Maakera kliimavöötmed
8. Klassile geograafia
     Minni Pajo
Kliimavöötmed
Polaarne kliimavööde
Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv.
 Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastav...
Lähispolaarne kliimavööde
• Lähispolaarsed kliimavöötmed paiknevad
  suhteliselt kitsaste vöödena polaarjoonte
  läheduses...
Parasvööde
• Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad
  üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima
  on valitsev ook...
• Parasvöötme mandrilist kliimat
  iseloomustavad eelkõige väga suured
  aastased temperatuurierinevused. Suved
  võivad o...
Lähistroopiline kliimavööde
• Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt
  30. ja 40. laiuskraadi vahele. Piirneb ta ühelt...
Troopiline kliimavööde

• Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala.
  Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta
  50...
Lähisekvatoriaalne kliimavööde
• Lähisekvatoriaalne kliimavööde asub kahel
  pool ekvaatorit, piirnedes ühelt poolt
  ekva...
Ekvatoriaalne kliimavööde
• Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori-
  lähedastel aladel. Kuna päike asub kõrgel
  horiso...
LÕPP
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Kliimavöötmed

4,865
-1

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
4,865
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
37
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kliimavöötmed

  1. 1. Maakera kliimavöötmed 8. Klassile geograafia Minni Pajo
  2. 2. Kliimavöötmed
  3. 3. Polaarne kliimavööde Polaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini. Talvel, kui Päikest sealsetele aladele üldse ei jõua, on külma isegi kuni 50 kraadi. Kohati võib Antarktikas lume paksus ulatuda kuni 4 kilomeetrini. Polaaraladel jääb ka kõige soojema kuu keskmine temperatuur alla null kraadi. Polaaraladel peavad vastu vaid vähesed loomaliigid, kuid ühe liigi isendite arvukus on suur.
  4. 4. Lähispolaarne kliimavööde • Lähispolaarsed kliimavöötmed paiknevad suhteliselt kitsaste vöödena polaarjoonte läheduses. • Talviti on siin valitsevateks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused. Lõunapoolkeral, Lähis-Antarktikas, on talviti valdavateks tuuled, mis puhuvad sisemaalt ja muudavad talved seal eriti külmaks ja karmiks. • Suvedki on seal üsna karmid, kuna soojemat õhku toovad tsüklonid liiguvad tavaliselt paralleelselt rannikuga ja mõjutavad kliimat üsna vähe.
  5. 5. Parasvööde • Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad üsna jahe suvi ja pehme talv. Mereline kliima on valitsev ookeanidele lähematel aladel, kust läänetuuled toovad niisket õhku ja tekitavad sademeid. Suvel toovad need õhumassid endaga kaasa jahedamat õhku, mistõttu ongi suved jahedamad. Talvel aga pehmendab ookeanilt tulnud suhteliselt soojem õhk kliimat oluliselt ning väga madalaid temperatuure ei esine. Parasvöötme kliima on valitsevaks ka Eestis ja üldse suuremas osas Euroopas.
  6. 6. • Parasvöötme mandrilist kliimat iseloomustavad eelkõige väga suured aastased temperatuurierinevused. Suved võivad olla küllalt kuumad ja päikeselised. Talved on aga püsivalt väga pakaselised. Temperatuur võib langeda isegi kuni 50 kraadi alla nulli. Sademeid on suhteliselt vähe ja nad jaotuvad aasta lõikes küllalt ühtlaselt. Lumikate on küll õhuke, kuid püsiv, kuna sulailmu esineb haruharva. Selline kliima on valdav Siberis ja Põhja-Ameerika sisealadel. Parasvöötme mandrilise kliima osas esineb ka suuri kõrbealasid.
  7. 7. Lähistroopiline kliimavööde • Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. • Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. • Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki.
  8. 8. Troopiline kliimavööde • Aastaringselt valitseb troopikas kõrgrõhuala. Suvisel ajal võib temperatuur päeval tõusta 50 kraadini ja isegi üle selle. • Kuna õhk on aga kuiv, jahtub see öösel kiiresti, kuid mitte alla 20 kraadi. Talvisel ajal käib päike juba tunduvalt madalamalt ning päevane keskmine õhutemperatuur on 20 kraadi ringis, öösel võib temperatuur langeda aga ka alla nulli • Troopilise kliima aladele jäävad maailma suurimad kõrbed nagu Sahara, Araabia ja Austraalia.
  9. 9. Lähisekvatoriaalne kliimavööde • Lähisekvatoriaalne kliimavööde asub kahel pool ekvaatorit, piirnedes ühelt poolt ekvatoriaalse ja teiselt poolt troopilise kliimavöötmega. • Selle kliimavöötme põhiliseks tunnuseks on kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. • Talved on kuumad ja kuivad ning suved samuti kuumad, kuid vihmased. Lähisekvatoriaalne kliima on näiteks ulatuslikel aladel Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Põhja-Austraalias ning Lõuna-Aasias.
  10. 10. Ekvatoriaalne kliimavööde • Ekvatoriaalne kliimavööde asub ekvaatori- lähedastel aladel. Kuna päike asub kõrgel horisondil ja valitsevad tõusvad õhu-voolud, püsib aasta läbi kõrge temperatuur ja sajab väga palju. Keskmiselt on sademeid aastas 1500-2000 mm, õhk on pidevalt palav ja väga niiske. Kuu keskmine temperatuur ja sademete hulk muutub vähe.Ekvatoriaalne kliima esineb Amazonase madalikul Lõuna-Ameerikas, Kesk- ja Lääne- Aafrikas (Guinea lahe rannik ja Kongo jõgikond), Indo-Hiina poolsaare läänerannik, Malaka poolsaar, Austraalia põhjarannik ja Okeaania. Samuti Kesk- Ameerikas, Hindustani poolsaare läänerannik.
  11. 11. LÕPP
  1. ¿Le ha llamado la atención una diapositiva en particular?

    Recortar diapositivas es una manera útil de recopilar información importante para consultarla más tarde.

×