1
TARTU CENTRE
FORCREATIVE
INDUSTRIES
COLOUR
YOUR
IDEASTartu Loomemajandus-
keskus
Part-financed by the European Union
(Eur...
2
Sisukord
Sissejuhatus......................................................................................................
3
Kokkuvõte .................................................................................................................
4
Sissejuhatus
Käesolev uuring „Tartu loomemajanduse ettevõtete ja olukorra kaardistamine “ on valminud projekti
Urban Cre...
5
Loomemajandus
1.1 Loomemajanduse mõiste
Loomemajanduse käsitlused on üpris laiad. Mitmed Eestis korraldatud uuringud läh...
6
loomemajandusel täita oluline roll mitme muu sektori majandusliku ja sotsiaalse innovatiivsuse
seisukohalt. Mitme teise ...
7
Sotsiaal-kultuurilise määratluse kohaselt on linn sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad
ja arenevad uued moed ...
8
Loova linna arendamine on seotud koha, kultuuri ja majanduse integreeritud ja seostatud
arendamisega (joonis 1). Samuti ...
9
Andmed ja metoodika
Uurimuses kasutatud loomemajanduse valdkonnad
Käesolevas uurimuses on loomemajanduse valdkondade mää...
10
Audiovisuaal
Tehnika- ja valguskoolitus,
organisatsiooni juhtimine ja
eestvedamine, stereoskoopilise
filmi koolitus, dra...
11
Institutsioonide ülevaade
Tartu loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade põhineb Äriregistri andmetel. Stati...
12
Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorra kohta koguti 2011.a. mais ja juunis andmeid
veebipõhise ankeetküsimusti...
13
Uuringu tulemused
3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade
Eestis viidi esimene loomemajand...
14
Äriregistri andmed ei kajasta kogu Tartu linna muuseume. Äriregistri andmete põhjal asub Tartus
19 muuseumi. Eesti Muus...
15
474
745
1358
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
2000 2005 2010
Institutsioonidearv
Aasta
Joonis 2. Tartu linna loome...
16
Joonis 3. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide paiknemine registreerimisaadressi
järgi (allikas: Ärireg...
17
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2000 2005 2010
Kunst ja käsitöö
Huvikeskused
Etenduskunstid
Infotehnoloogia
Kirjastami...
18
Joonis 5. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete käive 2000-2010 (Allikas:
Äriregister)
Joonis 6. Tartu linna l...
19
Organisatsioonitüüpidest on Tartus kõige enam osaühinguid (OÜ), mittetulundusühinguid (MTÜ) ja
füüsilisest isikust ette...
20
Disaini valdkonna arutelu kutsuti uurimuse käigus kokku kaks korda, kuna osalussoov oli väga
väike. Antud valdkonna per...
21
•	 maastikuarhitekti.
•	 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur on uued alad, tegevuse määramiseks Äriregistris puudub
...
22
algus.
•	 Toimub 4D kino arendamine.
•	 Fotograafidel on olemas võimalus saada kõrgharidust.
Nõrkused
•	 Pole piisavalt...
23
•	 Reklaamiks on senitehtud tööd ja nende kvaliteet. Olulised on klientide soovitused.
•	 Tugevalt on arenenud graafili...
24
3.2.4. Tants ja teater
Etenduskunstide valdkonna alavaldkondadeks uuringus on teater, tants, festivalide ja muude
üritu...
25
Soovid ja vajadused
•	 Tantsu valdkonnas on vaja soodsa hinnaga saali, kus oleks korralik suur lavatagune ruum ja
sobiv...
26
•	 Tartu üritustel ja teemadel on väga raske jõuda üleriigilisse meediasse.
•	 Linnal puudub selge visioon ja eesmärk, ...
27
õppeprogrammid. Valdkonna esindajate hinnangul on kirjandusalaseid üritusi Tartus piisavalt.
Raamatuesitlustest ja muud...
28
käibemaks tuleks tagasi viia 5%-le.
•	 Kirjandusfestivalil Prima Vistal võiks olla pikaaegne rahastus.
•	 Turundustegev...
29
•	 Tartu teemad ei jõua suurtesse päevalehtedesse.
•	 Ajakirjanduslik tase päevalehtedes on kõikuv.
•	 Tasuta ajalehed ...
30
on Tartus hoomatav; teatakse, kuhu pöörduda, tuntakse üksteist piisavalt. Alavaldkonnas on puudu
kunstimänedžeridest.
T...
31
Käsitööna on käesolevas uuringus mõeldud professionaalset käsitööd, millega on seotud
käsitöölised, kes on lõpetanud kõ...
32
•	 Haridus võiks olla rohkem suunatud praktikale.
•	 Autoriõiguse seadus võiks tugevamalt reguleerida autoriõiguse kait...
33
katmiseks.
•	 Puuduvad rahalised vahendid püsinäituste välja vahetamiseks.
•	 Kultuuriministeerium korraldab koolitusi ...
34
•	 On olemas erialaliidud, kelle on teatud mõjujõud poliitiliste otsuste mõjutamisel.
•	 Koostöö muusika valdkonnas toi...
35
3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused
Uurimuse raames läbi viidud arutelude ja ankeetküsimustiku k...
36
Kahe institutsiooni puhul on arvestatud asjaoluga, et nad tegutsevad kahe erineva juriidilise
isikuna. Jooniselt on näh...
37
471 484 500
244 243 257
116 113 126
0
100
200
300
400
500
600
2008 2009 2010
Aasta
Vabatahtlike arv
Kogu töötajate arv
...
38
Joonis 12. Loomemajandusinstitutsioonide käive ja eksport
Küsimuse „Kas Teie institutsioon saab/on saanud viimastel aas...
39
Joonis 13. Toetust saanute hulk institutsioonide kaupa.
Toetuse liikide kaupa on kõige rohkem saadud toetust Eesti fond...
40
Küsimuse „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist tugevat külge” tulemustest annab
ülevaate tabel 16. Ankeetküsi...
41
Tabel 16. Küsimustikule vastanud institutsioonide tugevused
Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm lähiaast...
42
Lisarahastuse leidmine
Turundustegevuse parendamine
Koostöövõrgustike loomine
Kompetentsi suurendamine
Ekspordi arendam...
43
vähesust, koostööpartnerite - ja võrgustike vähesust, ruumide ja aja puudust .
Finantsressursside vähesus
Inimressursi ...
44
tuua. Samas aga saab erialast täiendõpet siduda tegutsemist toetava koolitusvajadusega.
Nende kahe grupi põhjal kujunes...
45
Turundus- ja ekspordialased koolitused
Erialane täiendõpe
Ettevõtte juhtimine ja arendamine
Tegutsemist toetavad koolit...
46
kunsti, disaini, audiovisuaali ja reklaami valdkonnad (joonis 14).
Joonis 14. Vastanud institutsioonide huvi ekspordi v...
47
.
Joonis 15. Vastanud institutsioonide soovid turunduse parendamiseks.
Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused...
48
had (nt Tartu Loomemajanduskeskus, trükikoja Greif endised ruumid Kastani tänaval, Antoniuse
Gild, Genialistide klubi j...
49
valdkondades.
•	 Loomemajanduse alavaldkondi tutvustavate organiseeritud võrgustike loomine ja valdkonna
tegevuse eestv...
50
Tugevuste abil võimaluste kasutamine:
•	 Loomemajandusega tegelevad professionaalid ja nende aktiivne omaalgatuslikkus ...
51
•	 Loomemajandusega tegelevad professionaalsed inimesed ja nende aktiivne omaalgatuslikkus
ning lihtne sisenemine loome...
52
ja teenuste kvaliteet. Konkurentsist tulev kvaliteedi hoidmine aitab vältida toodete kvaliteedi
langust tooraine kallin...
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
kujundamine/küljendamine
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

kujundamine/küljendamine

312

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total Views
312
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
0
Actions
Shares
0
Downloads
2
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

kujundamine/küljendamine

  1. 1. 1 TARTU CENTRE FORCREATIVE INDUSTRIES COLOUR YOUR IDEASTartu Loomemajandus- keskus Part-financed by the European Union (European Regional Development Fund) TELLIJA: AS TARTU LOOMEMAJANDUSKESKUS TÄITJA: OÜ POSITIUM LBS TARTU LOOMEMAJANDUSE INSTITUTSIOONIDE JA OLUKORRA KAARDISTAMINE Tartu 2011 OÜ PositiumLBS, Õpetaja 9, 51003 Tartu, Eesti Reg. nr. 10883762, Swedbank 221020601776 Tel +372 734 1144 positium@positium.ee www.positium.ee
  2. 2. 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Loomemajandus ...................................................................................................................... 5 1.1 Loomemajanduse mõiste ....................................................................................................... 6 1.2. Loomemajanduse kontseptsioon ........................................................................................... 6 1.3. Loomemajanduse roll linna arengus ...................................................................................... 7 Andmed ja metoodika .............................................................................................................. 9 Uuringu tulemused ................................................................................................................. 13 3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade ........................................... 13 3.2. Tartu linna loomemajandus fookusgruppide intervjuude põhjal ...........................................19 3.2.1 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur ........................................................................... 20 3.2.2. Film, video ja fotograafia............................................................................................... 21 3.2.3. Disain ........................................................................................................................... 22 3.2.4. Tants ja teater .............................................................................................................. 23 3.2.5. Festivalide korraldamine ............................................................................................... 25 3.2.6. Kirjastamine ja kirjandus ............................................................................................... 26 3.2.7. Ajakirjandus ................................................................................................................ 28 3.2.8. Kujutav kunst ............................................................................................................... 29 3.2.9. Tarbekunst ja käsitöö ................................................................................................... 30 3.2.10. Muuseumid ja raamatukogud ..................................................................................... 32 3.2.11. Muusika ..................................................................................................................... 33 3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused ......................................................35 3.4. Ankeetküsimustiku tulemused ............................................................................................. 35 3.5. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel ............................................................................ 46 3.6. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabeli ristanalüüs.......................................................... 49 3.7. Loomemajanduse võrdlus Tartu ettevõtlusega .................................................................... 54 Tartulinnaloomemajandusearendamine...............................................................................56 4.1. Loomemajanduse üldised trendid Eestis ja Euroopas ning üldised soovitused arengu soodustamiseks ......................................................................................................................... 56 4.2. Soovitused Tartu linna loomemajanduse arendamiseks ....................................................... 58 4.3. Tartu linna loomemajanduse arendamise prioriteetsed valdkonnad ...........................64
  3. 3. 3 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 68 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 71 Lisa 1. Uuringu raames toimunud fookusgruppide intervjuude kava ........................................... 73 Lisa 2. Ankeetküsimustik loomemajandusinstitutsioonidele ........................................................ 74 Lisa 3. Uuringus kasutatud loomemajanduse institutsioonide EMTAK koodid ............................ 81 Lisa 4. Tartu Loomemajanduse institutsioonide paiknemine registreerimisaadresside järgi ......... 85 Lisa 5. SA Tartu Loomemajanduskeskuse tegevuskava uuringus toodud soovituste elluviimiseks 2011 – 2013 ..............................................................................................................79
  4. 4. 4 Sissejuhatus Käesolev uuring „Tartu loomemajanduse ettevõtete ja olukorra kaardistamine “ on valminud projekti Urban Creative Poles raames. Uuringu on koostanud Tartu Loomemajanduskeskuse tellimusel OÜ Positium LBS. Töö eesmärgiks oli kaardistada Tartu loomemajandussektori alavaldkondade hetkeseis ja arengusoovid. Töö teostamisel lähtuti vastavast juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011). Uuringu aluseks olid 2011.a. mais ja juunis läbiviidud fookusgruppide intervjuud alavaldkondade esindajatega, küsimustiku kaudu kogutud statistiline info ja Äriregistrist saadud andmed Tartus tegutsevate loomemajandusettevõtete kohta. Olemasolevaid andmeid analüüsiti SWOT meetodil. Töö koostamise käigus on tutvutud ka teiste Eestis tehtud loomemajanduse uuringutega. Eesti on loomemajandussektori piiritlemisel toetunud Suurbritannias väljatöötatud definitsioonile, seda teatavalmääraltäiendadesjameieoludegakohandades.EestiKonjunktuuriinstituudiuuringus„Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus” (2009), mis on esimeseks loomemajanduse alaseks tööks Eestis, on defineeritud loomemajandus järgnevalt: „Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandiloomise ja kasutamise”. Uuringu teostas Positium LBS töögrupp (Ederi Ojasoo, Liisi Nõgu, Mari-Liis Lamp, Erki Saluveer). Autorid tänavad Tartu Linnavalitsust, Tartu Loomemajanduskeskust, kõiki uuringus osalenud loomemajandusega seotud institutsioone ja EMT-d võimaluse eest teostada uuenduslikku andmeanalüüsi Sissejuhatus
  5. 5. 5 Loomemajandus 1.1 Loomemajanduse mõiste Loomemajanduse käsitlused on üpris laiad. Mitmed Eestis korraldatud uuringud lähtuvad Konjunktuuriinstituudi poolt kasutusele võetud loomemajanduse definitsioonist, mis on välja töötatud Suurbritannias - „Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandiloomise ja kasutamise” (Eesti Konjunktuuriinstituut 2009) Euroopa Komisjoni uurimuses „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta“ (2010) on loomemajanduse mõistet selgitatud läbi kultuurimajanduse mõiste. Kuna Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud dokumendid ja regulatsioonid on aluseks ka Eestis ellu viidavatele tegevustele, siis on järgnevalt välja toodud Euroopa Komisjoni poolt kasutatud mõisted loomemajanduse definitsiooni paremaks mõistmiseks. Kultuurimajandus on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, -kasutusviis või -otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Lisaks tavapärastele kultuurisektori valdkondadele (näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, sealhulgas avalik sektor) hõlmab see veel järgmisi valdkondi: kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded (Euroopa Komisjon, 2010). Loomemajandus on majandusharu, mis kasutab kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuigi selle väljund on peamiselt funktsionaalne. See hõlmab nii arhitektuuri ja disaini, mis ühendavad loovad elemendid üldisemate protsessidega, kui ka teatavaid allsektoreid, nagu graafiline disain, moekunst või reklaam (Euroopa Komisjon, 2010). Seoses süveneva üleilmastumisega on Euroopa ja teised piirkonnad eemaldunud traditsioonilisest tootmispõhisest majandusest. Kaasaegse majandusarengu aluseks on teenused ja innovatsioon. Selleks, et olla konkurentsivõimeline, tuleb soodustada uue loova ja innovatiivse ettevõtluskultuuri arendamist. Kultuuri- ja loomemajandus toetab tihti languses olevat kohalikku majandust ning aitab aktiveerida uut majandustegevust, luua uusi jätkusuutlikke töökohti ja suurendada Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust (Euroopa Komisjon, 2010). Kultuuri- ja loomemajanduses on palju kasutamata potentsiaali, mille abil saab suurendada majanduskasvu ja luua töökohti. Sealjuures on aga oluline leida jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu uued allikad (Euroopa Komisjon, 2010). Lisaks sellele on kultuurilisel aspektil oluline roll infoühiskonna põhimõtte rakendamises ning investeeringute suurendamises lairiba- infrastruktuuri ja teenustesse, digitaalsesse tehnoloogiasse, uude tarbeelektroonikasse ning uutesse telekommunikatsiooniseadmetesse. Lisaks otsesele panusele SKPsse on kultuuri- ja Loomemajandus
  6. 6. 6 loomemajandusel täita oluline roll mitme muu sektori majandusliku ja sotsiaalse innovatiivsuse seisukohalt. Mitme teise sektori uuenduslikud lahendused saavad teoks tänu kõnealuste majandusharude loovale mõtlemisele. Tulenevalt valdkondade vahelisest mõjust on kultuuri- ja loomemajandusel võimalik näidata, kuidas saavutada uuenduslikum, ühtsem, keskkonnasõbralikum ja jõukam tulevik (Euroopa Komisjon, 2010). Selleks,etkultuuri-jaloomemajandussaaksmaksimaalseltkasuvõimalustest,midapakubkultuuriline mitmekesisus, üleilmastumine ja digitaliseerimine, mis on peamised neid majandusharusid edasiviivad jõud, tuleb uurimuse „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta“ (Euroopa Komisjon, 2010) kohaselt teha järgmist: • töötada välja sobivad vahendid, mis suurendavad võimet ettevõtlusvaldkonnas katsetada, uuendada ja edu saavutada ning lihtsustavad juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja sobivatele oskustele, • aidata kultuuri- ja loomemajandusel areneda selle kohalikus ja piirkondlikus keskkonnas stardipakuks tugevama üleilmse esindatuse suunas, sealhulgas suurendada teabevahetust ja liikuvust ning • areneda loova majanduse suunas, kasutades selleks kultuuri- ja loomemajanduse mõju mitmesugusele majanduslikule ja sotsiaalsele kontekstile. 1.2. Loomemajanduse kontseptsioon Käesolevas töös on aluseks võetud sektoripõhine lähenemine, mille kohaselt on loomeettevõtted määratletud selle põhjal, millist tüüpi toodangut nad annavad (meelelahutus, meedia). Probleemiks on sealjuures aga see, et kaardistamisel tekib sõltuvalt ettevõttetüüpide määratlemisest suur hulk erinevaid võimalusi. Üks ettevõte võib tegutseda mitmes valdkonnas. Lisaks on Gibsoni ja Kongi poolt toodud välja veel kolm võimalikku lähenemist: tööjõupõhine lähenemine (loomemajandus moodustub tegevusaladest, mis nõuavad spetsiaalset kompetentsi, intellektuaalsete võimete ja ande olemasolu), loovuse indeksi lähenemine (loovus on määratletav kõikides tööstusettevõtetes vastava loovuse indeksiga) ja vormipõhine lähenemine (kompaniid ja võrgustikud; ei keskendu mitte tootmisele, vaid kaubamärkide ja autoriõiguste loomisele) (Gibson and Kong, 2005: 542-545). Käesolevas uuringus on eelistatud sektoripõhist lähenemist, kuna see annab kõige parema ülevaate loomemajanduse potentsiaalist ja arengusoovidest alavaldkondade kaupa. Alavaldkondade sissetoomine on omakorda oluline, kuna nende võimalused ja soovid on sageli erinevad. Käesolev uurimus keskendub suuresti valitud loomevaldkondade vajaduste, potentsiaali, mahtude jms hindamisele ja valdkondade soovide kindlakstegemisele. Samas võib uuringut käsitleda ka ühe etapina loova linnakeskkonna arendamisel. 1.3. Loomemajanduse roll linna arengus Loomemajandus
  7. 7. 7 Sotsiaal-kultuurilise määratluse kohaselt on linn sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid (Jauhiainen, 2005: 59). Kultuur on linna eksisteerimise alus. Mõningate majandusteooriate kohaselt on kultuur hädavajalik, kuna see aitab moodustada linnas sotsiaalselt ja majanduslikult head innovaatilist miljööd. Tänapäeva majanduses omab vaba aja veetmise võimaluste ja turismi roll suurt tähtsust. Linnades on hakatud rohkem arendama kultuurisektori osakaalu (Jauhiainen, 2005: 248). Uuringu ”Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine” kohaselt on loomemajandus üks olulisemaid komponente linnade majanduselus; selle baasil kujuneb kesklinna identiteet, kultuurielu ja majandus. See kõik on omakorda eelduseks kvaliteetse ja arenemisvõimelise linnakeskkonna tekkeks (Silm et al, 2008: 3-4). Linna puhul on loomemajanduse edendamise ja kasutamisega seotud tegevused seotud konkreetse linnaruumi osade ja paikadega. Lisaks uutest äridest majandusliku kasu ja tööhõive saamisele on linna loomemajanduse arendamise eesmärgiks tõsta ka linnaruumi kvaliteeti ja saavutada selle kaudu täiendefekte (sotsiaalseid, majanduslikke jt) (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 6-7). Antud eesmärgi saavutamiseks on kasutusel loova linna (ingl. creative city) termin. Loova linna kontseptsiooni puhul ei eksisteeri ühtset definitsiooni. Loova linna puhul on tegu kogu linnaelu haarava ökosüsteemiga, milles kultuurilised ja sümboolsed väärtused on üldise arengu soodustajateks (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 11). Joonis 1. Loova linna põhikomponendid (AuthentiCity, 2008: 11) Loomemajandus
  8. 8. 8 Loova linna arendamine on seotud koha, kultuuri ja majanduse integreeritud ja seostatud arendamisega (joonis 1). Samuti on loov linn tugevalt seotud sotsiaalse struktuuri arendamisega. See on käsitletav esmalt koha karakteristikuna (erinevad kaasamismehhanismid, sotsiaalabi mehhanismid, ruumilise planeerimise sotsiaalsed aspektid (segregatsiooni vähendamine jne)). Teisalt on see paigutatav kultuuri komponendi alla ja edasikantav kultuuriliste mehhanismide kaudu nagu identiteet, väärtused jmt. (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 6-7). Seega saab öelda, et loomemajanduse jätkusuutlikuks arendamiseks on vaja teada loomemajanduse olukorda linnas ja selle alusel arendada loovat ja atraktiivset linnakeskkonda. Loova linna arendamine on mitmeid komponente hõlmav tegevus. Käesolevas töös on analüüsitud põhjalikumalt vaid ühte loova linna komponenti – loomemajandust ning selle potentsiaali ja arenguvõimalusi. Loova linna terviklikuks arendamiseks on vaja käesoleva uuringu tulemused siduda ka koha konkurentsivõime ja autentse linnakeskkonna uuringutega. Loomemajandus
  9. 9. 9 Andmed ja metoodika Uurimuses kasutatud loomemajanduse valdkonnad Käesolevas uurimuses on loomemajanduse valdkondade määramisel võetud aluseks Eesti Konjunktuuriinstituudi uurimuse (2009) (ala)valdkondadesse jaotamine, mida on täiendatud SA Tartu Loomemajanduskeskuse töötajate ja uuringu koostajate poolt. Samuti võeti arvesse projekti Urban Creative Poles raames välja töötatud juhendit „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) (tabel 1). Etenduskunstid Psuhholoogia ja pedagoogikaal- ased koolitused (eriti tantsuvald- konnas), projektikirjutamise koolitus (koolitus kasulikest nippidest, mitte uldtõdedest), enesekehtestamine ja läbirääkim- isoskused, teatrialane koolitus (harrastajatele), harrastajatele, isetegijatele, treeneritele ja järelkasvule suunatud regulaarsete koolituste korral- damine tantsijate tehniliste võimete arendamiseks. Festivalid Vabatahtlike koolitamine, meeskonna motiveerimine, suhtlus meediaga, kuidas võita sponsoreid, enesekehtesta- mine ja läbirääkimisoskused. Disain Turundus- ja ettevõtluskooli- tus, erinevad majandu- salased koolitused, finantsnõustamine ja -juhtimine, tehnoloogiaalased koolitused, psuhholoogiaalased koolit- used (suhtlemispsuhholoogia, nägemispsuhholoogia, keskkonnapsuhholoogia ja kultuuripsuhholoogia). Andmed ja metoodika
  10. 10. 10 Audiovisuaal Tehnika- ja valguskoolitus, organisatsiooni juhtimine ja eestvedamine, stereoskoopilise filmi koolitus, dramaturgia koolitus, stsenaariumi kirjutamise koolitus Kirjastused Raamatu-info-teksti elektroon- iliseks muutumine (kõik sellega seonduv), autoriõigus, turun- dus ja mainekujundus, raamatupidamise koolitus (väikekirjastuste puhul), ülevaade toetusmeetmetest ja nendega seotud nippidest (eelkõige EL toetusmeetmed ja muud rahvusvahelised fondid). Kunst Kunstimänedžeride ja kunstikriitikute koolitust, turundus- ja ettevõtluskoolitus. Käsitöö Turundus- ja ettevõtluskoolitus. Meedia Koolitused ajakirjanikele kvaliteetsest meediast Muusika Turundus- ja ettevõtluskoolitus. Tabel 1 Loomemajanduse jaotus (ala)valdkondadeks käesolevas uuringus Andmed ja metoodika
  11. 11. 11 Institutsioonide ülevaade Tartu loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade põhineb Äriregistri andmetel. Statistilise päringu tulemusena kasutati uuringu lisas 3 olevaid ettevõtete EMTAK koode1. Äriregistri väljavõte kajastas järgmisi andmeid: tegevusala lühikirjeldus • EMTAKi kood • ettevõtte nimi • õiguslik vorm • registrikood • registriaadress • telefoninumber • mobiiltelefoni number • e-posti aadress • kodulehekülje aadress • töötajate arv • käive Äriregistrist tehtud päring sisaldas andmeid 2000, 2005 ja 2009/ 2010. aasta kohta. Päringu tulemusel saadud infot analüüsiti programmiga MS Excel. Andmete analüüsimisel lähtuti juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud loomemajanduse valdkondadest. Äriregistri EMTAK koodide jaotamisel valdkondade vahel võeti aluseks 2009. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud uuring „Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“. Samuti võeti arvesse juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud valdkondadesse jaotamist. Juhendist tulenevalt on sisse jäetud loomemajanduse toodetega seotud jaemüük. //Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator Fookusgruppide intervjuud 2011. aasta mais ja juunis toimus SA Tartu Loomemajanduskeskuse ruumides 11 fookusgrupi intervjuud loomemajandussektori eri alavaldkondade esindajatega. Aruteludel osalenud inimeste põhinimekiri koostati SA Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. Toimunud fookusgruppide arutelude ajatabel on lisas 1. Fookusgruppide aruteludel lähtuti juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud teemadest. Ankeetküsimustik Andmed ja metoodika
  12. 12. 12 Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorra kohta koguti 2011.a. mais ja juunis andmeid veebipõhise ankeetküsimustiku abil. Kasutatud küsimustik on toodud lisas 2. Ankeetküsimustik oli suunatud ettevõtete olukorra kaardistamisele, kuid vastata võisid ka mittetulundusühendused. Küsimustiku andmed kajastasid institutsioonide kohta käivat kvalitatiivset infot ja kolme aasta (2008, 2009 ja 2010) majandusstatistikat. Ankeetküsimustik loodi e-formulari keskkonnas. Küsimustiku tulemusi analüüsiti programmiga MS Excel. Tulemuste analüüs Põhinedes uuringus kasutatud metoodikale, fookusgruppide intervjuudele, küsimustiku tulemustele, Äriregistri statistilisele infole ning uuringu käigus tehtud tähelepanekutele, koostati Tartu loomemajanduse üldine SWOT tabel, mille tulemusi analüüsiti SWOT analüüsi meetodil. SWOT- analüüs on strateegiline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekti või äriettevõtte tugevaid külgi (ingl. Strengths), nõrku külgi (ingl. Weaknesses), võimalusi (ingl. Opportunities) ja ohte (ingl. Threats) (Juhtimine.ee, 2011). SWOT analüüsi koostamisel lähtuti ka juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011). Andmed ja metoodika
  13. 13. 13 Uuringu tulemused 3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade Eestis viidi esimene loomemajanduse kaardistus läbi 2005. aastal (Kultuuriministeerium, 2011). Seega on loomemajanduse uurimisega tegeletud Eestis juba ligi seitse aastat. Samas aga ilmnevad viimase seitsme aasta jooksul samad probleemid – loomemajanduse kaardistamine statistiliste andmete põhjal on üsnagi keeruline, kuna olemasolevad riikliku statistika peamised allikad ei kajasta eraldi loomemajandust. Antud probleemi kajastavad Eesti Konjunktuuriinstituudi 2005. ja 2009. aasta loomemajandusalased uuringud. Järgnevalt on toodud Tartu loomemajanduse ettevõtete statistiline ülevaade. Andmed pärinevad Äriregistri andmebaasist. Uuringus kasutatud institutsioonide EMTAK koodid on toodud lisas 3. Statistilise ülevaate näol ei ole tegemist absoluutse tõega, kuna loomemajandusega seotud institutsioonide eraldamine muudest institutsioonidest on keeruline. Sageli tegelevad loomemajanduse institutsioonid korraga mitme loomemajanduse valdkonnaga. Samuti on keeruline mõõta, kas tegemist on sisuliselt loomemajanduse ettevõttega või mitte. Näiteks õmblusfirmad ja jalatsitööstused toodavad tegelikult masstoodangut, mida on raske pidada loometegevuseks. Antud uuringu põhiliseks statistiliste andmete allikaks loomemajanduse ettevõtete olukorra kohta on Äriregister. Äriregistris sisalduvad andmed ei ole mitmes mõistes täielikud, täiuslikud ega ajakohased – esitatud on informatsioon Tartus registreeritud ettevõtete kohta. Reaalsuses võivad need ettevõtted asuda mujal. Esineb ka vastupidiseid olukordi, kus ei andmestik ei sisalda mujal registreeritud ettevõtteid, kes reaalselt tegutsevad Tartus. Sageli ei kajasta EMTAK kood ettevõtete tegelikku tegevust. Andmed ei pruugi alati kajastada ettevõtte reaalset majanduslikku seisu, töötajate arvu ning osad loomemajandusega tegutsevad asutused ei ole käesolevas uuringus kasutatud otsingukriteeriumite järgi kätte saadavad. Paraku ei võimalda see mitmetel põhjustel kajastada olukorda täiesti adekvaatselt. Samas on antud andmeallikat kasutatud ka mitmetes varajasemates loomemajanduse uuringutes ning tänase seisuga tuleb tunnistada, et paremat lihtsalt ei ole. On mitmeid valdkondi, mille puhul on EMTAK koodide abil ülevaate loomine tulemuslik, näiteks arhitektuur, audiovisuaal, disain, infotehnoloogia, kirjastamine ja reklaam. Teineteisega kattuvateks valdkondadeks on etenduskunstid ja muusika. Mitmed institutsioonid, mis tegelevad muusikaga on end määratlenud etenduskunstide alla ja vastupidi. Käesolevas uurimuses on käsitöö liigitatud kunsti valdkonda, kuna uuringu koostajate arvates on tarbekunsti ja käsitöö selget piiri väga raske määrata ja mõlema puhul on tegu kunstilise loometegevusega. Muuseumite puhul selgus, et Uuringu tulemused
  14. 14. 14 Äriregistri andmed ei kajasta kogu Tartu linna muuseume. Äriregistri andmete põhjal asub Tartus 19 muuseumi. Eesti Muuseumite Infokeskuse kodulehel on aga märgitud 21 muuseumi (http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=city&city_id=28). Antuduuringuressursidparakueivõimaldanudläbiviiapõhjalikkuinstitutsioonidevaldkondadepõhist kaardistust, mis oleks sisaldanud olemasoleva Äriregistri andmestiku täiustamist ja info küsimist erinevate sihtrühmade ja institutsioonide käest. Äriregistri andmetel põhinev statistiline analüüs kajastab olukorda, mida näitab riiklik statistika. Lisas 3 toodud EMTAK koodidel põhinevast Äriregistri andmestikust eraldati uuringu koostajate poolt uuringuks ebasobivad andmed ja institutsioonid. Ühe ja sama EMTAK koodiga seotud institutsioonid kajastati samas loomemajanduse alavaldkonnas. Ettevõtete andmete õigsust (tegevus, asukoht jne) kontrolliti olemasolevate lihtsamate vahendite kasutamisel, näiteks interneti ja muu kättesaadava avaliku informatsiooni vahendusel. Alavaldkondade vahel võib olla reaalsuses seega väikeseid ümberjaotumisi, kuid suures plaanis kajastab statistiline ülevaade üldist loomemajanduse olukorda ja selle trende Tartus. Tartusse on 2010. a registreeritud erinevaid ettevõtteid 8665 (Tartu Linnavalitsuse..., 2011). Loomemajanduse ja sellega seotud äriliste organisatsioonide (va mittetulundusühingud ja sihtasutused) koguarv on 1043, mis moodustab 12% kogu Tartu ettevõtete arvust. Joonis 2 kajastab Tartu linna loomemajandusega ja sellega seotud institutsioonide arvu. Jooniselt on näha, et viimase kümne aasta jooksul on institutsioonide arv tõusnud üle kahe korra. Aastal 2000 oli Tartus 474 loomemajandusega seonduvat ettevõtet, aastal 2009 1210 ja 2010 1358. Joonis 3 kajastab institutsioonide paiknemist nende registreerimisaadresside järgi. Antud joonisel on näha, et registreerimisaadresside põhjal teatud valdkonna institutsioonide kobaraid ei ilmne. On näha, et need paiknevad kõikjal, kus inimesed elavad ja tegutsevad. Lisa 4 annab ülevaate uuringus kasutatud 11 loomemajanduse alavaldkondade asutuste ja ettevõtete paiknemisest. Ettevõtete arv on tõusnud kõikides valdkondades (joonis 4). Perioodil 2009-2010 on kõige enam uusi ettevõtteid loodud kunsti- ja käsitöö ning infotehnoloogia valdkonnas (tabel 2). 2010. aastal oli Tartus kõige rohkem kunsti- ja käsitöö ettevõtteid (336), huvikeskuseid (207), etenduskunstide (186) ja infotehnoloogia (184) institutsioone (tabel 2). Nimetatud valdkondade institutsioonide arv on tõusnud ka kõige kiiremini aastate 2000-2010 jooksul. Sarnaselt institutsioonide arvuga on tõusnud ka loomemajanduse institutsioonide käive. Loomemajanduse ja sellega seotud institutsioonide käive Tartus oli 2010. aastal 2 miljardit krooni. Perioodil 2000-2010 on käive kasvanud umbes 73%. Erinevus 2005. ja 2010. aasta vahel ei ole väga suur (joonis 5). Seda võib seletada ka asjaolu, et uuringu valmimise hetkel ei olnud laekunud Äriregistrisse kõikide institutsioonide majandusnäitajad. Samas on aga langenud töötajate arv ( joonis 6). Aastal 2000 oli töötajate arv 3217 ja aastal 2010 2764. Loomemajandusinstitutsioonide töötajate arv on viimase 2000-2010 aasta jooksul vähenenud umbes 14%. Uuringu tulemused
  15. 15. 15 474 745 1358 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 2000 2005 2010 Institutsioonidearv Aasta Joonis 2. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv 2000-2010 (allikas: Äriregister) Uuringu tulemused
  16. 16. 16 Joonis 3. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide paiknemine registreerimisaadressi järgi (allikas: Äriregister, kaardi on koostanud Positium LBS, kaardi asukoht http://demo.positium. ee/loomekeskus/) Uuringu tulemused
  17. 17. 17 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2000 2005 2010 Kunst ja käsitöö Huvikeskused Etenduskunstid Infotehnoloogia Kirjastamine Reklaamindus Audiovisuaal Arhitektuur Disain Muusika Muuseumid Aasta Institutsioonidearvvaldkondade kaupa Joonis 4. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv valdkondade kaupa 2000-2010 (Allikas: Äriregister) Valdkond 2009 260 61 2010 Kasvu % Arhitektuur Audiovisuaal Disain Etenduskunstid Huvikeskused Infotehnoloogia Kirjastamine Kunst ja käsitöö Muuseumid Reklaamindus KOKKU Muusika 1969 82 1554 62 14163 186 4200 207 17157 184 107 1593 13297 336 1916 19 024 24 1777 90 121210 1358 Tabel 2. Loomemajandusega seotud ettevõtete arv 2010. aastal (allikas: Äriregister) Uuringu tulemused
  18. 18. 18 Joonis 5. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete käive 2000-2010 (Allikas: Äriregister) Joonis 6. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete töötajate arv 2000-2010 (Allikas: Äriregister) 1164,64 1996,95 2009,17 0,00 500,00 1000,00 1500,00 2000,00 2500,00 2000 2005 2010 Loomemajandusegaseotudkäive (mlnkrooni) Aasta 3217 4386 2764 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 2000 2005 2010 Töötajatearv Aasta Uuringu tulemused
  19. 19. 19 Organisatsioonitüüpidest on Tartus kõige enam osaühinguid (OÜ), mittetulundusühinguid (MTÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) (joonis 7). Perioodil 2000-2010 on kõige suurem muutus toimunud osaühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvus. 2010. aastal oli Tartus 718 osaühingut, 294 mittetulundusühendust, 260 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegelesid loomemajandusega. Antud joonisel kajastuvad muude institutsioonide all sihtasutused, tulundusühistud, usaldusühistud, täisühingud, välisfirma filiaalid ja kooperatiivid. Joonis 7. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv institutsioonide tüüpide kaupa 2000-2010 (allikas: Äriregister) 3.2. Tartu linna loomemajandus fookusgruppide intervjuude põhjal Tartu linna loomemajanduse alavaldkondade hetkeseisu uuriti fookusgruppide intervjuudega. Erinevate valdkondade esindajatega viidi läbi 11 intervjuud 2011. aasta mais ja juunis. Valdkonnad, mille uurimiseks fookusgruppide intervjuud läbi viidi, ei ole üks üheselt kattuvad käesoleva uuringu peatükis 2 „Andmed ja metoodika” toodud tabel 1. Uuritavad valdkonnad ja kutsutute esialgne nimekiri määrati SA Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. Mitmete loomemajanduse valdkondade puhul olid kutsutud erinevate alavaldkondade esindajad. Tuleb arvestada, fookusgruppide ntervjuudest kõikide alavaldkondade esindajad osa ei võtnud. Seega kajastatakse käesolevas peatükis nende alavaldkondade tulemusi, mis olid fookusgruppide intervjuudel esindatud. Erinevate alavaldkondade osalusaktiivsusest ja esindatusest võib ühtlasi järeldada, et intervjuudel olid esindatud need loomemajanduse alavaldkonnad, mille puhul probleemseid ja lahendamist vajavaid teemasid on rohkem. Näiteks olid arhitektidest esindatud vaid maastikuarhitektid ja sisearhitektid, kuna nendes valdkondades probleemseid teemasid oli ilmselt rohkem kui teistel arhitektidel. 0 100 200 300 400 500 600 700 800 2000 2005 2010 Osaühing MTÜ Füüsilisest isikust ettevõtja Aktsiaselts Mu u Aasta Institutsioonidearvtüüpide kaupa Uuringu tulemused
  20. 20. 20 Disaini valdkonna arutelu kutsuti uurimuse käigus kokku kaks korda, kuna osalussoov oli väga väike. Antud valdkonna perspektiivseks alaks loetakse graafilist disaini. Graafilise disaini ja ka sellega seotud reklaami valdkonna esindajaid fookusgruppide aruteludel ei osalenud. Tegemist on valdkondadega, kus looming on seotud peamiselt ärilise väljundiga. Tootjatel on oma teenuseid kergem müüa kui näiteks tootedisaineritel. Seega võib arvata, et valdkonnad, mis on edukamad ja on iseseisvalt ilma välise kaasabita suutelised end ära majandama, ei soovinud osaleda fookusgruppide intervjuudel. Kuna fookusgruppide aruteludel osales umbes 1/4 kutsutuist, siis ei kujuta järgnev ülevaade endast kogu alavaldkonna representatiivset ülevaadet. Fookusgruppides osales 26% kutsututest, kokku osales 76 inimest. Fookusgruppide arutelude tulemused olid sisendiks üldise linna loomemajanduse valdkondade olukorra ja nende soovide määramisel (vt peatükk 3.6 Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel). 3.2.1 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur Arhitektuuri valdkonna alla kuuluvad uurimuses arhitektuur, maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur. Fookusgrupi arutelul osalesid sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri esindajad. Tavapärase arhitektuuri esindajaid ei olnud, kuna ilmselt nende valdkond on toimiv ja end suhteliselt hästi ära majandav. Valdkonnale aitavad kaasa ka erinevad erialaliidud. Seetõttu ei tunta tugevat vajadust valdkonnavälise koostöö arendaja järgi. Arhitektuuri valdkonnale on iseloomulik individualism. Palju on valdkonnas eraettevõtteid. Ettevõtete vahel toimub klientide suunamine vastava kompetentsiga asutuste poole. Kolmanda sektori tegevus on valdkonnas hetkel väga tagasihoidlik. Ülevaate valdkonna hetkeseisust annab tabel 3. Tugevused • Valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on tugevad spetsialistid. • Ettevõtlusega alustamine on kerge - piisab arvutist ja oskustest. • Ettevõtete vaheline konkurents on suur, ei olda koostööaltid. Nõrkused • Pole valdkonna võrgustikku ja eesvedajaid. • Kõrgkoolides on arhitektide ületootmine. • Tellija teadlikkus sise- ja maastiku-arhitektuuri olulisusest on madal, eriala on noor. • Ettevõtetel on puudu turundusoskustest. • Paljud ideed jäävad realiseerimata raha puudumise tõttu. • Erialaõpe on liiga teoreetiline. • Tartu linnas ei ole enam tööl Uuringu tulemused
  21. 21. 21 • maastikuarhitekti. • Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur on uued alad, tegevuse määramiseks Äriregistris puudub vastav EMTAK kood. • Peamiseks turuks on Lõuna-Eesti. Soovid ja vajadused • Soovitakseühistsuhtlusplatvormivõisotsiaalsetkohtumispaika,misühendakslähedasteerialade tegijaid (nt maastikuarhitektid, mööblidisainerid jne) ja oleks aluseks koostöö suurendamiseks inimeste vahel. • Soovitakse tugevamat koostööd ehitajate ja maastikuarhitektide vahel – maastikuarhitekte enamasti ehitusprojektidesse ei kaasata. • Erialase pädevuse ja vastutuse reguleerimiseks on vajalik tagada juriidiline õigus projekteerimiseks. • On vaja teavitada omavalitsusi maastikuarhitektuursete otsuste (projektid/planeeringud) langetamisel maastikuarhitekti kaasamise olulisusest (koolituspäevad, seminarid). 3.2.2. Film, video ja fotograafia Audiovisuaali valdkond sisaldab käesolevas uurimuses järgnevaid alavaldkondi: film ja video, ringhääling (televisioon, raadio), fotograafia. Toimunud fookusgruppi arutelul olid esindatud filmi ja fotograafia esindajad. Kuna fotograafiaga tegelevad inimesed olid kursis ka filmi valdkonnaga, siis üldine arutelu käsitles pigem filmi ja video teemasid. Seetõttu kajastab käesolev alapeatükk vähe fotograafia olukorda Tartus. Ringhäälingu olukorda järgnev ülevaade ei kajasta, kuna esindajaid antud valdkonnast ei olnud. Ringhäälinguga seotud teemad on esindatud meedia valdkonna ülevaate all. Filmi valdkond on Tartus veel väga noor ja välja kujunemata. Väga palju on harrastajaid, kellele on iseloomulik entusiasm. Tugevused • Palju on harrastajaid, nende hulgas on palju tudengeid. • Tegeletakse entusiasmist. • Oluliseks väljundiks on Tudengifilmi festivalil osalemine. • Filmindusega tegelevad sõprusringkonnad. • Valdkond ei vaja väga professionaalset ettevalmistust. • Algtaseme tehnika on kättesaadav. • Tartus on kolm tegutsevat kino. • Genialistide klubi on sobiv üksikute filmide linastuskohaks. • Kesklinnas on kaks linnaekraani. Oma reklaami saamine sinna on filmindusega tegelemisel hea Uuringu tulemused
  22. 22. 22 algus. • Toimub 4D kino arendamine. • Fotograafidel on olemas võimalus saada kõrgharidust. Nõrkused • Pole piisavalt erialaseid- ja ettevõtluskoolitusvõimalusi harrastajatele. • Professionaalne tehnika on kättesaadav, kuid kallis. • Filme tehakse muu tegevuse kõrvalt. • Vähe on professionaalseid filmitootjaid. • Professionaalid lähevad Tallinna, kuna seal on erialane kool ja televisioon. • Pole piisavalt väljundeid – festivale, tegevusi ja üritusi filmi ja fotograafia esitluseks on vähe. • Filmialane kirjandus ei ole eesti keeles. • Filmi tegemiseks on võimalik raha leida, levitamiseks aga keeruline. • Võrgustikualane suhtlus peaaegu puudub. Vähe on eestvedajaid. • Filmi ja levi alasesse ettevõtlusse sisenemiseks on vaja staaži ja teadmisi. • Harrastustegijate filmide tase on madal ja suurtes kinodes neid ei näidata. Soovid ja vajadused • Tartus võiks olla soodsa hinnaga filmitehnika laenutus. • Võiks olla rohkem väljundeid erinevate valdkondlike ürituste näol. • On vajadus filmi ja fotograafiat tutvustavate festivalide ja ürituste järgi. • Võrgustikualane suhtlus võiks olla organiseeritud, on vaja aktiivseid eestvedajaid • On vaja luua 3D ja 4D filmide tootmiseks vajalik keskkond. 3.2.3. Disain Uuringus on disaini all hõlmatud graafiline disain, tootedisain, moedisain ja muu disain. Ruumidisainiga seotud teemad on kajastatud alapeatükis 3.2.1. sisearhitektuuri all. Arutelul põhineva ülevaate tootedisaini valdkonna hetkeseisust annab tabel 5. Disainiüheksnõrgemaksvaldkonnaksontootedisain.Potentsiaalijõudavälisturuleonvaidgraafilisel disainil, kuna sellele eri kultuuriruumidest tulenevad piirangud ei laiene. Valdkonna ülevaade on tabel 5. Tegemist on valdkonnaga, millest täpsem ülevaate saamine vajab lisauuringuid. Tugevused • Materjalide müüjad ja tootjad teevad oma toodete esitlusi, kuhu kutsutakse kokku erinevad disainerid (umbes kord kuus). Tavaliselt on neil esindatud teatud inimeste ringkond. Need on üritused, kus disainerid kõige sagedamini omavahel kokku saavad. Uuringu tulemused
  23. 23. 23 • Reklaamiks on senitehtud tööd ja nende kvaliteet. Olulised on klientide soovitused. • Tugevalt on arenenud graafiline disain. Sellel on potentsiaali jõuda välisturule. Nõrkused • Puudub kohalik suhtlusvõrgustik. Noortel alustavatel disaineritel puudub võimalus valdkonna teiste tegijatega kokku saada. Neid ei kutsuta tooteesitlustele, kuna neid ei tunta. Algajatel puudub ligipääs infole. • Ettevõtted soovivad, et disainerid oleksid praktilised, mitte liiga loovad. • Tartus ei ole üritusi, mis reklaamiksid disaini valdkonda. • Koolides toimub disainerite ületootmine. • Turul toimub teiste tööde kopeerimine, autoriõiguste rikkumine. • Patenteerimise skeem on riigiti erinev. • Disaini valdkonna välisturundust takistab vähene turundustegevus, kohalike seaduste mittetundmine, erinevad riikidele omased ehitusalased teadmised, kultuurinormid ja keel. • Seoses majanduslangusega on tellimuste hulk väga palju vähenenud. • Tootedisaini ei peeta olulisteks – ettevõtted disainivad ise, et kulusid kokku hoida. • Tootedisaini alane koolitus vajab arendamist. Soovid ja vajadused • Disaini valdkonna õppeasutused soovivad teha senisest rohkem ettevõtetega koostööd - saata oma õpilasi ettevõtetesse praktikale, käia õppekülastustel, teha koostööd materjali valdkonnas jms. Õppeasutustel on huvi materjalide ülejääkide vastu, et neid saaks kasutada õppetööks. • Tartus võiks olla mingi disaini valdkonna võrgustikualane tegevus. Alustavatel ettevõtetel on vajadus suhtlusvõrgustiku järgi, et valdkonnas kiiremini orienteeruda. • On vaja suurendada disainerite omavahelist koostööd, on huvi ühistellimuste täitmise vastu. • Senisest rohkem on vaja ära kasutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) poolseid toetusi, mis soodustavad ettevõtete ja koolitusasutuste koostööd. • Haridusasutuste vahel (sh Tallinna koolidega) võiks toimuda õppejõudude vahetus. • Riikliku programmi abil võiks toetada valdkondade ülest koostööd. • Disaini olulisust tutvustavate ürituste algatamine, tutvustada disaini olulisust läbi muude ürituste, nt konverentside, seminaride, kohvikuürituste jms, • VõikskaluuaTartuKõrgemaKunstikoolijaTartuÜlikooltöögrupi,kuskoostataksekoostööprojekte, tutvustatakse uusi materjale ja tehnoloogiaid. • Disaineritele on oluline külastada erinevaid üritusi, messe jms, et uusi kontakte luua. Uuringu tulemused
  24. 24. 24 3.2.4. Tants ja teater Etenduskunstide valdkonna alavaldkondadeks uuringus on teater, tants, festivalide ja muude ürituste korraldamine. Antud uuringus läbi viidud fookusgrupi intervjuude käigus käsitleti tantsu ja teatri valdkonda festivalide ja muude ürituste korraldamisest eraldi. Teatri ja tantsu valdkond on Tartus väga mitmekesine. On väga palju erinevaid organisatsioone, millel on oma spetsiifiline tegevusvaldkond. On olemas tugev alus ühiseks koostööks ning valdkondliku võrgustiku tekkeks. Tugevused Nõrkused • Palju on erinevaid tantsuga tegelevaid kollektiive – esindatud on erinevad tantsustiilid ja rahvused. • Tartus on olnud palju erinevaid teatri ja tantsu festivale ja ürituste sarju, mida võiks taaselustada või mida saaks eeskujuks • Praegu puudub organiseeritud suhtlusvõrgustik. Valdkonnas tegutsevad inimesed kasutavad sotsiaalset võrgustikku enda ümber. • Teatri ja tantsu valdkondades on finantsressursside vähesus, et korraldada võtta uute loomisel. • Tantsuorganisatsioonid korraldavad oma ruumides koolitusi erinevatele vanusegruppidele. • Inimestel on huvi tantsu- ja teatrialase tegevuse vastu. • Tartus on võimalik õppida palju erinevaid tantsustiile erinevatel vanusgruppidel. • Tartus on palju teatreid. • On olemas palju erineva suurusega saale etenduste läbiviimiseks. Nõrkused • üritusi ja ennast ning organisatsiooni arendada. • Kootöö vähesus ja ressursside jagamatus eri organisatsioonide vahel. • Ebapiisav infolevik ja infovahetuskeskkonna puudumine valdkondades. • Linna toetuse vähenemine olemasolevatele tantsu- ja teatriüritustele. • Tantsijatel pole piisavalt esinemisvõimalusi rahaliste vahendite nappuse tõttu. • Eestvedajate ja organiseerijate vähesus, loomaks suhtlusvõrgustikke, uusi festivale ja koostööskeeme. • Tantsu valdkonnas on puudu soodsa hinnaga saalist, kus oleks korralik suur lavatagune ruum ja sobiv tantsupõrand. • Tantsualaseks õppetööks sobivate ruumide puudumine. • Nõrk turundustöö teatri ja tantsuga tegelevate institutsioonide poolt. • Rahvusvähemuste institutsioonide kohta pole informatsiooni ja koosöö nendega on nõrk. • Paljud muulaste loomekollektiivid ei ole ametlikult registreeritud. Uuringu tulemused
  25. 25. 25 Soovid ja vajadused • Tantsu valdkonnas on vaja soodsa hinnaga saali, kus oleks korralik suur lavatagune ruum ja sobiv tantsupõrand. • On vaja taaselustada edukad toimunud festivalid ja üritustesarjad. • On vaja algatada spetsiifilisi üritusi ja festivale, et luua esinemisväljundeid. • Organisatsioonidevahelisekoostööedendamineühisürituste,ühisturundusejakoostöövõrgustiku väljaarendamise näol. • On vajadus valdkonda koordineeriva ja koostööd arendava isiku või institutsiooni järele. • On huvi etenduskunstide koolituskeskuse järele, koolitustegevusalane koostöö. • On vajadus harrastajatele, isetegijatele, treeneritele ja järelkasvule suunatud regulaarsete koolituste järele tantsijate tehniliste võimete arendamiseks. • Rahvusvähemuste loomekollektiivide teadvustamisel on vaja suuremat linnavalitsuse ja muude asutuste poolset tuge. • Reklaami alal on vaja teha koostööd linnavalitsusega. 3.2.5. Festivalide korraldamine Festivalide korraldamise alavaldkonda analüüsiti käesolevas uuringus eraldi teatri ja tantsu valdkonnast, kuna Tartu kontekstis on tegemist olulise alavaldkonnaga, millel võib olla potentsiaali muutuda loomemajanduses prioriteetseks valdkonnaks. Seda eelkõige linna mainekujunduse kontekstis. Tartus korraldatakse väga palju suuremaid ja väiksemaid festivale. Positiivseks märgiks on sealjuures see, et Tartu on paraja suurusega linn, kus festivalide reklaam ja nende toimumine tuleb linnapildis esile. Tartu festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali, et kasvada tulevikus veelgi suuremaks külastajate arvu, programmi jms poolest. Eduka festivali peamiseks ressursiks on hea meeskond. Lisaks headele spetsialistidele leidub Tartus tänu ülikoolidele ka hulgaliselt ressurssi vabatahtlike kaasamiseks. Tugevused • Paljud üritused on tasuta. • Festivalide reklaam ja festivalide toimumine tuleb linnapildis esile. • On piisavalt palju häid inimesi, saab moodustada festivali korraldamiseks tugeva meeskonna. • Tartu festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali suurenda. • Praktiliselt kõikidel loomevaldkondadel on olemas väljund oma festivali näol. • Festivalide sisujuhid on oma valdkonna asjatundjad. Nõrkused Uuringu tulemused
  26. 26. 26 • Tartu üritustel ja teemadel on väga raske jõuda üleriigilisse meediasse. • Linnal puudub selge visioon ja eesmärk, kuidas festivale toetada. • Polepiisavaltraha,etfestivalidekorraldajaidharida,täiendadajaleidaressursserahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks. • Vabatahtlikele ei ole midagi peale festivalielamuse nende töö eest vastu anda. • Paljud vabatahtlikud pole varem festivalide korraldamisega tegelenud. • Festivalide läbiviimiseks ei ole alati head kohta. • Puudub ülevaade rahvusvähemuste tegevusest. • Puudub ülevaade noortest alustavatest loomegruppidest. • Enamus Tartu festivale on lokaalsed. Soovid ja vajadused • Linnavalitsuse poolne rahastus võiks olla paremini läbi mõeldud. • Võiks olla vabaõhulava, kus saaks festivalide üritusi korraldada. • Võiks välja arendada festivalide juures töötava vabatahtlike võrgustiku. Võiks olla välja koolitatud üks vabatahtlike grupp, kes aitab erinevate festivalide korraldamise juures. • Võiks olla teadmiste vahetamise ümarlaud. • Suurem koostöö võiks toimuda festivalide korraldajate ja ärisektori vahel. • Oleks vaja mingit üldist infovahetuse listi. • Võiks luua festivalide hindamise ekspertkomisjoni. • Festivalide riigiülese ja rahvusvahelise mõõtme saavutamiseks tuleks teha koostööd – ühine ajaplaneerimine jms. • Tartu festivalid võiks olla üle-Euroopalistes projektides partnerid. • Oleks vaja professionaalset asjaajajat, lobbytöö tegijat, kes suhtleks poliitikutega. • Festivalide korraldamisel tuleb teha senisest suuremat turundus- ja organiseerimisalast koostööd. • Tartu Linnavalitsus võiks teha suurte festivalide strateegilise turundusplaani. • On vajadus muuta festivalid rahvusvaheliselt atraktiivsemaks ja suurendada sellega sise- ja välisturistide külastatavust. 3.2.6. Kirjastamine ja kirjandus Kirjastamise valdkonda kuuluvad käesolevas uuringus kirjandus, kirjastamine ja ajakirjandus. Antud valdkonna arutelu viidi läbi kahes osas: kirjanduse ja kirjastamise arutelu ja ning eraldi analüüsiti ajakirjanduse olukorda. Tartus on erineva spetsialiseerumisega kirjastusi, on Kirjandusmuuseum, raamatukogud jne. Samuti tegutseb Tartus Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Valdkonna üheks olulisemaks ürituseks on kirjandusfestival Prima Vista. Tartu kirjanduselu toetab ka Tartu Ülikool ja sealsed kirjandusalased Uuringu tulemused
  27. 27. 27 õppeprogrammid. Valdkonna esindajate hinnangul on kirjandusalaseid üritusi Tartus piisavalt. Raamatuesitlustest ja muudest kirjandusüritustest tekib isegi ülepakkumine. Nii kirjastustele kui ka raamatukogudele on omane töötajaskonna stabiilsus. See on aga tinginud olukorra, kus noori on personali hulgas vähe. Tulevikus võib see tekitada probleemi näiteks raamatukogudel. Alavaldkonna peamiseks probleemiks on Eesti turu väiksus, mis tingib trükiste väikesed tiraažid. Ühtlasi on süvenemas inimeste huvi puudumine kirjanduse (raamatute) vastu. Tugevused • On olemas Prima Vista kirjandusfestival, mis ühendab kõiki Tartu kirjastamise ja kirjandusega tegelevaid inimesi ning institutsioone. • Toimib koostöö kirjastuste ja kirjanike vahel. • Interneti sotsiaalvõrgustikud on aktiivselt kasutusel reklaami kanalina. • Kirjandusalaseid üritusi palju. Pigem tekib raamatuesitlustest ja muudest kirjandusüritustest ülepakkumine. Vahel on samaaegselt mitu üritust. • Üha enam kirjastatakse elektrooniliselt. • Töötajaskond on püsiv ja kompetentne. • Kirjastused on spetsialiseerunud. • Kirjastamisturule sisenemine on lihtne. Uued kirjastajad, kes leiavad oma nišši, saavutavad kiirelt publiku huvi. Nõrkused • Festivalide ja organisatsioonide projektipõhine rahastus takistab pikaajaliste plaanide tegemist, keeruline on kutsuda külastajaid ja esinejaid välismaalt. • Raamatute läbimüüginumbrid on langenud pea kaks korda. Paljudele kirjastustele on majanduslangus, uued tehnoloogiad, suur konkurents toonud kaasa majanduslikud probleemid. • Tarbijaskonna süvenev huvi puudumine kirjanduse (raamatute) vastu. • Eesti autorite teoste ekspordialased teadmised, oskused ja võimekus on nõrgad. • Turult on ära kadunud kindla hoiakuga arvustajad. • Kriitika on killustunud, turul puudub regulaarne kirjandusülevaade. • Vähe on eesti keelest teistesse keeltesse tõlkijaid. • Elektroonilise kirjanduse tarbimine ja vahendamine ei ole seadusandluses hästi reguleeritud ja autoriõigus ei toimi. • Eestispoleväljaannet,millesartikliavaldamineannaksteadlastetöödehindamisepunktisüsteemi punkte. On välistatud võimalus teha eesti keeles tipptasemel teadust. • Valdkonnas tegutsetakse vähe juriidiliste ettevõtjatena. Soovid ja vajadused • Elektroonilistelinfokandjatelasuvamaterjaligaseotudseadusandlustulebtäpsemaltreguleerida. • E-raamatute käibemaks tuleks viia samale tasemele, mis raamatutel ning ka raamatute Uuringu tulemused
  28. 28. 28 käibemaks tuleks tagasi viia 5%-le. • Kirjandusfestivalil Prima Vistal võiks olla pikaaegne rahastus. • Turundustegevuste elluviimiseks välismaal on vajalik ühisturundus. • Raamatute turunduseks välismaale on vaja rohkem kompetentseid tõlkijaid • Paremini võiks olla kättesaadav info loomemajadest, välismaa fondidest ning stipendiumitest. • Esinemistasud ja autoritasud võiksid olla suuremad. • Oleks vaja rohkem arvustusi ajakirjandusväljaannetes. • Võiks olla ülevaade trükikodadest. • Võiks olla üldsusele kättesaadav perioodiline kirjanduskriitika ülevaade. • Kirjastuste poolt võiks olla uute raamatute ja väljaannete tutvustuslehed. • On vaja võimalust välja anda töömahukaid raamatuid, mis ei ole suure tiraažiga. • On vaja võimalust avaldada ka Eestis eesti keeles kõrgeima teaduspublikatsioonina kvalifitseeruvaid trükiseid, seda ilmtingimata rahvusteaduste vallas. • Võiks olla ülevaade trükikodadest. • Raamatukogude komplekteerimiseelarve võiks suureneda. 3.2.7. Ajakirjandus Meedia alavaldkonna arutelu kajastab käesolevas uuringus eelkõige ajakirjanduse olukorda. Tartu meediaalane võrgustik on väga kirev ja killustatud. Väga palju on erinevaid väljaandeid. Tartu tugevuseks võib nimetada seda, et linnas on palju häid ja kogenud ajakirjanikke. Samuti on oluline mainida, et Tartu on mitmete üleriigiliste ajakirjade ja ajalehtede kodu – Pere ja Kodu, Eesti Loodus jne. Arutelul põhineva täpsema ülevaate alavaldkonna hetkeseisust annab tabel. Tartule on omapärane ka omaalgatuslike meediaväljaannete olemasolu. Peamisteks probleemideks valdkonnas on meedia kõikuv kvaliteet ja ajalehtede trükitiraažide langemine. Tugevused • Eesti on tugev meediaühiskond. • Tartu meediamaastik on väga kirev. • Tartus on ruumi linnaosade lehtede tekkeks – ei teki konkurentsi. • Tartu Postimehesse on lihtne lugu saada; lugude vastuvõtu latt on võrreldes teiste väljaannetega palju madalam. • Tartu on ajalehe väljaandmiseks piisavalt suur linn, mis toodab piisavalt palju uudiseid. • Online meedia tarbimine on väga suur. Suurem osa noorest tarbijaskonnast on Nõrkused • Meedia kvaliteeti vähendab online ajakirjandus. • Inimesed on harjunud online meediat tarbima tasuta. Uuringu tulemused
  29. 29. 29 • Tartu teemad ei jõua suurtesse päevalehtedesse. • Ajakirjanduslik tase päevalehtedes on kõikuv. • Tasuta ajalehed ei ole arvestatavad ja kvaliteetsed meediaväljaanded. • Sageli reageerib meedia üle, fakte ei kontrollita piisavalt, tõde moonutatakse, et • online meedia kasutajad. • Suurtel meediakontsernidel on ristfinantseerimine, kahjumlikke projekte toetatakse kasumlike arvelt. • Tartus on mitmeid omaalgatuslikke meediaväljaandeid (Müürileht, Sahtel, Artishok jms). • lugu müüks. • Meedia on loonud Tartule kuritegeliku linna maine. • Ajalehtede tiraažid langevad vaikselt aga järjepidevalt. • Reklaami tellijaid on vähe. • Tartu on paljudes meediaharudes osakonna staatuses (Eesti Televisiooni Tartu toimetus). • Puudub omaalgatuslike meediaväljaannete finantseerimismudel. • Omaalgatuslikus kultuurilehes ei taheta esikaanele kaubanduslikku reklaami. Festivalid ja kultuuriorganisatsioonid aga ei ole võimelised reklaami eest tasuma. Soovid ja vajadused • Meedia kvaliteedi hoidmiseks ja selle parandamiseks on vaja läbi viia koolitusi ja seminare – nii ajakirjanikele kui ka tarbijatele. • Tuleb tõsta ajakirjanike professionaalsust. • Ajakirjanikul peaks olema vähemalt magistriharidus. • Koolidesse on vaja sisse viia meediaõpetus. • Online meedia võiks toota tulu. • Ajalehtede eesmärgiks lähitulevikus on hoida lugejaid, arendada trükiajakirjandust ja online meediat. • On vaja ajakirjanduse/meedia sihtkapitali olemasolu Eesti Kultuurkapitali sees. • Omaalgatusliku meedia võrgustik soovib moodustada survegrupi kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitalile omaalgatuslike meediate toetamis-strateegiate välja töötamiseks. • On vaja tõsta omaalgatuslike meediaväljaannete erinevate rahastamise mudelite kasutamise oskusi ja tõsta võimekust koostööks erasektoriga. 3.2.8. Kujutav kunst Uuringus on kunsti valdkonna alavaldkondadeks kunst, kujutav kunst, tarbekunst ja käsitöö. Arutelud toimusid eraldi tarbekunsti ja käsitöö ning kunsti valdkonna esindajatega. Kunstivaldkond on Tartus suhteliselt hästi välja arenenud – on erialaseid suhtlusvõrgustikke, valdkonnas tegutsevaid eesrindlikke vabakutselisi ja organiseerunud kunstnikke. Kunstivõrgustik Uuringu tulemused
  30. 30. 30 on Tartus hoomatav; teatakse, kuhu pöörduda, tuntakse üksteist piisavalt. Alavaldkonnas on puudu kunstimänedžeridest. Tugevused • On olemas galeriid, kus toimuvad näitused. • On olemas kunstiõpe igal tasemel. • Toimuvad kunstifestivalid. • On palju kunstiga seonduvaid institutsioone ja katusorganisatsioone. • Tartu kunstivõrgustik on hoomatav. Nõrkused • Finantsressursside puudus. • Tarbijaskonna puudus ja vähene kunstiteadlikkus, nõudlus professionaalse kunsti järele on väike. • Puudu on kunstimänedžeridest. • Kunsti valdkonnal puudub koostöö teiste valdkondadega – kasutamata on oluline ressurss. • Puudub koostöö erasektoriga. • Üksikul vabakutselisel kunstnikul on keeruline raha taotleda. • Kunstnikud ja kunstnike organisatsioonide tegevus on liiga sõltuv toetustest. • Vähe tegutsetakse juriidiliste ettevõtjatena. Soovid ja vajadused • Kunstnikke liitvad võrgustikud võiksid olla aktiivsemad ja Tartu institutsioonid võiksid kord aastas kokku saada. • Valdkond vajaks tugevat koordinaatorit - Tartu Kunstnike Liit võiks võtta Tartu kunstnike tegevuse suunamisel ja valdkonna koordineerimisel aktiivsema rolli. • Oleks vaja edendada noorte kunstiharidust juba väga varases koolieas - kunst võiks olla põhikoolides tugevamalt esindatud, galeriid võiksid olla kohaks, kus viia läbi kunstitunde. • Oleks vaja kunstimänedžere, kes suudaksid arendada ka eksporti. • Oleks vaja professionaalseid kunstikriitikuid. • Kunsti valdkonnas on vaja teha ühisturundust - ühised brošüürid ja trükised, galeriidel võiks olla ühine turunduskava. • Rohkemoleksvajasuhtlusplatvormejakoostöödteisteerialadeinimestegajaorganisatsioonidega. • Projektipõhine tegevus võiks asenduda järjepideva tegevusega. • Vaja oleks rohkem külalisateljeesid. • Kunstivaldkond on vaja viia konverentsituristideni. 3.2.9. Tarbekunst ja käsitöö Uuringu tulemused
  31. 31. 31 Käsitööna on käesolevas uuringus mõeldud professionaalset käsitööd, millega on seotud käsitöölised, kes on lõpetanud kõrgkooli või saavutanud meistri taseme. Käsitööga tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone on Tartus väga palju. Palju tuntust ja reklaami käsitöötegijatele on toonud juurde Tartu Hansapäevad. Käsitöö ja kunsti puhul on tegu eraettevõtjatega, kellest paljud toodavad nišitooteid, mida iseloomustab unikaalsus, kvaliteet ja kunstilisus. Suurimaks probleemiks ettevõtetel on enda turundus. Aruteludel toodi välja mõte, et muljal praktiseeritud ühisturunduse ja koostöövõrgustike alaseid näiteid võiks aluseks võtta ja katsetada ka Eestis. Tugevused • Valdkonnas on palju FIEsid ja eraettevõtjaid. • Antoniuse Gildi koondunud ettevõtted teevad teatud osas ühisturundust, sellealane tegevus on suunatud turismikorraldajatele. • Tartu Hansapäevad on toonud käsitööle juurde tuntust. • Antoniuse Gild on muutunud Tartu brändiks, mis seostub professionaalse tarbekunstiga. • Tartus on olemas võimalus arendada oskusi ja saada haridust erinevatel õppetasemetel. Nõrkused • Koostöö Tartu käsitööorganisatsioonide vahel ei ole väga tugev. • Inimesed on harjunud tasuta üritustega, nad ei ole nõus osalema käsitöö alastes töötubades raha eest (või eeldavad, et tasu on väga väike). • Linna poolt ei saa alati piisavalt kolmanda sektori tegevusteks raha. • Käsitöö- ja kunstitoodete hind poodides kujuneb väga kalliks. • Käsitööga tegelevatel inimestel ja ettevõtetel pole piisavalt raha turunduseks ja pole piisavalt kliente, et teenida turundustegevuseks raha. • Käsitöö loojad ei suuda sageli arvestada tarbijate vajadustega. • Tarbekunstnikud toodavad originaaldisainiga tooteid, neil puudub võimalus teha nii väike- kui suurtiraaže oskustööliste puudumise tõttu ja puudub soov kasvada väiketiraaži tootmiseks, kuid samas on see vajalik. • Õppinud käsitöölistel on vähe võimalusi teha oma tööd palgalise töötajana. Soovid ja vajadused • Võiks olla hästi toimiv infovahetuse ja -levitamise infolist. • Võiks olla andmebaas või koduleht materjalide hankimise kohta. • Ettevõtete omavahelist koostööd oleks vaja tugevdada, et teha ühisturundust. • On vaja suurendada ettevõtete ekspordivõimet ja –oskusi. • On vaja koolitada kvaliteediteadlikke kliente. • Hansapäevad võiksid kujuneda rahvusvaheliseks käsitöölaadaks. • On vaja luua süsteemid väiketiraažiga toodete tootmiseks. Sageli oleks vaja väikestel ettevõtetel meistrit või oskustega lisatööjõudu, kes aitaks suuremahuliste tellimuste tegemisel. Uuringu tulemused
  32. 32. 32 • Haridus võiks olla rohkem suunatud praktikale. • Autoriõiguse seadus võiks tugevamalt reguleerida autoriõiguse kaitset. • Käsitööd oleks vaja reklaamida noorte seas, et kaotada arvamus käsitööst kui vanaemade hobist. • Tegutseda võiks regulaarselt kokkusaav (näiteks 2-4 korda aastas) valdkonnakeskne ümarlaud. 3.2.10. Muuseumid ja raamatukogud Avaliku sektori organisatsioonidena käsitleti käesolevas uuringus muuseume ja raamatukogusid. Muuseumide alla kuuluvad käesolevas uuringus keskmuuseumid, kohalikud muuseumid ja eramuuseumid. Tartu linnas on väga palju erinevaid muuseume. Esindatud on paljude valdkondade muuseumid: postimuuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mänguasjamuuseum, linnakodanikumuuseum jne. Tegemist on linnale harukordse ressursiga, mis on suunatud kultuuriteadlikule külastajale. Karaamatukogudonlinnashästiesindatud.TartusonlinnarahvalesuunatudTartuLinnaraamatukogu, mis teenindab päevas ligi 2500 külastajat (arutelu andmete põhjal). Lisaks linnaraamatukogule on Tartus veel peamiselt tudengitele ja ülikooli töötajatele suunatud Tartu Ülikooli Raamatukogu. Lisaks raamatulaenutusele on raamatukogude uueks rolliks vaba aja veetmise võimaluste pakkumine erinevate teenuste ja ürituste näol. Alavaldkonna peamisteks probleemideks on finantsressursside puudus arendustööks ja töötajate palkamiseks, nõrk turundustegevus ja hoidlate vähesus. Tugevused • Alavaldkonnas on traditsioonilisteks üritusteks Teadlaste öö ja Muuseumi öö – need on head alused koostööks. • Muuseumites ja raamatukogudes on pühendunud ja kompetentsed inimesed. • Tartus on paljude valdkondade muuseume. • Muuseumitega seotud eestvedajad on aktiivsed ja oma ala entusiastid. • Raamatukogudel on hästi arenenud harukogude võrgustik. • Muuseumi ja raamatukogude töötajate vahel toimib suhtlusvõrgustik. Nõrkused • Puudub koordineeritud koostöö kõikide linna muuseumite vahel. • Puudub ressurss kõikide linna muuseumite koostöövõrgustiku algatamiseks ja selle arendamiseks. • Infovahetus ei toimi väga efektiivselt. • Muuseumitesse on raske on leida uusi töötajaid. • Muuseumite eelarved on väikesed ja palgad on madalad. Eelarvest ei piisa kõikide kulude Uuringu tulemused
  33. 33. 33 katmiseks. • Puuduvad rahalised vahendid püsinäituste välja vahetamiseks. • Kultuuriministeerium korraldab koolitusi vaid enda alla kuuluvatele muuseumitele. Teistel muuseumitel on vähe koolitusvõimalusi. • Raamatukogudel ei ole piisavalt ruumi raamatute hoiuks ja muuseumitel ei ole piisavalt ruumi kogude jaoks. Soovid ja vajadused • On vaja ühishoidlat (nii raamatukogudele kui ka muuseumitele). • On vaja suurendada muuseumitevahelist koostööd. On vaja leida koordinaator ja luua koostöövõrgustik. • On huvi koostöö- ja aruteluümarlaudade vastu. • On soov leida koostööpartnerid erinevatest valdkondadest (sh ärisektorist). • Muuseumid võiksid olla linna visiitkaardiks. Võiks olla muuseumite kaart. • On huvi ja vajadus ühisturunduse järgi. • On vaja leida lisarahastuvõimalusi, on vaja teenida omatulu. • Raamatukogudesse võiks kutsuda teiste erialade inimesi hindama keskkonda ja selle potentsiaalset mõju külastajale. • Raamatukogudel on huvi soetada uusi raamatuid ja ka palju raamatuid maha kanda. 3.2.11. Muusika Käesolevas uuringus on muusika alavaldkondadena käsitletud süvamuusikat, levimuusikat ja muusika produktsiooni. Uuringu raames läbi viidud grupiaruteludes ei kajastatud muusika produktsiooni. Süvamuusikat ja levimuusikat väga põhjalikult teineteisest ei eraldatud. Seega on järgnevas alapeatükis kajastatud muusika valdkonda üldiselt. Muusika valdkond on Tartus esindatud väga erinevate organisatsioonide näol. On olemas esinduslik muusikakoolide ja huvikoolide võrgustik, laulu- ja pillimänguseltsid, ettevõtted ja paljudele professionaalsetele muusikutele tööd pakkuv Vanemuise teatri- ja kontserdimaja. Valdkonna esindajate sõnul on muusikakultuur ja professionaalsus viimase kümne aasta jooksul väga palju paranenud, on tekkinud konkurents. Muusika juurde püütakse läbi töö, kooli ja huvitegevuste juhtida erinevaid sihtrühmi. Peamisteks probleemideks on publiku hulga kahanemine ja et muusikute palgad ei ole konkurentsivõimelised. Tugevused • Toimib koostöö muusikakoolide ja etendusasutuste vahel. • Muusikaalast õpet toetab huvikoolide võrgustik. • Igas eas lastel on võimalik saada muusikaharidust. Uuringu tulemused
  34. 34. 34 • On olemas erialaliidud, kelle on teatud mõjujõud poliitiliste otsuste mõjutamisel. • Koostöö muusika valdkonnas toimub inimeste isiklike kontaktide alusel. • Muusikutele suunatud klubiline tegevus aitab hoida tegutsemisväljundit. • Muusikakultuur ja professionaalsus on viimase kümne aasta jooksul väga palju Nõrkused • Piletitulu mõjutab inflatsioon, raha saab piletimüügist vähem kui varasematel aastatel. • Riigi toetus tegevusele on langenud 25-30% ja seetõttu on teatritel ja teistel etendusasutustel suur surve hindande tõstmiseks. • Publiku hulk on kahanenud. • Muusikutel pole mänedžere, kes aitaksid leida välisriikides neile esinemisvõimalust. • Paljud professionaalsed muusikud tegutsevad suurema osa ajast Tallinnas, kuna see on tasuvam. • Muusikute ja muusika haridusega tegelevate institutsioonide eestvedajate palk • paranenud, on tekkinud konkurents. • Huvikoolide ja muusikastuudiote õpetajad ja juhendajad on väga professionaalsed. • ei ole konkurentsivõimeline. • Muusikutega sõlmitakse lühiajalised töölepingud, mistõttu ei ole stabiilsust. • Muusikariistad on kallid ja muusikakoolides (ka huvikoolides) õpetatakse pigem odavamaid pille. • Puudu on pillimängijatest, kes oskavad erilisi ja vähem levinud pille. • Riigi ja omavalitsuste poolne rahastus on liiga kaootiline ja ettearvamatu, et planeerida jätkusuutlikku tegevust. • Huvikoolidel on keeruline saada oma kontsertide korraldamiseks rahastust. • Muusikaalases hariduses ei ole väga palju valikuvõimalusi pillide vahel. • Tudengitel ja täiskasvanutel ei ole väga palju võimalusi, et tegeleda muusika õppimisega. Soovid ja vajadused • Vaja oleks huvikoolide, muusikastuudiote ja -koolide vahelist aruteluringi, et arutada koostöövõimaluste ja mudilaste muusikaõppe arendamise üle. • Tartus võiks olla rahvusvaheline koorifestival. • Kontserdid võiksid muutuda suuremaks ja tuua rohkem külastajaid linna. • On vajadus viia professionaalsed muusikud välisriikidesse ja nende tegevus muuta konkurentsivõimelisemaks. • Muusikakoolides võiks olla ka ettevõtluskoolitus. • Paremini võiks olla reguleeritud eelkooliealiste huvitegevuse rahastamine. • Oleksvajatoetadakolmandasektoriorganisatsiooneettevõtlusalasekoolitusevõiinfotegevusega. Uuringu tulemused
  35. 35. 35 3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused Uurimuse raames läbi viidud arutelude ja ankeetküsimustiku käigus kaardistati Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused. Ülevaate koolitusvajadustest valdkondade kaupa annab tabel 14. Peamised koolitusvajadused loomemajandusega tegelevatel institutsioonidel on: turundus- ja ettevõtluskoolitus, finantsjuhtimine, organisatsiooni juhtimine ja eestvedamine, psühholoogiaalased koolitused, mainekujundus, autoriõigus, enesekehtestamine ja läbirääkimisoskused, projektikirjutamise koolitus (koolitus kasulikest nippidest, mitte üldtõdedest). Lisaks peetakse väga oluliseks tarbijaskonna koolitamist. Sealjuures peetakse oluliseks kvaliteediteadliku tarbija olemasolu 3.4. Ankeetküsimustiku tulemused Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorrast ja soovidest ülevaate saamiseks viidi läbi Internetipõhine ankeetküsimustik. Küsimustik on toodud lisa 4 järgi. Küsimustik saadeti välja 300le inimesele. Kokku laekus vastuseid 75 (joonis 8). Nendest kolm ei sobinud oma tegevusvaldkonna poolest andmete analüüsimiseks (üks ettevõte tegutses turismi ja kogukondade arendamise, teine töötleva tööstusega (plaatmaterjalist mööbli tootmisega) ja kolmas valkude identifitseerimisega). Ankeetküsimustikus küsiti täpsustavat ja statistilist infot 2008-2010. aasta kohta. Joonis 8 kajastab vastanud institutsioonide jaotumist valdkondade kaupa. Kõige enam vastasid küsimustikule kunsti, audiovisuaali, arhitektuuri ja disaini valdkonnaga tegelevad institutsioonid. Suurt huvi küsimustiku vastu tundsid ka huvikeskused. Joonis 8. Vastanud institutsioonide jaotus tegevusvaldkonna järgi Joonis 9 kajastab ankeetküsimustikule vastanud institutsioonide jaotumist juriidilise vormi kaupa. Uuringu tulemused 20 11 9 7 6 5 5 4 3 2 1 0 5 10 15 20 25 Vastanutearv Loom em a jandusevaldkond
  36. 36. 36 Kahe institutsiooni puhul on arvestatud asjaoluga, et nad tegutsevad kahe erineva juriidilise isikuna. Jooniselt on näha, et kõige enam vastasid osaühingud, nende hulka kuulus ka 1 täisühing ja 1 usaldusühing. Teisel kohal on vastanute seas mittetulundusühendused (MTÜd) ja seejärel füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) ja vabakutselised. Seega saab öelda, et vastanutest enamuse moodustavad iseseisvalt tegutsevad üksikettevõtted. Joonis 10 kajastab vastanud institutsioonide jagunemist nende asutamisaasta kaupa. Joonisel on kajastatud institutsioonide asutamisaastate gruppe viie aasta kaupa: 2007-2011, 2002-2006, 1997- 2001, 1992-1996 ja 1990 ja varem. Tulemustest on näha, et aktiivsemad on olnud küsimustikule vastama nooremad loomemajandusinstitutsioonid, mis on asutatud vahemikus 2007-2011. Sealjuures moodustasid 2011. aastal asutatud institutsioonid 11% vastanutest. 38% 16% 20% 18% 8% 2007 -2011 2002 -2006 1997 -2001 1992 -1996 1990 ja varem 200 varem 1 6 Joonis 10. Institutsiooni asutamise aasta. Küsimustikule vastanud institutsioonide töötajate arv ajavahemikus 2008-2010 on tõusnud (joonis 11). Samuti on tõusnud vabatahtlike arv. Antud joonisel kajastatud vabatahtlike arvust 2/3 moodustab ühe kultuuriseltsi asutuse kolme aasta stabiilne vabatahtlike arv. Kuna selts ei jaganud täiendavat infot vabatahtlike arvu kohta, siis on antud uuringus kajastatud tulemusi selliselt, nagu need ankeetküsimustiku vastustest esitati. Kuna antud kultuuriseltsi vabatahtlike arv oli aastatel 2008-2010 stabiilne, siis vabatahtlike üldine kasvutendents on hinnanguliselt õige. Uuringu tulemused
  37. 37. 37 471 484 500 244 243 257 116 113 126 0 100 200 300 400 500 600 2008 2009 2010 Aasta Vabatahtlike arv Kogu töötajate arv Loomemajandusega seotud töötajate arv Töötajatearv Joonis 11. Küsimustikule vastanud institutsioonide töötajate arv. Küsimustikule vastanud loomemajandusinstitutsioonide käive on aastatel 2008-2010 kasvanud (joonis 12). Ka ekspordi osakaal on aastatel 2008-2010 tõusnud. 2008. aastal moodustas vastanud institutsioonide eksport 6,87% käibest, 2009. aastal 9,6% ja 2010 aastal 33,0%. Loomemajandusega seotudeksportieraldieiolemõtetväljatuua,kunaseeonvägaligilähedanesamadesummadega,mis on institutsioonide üldine eksport. Seega saab öelda, et küsimustikule vastanud loomemajandusega seotud institutsioonide eksport on peaaegu täielikult seotud loomemajanduse ekspordiga. Vastanud institutsioonide puhul tegeleb ekspordiga 3 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 7 osaühingut. Ekspordiga tegelevate institutsioonide peamised tegevusvaldkonnad on audiovisuaal, reklaam, kunst, muusika ning disain ja infotehnoloogia. Hüpe ekspordi tulemustest on tingitud kahe ettevõtte eksporditulemuste paranemisest 2010. aastal. Ettevõtete tegevusvaldkonnaks on disain, infotehnoloogia ja audiovisuaal. Seega võib eeldada, et disaini, audiovisuaali, reklaami ja infotehnoloogia näol on tegu ekspordiks perspektiivsemate loomemajanduse alavaldkondadega Uuringu tulemused
  38. 38. 38 Joonis 12. Loomemajandusinstitutsioonide käive ja eksport Küsimuse „Kas Teie institutsioon saab/on saanud viimastel aastatel lisafinantseerimist” tulemusi kajastab joonis 13. Ankeetküsimustikule vastanud 73st institutsioonist on saanud toetust 37. Kõige rohkem on toetuste saajate seas MTÜsid ja osaühinguid. 13 MTÜd vastas, et on saanud toetust. Nendest 8 on saanud toetust Tartu Linnavalitsuselt. MTÜde poolt toodi välja, et toetustest on saadud tegevustoetust ja projektipõhist toetust Tartu Linnavalitsuselt, tegevustoetust riigilt, toetust Eesti fondidest ja programmidest, Euroopa Liidu fondidest või programmidest ja ka toetust sponsoritelt. Osaühingutest on toetust saanud 13. Nendest 6 vastas, et on saanud toetust Euroopa Liidu fondidest või programmidest, 5 vastas, et on saanud tegevus- või projektipõhist toetust riigilt, 3 on saanud toetust Tartu Linnavalitsusest. Lisaks on toetust saadud sponsoritelt. Uuringu tulemused 0,00 5,00 10,00 15,00 20,00 25,00 30,00 35,00 40,00 2008 2009 2010 Kogukäive Loomemajandusega seotud käive Eksport Aasta Käivejaeksport(miljkrooni)
  39. 39. 39 Joonis 13. Toetust saanute hulk institutsioonide kaupa. Toetuse liikide kaupa on kõige rohkem saadud toetust Eesti fondidest ja programmidest, projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt ja projektipõhise toetusena riigilt. Lisaks on saadud toetust ka välisriikide kultuuriesindustest, saatkondadest, teistelt omavalitsustelt ja töötukassalt. Tabel 15 annab ülevaate toetuste liikidest ja nende saajate arvust. Toetuste liik Toetust saanute arv Eesti fondidest ja programmidest Projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt Projektipõhise toetusena riigilt Toetus sponsoritelt Euroopa Liidu fondidest või programmidest Tegevustoetusena Tartu Linnavalitsuselt Tegevustoetusena riigilt Muu 19 16 15 11 10 8 5 4 Tabel 15. Toetuste peamised allikad. Uuringu tulemused
  40. 40. 40 Küsimuse „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist tugevat külge” tulemustest annab ülevaate tabel 16. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal analüüsiti nimetatud tugevuste esinemise sagedust vastustest. Analüüsi juures tehti üldistused ja jäeti välja väga spetsiifilised tugevused nagu nt isikunäituste korraldamine, rahvuslikkus, tegevuslubade olemasolu jms. Tabelis on kajastatud kõik tugevused, mis esinesid vähemalt kaks korda. Tabelis 16 on näha, et kõige olulisemateks tugevusteks peetakse professionaalset ja head meeskonda, paindlikkust, loomingulisust, institutsiooni mainet ja tuntust, laia toodete ja teenuste hulka. Tugevus Esinemise sagedus Professionaalne ja hea meeskond Paindlikkus Toodete ja teenuste kvaliteet Lai toodete ja teenuste hulk Loomingulisus Maine ja tuntus Teotahtelisus Isikupära ja originaalsus 25 17 15 10 8 8 7 6 Kogemused ja oskused Kliendisõbralikkus Meeldiv töökeskkond Järjepidevus ja jätkusuutlikkus Koostöö Järjepidevus ja jätkusuutlikkus 5 5 5 6 6 6 Uuringu tulemused
  41. 41. 41 Tabel 16. Küsimustikule vastanud institutsioonide tugevused Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm lähiaastate arengusoovi” tuli välja tuua kolm peamist soovi. Sealjuures oli ette antud näited, nagu lisarahastuse leidmine, töötajaskonna kompetentsi suurendamine, koostöövõrgustike loomine, turunduse parendamine, ühisturunduses osalemine, ekspordi arendamine jne. Näidete puhul oli tegu üldiste ettevõtlusega seotud soovidega. Tabel 17 kajastab peamisi institutsioonide soove. Kõige rohkem sooviti lisarahastuse leidmist, turundustegevuse parendamist, koostöövõrgustiku loomist, kompetentsi suurendamist, ekspordi arendamist ning uute teenuste ja toodete turule toomist. Seega on näha, et peamiseks huviks on institutsioonide konkurentsivõime tõstmine läbi turundustegevuse ja institutsiooni arendamise (oskuste, toodete jms arendamine). Eestvedajate puhendumus Head koostööpartnerid Hea asukoht Eksperimenteerimisjulgus Nišitooted Disain Välja kujunenud klientuur ja selle moodustumine Aktiivne tootearendus 4 4 3 3 3 3 3 2 Tootjapoolne huvi Noor ja aktiivne meeskond Väiketiraažide tootmine 2 2 2 Uuringu tulemused
  42. 42. 42 Lisarahastuse leidmine Turundustegevuse parendamine Koostöövõrgustike loomine Kompetentsi suurendamine Ekspordi arendamine Uute teenuste ja toodete turule toomine Töötajate värbamine Tarbijaskonna teadlikkuse tõstmine ja klientuuri laiendamine 25 23 22 17 12 12 10 6 Juhtimise parendamine Infrastruktuuri arendamine Käibe suurendamine 4 4 4 Klientuuri ostujõu tõus 3 Koostööprojektides osalemine Ekspordi osakaalu suurendamine Koostöövõrgustiku edasi arendamine 2 2 2 Soovid Esinemise sagedus Tabel 17. Küsimustikule vastanud institutsioonide soovid. Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist arengut takistavat tegurit” tuli välja tuua kolm peamist soovi. Sealjuures oli ette antud näited finantsressursside puudus, ruumide puudus, inimressursi puudus, koostööpartnerite vähesus, teadmiste ja infovahetuse vähesus vms. Kõige enam peeti takistuseks institutsioonide arendamisel finantsressursside ja inimressursside Uuringu tulemused
  43. 43. 43 vähesust, koostööpartnerite - ja võrgustike vähesust, ruumide ja aja puudust . Finantsressursside vähesus Inimressursi vähesus Koostööpartnerite - ja võrgustike vähesus Ruumide puudus Aja vähesus Infovahetuse vähesus Klientuuri langenud ostujõud Teadmiste vähesus ja vähene ettevõtluskogemus 42 19 17 12 10 8 8 8 Turundustegevuse vähesus Spetsiifiliste oskuste vähesus 7 4 Takistused Esinemise sagedus Tabel 18. Küsimustikule vastanud institutsioonide arengut takistavad tegurid. Küsimuse „Palun nimetage, millistel koolitustel soovite osaleda, et suurendada oma institutsiooni konkurentsivõimelisust ja isiklikke oskuseid” vastuste ülevaate annab tabel 19. Kokkuvõtvast tabelist on näha, et üldiselt tuntakse kõige rohkem huvi turunduse ja ekspordialaste koolituste vastu. Vastuste põhjal saab öelda, et ekspordi- ja turundusalased koolitused võiksid sisaldada ettevõtte igapäevast turundust, ekspordialast tegevust ja selle planeerimist. Samuti oldi huvitatud turundusplaanide koostamisest. Soovitakse arendada oskusi turu analüüsimisel, enda positsioneerimisel turul ja vastavate analüüside koostamisel. Vastanud olid huvitatud Internetiturunduse võimalustest. Ekspordi alaste koolituste juures soovitakse, et toodaks välja rohkem loomemajandusega seotud teemade omapära. Samuti ollakse huvitatud erinevate sihtturgude omapärast – nt Venemaa ja SRÜ maade turgudest. Teisel kohal oli huvi enesetäiendamise koolituste vastu. Peamiselt tuntakse huvi teatud kindla programmi või tehnoloogia vastu. Väga üldiselt ühist soovi erialases täiendõppes ei saa välja Uuringu tulemused
  44. 44. 44 tuua. Samas aga saab erialast täiendõpet siduda tegutsemist toetava koolitusvajadusega. Nende kahe grupi põhjal kujunes selgemalt välja huvi kujunduse ja disaini vastu. Tegutsemist toetavate koolituste all on käesolevas uuringus käsitletud koolitusi, mida vastanud pidasid oluliseks oma ettevõtte kompetentsi suurendamiseks või siis enese harimiseks mõnes muus mitte enda erialases valdkonnas. Nende koolitustena toodi välja raamatupidamine, klienditeenindus, suhtlemispsühholoogia, pedagoogikaalased koolitused, õigusalased koolitused, Interneti võimaluste kasutamine, esinemisoskus, asjaajamine. Samuti olid vastanud huvitatud Interneti võimaluste laialdasemast tundmisest – nt otsingumootorite kasutamisest. Järgnevalt on toodud välja mõned erialased koolitusvajadused alavaldkondade kaupa: • arhitektuur - Venemaa, SRÜ turgude omapära; • disain - 3D CAD/CAM, Wordpress koolitus; flashi koolitus; puukäsitöö; disaini- ja kujundusalased koolitused; • film - Art-house kinode alased koolitused; kino tehnikaga seotud koolitused; filmi- ja videotehnika alased koolitused; stsenaariumite arendamine; helitöötlus, audioproduktsioon, vastav tarkvara (võrdlemisi kõrgel tasemel); • foto - fotode laiformaat-väljatrüki alane täiendkoolitus edasijõudnutele • kirjastamine – e-raamatute alane koolitus; küljendus- ja kujundusprogrammide alane täiendkoolitus edasijõudnutele; kompleksne arvutivõrkude ja -turbe alane täiendkoolitus; • kunst - circuit bending ja uute instrumentide ehitamine; • käsitöö – käsitööalased koolitused; kübarate valmistamine; • reklaam - graafikaprogrammide koolitus. Vägaolulisekspeetivastanutepooltettevõttejapersonalijuhtimisegaseotudkoolitusi.Juhtimisalased koolitused võiksid vastuste põhjal sisaldada ajajuhtimist, meeskonna juhtimist ja motiveerimist, ettevõtte juhtimist (ettevõtte juhtimise juures võiks tähelepanu pöörata väikeettevõtete juhtimise omapärale), koostöö arendamist. Samuti tuli vastustest välja huvi ajaplaneerimise koolituste vastu. Tabel 19 on antud soov lisatud ettevõtte juhtimise ja arendamise lisatud. Strateegiline planeerimine võiks sisaldada nii ettevõtte strateegilist planeerimist kui ka erinevate strateegiate koostamist – turundusstrateegia, äriplaani jms koostamist. Samuti oli huvi, et kuidas teha just loomemajanduse toodete ja teenuste turundust. Majandusalastest koolitustest sooviti vastuste põhjal rohkem teada erinevatest majandusega seotud teemadest. Välja toodi eraldi huvi finantsjuhtimise ja analüüsi vastu. Uuringu tulemused
  45. 45. 45 Turundus- ja ekspordialased koolitused Erialane täiendõpe Ettevõtte juhtimine ja arendamine Tegutsemist toetavad koolitused Projekti kirjutamise ja juhtimise koolitused Majandusalased koolitused Keeleõpe Raamatupidamine 29 27 14 10 6 6 4 3 Klienditeenindus Teenuste arendamine 3 2 Finantseerimisvõimalused, toetusskeemid 2 Koolitusvajadus Esinemise sagedus Tabel 19. Küsimustikule vastanud institutsioonide koolitusvajadused Küsimusele „Palun nimetada Teie kaupade/teenuste kolm peamist sihtrühma ja nende peamine asukoht” tuli vastata vabas vormis. Ilmselt oleks antud küsimustiku puhul andnud selgemaid vastuseid etteantud vastusevariantide olemasolu. Küsimustiku koostajate esialgsel hinnangul oleks see aga vähendanud võimalust vastanutel ise oma sihtrühmad piiritleda. Peamisteks sihtrühmadeks Tartu loomemajandusega seotud institutsioonidel on eraisikud ja ettevõtted. Vastustes esinesid kõige sagedamini nende asukohana Eesti ja Tartu. Vähemal määral määrati sihtrühma piirkonnaks Lõuna-Eesti. Välisriikidest olid esindatud Skandinaavia riigid ja lähiriigid. Paljudel on tegevused suunatud Lääne-Euroopa turule. Vastustes esines ka, et tegeletakse USAs, Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides. Küsimuse „Kas soovite arendada eksporti välisriikidesse? Kui jah, siis millistesse riikidesse?” vastustest selgus, et 37% vastanutest ei soovi tegeleda tulevikus ekspordiga ja 63% soovib tegeleda ekspordiga. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal on kõige rohkem ekspordist huvitatud Uuringu tulemused
  46. 46. 46 kunsti, disaini, audiovisuaali ja reklaami valdkonnad (joonis 14). Joonis 14. Vastanud institutsioonide huvi ekspordi vastu Küsimused „Milliseid viise turunduse parendamiseks vajaks Teie institutsioon lähiaastail?” vastustest annab ülevaate joonis 15. Turunduse osas soovitakse kõige rohkem turunduseks suunatud finantsressursside olemasolu, internetiturundus ja turunduseksperdi konsultatsioone ja nõuandeid. 3.5. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel Põhinedes uuringu käigus koostatud fookusgruppide arutelude ja ankeetküsimustiku tulemustele, Äriregistri andmete statistilisele analüüsile, varasematele loomemajandusega seotud uuringutele, vestlustele Tartu Loomemajanduskeskuse töötajatega ja uuringu käigus tehtud tähelepanekutele, on koostatud SWOT analüüsi tabel (Tabel 20. Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused. tabel 20 ja tabel 21), mis kajastab Tartu linna loomemajanduse üldist olukorda Uuringu tulemused
  47. 47. 47 . Joonis 15. Vastanud institutsioonide soovid turunduse parendamiseks. Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused Tugevused • Loomemajandusega tegelevad professionaalsed ja hingega tegutsevad inimesed. • On palju erinevaid loomemajanduse institutsioone. • Linnas on mitmeid rahvusvähemuste loomekollektiive. • Tartule on omane mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik. • Palju on loomemajanduse valdkonnas harrastajaid. Looming ja töö seotakse elulaadiga. Inimesed tegelevad entusiasmist. • Loomemajanduses on ettevõtlusega üldiselt kerge alustada. • Tartus on mitmeid tasuta festivale ja üritusi. • Tartus on olnud edukaid üritustesarju, mida soovitakse taastada. • Mõned Tartule omased festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali muutuda rahvusva- heliseks. • Ürituste ja festivalide reklaam ning nende toimumine tuleb linnapildis esile. • Turunduses kasutatakse aktiivselt veebipõhiseid sotsiaalseid suhtlusportaale. • Institutsioonide tegevusi aitavad ellu viia Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali toetused. • Loomemajandusega tegelevate inimeste ja institutsioonide omaalgatuslikkus on aktiivne. • Tartus on arenemas loomemajandusega tegelevate institutsioonide kobarad ja koondumisko- Uuringu tulemused
  48. 48. 48 had (nt Tartu Loomemajanduskeskus, trükikoja Greif endised ruumid Kastani tänaval, Antoniuse Gild, Genialistide klubi jms). Nõrkused • Institutsioonid ei saa üheselt aru loomemajanduse mõistest (ei seostata end sellega). • Paljudes loomemajanduse alavaldkon-dades on puudu valdkondlik koordineerimine. • Alavaldkondades ei ole info levik efektiivne. • Institutsioonide turundustegevus on nõrk ja ka sellealaseid oskusi on vähe. • Linnapoolne turundustegevus, mis tooks loomemajanduse linnapildis esile, on nõrk. • Institutsioonidel on üldine finantsressursside vähesus, et korraldada üritusi, osaleda rahvusva- helistes koostööprojektides ning end arendada. • Tartu üritustel ja teemadel on raske jõuda üleriigilisse meediasse. • Puudub ülevaade rahvusvähemuste tegevusest. • Puudub ülevaade noortest alustavatest loomegruppidest. • Konkurents on suur ja institutsioonid ei ole koostööaltid. • Loomemajandusega seotud erialade koolitusprogrammid on liiga teoreetilised. • Eesti turg on oma elanike arvu ja ostujõu tõttu väike, et loomemajanduse institutsioonid saaksid kasvada ja areneda – välisturundus on vältimatu. • Koostöö institutsioonide vahel on projekti- ja programmipõhine. • On suur vajadus turundusoskustega professionaalsete mänedžeride järele. • Institutsioonide baasteadmised ettevõtlusest on nõrgad. • Loomemajandusega seotud • Koostöö toimub inimeste isiklike kontaktide alusel. • Loometegevusega seotud inimeste professionaalsus on kümne viimase aasta jooksul palju paranenud, on tekkinud konkurents. • institutsioonides valitseb nõukogudeaegne harjumus, mille tõttu oodatakse suurt avaliku sektori poolset toetust ja huvi valdkondade vastu. Harjumus võetakse noorte poolt üle. • Loomemajanduses pole piisavalt mänedžere, kes aitaksid tegeleda turundusega välisriikides. • Paljud professionaalsed loomemajandusega seotud inimesed tegutsevad suurema osa ajast Tallinnas, kuna see on tasuvam. • Mitmetes loomemajanduse alavaldkondades ei ole palk konkurentsivõimeline (nt muusika, käsitöö, kunst, tants, muuseumid jne.) • Riigi ja omavalitsuste poolne rahastus on enamasti projektipõhine. Tartu linna loomemajanduse võimalused ja ohud Võimalused • Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esile toomine erinevates Uuringu tulemused
  49. 49. 49 valdkondades. • Loomemajanduse alavaldkondi tutvustavate organiseeritud võrgustike loomine ja valdkonna tegevuse eestvedajate leidmine. • Valdkondade siseste ja –üleste suhtlusplatvormide loomine. • Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse. • Koostöö suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel. • Loomemajandusega seotud ruumide (õppeklassid, esinemiskohad jms) ja muude ressursside jagamine. • Erialaõppe tugevdamine, koostöö teiste koolidega (nt loomemajandusega seotud erialades õp- pejõudude jagamine ja ühine Ohud • Jätkuv turu huvi puudumine loomemajandustoodete- ja teenuste vastu. • Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest finantseerimisvõimaluste vähen- emine. • Loomemajandusega seotud inimesed on liiga hõivatud, et osaleda valdkonna edendamisele kaasa aitavates ettevõtmistes. • Tartu linna teised valdkonnad (nt ettevõtlus ja planeerimine) ei ole huvitatud koostööst ja loome- majanduse esiletoomisest linnas. • Välisturgudel ei suudeta tegutseda, kuna välisturud ei ole huvitatud Eesti loomemajandu- settevõtete toodetest ja teenustest. • Jätkuv hindade tõus. • Toodete kvaliteedi langus tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu. • Inimeste vähene huvi tegeleda külalislektorite linna toomine). • EASi ja Töötukassa ettevõtluse alustamise ja arendamise toetused. • Prioriteetsete ürituste stabiilne rahastamine avaliku sektori poolt. • Erinevate eriilmeliste esinemispaikade loomine linnaruumi. • Eriilmeliste loomekeskuste loomine linna. • Luua ettevõtete mudeleid ja süsteeme väiketiraažiga toodete tootmiseks (kunst, käsitöö jms). • Suurendada loomemajanduse institutsioonide võimekust ettevõtlusturul paremini hakkama saa- da. • Digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine. • loomemajanduse mänedžeridena. • Avaliku sektori poolne huvi puudumine tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja selleks toetava infrastruktuuri loomisel kaasa aitamisega. • Üleüldiste majanduslike tingimuste halvenemine maailmas. 3.6. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabeli ristanalüüs Uuringu tulemused
  50. 50. 50 Tugevuste abil võimaluste kasutamine: • Loomemajandusega tegelevad professionaalid ja nende aktiivne omaalgatuslikkus võimaldavad luua erinevaid loomemajanduse alavaldkondi tutvustavaid organiseeritud võrgustikke. Samuti võimaldab aktiivsete inimeste olemasolu leida loomemajanduse alavaldkondadele eestvedajaid. • Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus, professionaalsete hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu linnas, Tartu mitmekülgne haridusasu- tuste ja huvikoolide võrgustik ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide ko- barad võimaldavad luua aluse loomemajanduse alavaldkondade siseste ja –üleste suhtlusplat- vormide loomisele ja valdkondade vahelise koostöö suurendamisele läbi erinevate projektide ja ühisturunduse. Lisaks aitab sellele kaasa ka institutsioonide ja loomeinimeste poolne aktiivne sotsiaalsete veebiportaalide kasutamine. • Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus, professionaalsete hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu, rahvusvähemuste loomekollektiivide olemasolu, haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik, toimunud edukad üritustesarjad ja aren- emisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad aitavad kaasa koostöö suuren- damisele loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel. Samuti võimaldab • olemasolev ressurss tegeleda tugevamalt ja läbimõeldumalt loomemajanduse mõiste regulaarse tutvustamise ja selle olulisuse esile toomisega erinevates valdkondades. • Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus ja inimeste omaalgatuslikkus loob eeldused loomemajandusega seotud ruumide (õppeklassid, esinemiskohad jms) ja muude ressursside jagamiseks institutsioonide vahel. • Tartu mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik, professionaalsete hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu linnas ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad loovad võimalustebaasi loomemajandusega seotud erialaõppe tugevdamiseks ja koostöö algatamiseks teiste koolidega (nt loomemajandusega seotud erialades õppejõudude jagamine ja ühine külalislektorite linna toomine). • Inimeste ja institutsioonide aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse loovad võimaluse kasutada ära EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise toetuseid valdkonna arendamiseks. • Kasutades ära Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali toetusi saab nii olemasolevate kui veel arenemisjärgus olevate loomemajandusinstitutsioonide kobarate poolt luua linna eriilmelisi loomekeskusi. Koostöös Tartu Linnavalitsusega tuleks kasutada linnaruumist tulenevaid võimalusi loomaks linna erinevaid eriilmelisi esinemispaiku. • Tartu suur festivalide ja ürituste hulk, taastamist väärivad üritustesarjad ja potentsiaalsed rahvusvahelised festivalid võimaldavad määrata Tartu prioriteetsed kultuuriürituste suunad ning selle põhjal on võimalik välja töötada ürituste stabiilse rahastamise skeem avaliku sektori poolt. Uuringu tulemused
  51. 51. 51 • Loomemajandusega tegelevad professionaalsed inimesed ja nende aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse võimaldab katsetada ja välja arendada ettevõtete mudeleid ja süsteeme väiketiraažiga toodete tootmiseks (kunst, käsitöö jms). • Mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad võimaldavad töötada välja skeeme ja vahendeid, mille abil saab suurendada loomemajanduse institutsioonide võimekust ettevõtlusturul paremini hakkama saada. Samuti on olemasolev ressurss aluseks digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisele. Tugevuste abil väliste ohtude vähendamine: • Loomemajandusega tegelevad professionaalsed ja hingega tegutsevad inimesed, nende aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse võimaldavad luua ja katsetada uute toodete ning teenuste pakkumist erinevatele sihtrühmadele läbi erinevate turundusvahendite (kasutades sealjuures ära aktiivsemalt nüüdisaegset digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat), mis omakorda vähendab või aitab ära hoida jätkuvat turu huvi puudumist loomemajandustegevuste ja -teenuste vastu. Sellest tulenev aktiivsem ettevõtlus loomemajanduse valdkonnas aitab leevendada ohtu, et finantseerimisvõimalused Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest hakkavad vähenema. • Tartus on suhteliselt suur loomemajandusega tegelev inimressurss - on palju erinevaid loomemajanduse institutsioone, linnas on mitmeid rahvusvähemuste loomekollektiive, on aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajanduse valdkonnas on palju harrastajaid, samuti on mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik. Kõik eelnimetatu tekitab suhteliselt suurel hulgal inimesi, kes rohkemal või vähemal määral on seotud loomemajandusega. Kuna on näha, et inimressurss on mitmekesine ning samuti toimub linnas loomemajandusest teadliku inimressursi juurdetootmine, siis kõik see omakorda vähendab ohtu, et loomemajandusega seotud inimesed oleks liiga hõivatud, et osaleda valdkonna edendamises. • Lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse, arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad, mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik japotentsiaalseterahvusvahelistefestivalideolemasoluloobTartussevõrgustiku,milleabiltoimub loomemajanduse arendamine ja selle rahvusvahelistumine sõltumata muude valdkondade ettevõtetest. Loomemajanduse edukas areng ja selle kaudu avanevate välisturundusvõimaluste kujunemine vähendab ohtu, et Tartu linna teised valdkonnad (nt ettevõtlus ja planeerimine) ei ole huvitatud koostööst ja loomemajanduse esiletoomisest linnas. • Lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse loob olukorra, kus konkurents on väga tugev ning loomemajandusega seotud ettevõtete käekäiku mõjutab pakutavate toodete Uuringu tulemused
  52. 52. 52 ja teenuste kvaliteet. Konkurentsist tulev kvaliteedi hoidmine aitab vältida toodete kvaliteedi langust tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu. • Loomemajandusegategelevateinimestejainstitutsioonideaktiivneomaalgatusjaarenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad on reklaamiks loomemajandusele. Atraktiivne valdkonnale tehtav reklaam vähendab ohtu, et ei leidu inimesi, kes oleks huvitatud tegelema loomemajanduses kultuurimänedžeridena. • Eelmise alapeatüki SWOT analüüsi tabelis toodu tugevused on kõik ühtlasi ka Tartu linna arengu ressurssideks, mis kattuvad ka teiste majandusvaldkondadega. Loomemajanduse tihe kokkupuude teiste majandusvaldkondadega vähendab ohtu, et avaliku sektori poolt puudub huvi tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja selleks toetava infrastruktuuri loomisega. Võimaluste kasutamine, et vähendada sisemisi nõrkusi: • Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esiletoomine erinevates valdkondades vähendab nõrkust, et institutsioonide poolt ei saada selgelt aru loomemajanduse mõistest (ei osata end sellega seostata). • Valdkondade siseste ja –üleste suhtlusplatvormide loomine, valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse loob eeldused loomemajanduse alavaldkondade töö paremaks koordineerimiseks. See omakorda leevendab nõrkust, et paljudes loomemajanduse alavaldkondades on puudu valdkondlik koordineerimine. Samuti soodustab koostöö arendamine info leviku muutumist efektiivsemaks. • Koostöö suurendamine loomemajanduse ja teiste ettevõtlusvaldkondade vahel, EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise toetuste kasutamine, loomemajanduse institutsioonide võimekuse tõstmine ettevõtlusturul paremini hakkamasaamiseks , digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine aitab parandada institutsioonide turundustegevust ja arendada sellealaseid oskusi. Samuti aitab koostöö ja oskuste arendamine kaasa linnapoolsele turundustegevusele, mis toob loomemajandust linnapildis rohkem esile. • EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise ning Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali toetuste kasutamine aitab leevendada institutsioonide finantsressursside vähesuse probleemi. Toetuste abil on võimalik korraldada üritusi, osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ning end arendada. • Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse ning digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine võimaldab luua andmebaase, mis annavad ülevaateid erinevatest loomemajandusressurssidest, nt ülevaade rahvusvähemuste institutsioonidest, ülevaade noortest loomegruppidest jms • Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse, koostöö suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel, ettevõtete mudelite Uuringu tulemused

×