Vene aeg II

1,909 views
1,738 views

Published on

Vene aeg II

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,909
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
14
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Vene aeg II

  1. 1. Vene aeg II<br />Kairi Laak<br />
  2. 2. Sissejuhatus rahvuslikku liikumisse<br />XIX sajandil kasvas Euroopas huvi teiste rahvaste kultuuri vastu.<br />Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuste poliitilist ühendamist.<br />Alistatud rahvad nõudsid oma põliste õiguste tagasisaamist.<br />Eesti talupoegade iseteadvuse kasv lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele.<br />Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega.<br />
  3. 3. Uus vallaseadus<br />Aleksander II valitsusajal 1866. aastal loodi uus vallakorraldus.<br />Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt.<br />Valla täiskogu moodustasid kõik taluperemehed + 1/10 maatameestest.<br />Valla kõrgeim võim oli vallavolikogu(pool peremeestest ja pool maatameestest).<br />Vallal oli oma eelarve.<br />Maksud ja koormised jagati talude vahel laiali.<br />Volikogu määras ka kulutused(palgad, ehitused jne.).<br />Maksma pidid ka volikogu liikmed ise.<br />Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi korda hoidma.<br />1866. aasta vallaseadus pani aluse “valla poliitilisele elule”.<br />
  4. 4. Johann Voldemar Jannsen (1819- 1890)<br />Pärit Pärnust, Vändrast.<br />Osava suhtlemis –ja kirjutamisoskusega.<br />Oskas hästi saksa keelt, mängis klaverit ja orelit.<br />Sai Vändra kiriku köstriks.<br />1857. aastal andis välja nädalalehe “Perno Postimees”.<br />Lootis, et eestlaste saavutused tulevad rahumeelselt.<br />Õhutas eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllumeestele, pidas tähtsaks haridust.<br />Pani aluse püsivale eesti ajakirjandusele.<br />1864. aastal kolis Tartusse ja asutas uue ajalehe “Eesti Postimees”.<br />Lõi aktiivselt kaasa ühisüritustes.<br />Tema algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts “Vanemuine”.<br />Suureks abiks tema tegemistes oli tütar Lydia Koidula.<br />
  5. 5. Esimene üldlaulupidu<br />50. aastapäeva lähenedes hakkas “Vanemuine” taotlema üle-eestilise üldlaulupeo korraldamise luba.<br />Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd, mille Jannses enda kanda võttis.<br />18.- 20. juunini 1869 Tartus toimunud üldlaulupeole tuli ligi tuhat lauljat ja pillimeest.<br />Esinesid vaid meeskoorid, kuna segakooride kutsumine poleks kõlvanud.<br />Laulupidu algas rongkäigu ning jumalateenistusega.<br />Peeti isamaalisi kõnesid.<br />Esimest korda esines laiema avalikkuse ees noor usuteadlane Jakob Hurt, rõhutades hariduse tähtsust ja ustavust isamaale.<br />Lauldud laulude hulgas olid laulud “Mu isamaa on minu arm”, “Sind surmani” ja “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.<br />Laulupidu kasvatas eestlastes ühtekuuluvustunnet ja andis jõudu edaspidiseks.<br />
  6. 6. Jakob Hurt (1839- 1907)<br />Pärit Põlva lähedalt Himmastest.<br />Sai tugeva usulise kasvatuse ning harjumuse ja tahte tööd teha.<br />Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna.<br />Abiellus kooliinspektor C. Oetell´i tütre Eugeniaga.<br />Õpingute ajal asus osalema rahvuslikus liikumises.<br />Pidas “Vanemuises” kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest.<br />Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult.<br />Kuna tema soov, asutada oma ajaleht, tagasi lükati, võttis vastu Jannseni pakkumise asuda “Eesti Postimehe” lisalehe toimetajaks.<br />“Pildid isamaa sündinud asjust” tekitas sakslastes vastumeelsust ja Jannsen pidi Hurda ajalehe juurest tagandama.<br />Peale seda hakkas tegema koostööd Carl Robert Jakobson´iga.<br />1872. aastal sai Otepääle kirikuõpetajaks ja see tugevdas tema seisundit ühuskonnas.<br />
  7. 7. Aleksandrikool<br />Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai haridustee väärtustamine.<br />1860. aastal õhutas Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist, mis tuli rajada rahva enese rahaga.<br />Seda mõtet toetasid kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased.<br />Vajalikud summad kooli jaoks koguti annetustega ja selleks loodi Eesti kihelkondades komiteed.<br />Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati tähtsamaid küsimusi ning valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja president.<br />1871. a. tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad ühiskonnategelased.<br />1874. aastaks oli kogutud piisavalt raha, et osta koolile maja Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse.<br />
  8. 8. Carl Robert Jakobson (1841- 1882)<br />Sündis Tartus, kuid veetis lapsepõlve Tormas.<br />Kasvas üles saksa vaimus.<br />1863. aastal sai Peterburis suurvürsti tütre koduõpetajaks.<br />Nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu ja propageeris karskusideid.<br />1868. aastal pidas Jakobson “Vanemuises” esimese isamaakõne valguse-, pimeduse- ja koiduajast.<br />Olles baltisakslaste vastu, sai temast vihatuim mees baltisakslaste jaoks.<br />1870. aastate algul pöördus tagasi Eestisse ja ostis Uue-Vändrasse Kurgja talu ning abiellus 19-aastase Julie Thaliga.<br />Ehitas Pärnu jõele tammi ja veski ning püstitas uued taluhooned.<br />Kirjutas põllumajandusküsimustest üle paarikümne brošüüri ning ta valiti Pärnu ja Viljandi põllumeeste seltsi presidendiks.<br />
  9. 9. “Sakala”<br />Pika nõudmise järel sai Jakobson loa oma ajalehe asutamiseks.<br />1878. a. märtsis hakkaski ilmuma “Sakala”, mis sai kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks.<br />Ajalehes arvustas Jakobson käredalt meie ühiskondlikke olusid.<br />Tema poliitika toetus eeskätt jõukale talurahvale, tekkivale linnakodanlusele ei omistanud ta vähimatki tähelepanu.<br />Ta nõudis inimestelt võitlust oma õiguste saavutamiseks.<br />Pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid valitsus hoopis sulges “Sakala” mõneks ajaks.<br />Toetust ei saanud Jakobson ka vene liberaalsetelt ringkondadelt.<br />Liigne enesekindlus viis ta vastuollu teiste seniste mõttekaaslastega.<br />
  10. 10. Manasseini revision<br />Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata.<br />1882. a. saabus Balti kubermange revideerima senaator Manassein.<br />Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid.<br />Revisioni käigus leitud pahed võimaldasid alustada Baltikumis<br />poliitilisi ümberkorraldusi:<br />Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. a. uued kindralkubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Šahhovskoi.<br />Sakslaste asemele määrati kõikjal ametisse vene ametnikud.<br />Ametiasutustes seati sisse saksa keele asemele vene keel.<br />Talurahvakohtunikud kihelkondades kaotati.<br />Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kes kontrollisid vallavalitsuse ja –kohtute tööd.<br />
  11. 11. Venestamine hariduses ja ühiskonnas<br />1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel.<br />Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus.<br />Ka omavahel ei tohtinud õpilased oma emakeeles rääkida.<br />Õpetajad, kes piisavalt vene keelt ei osanud, lasti lahti.<br />Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu. <br />Venestamine tõi kaasa ka kirjaoskuse languse.<br />Aleksandrikool avati 1888. aastal vene õppekeelega.<br />Tallinna toomkool lõpetas hoopiski tegutsemise.<br />Taru ülikool viidi vene keelele üle 1893. aastal.<br />Eesti kultuurielule oli venestamine rängaks hoobiks.<br />1880. aastate alguses rahvuslikus liikumises juhtivale kohale tõusnud Jakobsoni pooldajad ootasid Vene valitsuse poolt toetust, kuid said valusalt lüüa.<br />Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus jäi soiku, kuni see 1893. a. lõpetati.<br />
  12. 12. Ajalehed venestusajal<br />“Valgus” – Jakob Kõrv (Et lehele tellijaid saada, sundis Kõrv maalt lahkuma populaarse ajalehe “Virulane” toimetaja Jaak Järve).<br />“Olevik” – Ado Grenzstein (Kiitis igal pool venestamisele takka).<br />“Postimees” – Karl August Hermann (Muutus 1891. aastal esimeseks eestikeelseks päevaleheks).<br />Venestuspoliitikale olid iseloomulikud intriigid, nuhkimine ja<br />salakaebused.<br />1883. aastal alustas Tartus tööd Hugo Treffneri eragümnaasium,<br />kust said ettevalmistuse suurem osa Tartu ülikooli õppima asunud<br />eestlastest.<br />
  13. 13. Põllumajandus<br />2/3 Eesti elanikkonnast oli XX saj. tegev põllumajanduses.<br />Jätkuvalt domineeris mõisamajandus.<br />Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu.<br />1850. a. alanud talude päriseksostmine jätkus.<br />1916. a. oli Eestis päriseks ostetud 4/5 talumaast, kuid enamik talusid oli ostetud võlgu.<br />Sajandivahetusel talupidamise areng ajutiselt pidurdus, kuna viljahinnad langesid ja see ei olnud enam tulus.<br />Paljud talud läksid seetõttu pankrotti.<br />Uueks tuluallikaks sai piimakarjakasvatus, mida soodustas raudteede rajamine 1870. a.<br />Lisaks piimale veeti Venemaale koort, võid ja juustu.<br />Kuna see nõudis eelnevaid investeeringuid, jäi piimakarjandus peamiselt mõisamajanduse koostisosaks.<br />
  14. 14. Põllumajandus<br />Piimakarja kõrval kasvatati ka vähemal määral rasvasigu ja lihaveiseid.<br />Loomakasvatuse tõus esikohale sundis mõisaid ja talumajandeid minema üle söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatusele.<br />Jätkus põlluharimise intensiivistumine: hariti üles uusi maid, võeti kasutusele kunstväetisi ning soetati kaasaegseid põllutöömasinaid.<br />Erilist tähelepanu sai sordiaretus – talvekindla “Sangaste” rukkisordi aretamisega sai kuulsaks krahv F. G. M. von Berg.<br />Tegutsesid põllumeesteseltsid, kus jagati teadmisi põllumajanduse kohta.<br />Külades süvenes sotsiaalne kihistumine, üle 60% talurahvast olid teenijad, sulased, moonakad jms.<br />
  15. 15. Jaan Tõnisson<br />1896. a. lahkus ametist “Postimehe” toimetaja Karl- August Hermann ja uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson.<br />J. Tõnisson sündis 1868. a. Viljandimaal, lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna, oli EÜS esimees ja tegutses mõnda aega “Postimehe” toimetuses.<br />Seejärel asus kohtuametnikuna tööle Venemaal.<br />Pöördunud tagasi Tartusse, koondas ta “Postimehe” ümber rahvuslikult meelestatud haritlasi.<br />Oma tegevuses seadis ta esikohale eneseteadvuse arendamise, astudes välja venestamise ja saksastumise vastu.<br />Tõnisson sattus konflikti baltisakslastega, kes nägid rahvustunde tõusus ohtu oma ülemvõimule.<br />Ta nõudis eestlastele nii poliitikas kui majanduses üheõiguslust.<br />Tänu Jaan Tõnissonile muutus eesti keele kasutamine jälle tavaliseks.<br />
  16. 16. Konstantin Päts<br />1901. a. tekkis “Postimehe” võistleja, Tallinnas ilmuma hakanud päevalehe, “Teataja” näol, kelle asutajaks ja toimetajaks oli Konstantin Päts.<br />K. Päts sündis 1874. a. Pärnumaal, lõpetas Tartu ülikooli teaduskonna ja asus advokaadiabina tööle Tallinnas.<br />Ta koondas enda ajalehe ümber noori eesti haritlasi.<br />Päts seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale ka majandusliku ja poliitilise võitluse.<br />Tallinlased leidsid, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide tõttu.<br />Baltisakslased oli vaja välja tõrjuda nii majandusest kui poliitikast.<br />Koostöös venelastega saavutati ka esimene tõsine võit – 1904. a. linnavolikogu valimistel võitis eesti-vene valimisblokk.<br />K. Pätsist sai Tallinna abilinnapea ja tema ajaleht “Teataja” sai pooldajaid nii linnakodanike kui talutööliste seas.<br />
  17. 17. 1905. aasta revolutsioon<br />Põhjused: <br />Kodanikuõiguste puudumine(sõna-, trüki-, usu-, ühinemisvabadus jne.).<br />Maal oli veel baltisaksa mõisnike ülemvõim.<br />Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused jõukama kodanluse ja vabrikutööliste vahel.<br />Kogu ühiskond vajas põhjalikke reforme, kuid neid ei tulnud.<br />Venemaa-Jaapani sõda(1904-1905), kus Venemaa lüüa sai.<br />“Verine Pühapäev”- keisrile palvekirja esitanud töölisdemonstratsiooni tulistamine(9.01.1905. Peterburis).<br />
  18. 18. 1905. aasta revolutsioon<br />Käik:<br />Tallinna töölised: Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi jms.<br />Tartu üliõpilased: Katkestati õppetöö, ühineti üliõpilaste streigiga.<br />Mõisamoonakad: Keelduti tööleminekust, hävitati mõisa vara.<br />Tallinna tööliste miitingul kiideti heaks alustada relvastatud võitlust isevalitsuse kukutamiseks.<br />Palvekirjade esitamine võimudele.<br />“Postimehe” ringkond taotles üldist valimisõigust; eesti keele kasutusala laiendamist ja mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi.<br />“Teataja” ringkond nõudis konstitutsioonilise monarhia kehtestamist Venemaal, kodanikuõigusi ningomavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme.<br />K. Päts muutus võimude silmis revolutsioonilise liikumise juhiks.<br />
  19. 19. 1905. aasta revolutsioon<br />Oktoobris algas ülevenemaailmne raudteede streik, millega ühinesid ka Tallinna töölised.<br />Seiskusid vabrikud, suleti ärid ja töökojad, koolid katkestasid õppetöö jne.<br />Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, lauldi revolutsioonilisi laule ja peeti koosolekuid.<br />16. oktoobril leidis aset suur rahvakoosolek, kus sai surma 94 inimest ja haavata üle 200.<br />17. oktoobril kirjutas Nikolai II alla manifestile, millega lubati kokku kutsuda Riigiduuma ja kindlustada rahvale kodanikuvabadused.<br />Peale seda loodi legaalselt mitmeid organisatsioone: Eesti Rahvameelne Eduerakond(ERE), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus(ESDTÜ) ning ametiühinguorganisatsioonid.<br />
  20. 20. Rahvaasemike koosolek<br />Kuigi revolutsiooni algetapi põhinõudmised olid täidetud, ei jäänud inimesed rahule.<br />Novembri lõpus kutsuti Tartus J. Tõnissoni algatusel kokku ülemaaline rahvaasemikkude koosolek.<br />Tartusse kogunes umbes 800 saadikut.<br />Kui koosoleku algul selgus, et juhatajaks soovitakse hoopis Jaan Teemantit, lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult.<br />Seetõttu peeti kaks eraldi koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ja radikaalid Teemanti juhtimisel.<br />Mõõdukamad tunnistasid konstitutsioonilist monarhiat; nõudsid demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühendamist ühtseks kubermanguks, baltisakslaste õiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abi talude päriseksostmisel.<br />Radikaalid nõudsid “vägivallavalitsuse” kukutamist, demokraatliku vabariigi loomist ja rahva relvastamist.<br />
  21. 21. Mõisate põletamine<br />Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid.<br />Kuulutati välja “Velise vabariik” ja “Mõisaküla vabariik”.<br />Kui Tallinnas puhkes järjekordne üldstreik, keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning kehtestati sõjaseisukord kogu Harjumaal.<br />See tekitas aga rahva seas veel suuremat käärimist.<br />12. detsembril asus sadakond relvastatud töölist mõisaid rüüstama.<br />Mõisahäärberite sisustus peksti puruks, väärtuslikud esemed rööviti ja hooned põletati maha.<br />Hävitustöö toimus põhiliselt Põhja-Eestis ja ka Pärnumaal.<br />Kokku rüüstati 160 mõisat, hävitati ka viinavabrikuid.<br />
  22. 22. Majandus I maailmasõja päevil<br />Kuna armeesse mobiliseeriti 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest, siis majanduse olukord oluliselt halvenes.<br />Halvasti mõjus ka hobuste ja kariloomade võtmine sõjaväe tarbeks.<br />Katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus.<br />Tootmismahu vähenemine ähvardas linnu näljaga.<br />Saksa sõjalaevastiku aktiivsus katkestas Läänemere kaubanduse.<br />Raudteede ülekoormatuse tõttu raskenes toorainete hankimine ka Venemaalt.<br />Enamik ettevõtteid läks üle sõjalisele toodangule, tekkis tarbeesemete puudus.<br />Halvenes tööjõu kvaliteet, kuna oskustöölisi asendasid naised ja noorukid.<br />Kaupade puudusega kaasnes hetkeline hinnatõus, millele järgnes ülikiire inflatsioon.<br />
  23. 23. Koolitüübid ja koolid<br />Alghariduse alal algasid 1870. aastatel ümberkorraldused:<br />Vallakool oma kolmetalvelise õppeajaga muudeti kohustuslikuks.<br />Rajati palju uusi koole.<br />Kirjaoskuskool muutus üldhariduskooliks(kirjutamine, arvutamine, maateadus).<br />Edasi sai õppida kihelkonnakoolides maal ja kreisikoolides linnas.<br />Uued õppevahendid(kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel jm.)<br />Eestikeelsed ja Eesti-kesksed õpikud.<br />Paranes kooliõpetajate hariduslik ettevalmistus.<br />Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis.<br />Koolid muutusid 8-klassilisteks.<br />Lisandusid 7-klassilised reaalgümnaasiumid ja tütarlastegümnaasiumid.<br />Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid.<br />
  24. 24. Koolitüübid ja koolid<br />1890. aastatel jätkus hariduse edenemine:<br />Taas suurenes koolide arv ning saavutati noorte täielik kirjaoskus.<br />Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue.<br />Lubati asutada emakeelseid erakoole.<br />Kutsehariduskoolid(merekoolid, raudtee tehnikakool, kommerts-, kaubandus-, õmblus- ja põllutöökoolid).<br />Kõrgharidus(Tartu Ülikool, Tartu Veterinaariaintsituut, Mihhail Rostovtsevi Tartu Eraülikool, Anton Jassinski Tartu Kõrgemad Naiskursused).<br />Suurenes eestlaste osa üliõpilaskonnas.<br />Eestlastest said pastorid, juristid, insenerid, arstid, keeleteadlased ja ajaloolased.<br />
  25. 25. Teadus- ja kultuuritegelased<br />Carl Schmidt- füüsik, keemik<br />Alexander Schmidt- verefüsioloog<br />Constantin Grewingk- geoloog, arheoloog<br />Ivan Kondakov- sünteetilise kautšuki valmistaja<br />Vladimir Grabar- rahvusvahelise õiguse spetsialist<br />Jevgeni Tarle- Napoleoni-ajastu uurija<br />Hugo Treffner- kultuuritegelane, kooliomanik<br />Karl August Hermann- lektor<br />Mihkel Veske- lektor, luuletaja<br />W. Z. von Manteuffel- kirurg<br />Mihhail Rostovtsev - kirurg<br />Miina Härma- helilooja, koorijuht<br />Mihkel Lüdig- helilooja<br /> Peeter Süda- helilooja<br /> Rudolf Tobias- helilooja<br />
  26. 26. Teadus- ja kultuuritegelased<br />Aleksander Läte- helilooja, I sümfooniaorkestri rajaja<br />Artur Kapp- helilooja<br />Lydia Koidula- luuletaja<br />Friedebert Tuglas- luuletaja<br />Juhan Aavik- luuletaja<br />August Kitzberg- luuletaja<br />Gustav Suits- luuletaja<br />Juhan Liiv- luuletaja<br />Friedrich Kuhlbars- luuletaja<br />Ado Reinvald- luuletaja<br />Eduard Bornhöhe- ajalooline kirjanik<br />Jakob Kunder- draamakirjanik<br />Andres Saal- ajalooline kirjanik<br />Eduard Vilde- romaanikirjanik<br />Jakob Pärn- proosakirjanik<br />
  27. 27. Teadus- ja kultuuritegelased<br />Karl Menning- teatrijuht<br />August Wiera- teatrijuht<br />Theodor Luts- filmioperaator<br />Johannes Pääsuke- fotograaf<br />Johann Köler- maalikunstnik<br />Konrad Mägi- kunstnik<br />Ants Laikmaa- kunstnik<br />Kristjan Raud- kunstnik<br />Jaan Koort- skulptor<br />Amandus Adamson- skulptor<br />Georg Lurich- maadleja<br />Martin Klein- maadleja(I olümpiamedal)<br />Aleksander Aberg- maadleja<br />Georg Hackenschmidt- maadleja<br />

×