliste sõltuvuste erinevaid vorme on
vaja vaadelda kui sõltuvuslikke protsesse ja
sõltuvuslikke käitumisi, millel on suur ühisosa, ja
sarnasusi rohkem kui erinevusi.
Seetõttu ei peaks neid esitama kui erinevaid
kategooriaid või probleeme.
12. hasartmängude töö,
mängimine,
söömisega seotud võimlemine, füüsiliste
tegevused harjutuste tegemine,
(ülesöömine, spirituaalsed,
anoreksia, buliimia vaimulikud kinnis- või
jne.), sundmõtted
seksuaaltegevused, (vastandina
religioossele
pornograafiaga seotud pühendumisele),
tegevused, valu tekitamine enesele
arvutiga seotud või teistele,
tegevused, eneselõikamine,
internetis surfamine, sälkimine,
videomängude ostlemine.
mängimine,
televiisori vaatamine,
13. Sundkäitumised kasvavad välja inimese
vajadusest vähendada oma pingulolekut, mis
võib olla põhjustatud sisemistest tunnetest, mida
inimene tahab vältida või kontrollida.
Sundkäitumised on korduvad ja sageli
teostatakse neid rituaalsel viisil.
Asja tuumaks on see, et tegevus ei ole ühendatud
selle eesmärgiga, millele see on näivalt suunatud
ja selle tõenäoline liigmäärasus. Näiteks võib olla
inimene, kes kardab olla liigselt seotud oma
partneriga ja valib suhtlemise vältimiseks
televiisori vaatamise või inimese, kel pole kunagi
olnud piisavalt armastust ja kes aseainena neelab
neli liitrit jäätist.
14. Arvatakse, et sellised käitumistegevused võivad
soodustada beeta- endorfiinide tekkimist ajus, mis
tekitavad inimesel heaolutunnet või eufooriat. Kui
inimene nende tunnete saavutamiseks jätkab
vastavate tegevuste kordamist, siis võib ta sattuda
sõltuvuslikku tsüklisse.
Nii muutub inimene füüsiliselt sõltuvaks oma
ajukemikaalidest mis juhib ta vastavaid tegevusi üha
uuesti ja uuesti kordama, isegi siis, kui sellel on
selged halvad mõjud tema tervisele või suhetele
teistega.
Sõltuvuskäitumises laieneb valelikkuse, varjamise ja
oma minatunnetusest eraldi olemise ämblikuvõrk.
15.
16. Ohtlik, riskantne kasutus:
Normaalse ja ohtliku kasutuse/sõltuvuskäitumise
vahelised piirid on ületatud, aga kasutusest
põhjustatud märkimisväärseid kahjustusi ei ole veel
ilmnenud.
Kahjulik, kahjustav kasutus:
Inimesel on selgelt äratuntavaid ja määratletavaid
sõltuvuskäitumisest põhjustatud kahjustusi, mis
avalduvad tema füüsilises, vaimses ja sotsiaalses
tervises, kuid tal ei ole veel otsest sõltuvust.
Sõltuvus:
Sündroom, mida iseloomustavad tung sõltuvuslikult
käituda, taluvuse suurenemine ja sõltuvuskäitumise
jätkamine hoolimata selle ilmsetest kahjulikest
tagajärgedest.
17. välised – näiteks töökoha kaotus, joobes
tehtud rumalused, liiklusõnnetused jne.
sisemised – näiteks inimese teadmatus oma
identsusest, sellest, kes ta on ja/ või
depressioon, puudulik võime (defitsiit) tunda
või keskenduda.
Sõltuvuskäitumisel võivad olla ka füüsilised
tagajärjed nagu mitmed haigused, ülepinges
olek ja mälukaotused.
18. 1. inimene muutub allutatuks, st. ta mõtleb
pidevalt sõltuvuse objektist (sihist),
tegevusest või ainest.
2. inimene leiab viisi sõltuvuse objekti,
tegevuse või – aine leidmiseks ja sellega
tegelemiseks isegi siis, kui see teda kahjustab
(füüsilised probleemid, halvad töötulemused
või õppeedukus, probleemid sõpradega,
perekonnas, kaastööliste või kasvatajatega).
19. 3. inimene on sõltuvustegevustega
sundkäitumuslikult hõivatud, st. kordab neid
tegevusi ikka ja jälle isegi siis, kui ta seda ei
taha ja leiab, et sõltuvuskäitumist lõpetada
on raske.
4. sõltuvuskäitumise lõpetamise katsete
puhul esinevad võõrutusvaevused, mille hulka
võib kuuluda ärrituvus, iha või tung
sõltuvuskäitumist jätkata, rahutus ja/ või
depressioon.
20. 5. inimene ei paista kontrollivat, millal, kui kaua
või kui palju ta jätkab sõltuvuskäitumist (kontrolli
kaotus). Näiteks võib juua kuus õlut, kuigi taheti
juua vaid üks, osta kaheksa paari kingi, kuigi vaja
oli vaid kingapaelu või osta terve kast küpsiseid
jne.
6. inimene eitab sageli oma sõltuvuskäitumisest
tulenevaid probleeme, isegi kui teised näevad
selle negatiivset toimet.
7.kui perekond või lähedased sõbrad on
väljendanud oma muret inimese
sõltuvuskäitumise pärast, siis hakkab ta seda
varjama (peidab toitu voodi alla, alkoholipudeleid
tualetti, ei näita oma abikaasale krediitkaardi
arveid jne.).
21. 8. paljud sõltuvuskäitumisega inimesed räägivad
mälukaotustest sõltuvuskäitumise ajal (ei mäleta,
kui palju nad ostsid, kui palju hasartmängus
kaotasid, kui palju kilomeetreid haige jalaga
jooksid, mida nad peol purjus peaga tegid).
9. sõltuvuskäitumisega inimeste puhul on
depressioon tavaline. Sellepärast on
sõltuvuskäitumise puhul tähtis kohtuda
psühhiaatriga, et aru saada, mis toimub.
10. sõltuvuskäitumisega inimestel on sageli
madal eneseaustuse tase, nad tunnevad ärevust
selle pärast, et nad ei suuda kontrollida oma
keskkonda ja nad tulevad psühholoogiliselt või
füüsiliselt väärkohtlevatest perekondadest.
22. Sõltuvus ei ole eriliselt seotud läheduse
alalhoidmisega, see ei ole suunatud erilise isiku
poole, see ei eelda püsiva sideme olemasolu ega
ei seostu tingimata tugevate tunnetega.
Sõltuvusele ei omistata mingit bioloogilist
funktsiooni. Peale selle on sõltuvuse
kontseptsioonis väärtusjäreldusi, mis on täpselt
vastupidised kiindumuse kontseptsioonis
väljendatutele.
Viitamine isikule kui sõltuvuses olevale kaldub
olema halvustav, seevastu tema kirjeldamine
kellessegi kiindunud isikuna võib vabalt pälvida
heakskiidu.
23. Selline olukord
Paljud inimesed põhjustab probleeme
suhtuvad sellistesse
sõltuvuskäitumistesse sõltuvuskäitumiste
nagu alkoholism, ennetamisel ja ravil,
hasartmängusõltuvus kuigi on tegelikult
jne. kui „haigustesse“, olemas palju viise
kuid teised suhtuvad
neisse kui käitumistesse, kujuneva või
mis on ära õpitud väljakujunenud
reaktsioonina pärilikkuse sõltuvuskäitumisega
ja keskkonna tegurite inimeste aitamiseks.
keerulisele koosmõjule.
Kui Sa arvad, et kellelgi, kellest hoolid, on kujunemas või
kujunenud sõltuvuskäitumine, siis aruta seda võimalikult kiiresti
perearstiga või mõne teise nõustajaga või otsi üles tugigrupp
sellistele inimestele.
24. Palun vali mõttes välja oma kasvandik, kellest
tead suhteliselt palju.
Palun kirjelda (paberil) selle lapse käitumise
omapära, mille poolest ta erineb teistest
lastest.
Palun oleta, millisel viisil võib selle lapse
käitumise omapära olla seotud
kiindumuskäitumisega või
sõltuvuskäitumisega ja kirjuta ka see üles.
Palun aruta seda paarilisega.
