2. maarahvas Eestlased olid küll 19.sajandi alguseks oma elu korraldamisel edasi liikunud, kuid nad ei tundnud end veel ühtse rahvuse – eestlastena Enamik eestlastest elas endiselt maal Kutsuti end maarahvaks
3.
4. Johann voldemar jannsen Sündis Vändras Andekas nii õppimises kui laulmises Luges O.W. Masingu “Maarahwa Näddalilehte” ja tahtis ise ka lehte välja andma hakata Nägi eestikeelse kirjavara vähesust Andis välja eestikeelsed juturaamatud Esimene raamat “Siioni laulukannel”
5.
6. Ilmub pärnu postimees Kolis Pärnusse – avaramad tegutsemisvõimalused 1857 ilmus ajalehe esimene esimene number Jannsen tervitas lugejaid mitte enam kui maarahvast, vaid kui eesti rahvast Rahvuslik eneseteadvuse kasv Eestlaseks olemine
7.
8.
9. Mida jannseni lehes kirjutati? Kuidas põldu harida Kuidas loomi ravitseda Kui kasulik on lastele kooliharidust anda Mis Eestis ja laias ilmas sünnib Kõike seda suure huumoriga lihtsas maakeeles Lehel oli palju tellijaid ja veel rohkem lugejaid!
10. Eesti postimees 1864. aastal asus Jannsen Tartusse Alustas uue ajalehe väljaandmist – Eesti Postimees Tartus oli ka suurem tegevusvabadus Toimetajatöös abiks tütar Lydia
11.
12. Lydia koidula Eesti esimene naisluuletaja Luuletajanimeks võttis ta omale Koidula Koidula rahvuslikud värsid said kiirelt tuntuks ja armastatuks kogu maal
13. Meil aiaäärne tänavas,kui armas oli see!Kus kasteheinas põlvinime lapsed jooksime!Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga,kust vanataat käe kõrval mindtõi tuppa magama.Küll üle aia tahtsin siista kombel vaadata."Laps oota", kostis ta, "see aegon kiir küll tulema!"Aeg tuli. Maa ja mere päälsilm mõnda seletas:ei poolt nii armas olnud säälkui külatänavas!
