kujundamine/küljendamine
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Like this? Share it with your network

Share

kujundamine/küljendamine

on

  • 297 views

 

Statistics

Views

Total Views
297
Views on SlideShare
297
Embed Views
0

Actions

Likes
1
Downloads
0
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

kujundamine/küljendamine Document Transcript

  • 1. 1 TARTU CENTRE FORCREATIVE INDUSTRIES COLOUR YOUR IDEASTartu Loomemajandus- keskus Part-financed by the European Union (European Regional Development Fund) TELLIJA: AS TARTU LOOMEMAJANDUSKESKUS TÄITJA: OÜ POSITIUM LBS TARTU LOOMEMAJANDUSE INSTITUTSIOONIDE JA OLUKORRA KAARDISTAMINE Tartu 2011 OÜ PositiumLBS, Õpetaja 9, 51003 Tartu, Eesti Reg. nr. 10883762, Swedbank 221020601776 Tel +372 734 1144 positium@positium.ee www.positium.ee
  • 2. 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Loomemajandus ...................................................................................................................... 5 1.1 Loomemajanduse mõiste ....................................................................................................... 6 1.2. Loomemajanduse kontseptsioon ........................................................................................... 6 1.3. Loomemajanduse roll linna arengus ...................................................................................... 7 Andmed ja metoodika .............................................................................................................. 9 Uuringu tulemused ................................................................................................................. 13 3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade ........................................... 13 3.2. Tartu linna loomemajandus fookusgruppide intervjuude põhjal ...........................................19 3.2.1 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur ........................................................................... 20 3.2.2. Film, video ja fotograafia............................................................................................... 21 3.2.3. Disain ........................................................................................................................... 22 3.2.4. Tants ja teater .............................................................................................................. 23 3.2.5. Festivalide korraldamine ............................................................................................... 25 3.2.6. Kirjastamine ja kirjandus ............................................................................................... 26 3.2.7. Ajakirjandus ................................................................................................................ 28 3.2.8. Kujutav kunst ............................................................................................................... 29 3.2.9. Tarbekunst ja käsitöö ................................................................................................... 30 3.2.10. Muuseumid ja raamatukogud ..................................................................................... 32 3.2.11. Muusika ..................................................................................................................... 33 3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused ......................................................35 3.4. Ankeetküsimustiku tulemused ............................................................................................. 35 3.5. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel ............................................................................ 46 3.6. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabeli ristanalüüs.......................................................... 49 3.7. Loomemajanduse võrdlus Tartu ettevõtlusega .................................................................... 54 Tartulinnaloomemajandusearendamine...............................................................................56 4.1. Loomemajanduse üldised trendid Eestis ja Euroopas ning üldised soovitused arengu soodustamiseks ......................................................................................................................... 56 4.2. Soovitused Tartu linna loomemajanduse arendamiseks ....................................................... 58 4.3. Tartu linna loomemajanduse arendamise prioriteetsed valdkonnad ...........................64
  • 3. 3 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 68 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................ 71 Lisa 1. Uuringu raames toimunud fookusgruppide intervjuude kava ........................................... 73 Lisa 2. Ankeetküsimustik loomemajandusinstitutsioonidele ........................................................ 74 Lisa 3. Uuringus kasutatud loomemajanduse institutsioonide EMTAK koodid ............................ 81 Lisa 4. Tartu Loomemajanduse institutsioonide paiknemine registreerimisaadresside järgi ......... 85 Lisa 5. SA Tartu Loomemajanduskeskuse tegevuskava uuringus toodud soovituste elluviimiseks 2011 – 2013 ..............................................................................................................79
  • 4. 4 Sissejuhatus Käesolev uuring „Tartu loomemajanduse ettevõtete ja olukorra kaardistamine “ on valminud projekti Urban Creative Poles raames. Uuringu on koostanud Tartu Loomemajanduskeskuse tellimusel OÜ Positium LBS. Töö eesmärgiks oli kaardistada Tartu loomemajandussektori alavaldkondade hetkeseis ja arengusoovid. Töö teostamisel lähtuti vastavast juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011). Uuringu aluseks olid 2011.a. mais ja juunis läbiviidud fookusgruppide intervjuud alavaldkondade esindajatega, küsimustiku kaudu kogutud statistiline info ja Äriregistrist saadud andmed Tartus tegutsevate loomemajandusettevõtete kohta. Olemasolevaid andmeid analüüsiti SWOT meetodil. Töö koostamise käigus on tutvutud ka teiste Eestis tehtud loomemajanduse uuringutega. Eesti on loomemajandussektori piiritlemisel toetunud Suurbritannias väljatöötatud definitsioonile, seda teatavalmääraltäiendadesjameieoludegakohandades.EestiKonjunktuuriinstituudiuuringus„Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus” (2009), mis on esimeseks loomemajanduse alaseks tööks Eestis, on defineeritud loomemajandus järgnevalt: „Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandiloomise ja kasutamise”. Uuringu teostas Positium LBS töögrupp (Ederi Ojasoo, Liisi Nõgu, Mari-Liis Lamp, Erki Saluveer). Autorid tänavad Tartu Linnavalitsust, Tartu Loomemajanduskeskust, kõiki uuringus osalenud loomemajandusega seotud institutsioone ja EMT-d võimaluse eest teostada uuenduslikku andmeanalüüsi Sissejuhatus
  • 5. 5 Loomemajandus 1.1 Loomemajanduse mõiste Loomemajanduse käsitlused on üpris laiad. Mitmed Eestis korraldatud uuringud lähtuvad Konjunktuuriinstituudi poolt kasutusele võetud loomemajanduse definitsioonist, mis on välja töötatud Suurbritannias - „Loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandiloomise ja kasutamise” (Eesti Konjunktuuriinstituut 2009) Euroopa Komisjoni uurimuses „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta“ (2010) on loomemajanduse mõistet selgitatud läbi kultuurimajanduse mõiste. Kuna Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud dokumendid ja regulatsioonid on aluseks ka Eestis ellu viidavatele tegevustele, siis on järgnevalt välja toodud Euroopa Komisjoni poolt kasutatud mõisted loomemajanduse definitsiooni paremaks mõistmiseks. Kultuurimajandus on majandusharu, mis toodab ja levitab kaupu ja teenuseid, millel arvatakse nende arendamise ajal olevat eriomadus, -kasutusviis või -otstarve, mis hõlmab või edastab kultuurilist väärtust olenemata nende võimalikust kaubanduslikust väärtusest. Lisaks tavapärastele kultuurisektori valdkondadele (näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, sealhulgas avalik sektor) hõlmab see veel järgmisi valdkondi: kino, DVD ja video, televisioon ja raadio, videomängud, uus meedia, muusika, raamatud ja trükiväljaanded (Euroopa Komisjon, 2010). Loomemajandus on majandusharu, mis kasutab kultuuri sisendina ja millel on kultuuriline mõõde, kuigi selle väljund on peamiselt funktsionaalne. See hõlmab nii arhitektuuri ja disaini, mis ühendavad loovad elemendid üldisemate protsessidega, kui ka teatavaid allsektoreid, nagu graafiline disain, moekunst või reklaam (Euroopa Komisjon, 2010). Seoses süveneva üleilmastumisega on Euroopa ja teised piirkonnad eemaldunud traditsioonilisest tootmispõhisest majandusest. Kaasaegse majandusarengu aluseks on teenused ja innovatsioon. Selleks, et olla konkurentsivõimeline, tuleb soodustada uue loova ja innovatiivse ettevõtluskultuuri arendamist. Kultuuri- ja loomemajandus toetab tihti languses olevat kohalikku majandust ning aitab aktiveerida uut majandustegevust, luua uusi jätkusuutlikke töökohti ja suurendada Euroopa piirkondade ja linnade atraktiivsust (Euroopa Komisjon, 2010). Kultuuri- ja loomemajanduses on palju kasutamata potentsiaali, mille abil saab suurendada majanduskasvu ja luua töökohti. Sealjuures on aga oluline leida jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu uued allikad (Euroopa Komisjon, 2010). Lisaks sellele on kultuurilisel aspektil oluline roll infoühiskonna põhimõtte rakendamises ning investeeringute suurendamises lairiba- infrastruktuuri ja teenustesse, digitaalsesse tehnoloogiasse, uude tarbeelektroonikasse ning uutesse telekommunikatsiooniseadmetesse. Lisaks otsesele panusele SKPsse on kultuuri- ja Loomemajandus
  • 6. 6 loomemajandusel täita oluline roll mitme muu sektori majandusliku ja sotsiaalse innovatiivsuse seisukohalt. Mitme teise sektori uuenduslikud lahendused saavad teoks tänu kõnealuste majandusharude loovale mõtlemisele. Tulenevalt valdkondade vahelisest mõjust on kultuuri- ja loomemajandusel võimalik näidata, kuidas saavutada uuenduslikum, ühtsem, keskkonnasõbralikum ja jõukam tulevik (Euroopa Komisjon, 2010). Selleks,etkultuuri-jaloomemajandussaaksmaksimaalseltkasuvõimalustest,midapakubkultuuriline mitmekesisus, üleilmastumine ja digitaliseerimine, mis on peamised neid majandusharusid edasiviivad jõud, tuleb uurimuse „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta“ (Euroopa Komisjon, 2010) kohaselt teha järgmist: • töötada välja sobivad vahendid, mis suurendavad võimet ettevõtlusvaldkonnas katsetada, uuendada ja edu saavutada ning lihtsustavad juurdepääsu rahastamisvõimalustele ja sobivatele oskustele, • aidata kultuuri- ja loomemajandusel areneda selle kohalikus ja piirkondlikus keskkonnas stardipakuks tugevama üleilmse esindatuse suunas, sealhulgas suurendada teabevahetust ja liikuvust ning • areneda loova majanduse suunas, kasutades selleks kultuuri- ja loomemajanduse mõju mitmesugusele majanduslikule ja sotsiaalsele kontekstile. 1.2. Loomemajanduse kontseptsioon Käesolevas töös on aluseks võetud sektoripõhine lähenemine, mille kohaselt on loomeettevõtted määratletud selle põhjal, millist tüüpi toodangut nad annavad (meelelahutus, meedia). Probleemiks on sealjuures aga see, et kaardistamisel tekib sõltuvalt ettevõttetüüpide määratlemisest suur hulk erinevaid võimalusi. Üks ettevõte võib tegutseda mitmes valdkonnas. Lisaks on Gibsoni ja Kongi poolt toodud välja veel kolm võimalikku lähenemist: tööjõupõhine lähenemine (loomemajandus moodustub tegevusaladest, mis nõuavad spetsiaalset kompetentsi, intellektuaalsete võimete ja ande olemasolu), loovuse indeksi lähenemine (loovus on määratletav kõikides tööstusettevõtetes vastava loovuse indeksiga) ja vormipõhine lähenemine (kompaniid ja võrgustikud; ei keskendu mitte tootmisele, vaid kaubamärkide ja autoriõiguste loomisele) (Gibson and Kong, 2005: 542-545). Käesolevas uuringus on eelistatud sektoripõhist lähenemist, kuna see annab kõige parema ülevaate loomemajanduse potentsiaalist ja arengusoovidest alavaldkondade kaupa. Alavaldkondade sissetoomine on omakorda oluline, kuna nende võimalused ja soovid on sageli erinevad. Käesolev uurimus keskendub suuresti valitud loomevaldkondade vajaduste, potentsiaali, mahtude jms hindamisele ja valdkondade soovide kindlakstegemisele. Samas võib uuringut käsitleda ka ühe etapina loova linnakeskkonna arendamisel. 1.3. Loomemajanduse roll linna arengus Loomemajandus
  • 7. 7 Sotsiaal-kultuurilise määratluse kohaselt on linn sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad ja arenevad uued moed ja kultuurid (Jauhiainen, 2005: 59). Kultuur on linna eksisteerimise alus. Mõningate majandusteooriate kohaselt on kultuur hädavajalik, kuna see aitab moodustada linnas sotsiaalselt ja majanduslikult head innovaatilist miljööd. Tänapäeva majanduses omab vaba aja veetmise võimaluste ja turismi roll suurt tähtsust. Linnades on hakatud rohkem arendama kultuurisektori osakaalu (Jauhiainen, 2005: 248). Uuringu ”Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine” kohaselt on loomemajandus üks olulisemaid komponente linnade majanduselus; selle baasil kujuneb kesklinna identiteet, kultuurielu ja majandus. See kõik on omakorda eelduseks kvaliteetse ja arenemisvõimelise linnakeskkonna tekkeks (Silm et al, 2008: 3-4). Linna puhul on loomemajanduse edendamise ja kasutamisega seotud tegevused seotud konkreetse linnaruumi osade ja paikadega. Lisaks uutest äridest majandusliku kasu ja tööhõive saamisele on linna loomemajanduse arendamise eesmärgiks tõsta ka linnaruumi kvaliteeti ja saavutada selle kaudu täiendefekte (sotsiaalseid, majanduslikke jt) (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 6-7). Antud eesmärgi saavutamiseks on kasutusel loova linna (ingl. creative city) termin. Loova linna kontseptsiooni puhul ei eksisteeri ühtset definitsiooni. Loova linna puhul on tegu kogu linnaelu haarava ökosüsteemiga, milles kultuurilised ja sümboolsed väärtused on üldise arengu soodustajateks (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 11). Joonis 1. Loova linna põhikomponendid (AuthentiCity, 2008: 11) Loomemajandus
  • 8. 8 Loova linna arendamine on seotud koha, kultuuri ja majanduse integreeritud ja seostatud arendamisega (joonis 1). Samuti on loov linn tugevalt seotud sotsiaalse struktuuri arendamisega. See on käsitletav esmalt koha karakteristikuna (erinevad kaasamismehhanismid, sotsiaalabi mehhanismid, ruumilise planeerimise sotsiaalsed aspektid (segregatsiooni vähendamine jne)). Teisalt on see paigutatav kultuuri komponendi alla ja edasikantav kultuuriliste mehhanismide kaudu nagu identiteet, väärtused jmt. (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2008: 6-7). Seega saab öelda, et loomemajanduse jätkusuutlikuks arendamiseks on vaja teada loomemajanduse olukorda linnas ja selle alusel arendada loovat ja atraktiivset linnakeskkonda. Loova linna arendamine on mitmeid komponente hõlmav tegevus. Käesolevas töös on analüüsitud põhjalikumalt vaid ühte loova linna komponenti – loomemajandust ning selle potentsiaali ja arenguvõimalusi. Loova linna terviklikuks arendamiseks on vaja käesoleva uuringu tulemused siduda ka koha konkurentsivõime ja autentse linnakeskkonna uuringutega. Loomemajandus
  • 9. 9 Andmed ja metoodika Uurimuses kasutatud loomemajanduse valdkonnad Käesolevas uurimuses on loomemajanduse valdkondade määramisel võetud aluseks Eesti Konjunktuuriinstituudi uurimuse (2009) (ala)valdkondadesse jaotamine, mida on täiendatud SA Tartu Loomemajanduskeskuse töötajate ja uuringu koostajate poolt. Samuti võeti arvesse projekti Urban Creative Poles raames välja töötatud juhendit „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) (tabel 1). Etenduskunstid Psuhholoogia ja pedagoogikaal- ased koolitused (eriti tantsuvald- konnas), projektikirjutamise koolitus (koolitus kasulikest nippidest, mitte uldtõdedest), enesekehtestamine ja läbirääkim- isoskused, teatrialane koolitus (harrastajatele), harrastajatele, isetegijatele, treeneritele ja järelkasvule suunatud regulaarsete koolituste korral- damine tantsijate tehniliste võimete arendamiseks. Festivalid Vabatahtlike koolitamine, meeskonna motiveerimine, suhtlus meediaga, kuidas võita sponsoreid, enesekehtesta- mine ja läbirääkimisoskused. Disain Turundus- ja ettevõtluskooli- tus, erinevad majandu- salased koolitused, finantsnõustamine ja -juhtimine, tehnoloogiaalased koolitused, psuhholoogiaalased koolit- used (suhtlemispsuhholoogia, nägemispsuhholoogia, keskkonnapsuhholoogia ja kultuuripsuhholoogia). Andmed ja metoodika
  • 10. 10 Audiovisuaal Tehnika- ja valguskoolitus, organisatsiooni juhtimine ja eestvedamine, stereoskoopilise filmi koolitus, dramaturgia koolitus, stsenaariumi kirjutamise koolitus Kirjastused Raamatu-info-teksti elektroon- iliseks muutumine (kõik sellega seonduv), autoriõigus, turun- dus ja mainekujundus, raamatupidamise koolitus (väikekirjastuste puhul), ülevaade toetusmeetmetest ja nendega seotud nippidest (eelkõige EL toetusmeetmed ja muud rahvusvahelised fondid). Kunst Kunstimänedžeride ja kunstikriitikute koolitust, turundus- ja ettevõtluskoolitus. Käsitöö Turundus- ja ettevõtluskoolitus. Meedia Koolitused ajakirjanikele kvaliteetsest meediast Muusika Turundus- ja ettevõtluskoolitus. Tabel 1 Loomemajanduse jaotus (ala)valdkondadeks käesolevas uuringus Andmed ja metoodika
  • 11. 11 Institutsioonide ülevaade Tartu loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade põhineb Äriregistri andmetel. Statistilise päringu tulemusena kasutati uuringu lisas 3 olevaid ettevõtete EMTAK koode1. Äriregistri väljavõte kajastas järgmisi andmeid: tegevusala lühikirjeldus • EMTAKi kood • ettevõtte nimi • õiguslik vorm • registrikood • registriaadress • telefoninumber • mobiiltelefoni number • e-posti aadress • kodulehekülje aadress • töötajate arv • käive Äriregistrist tehtud päring sisaldas andmeid 2000, 2005 ja 2009/ 2010. aasta kohta. Päringu tulemusel saadud infot analüüsiti programmiga MS Excel. Andmete analüüsimisel lähtuti juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud loomemajanduse valdkondadest. Äriregistri EMTAK koodide jaotamisel valdkondade vahel võeti aluseks 2009. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatud uuring „Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“. Samuti võeti arvesse juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud valdkondadesse jaotamist. Juhendist tulenevalt on sisse jäetud loomemajanduse toodetega seotud jaemüük. //Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator Fookusgruppide intervjuud 2011. aasta mais ja juunis toimus SA Tartu Loomemajanduskeskuse ruumides 11 fookusgrupi intervjuud loomemajandussektori eri alavaldkondade esindajatega. Aruteludel osalenud inimeste põhinimekiri koostati SA Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. Toimunud fookusgruppide arutelude ajatabel on lisas 1. Fookusgruppide aruteludel lähtuti juhendis „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011) toodud teemadest. Ankeetküsimustik Andmed ja metoodika
  • 12. 12 Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorra kohta koguti 2011.a. mais ja juunis andmeid veebipõhise ankeetküsimustiku abil. Kasutatud küsimustik on toodud lisas 2. Ankeetküsimustik oli suunatud ettevõtete olukorra kaardistamisele, kuid vastata võisid ka mittetulundusühendused. Küsimustiku andmed kajastasid institutsioonide kohta käivat kvalitatiivset infot ja kolme aasta (2008, 2009 ja 2010) majandusstatistikat. Ankeetküsimustik loodi e-formulari keskkonnas. Küsimustiku tulemusi analüüsiti programmiga MS Excel. Tulemuste analüüs Põhinedes uuringus kasutatud metoodikale, fookusgruppide intervjuudele, küsimustiku tulemustele, Äriregistri statistilisele infole ning uuringu käigus tehtud tähelepanekutele, koostati Tartu loomemajanduse üldine SWOT tabel, mille tulemusi analüüsiti SWOT analüüsi meetodil. SWOT- analüüs on strateegiline planeerimisvahend, millega hinnatakse projekti või äriettevõtte tugevaid külgi (ingl. Strengths), nõrku külgi (ingl. Weaknesses), võimalusi (ingl. Opportunities) ja ohte (ingl. Threats) (Juhtimine.ee, 2011). SWOT analüüsi koostamisel lähtuti ka juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011). Andmed ja metoodika
  • 13. 13 Uuringu tulemused 3.1. Tartu linna loomemajandusinstitutsioonide statistiline ülevaade Eestis viidi esimene loomemajanduse kaardistus läbi 2005. aastal (Kultuuriministeerium, 2011). Seega on loomemajanduse uurimisega tegeletud Eestis juba ligi seitse aastat. Samas aga ilmnevad viimase seitsme aasta jooksul samad probleemid – loomemajanduse kaardistamine statistiliste andmete põhjal on üsnagi keeruline, kuna olemasolevad riikliku statistika peamised allikad ei kajasta eraldi loomemajandust. Antud probleemi kajastavad Eesti Konjunktuuriinstituudi 2005. ja 2009. aasta loomemajandusalased uuringud. Järgnevalt on toodud Tartu loomemajanduse ettevõtete statistiline ülevaade. Andmed pärinevad Äriregistri andmebaasist. Uuringus kasutatud institutsioonide EMTAK koodid on toodud lisas 3. Statistilise ülevaate näol ei ole tegemist absoluutse tõega, kuna loomemajandusega seotud institutsioonide eraldamine muudest institutsioonidest on keeruline. Sageli tegelevad loomemajanduse institutsioonid korraga mitme loomemajanduse valdkonnaga. Samuti on keeruline mõõta, kas tegemist on sisuliselt loomemajanduse ettevõttega või mitte. Näiteks õmblusfirmad ja jalatsitööstused toodavad tegelikult masstoodangut, mida on raske pidada loometegevuseks. Antud uuringu põhiliseks statistiliste andmete allikaks loomemajanduse ettevõtete olukorra kohta on Äriregister. Äriregistris sisalduvad andmed ei ole mitmes mõistes täielikud, täiuslikud ega ajakohased – esitatud on informatsioon Tartus registreeritud ettevõtete kohta. Reaalsuses võivad need ettevõtted asuda mujal. Esineb ka vastupidiseid olukordi, kus ei andmestik ei sisalda mujal registreeritud ettevõtteid, kes reaalselt tegutsevad Tartus. Sageli ei kajasta EMTAK kood ettevõtete tegelikku tegevust. Andmed ei pruugi alati kajastada ettevõtte reaalset majanduslikku seisu, töötajate arvu ning osad loomemajandusega tegutsevad asutused ei ole käesolevas uuringus kasutatud otsingukriteeriumite järgi kätte saadavad. Paraku ei võimalda see mitmetel põhjustel kajastada olukorda täiesti adekvaatselt. Samas on antud andmeallikat kasutatud ka mitmetes varajasemates loomemajanduse uuringutes ning tänase seisuga tuleb tunnistada, et paremat lihtsalt ei ole. On mitmeid valdkondi, mille puhul on EMTAK koodide abil ülevaate loomine tulemuslik, näiteks arhitektuur, audiovisuaal, disain, infotehnoloogia, kirjastamine ja reklaam. Teineteisega kattuvateks valdkondadeks on etenduskunstid ja muusika. Mitmed institutsioonid, mis tegelevad muusikaga on end määratlenud etenduskunstide alla ja vastupidi. Käesolevas uurimuses on käsitöö liigitatud kunsti valdkonda, kuna uuringu koostajate arvates on tarbekunsti ja käsitöö selget piiri väga raske määrata ja mõlema puhul on tegu kunstilise loometegevusega. Muuseumite puhul selgus, et Uuringu tulemused
  • 14. 14 Äriregistri andmed ei kajasta kogu Tartu linna muuseume. Äriregistri andmete põhjal asub Tartus 19 muuseumi. Eesti Muuseumite Infokeskuse kodulehel on aga märgitud 21 muuseumi (http://www.muuseum.ee/et/muuseumid/eesti_muuseumid/by_state?action=city&city_id=28). Antuduuringuressursidparakueivõimaldanudläbiviiapõhjalikkuinstitutsioonidevaldkondadepõhist kaardistust, mis oleks sisaldanud olemasoleva Äriregistri andmestiku täiustamist ja info küsimist erinevate sihtrühmade ja institutsioonide käest. Äriregistri andmetel põhinev statistiline analüüs kajastab olukorda, mida näitab riiklik statistika. Lisas 3 toodud EMTAK koodidel põhinevast Äriregistri andmestikust eraldati uuringu koostajate poolt uuringuks ebasobivad andmed ja institutsioonid. Ühe ja sama EMTAK koodiga seotud institutsioonid kajastati samas loomemajanduse alavaldkonnas. Ettevõtete andmete õigsust (tegevus, asukoht jne) kontrolliti olemasolevate lihtsamate vahendite kasutamisel, näiteks interneti ja muu kättesaadava avaliku informatsiooni vahendusel. Alavaldkondade vahel võib olla reaalsuses seega väikeseid ümberjaotumisi, kuid suures plaanis kajastab statistiline ülevaade üldist loomemajanduse olukorda ja selle trende Tartus. Tartusse on 2010. a registreeritud erinevaid ettevõtteid 8665 (Tartu Linnavalitsuse..., 2011). Loomemajanduse ja sellega seotud äriliste organisatsioonide (va mittetulundusühingud ja sihtasutused) koguarv on 1043, mis moodustab 12% kogu Tartu ettevõtete arvust. Joonis 2 kajastab Tartu linna loomemajandusega ja sellega seotud institutsioonide arvu. Jooniselt on näha, et viimase kümne aasta jooksul on institutsioonide arv tõusnud üle kahe korra. Aastal 2000 oli Tartus 474 loomemajandusega seonduvat ettevõtet, aastal 2009 1210 ja 2010 1358. Joonis 3 kajastab institutsioonide paiknemist nende registreerimisaadresside järgi. Antud joonisel on näha, et registreerimisaadresside põhjal teatud valdkonna institutsioonide kobaraid ei ilmne. On näha, et need paiknevad kõikjal, kus inimesed elavad ja tegutsevad. Lisa 4 annab ülevaate uuringus kasutatud 11 loomemajanduse alavaldkondade asutuste ja ettevõtete paiknemisest. Ettevõtete arv on tõusnud kõikides valdkondades (joonis 4). Perioodil 2009-2010 on kõige enam uusi ettevõtteid loodud kunsti- ja käsitöö ning infotehnoloogia valdkonnas (tabel 2). 2010. aastal oli Tartus kõige rohkem kunsti- ja käsitöö ettevõtteid (336), huvikeskuseid (207), etenduskunstide (186) ja infotehnoloogia (184) institutsioone (tabel 2). Nimetatud valdkondade institutsioonide arv on tõusnud ka kõige kiiremini aastate 2000-2010 jooksul. Sarnaselt institutsioonide arvuga on tõusnud ka loomemajanduse institutsioonide käive. Loomemajanduse ja sellega seotud institutsioonide käive Tartus oli 2010. aastal 2 miljardit krooni. Perioodil 2000-2010 on käive kasvanud umbes 73%. Erinevus 2005. ja 2010. aasta vahel ei ole väga suur (joonis 5). Seda võib seletada ka asjaolu, et uuringu valmimise hetkel ei olnud laekunud Äriregistrisse kõikide institutsioonide majandusnäitajad. Samas on aga langenud töötajate arv ( joonis 6). Aastal 2000 oli töötajate arv 3217 ja aastal 2010 2764. Loomemajandusinstitutsioonide töötajate arv on viimase 2000-2010 aasta jooksul vähenenud umbes 14%. Uuringu tulemused
  • 15. 15 474 745 1358 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 2000 2005 2010 Institutsioonidearv Aasta Joonis 2. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv 2000-2010 (allikas: Äriregister) Uuringu tulemused
  • 16. 16 Joonis 3. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide paiknemine registreerimisaadressi järgi (allikas: Äriregister, kaardi on koostanud Positium LBS, kaardi asukoht http://demo.positium. ee/loomekeskus/) Uuringu tulemused
  • 17. 17 0 50 100 150 200 250 300 350 400 2000 2005 2010 Kunst ja käsitöö Huvikeskused Etenduskunstid Infotehnoloogia Kirjastamine Reklaamindus Audiovisuaal Arhitektuur Disain Muusika Muuseumid Aasta Institutsioonidearvvaldkondade kaupa Joonis 4. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv valdkondade kaupa 2000-2010 (Allikas: Äriregister) Valdkond 2009 260 61 2010 Kasvu % Arhitektuur Audiovisuaal Disain Etenduskunstid Huvikeskused Infotehnoloogia Kirjastamine Kunst ja käsitöö Muuseumid Reklaamindus KOKKU Muusika 1969 82 1554 62 14163 186 4200 207 17157 184 107 1593 13297 336 1916 19 024 24 1777 90 121210 1358 Tabel 2. Loomemajandusega seotud ettevõtete arv 2010. aastal (allikas: Äriregister) Uuringu tulemused
  • 18. 18 Joonis 5. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete käive 2000-2010 (Allikas: Äriregister) Joonis 6. Tartu linna loomemajandusega seotud ettevõtete töötajate arv 2000-2010 (Allikas: Äriregister) 1164,64 1996,95 2009,17 0,00 500,00 1000,00 1500,00 2000,00 2500,00 2000 2005 2010 Loomemajandusegaseotudkäive (mlnkrooni) Aasta 3217 4386 2764 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 4500 5000 2000 2005 2010 Töötajatearv Aasta Uuringu tulemused
  • 19. 19 Organisatsioonitüüpidest on Tartus kõige enam osaühinguid (OÜ), mittetulundusühinguid (MTÜ) ja füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) (joonis 7). Perioodil 2000-2010 on kõige suurem muutus toimunud osaühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate arvus. 2010. aastal oli Tartus 718 osaühingut, 294 mittetulundusühendust, 260 füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegelesid loomemajandusega. Antud joonisel kajastuvad muude institutsioonide all sihtasutused, tulundusühistud, usaldusühistud, täisühingud, välisfirma filiaalid ja kooperatiivid. Joonis 7. Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide arv institutsioonide tüüpide kaupa 2000-2010 (allikas: Äriregister) 3.2. Tartu linna loomemajandus fookusgruppide intervjuude põhjal Tartu linna loomemajanduse alavaldkondade hetkeseisu uuriti fookusgruppide intervjuudega. Erinevate valdkondade esindajatega viidi läbi 11 intervjuud 2011. aasta mais ja juunis. Valdkonnad, mille uurimiseks fookusgruppide intervjuud läbi viidi, ei ole üks üheselt kattuvad käesoleva uuringu peatükis 2 „Andmed ja metoodika” toodud tabel 1. Uuritavad valdkonnad ja kutsutute esialgne nimekiri määrati SA Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. Mitmete loomemajanduse valdkondade puhul olid kutsutud erinevate alavaldkondade esindajad. Tuleb arvestada, fookusgruppide ntervjuudest kõikide alavaldkondade esindajad osa ei võtnud. Seega kajastatakse käesolevas peatükis nende alavaldkondade tulemusi, mis olid fookusgruppide intervjuudel esindatud. Erinevate alavaldkondade osalusaktiivsusest ja esindatusest võib ühtlasi järeldada, et intervjuudel olid esindatud need loomemajanduse alavaldkonnad, mille puhul probleemseid ja lahendamist vajavaid teemasid on rohkem. Näiteks olid arhitektidest esindatud vaid maastikuarhitektid ja sisearhitektid, kuna nendes valdkondades probleemseid teemasid oli ilmselt rohkem kui teistel arhitektidel. 0 100 200 300 400 500 600 700 800 2000 2005 2010 Osaühing MTÜ Füüsilisest isikust ettevõtja Aktsiaselts Mu u Aasta Institutsioonidearvtüüpide kaupa Uuringu tulemused
  • 20. 20 Disaini valdkonna arutelu kutsuti uurimuse käigus kokku kaks korda, kuna osalussoov oli väga väike. Antud valdkonna perspektiivseks alaks loetakse graafilist disaini. Graafilise disaini ja ka sellega seotud reklaami valdkonna esindajaid fookusgruppide aruteludel ei osalenud. Tegemist on valdkondadega, kus looming on seotud peamiselt ärilise väljundiga. Tootjatel on oma teenuseid kergem müüa kui näiteks tootedisaineritel. Seega võib arvata, et valdkonnad, mis on edukamad ja on iseseisvalt ilma välise kaasabita suutelised end ära majandama, ei soovinud osaleda fookusgruppide intervjuudel. Kuna fookusgruppide aruteludel osales umbes 1/4 kutsutuist, siis ei kujuta järgnev ülevaade endast kogu alavaldkonna representatiivset ülevaadet. Fookusgruppides osales 26% kutsututest, kokku osales 76 inimest. Fookusgruppide arutelude tulemused olid sisendiks üldise linna loomemajanduse valdkondade olukorra ja nende soovide määramisel (vt peatükk 3.6 Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel). 3.2.1 Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur Arhitektuuri valdkonna alla kuuluvad uurimuses arhitektuur, maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur. Fookusgrupi arutelul osalesid sisearhitektuuri ja maastikuarhitektuuri esindajad. Tavapärase arhitektuuri esindajaid ei olnud, kuna ilmselt nende valdkond on toimiv ja end suhteliselt hästi ära majandav. Valdkonnale aitavad kaasa ka erinevad erialaliidud. Seetõttu ei tunta tugevat vajadust valdkonnavälise koostöö arendaja järgi. Arhitektuuri valdkonnale on iseloomulik individualism. Palju on valdkonnas eraettevõtteid. Ettevõtete vahel toimub klientide suunamine vastava kompetentsiga asutuste poole. Kolmanda sektori tegevus on valdkonnas hetkel väga tagasihoidlik. Ülevaate valdkonna hetkeseisust annab tabel 3. Tugevused • Valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel on tugevad spetsialistid. • Ettevõtlusega alustamine on kerge - piisab arvutist ja oskustest. • Ettevõtete vaheline konkurents on suur, ei olda koostööaltid. Nõrkused • Pole valdkonna võrgustikku ja eesvedajaid. • Kõrgkoolides on arhitektide ületootmine. • Tellija teadlikkus sise- ja maastiku-arhitektuuri olulisusest on madal, eriala on noor. • Ettevõtetel on puudu turundusoskustest. • Paljud ideed jäävad realiseerimata raha puudumise tõttu. • Erialaõpe on liiga teoreetiline. • Tartu linnas ei ole enam tööl Uuringu tulemused
  • 21. 21 • maastikuarhitekti. • Maastikuarhitektuur ja sisearhitektuur on uued alad, tegevuse määramiseks Äriregistris puudub vastav EMTAK kood. • Peamiseks turuks on Lõuna-Eesti. Soovid ja vajadused • Soovitakseühistsuhtlusplatvormivõisotsiaalsetkohtumispaika,misühendakslähedasteerialade tegijaid (nt maastikuarhitektid, mööblidisainerid jne) ja oleks aluseks koostöö suurendamiseks inimeste vahel. • Soovitakse tugevamat koostööd ehitajate ja maastikuarhitektide vahel – maastikuarhitekte enamasti ehitusprojektidesse ei kaasata. • Erialase pädevuse ja vastutuse reguleerimiseks on vajalik tagada juriidiline õigus projekteerimiseks. • On vaja teavitada omavalitsusi maastikuarhitektuursete otsuste (projektid/planeeringud) langetamisel maastikuarhitekti kaasamise olulisusest (koolituspäevad, seminarid). 3.2.2. Film, video ja fotograafia Audiovisuaali valdkond sisaldab käesolevas uurimuses järgnevaid alavaldkondi: film ja video, ringhääling (televisioon, raadio), fotograafia. Toimunud fookusgruppi arutelul olid esindatud filmi ja fotograafia esindajad. Kuna fotograafiaga tegelevad inimesed olid kursis ka filmi valdkonnaga, siis üldine arutelu käsitles pigem filmi ja video teemasid. Seetõttu kajastab käesolev alapeatükk vähe fotograafia olukorda Tartus. Ringhäälingu olukorda järgnev ülevaade ei kajasta, kuna esindajaid antud valdkonnast ei olnud. Ringhäälinguga seotud teemad on esindatud meedia valdkonna ülevaate all. Filmi valdkond on Tartus veel väga noor ja välja kujunemata. Väga palju on harrastajaid, kellele on iseloomulik entusiasm. Tugevused • Palju on harrastajaid, nende hulgas on palju tudengeid. • Tegeletakse entusiasmist. • Oluliseks väljundiks on Tudengifilmi festivalil osalemine. • Filmindusega tegelevad sõprusringkonnad. • Valdkond ei vaja väga professionaalset ettevalmistust. • Algtaseme tehnika on kättesaadav. • Tartus on kolm tegutsevat kino. • Genialistide klubi on sobiv üksikute filmide linastuskohaks. • Kesklinnas on kaks linnaekraani. Oma reklaami saamine sinna on filmindusega tegelemisel hea Uuringu tulemused
  • 22. 22 algus. • Toimub 4D kino arendamine. • Fotograafidel on olemas võimalus saada kõrgharidust. Nõrkused • Pole piisavalt erialaseid- ja ettevõtluskoolitusvõimalusi harrastajatele. • Professionaalne tehnika on kättesaadav, kuid kallis. • Filme tehakse muu tegevuse kõrvalt. • Vähe on professionaalseid filmitootjaid. • Professionaalid lähevad Tallinna, kuna seal on erialane kool ja televisioon. • Pole piisavalt väljundeid – festivale, tegevusi ja üritusi filmi ja fotograafia esitluseks on vähe. • Filmialane kirjandus ei ole eesti keeles. • Filmi tegemiseks on võimalik raha leida, levitamiseks aga keeruline. • Võrgustikualane suhtlus peaaegu puudub. Vähe on eestvedajaid. • Filmi ja levi alasesse ettevõtlusse sisenemiseks on vaja staaži ja teadmisi. • Harrastustegijate filmide tase on madal ja suurtes kinodes neid ei näidata. Soovid ja vajadused • Tartus võiks olla soodsa hinnaga filmitehnika laenutus. • Võiks olla rohkem väljundeid erinevate valdkondlike ürituste näol. • On vajadus filmi ja fotograafiat tutvustavate festivalide ja ürituste järgi. • Võrgustikualane suhtlus võiks olla organiseeritud, on vaja aktiivseid eestvedajaid • On vaja luua 3D ja 4D filmide tootmiseks vajalik keskkond. 3.2.3. Disain Uuringus on disaini all hõlmatud graafiline disain, tootedisain, moedisain ja muu disain. Ruumidisainiga seotud teemad on kajastatud alapeatükis 3.2.1. sisearhitektuuri all. Arutelul põhineva ülevaate tootedisaini valdkonna hetkeseisust annab tabel 5. Disainiüheksnõrgemaksvaldkonnaksontootedisain.Potentsiaalijõudavälisturuleonvaidgraafilisel disainil, kuna sellele eri kultuuriruumidest tulenevad piirangud ei laiene. Valdkonna ülevaade on tabel 5. Tegemist on valdkonnaga, millest täpsem ülevaate saamine vajab lisauuringuid. Tugevused • Materjalide müüjad ja tootjad teevad oma toodete esitlusi, kuhu kutsutakse kokku erinevad disainerid (umbes kord kuus). Tavaliselt on neil esindatud teatud inimeste ringkond. Need on üritused, kus disainerid kõige sagedamini omavahel kokku saavad. Uuringu tulemused
  • 23. 23 • Reklaamiks on senitehtud tööd ja nende kvaliteet. Olulised on klientide soovitused. • Tugevalt on arenenud graafiline disain. Sellel on potentsiaali jõuda välisturule. Nõrkused • Puudub kohalik suhtlusvõrgustik. Noortel alustavatel disaineritel puudub võimalus valdkonna teiste tegijatega kokku saada. Neid ei kutsuta tooteesitlustele, kuna neid ei tunta. Algajatel puudub ligipääs infole. • Ettevõtted soovivad, et disainerid oleksid praktilised, mitte liiga loovad. • Tartus ei ole üritusi, mis reklaamiksid disaini valdkonda. • Koolides toimub disainerite ületootmine. • Turul toimub teiste tööde kopeerimine, autoriõiguste rikkumine. • Patenteerimise skeem on riigiti erinev. • Disaini valdkonna välisturundust takistab vähene turundustegevus, kohalike seaduste mittetundmine, erinevad riikidele omased ehitusalased teadmised, kultuurinormid ja keel. • Seoses majanduslangusega on tellimuste hulk väga palju vähenenud. • Tootedisaini ei peeta olulisteks – ettevõtted disainivad ise, et kulusid kokku hoida. • Tootedisaini alane koolitus vajab arendamist. Soovid ja vajadused • Disaini valdkonna õppeasutused soovivad teha senisest rohkem ettevõtetega koostööd - saata oma õpilasi ettevõtetesse praktikale, käia õppekülastustel, teha koostööd materjali valdkonnas jms. Õppeasutustel on huvi materjalide ülejääkide vastu, et neid saaks kasutada õppetööks. • Tartus võiks olla mingi disaini valdkonna võrgustikualane tegevus. Alustavatel ettevõtetel on vajadus suhtlusvõrgustiku järgi, et valdkonnas kiiremini orienteeruda. • On vaja suurendada disainerite omavahelist koostööd, on huvi ühistellimuste täitmise vastu. • Senisest rohkem on vaja ära kasutada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) poolseid toetusi, mis soodustavad ettevõtete ja koolitusasutuste koostööd. • Haridusasutuste vahel (sh Tallinna koolidega) võiks toimuda õppejõudude vahetus. • Riikliku programmi abil võiks toetada valdkondade ülest koostööd. • Disaini olulisust tutvustavate ürituste algatamine, tutvustada disaini olulisust läbi muude ürituste, nt konverentside, seminaride, kohvikuürituste jms, • VõikskaluuaTartuKõrgemaKunstikoolijaTartuÜlikooltöögrupi,kuskoostataksekoostööprojekte, tutvustatakse uusi materjale ja tehnoloogiaid. • Disaineritele on oluline külastada erinevaid üritusi, messe jms, et uusi kontakte luua. Uuringu tulemused
  • 24. 24 3.2.4. Tants ja teater Etenduskunstide valdkonna alavaldkondadeks uuringus on teater, tants, festivalide ja muude ürituste korraldamine. Antud uuringus läbi viidud fookusgrupi intervjuude käigus käsitleti tantsu ja teatri valdkonda festivalide ja muude ürituste korraldamisest eraldi. Teatri ja tantsu valdkond on Tartus väga mitmekesine. On väga palju erinevaid organisatsioone, millel on oma spetsiifiline tegevusvaldkond. On olemas tugev alus ühiseks koostööks ning valdkondliku võrgustiku tekkeks. Tugevused Nõrkused • Palju on erinevaid tantsuga tegelevaid kollektiive – esindatud on erinevad tantsustiilid ja rahvused. • Tartus on olnud palju erinevaid teatri ja tantsu festivale ja ürituste sarju, mida võiks taaselustada või mida saaks eeskujuks • Praegu puudub organiseeritud suhtlusvõrgustik. Valdkonnas tegutsevad inimesed kasutavad sotsiaalset võrgustikku enda ümber. • Teatri ja tantsu valdkondades on finantsressursside vähesus, et korraldada võtta uute loomisel. • Tantsuorganisatsioonid korraldavad oma ruumides koolitusi erinevatele vanusegruppidele. • Inimestel on huvi tantsu- ja teatrialase tegevuse vastu. • Tartus on võimalik õppida palju erinevaid tantsustiile erinevatel vanusgruppidel. • Tartus on palju teatreid. • On olemas palju erineva suurusega saale etenduste läbiviimiseks. Nõrkused • üritusi ja ennast ning organisatsiooni arendada. • Kootöö vähesus ja ressursside jagamatus eri organisatsioonide vahel. • Ebapiisav infolevik ja infovahetuskeskkonna puudumine valdkondades. • Linna toetuse vähenemine olemasolevatele tantsu- ja teatriüritustele. • Tantsijatel pole piisavalt esinemisvõimalusi rahaliste vahendite nappuse tõttu. • Eestvedajate ja organiseerijate vähesus, loomaks suhtlusvõrgustikke, uusi festivale ja koostööskeeme. • Tantsu valdkonnas on puudu soodsa hinnaga saalist, kus oleks korralik suur lavatagune ruum ja sobiv tantsupõrand. • Tantsualaseks õppetööks sobivate ruumide puudumine. • Nõrk turundustöö teatri ja tantsuga tegelevate institutsioonide poolt. • Rahvusvähemuste institutsioonide kohta pole informatsiooni ja koosöö nendega on nõrk. • Paljud muulaste loomekollektiivid ei ole ametlikult registreeritud. Uuringu tulemused
  • 25. 25 Soovid ja vajadused • Tantsu valdkonnas on vaja soodsa hinnaga saali, kus oleks korralik suur lavatagune ruum ja sobiv tantsupõrand. • On vaja taaselustada edukad toimunud festivalid ja üritustesarjad. • On vaja algatada spetsiifilisi üritusi ja festivale, et luua esinemisväljundeid. • Organisatsioonidevahelisekoostööedendamineühisürituste,ühisturundusejakoostöövõrgustiku väljaarendamise näol. • On vajadus valdkonda koordineeriva ja koostööd arendava isiku või institutsiooni järele. • On huvi etenduskunstide koolituskeskuse järele, koolitustegevusalane koostöö. • On vajadus harrastajatele, isetegijatele, treeneritele ja järelkasvule suunatud regulaarsete koolituste järele tantsijate tehniliste võimete arendamiseks. • Rahvusvähemuste loomekollektiivide teadvustamisel on vaja suuremat linnavalitsuse ja muude asutuste poolset tuge. • Reklaami alal on vaja teha koostööd linnavalitsusega. 3.2.5. Festivalide korraldamine Festivalide korraldamise alavaldkonda analüüsiti käesolevas uuringus eraldi teatri ja tantsu valdkonnast, kuna Tartu kontekstis on tegemist olulise alavaldkonnaga, millel võib olla potentsiaali muutuda loomemajanduses prioriteetseks valdkonnaks. Seda eelkõige linna mainekujunduse kontekstis. Tartus korraldatakse väga palju suuremaid ja väiksemaid festivale. Positiivseks märgiks on sealjuures see, et Tartu on paraja suurusega linn, kus festivalide reklaam ja nende toimumine tuleb linnapildis esile. Tartu festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali, et kasvada tulevikus veelgi suuremaks külastajate arvu, programmi jms poolest. Eduka festivali peamiseks ressursiks on hea meeskond. Lisaks headele spetsialistidele leidub Tartus tänu ülikoolidele ka hulgaliselt ressurssi vabatahtlike kaasamiseks. Tugevused • Paljud üritused on tasuta. • Festivalide reklaam ja festivalide toimumine tuleb linnapildis esile. • On piisavalt palju häid inimesi, saab moodustada festivali korraldamiseks tugeva meeskonna. • Tartu festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali suurenda. • Praktiliselt kõikidel loomevaldkondadel on olemas väljund oma festivali näol. • Festivalide sisujuhid on oma valdkonna asjatundjad. Nõrkused Uuringu tulemused
  • 26. 26 • Tartu üritustel ja teemadel on väga raske jõuda üleriigilisse meediasse. • Linnal puudub selge visioon ja eesmärk, kuidas festivale toetada. • Polepiisavaltraha,etfestivalidekorraldajaidharida,täiendadajaleidaressursserahvusvahelistes koostööprojektides osalemiseks. • Vabatahtlikele ei ole midagi peale festivalielamuse nende töö eest vastu anda. • Paljud vabatahtlikud pole varem festivalide korraldamisega tegelenud. • Festivalide läbiviimiseks ei ole alati head kohta. • Puudub ülevaade rahvusvähemuste tegevusest. • Puudub ülevaade noortest alustavatest loomegruppidest. • Enamus Tartu festivale on lokaalsed. Soovid ja vajadused • Linnavalitsuse poolne rahastus võiks olla paremini läbi mõeldud. • Võiks olla vabaõhulava, kus saaks festivalide üritusi korraldada. • Võiks välja arendada festivalide juures töötava vabatahtlike võrgustiku. Võiks olla välja koolitatud üks vabatahtlike grupp, kes aitab erinevate festivalide korraldamise juures. • Võiks olla teadmiste vahetamise ümarlaud. • Suurem koostöö võiks toimuda festivalide korraldajate ja ärisektori vahel. • Oleks vaja mingit üldist infovahetuse listi. • Võiks luua festivalide hindamise ekspertkomisjoni. • Festivalide riigiülese ja rahvusvahelise mõõtme saavutamiseks tuleks teha koostööd – ühine ajaplaneerimine jms. • Tartu festivalid võiks olla üle-Euroopalistes projektides partnerid. • Oleks vaja professionaalset asjaajajat, lobbytöö tegijat, kes suhtleks poliitikutega. • Festivalide korraldamisel tuleb teha senisest suuremat turundus- ja organiseerimisalast koostööd. • Tartu Linnavalitsus võiks teha suurte festivalide strateegilise turundusplaani. • On vajadus muuta festivalid rahvusvaheliselt atraktiivsemaks ja suurendada sellega sise- ja välisturistide külastatavust. 3.2.6. Kirjastamine ja kirjandus Kirjastamise valdkonda kuuluvad käesolevas uuringus kirjandus, kirjastamine ja ajakirjandus. Antud valdkonna arutelu viidi läbi kahes osas: kirjanduse ja kirjastamise arutelu ja ning eraldi analüüsiti ajakirjanduse olukorda. Tartus on erineva spetsialiseerumisega kirjastusi, on Kirjandusmuuseum, raamatukogud jne. Samuti tegutseb Tartus Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Valdkonna üheks olulisemaks ürituseks on kirjandusfestival Prima Vista. Tartu kirjanduselu toetab ka Tartu Ülikool ja sealsed kirjandusalased Uuringu tulemused
  • 27. 27 õppeprogrammid. Valdkonna esindajate hinnangul on kirjandusalaseid üritusi Tartus piisavalt. Raamatuesitlustest ja muudest kirjandusüritustest tekib isegi ülepakkumine. Nii kirjastustele kui ka raamatukogudele on omane töötajaskonna stabiilsus. See on aga tinginud olukorra, kus noori on personali hulgas vähe. Tulevikus võib see tekitada probleemi näiteks raamatukogudel. Alavaldkonna peamiseks probleemiks on Eesti turu väiksus, mis tingib trükiste väikesed tiraažid. Ühtlasi on süvenemas inimeste huvi puudumine kirjanduse (raamatute) vastu. Tugevused • On olemas Prima Vista kirjandusfestival, mis ühendab kõiki Tartu kirjastamise ja kirjandusega tegelevaid inimesi ning institutsioone. • Toimib koostöö kirjastuste ja kirjanike vahel. • Interneti sotsiaalvõrgustikud on aktiivselt kasutusel reklaami kanalina. • Kirjandusalaseid üritusi palju. Pigem tekib raamatuesitlustest ja muudest kirjandusüritustest ülepakkumine. Vahel on samaaegselt mitu üritust. • Üha enam kirjastatakse elektrooniliselt. • Töötajaskond on püsiv ja kompetentne. • Kirjastused on spetsialiseerunud. • Kirjastamisturule sisenemine on lihtne. Uued kirjastajad, kes leiavad oma nišši, saavutavad kiirelt publiku huvi. Nõrkused • Festivalide ja organisatsioonide projektipõhine rahastus takistab pikaajaliste plaanide tegemist, keeruline on kutsuda külastajaid ja esinejaid välismaalt. • Raamatute läbimüüginumbrid on langenud pea kaks korda. Paljudele kirjastustele on majanduslangus, uued tehnoloogiad, suur konkurents toonud kaasa majanduslikud probleemid. • Tarbijaskonna süvenev huvi puudumine kirjanduse (raamatute) vastu. • Eesti autorite teoste ekspordialased teadmised, oskused ja võimekus on nõrgad. • Turult on ära kadunud kindla hoiakuga arvustajad. • Kriitika on killustunud, turul puudub regulaarne kirjandusülevaade. • Vähe on eesti keelest teistesse keeltesse tõlkijaid. • Elektroonilise kirjanduse tarbimine ja vahendamine ei ole seadusandluses hästi reguleeritud ja autoriõigus ei toimi. • Eestispoleväljaannet,millesartikliavaldamineannaksteadlastetöödehindamisepunktisüsteemi punkte. On välistatud võimalus teha eesti keeles tipptasemel teadust. • Valdkonnas tegutsetakse vähe juriidiliste ettevõtjatena. Soovid ja vajadused • Elektroonilistelinfokandjatelasuvamaterjaligaseotudseadusandlustulebtäpsemaltreguleerida. • E-raamatute käibemaks tuleks viia samale tasemele, mis raamatutel ning ka raamatute Uuringu tulemused
  • 28. 28 käibemaks tuleks tagasi viia 5%-le. • Kirjandusfestivalil Prima Vistal võiks olla pikaaegne rahastus. • Turundustegevuste elluviimiseks välismaal on vajalik ühisturundus. • Raamatute turunduseks välismaale on vaja rohkem kompetentseid tõlkijaid • Paremini võiks olla kättesaadav info loomemajadest, välismaa fondidest ning stipendiumitest. • Esinemistasud ja autoritasud võiksid olla suuremad. • Oleks vaja rohkem arvustusi ajakirjandusväljaannetes. • Võiks olla ülevaade trükikodadest. • Võiks olla üldsusele kättesaadav perioodiline kirjanduskriitika ülevaade. • Kirjastuste poolt võiks olla uute raamatute ja väljaannete tutvustuslehed. • On vaja võimalust välja anda töömahukaid raamatuid, mis ei ole suure tiraažiga. • On vaja võimalust avaldada ka Eestis eesti keeles kõrgeima teaduspublikatsioonina kvalifitseeruvaid trükiseid, seda ilmtingimata rahvusteaduste vallas. • Võiks olla ülevaade trükikodadest. • Raamatukogude komplekteerimiseelarve võiks suureneda. 3.2.7. Ajakirjandus Meedia alavaldkonna arutelu kajastab käesolevas uuringus eelkõige ajakirjanduse olukorda. Tartu meediaalane võrgustik on väga kirev ja killustatud. Väga palju on erinevaid väljaandeid. Tartu tugevuseks võib nimetada seda, et linnas on palju häid ja kogenud ajakirjanikke. Samuti on oluline mainida, et Tartu on mitmete üleriigiliste ajakirjade ja ajalehtede kodu – Pere ja Kodu, Eesti Loodus jne. Arutelul põhineva täpsema ülevaate alavaldkonna hetkeseisust annab tabel. Tartule on omapärane ka omaalgatuslike meediaväljaannete olemasolu. Peamisteks probleemideks valdkonnas on meedia kõikuv kvaliteet ja ajalehtede trükitiraažide langemine. Tugevused • Eesti on tugev meediaühiskond. • Tartu meediamaastik on väga kirev. • Tartus on ruumi linnaosade lehtede tekkeks – ei teki konkurentsi. • Tartu Postimehesse on lihtne lugu saada; lugude vastuvõtu latt on võrreldes teiste väljaannetega palju madalam. • Tartu on ajalehe väljaandmiseks piisavalt suur linn, mis toodab piisavalt palju uudiseid. • Online meedia tarbimine on väga suur. Suurem osa noorest tarbijaskonnast on Nõrkused • Meedia kvaliteeti vähendab online ajakirjandus. • Inimesed on harjunud online meediat tarbima tasuta. Uuringu tulemused
  • 29. 29 • Tartu teemad ei jõua suurtesse päevalehtedesse. • Ajakirjanduslik tase päevalehtedes on kõikuv. • Tasuta ajalehed ei ole arvestatavad ja kvaliteetsed meediaväljaanded. • Sageli reageerib meedia üle, fakte ei kontrollita piisavalt, tõde moonutatakse, et • online meedia kasutajad. • Suurtel meediakontsernidel on ristfinantseerimine, kahjumlikke projekte toetatakse kasumlike arvelt. • Tartus on mitmeid omaalgatuslikke meediaväljaandeid (Müürileht, Sahtel, Artishok jms). • lugu müüks. • Meedia on loonud Tartule kuritegeliku linna maine. • Ajalehtede tiraažid langevad vaikselt aga järjepidevalt. • Reklaami tellijaid on vähe. • Tartu on paljudes meediaharudes osakonna staatuses (Eesti Televisiooni Tartu toimetus). • Puudub omaalgatuslike meediaväljaannete finantseerimismudel. • Omaalgatuslikus kultuurilehes ei taheta esikaanele kaubanduslikku reklaami. Festivalid ja kultuuriorganisatsioonid aga ei ole võimelised reklaami eest tasuma. Soovid ja vajadused • Meedia kvaliteedi hoidmiseks ja selle parandamiseks on vaja läbi viia koolitusi ja seminare – nii ajakirjanikele kui ka tarbijatele. • Tuleb tõsta ajakirjanike professionaalsust. • Ajakirjanikul peaks olema vähemalt magistriharidus. • Koolidesse on vaja sisse viia meediaõpetus. • Online meedia võiks toota tulu. • Ajalehtede eesmärgiks lähitulevikus on hoida lugejaid, arendada trükiajakirjandust ja online meediat. • On vaja ajakirjanduse/meedia sihtkapitali olemasolu Eesti Kultuurkapitali sees. • Omaalgatusliku meedia võrgustik soovib moodustada survegrupi kultuuriministeeriumi ja kultuurkapitalile omaalgatuslike meediate toetamis-strateegiate välja töötamiseks. • On vaja tõsta omaalgatuslike meediaväljaannete erinevate rahastamise mudelite kasutamise oskusi ja tõsta võimekust koostööks erasektoriga. 3.2.8. Kujutav kunst Uuringus on kunsti valdkonna alavaldkondadeks kunst, kujutav kunst, tarbekunst ja käsitöö. Arutelud toimusid eraldi tarbekunsti ja käsitöö ning kunsti valdkonna esindajatega. Kunstivaldkond on Tartus suhteliselt hästi välja arenenud – on erialaseid suhtlusvõrgustikke, valdkonnas tegutsevaid eesrindlikke vabakutselisi ja organiseerunud kunstnikke. Kunstivõrgustik Uuringu tulemused
  • 30. 30 on Tartus hoomatav; teatakse, kuhu pöörduda, tuntakse üksteist piisavalt. Alavaldkonnas on puudu kunstimänedžeridest. Tugevused • On olemas galeriid, kus toimuvad näitused. • On olemas kunstiõpe igal tasemel. • Toimuvad kunstifestivalid. • On palju kunstiga seonduvaid institutsioone ja katusorganisatsioone. • Tartu kunstivõrgustik on hoomatav. Nõrkused • Finantsressursside puudus. • Tarbijaskonna puudus ja vähene kunstiteadlikkus, nõudlus professionaalse kunsti järele on väike. • Puudu on kunstimänedžeridest. • Kunsti valdkonnal puudub koostöö teiste valdkondadega – kasutamata on oluline ressurss. • Puudub koostöö erasektoriga. • Üksikul vabakutselisel kunstnikul on keeruline raha taotleda. • Kunstnikud ja kunstnike organisatsioonide tegevus on liiga sõltuv toetustest. • Vähe tegutsetakse juriidiliste ettevõtjatena. Soovid ja vajadused • Kunstnikke liitvad võrgustikud võiksid olla aktiivsemad ja Tartu institutsioonid võiksid kord aastas kokku saada. • Valdkond vajaks tugevat koordinaatorit - Tartu Kunstnike Liit võiks võtta Tartu kunstnike tegevuse suunamisel ja valdkonna koordineerimisel aktiivsema rolli. • Oleks vaja edendada noorte kunstiharidust juba väga varases koolieas - kunst võiks olla põhikoolides tugevamalt esindatud, galeriid võiksid olla kohaks, kus viia läbi kunstitunde. • Oleks vaja kunstimänedžere, kes suudaksid arendada ka eksporti. • Oleks vaja professionaalseid kunstikriitikuid. • Kunsti valdkonnas on vaja teha ühisturundust - ühised brošüürid ja trükised, galeriidel võiks olla ühine turunduskava. • Rohkemoleksvajasuhtlusplatvormejakoostöödteisteerialadeinimestegajaorganisatsioonidega. • Projektipõhine tegevus võiks asenduda järjepideva tegevusega. • Vaja oleks rohkem külalisateljeesid. • Kunstivaldkond on vaja viia konverentsituristideni. 3.2.9. Tarbekunst ja käsitöö Uuringu tulemused
  • 31. 31 Käsitööna on käesolevas uuringus mõeldud professionaalset käsitööd, millega on seotud käsitöölised, kes on lõpetanud kõrgkooli või saavutanud meistri taseme. Käsitööga tegelevaid ettevõtteid ja organisatsioone on Tartus väga palju. Palju tuntust ja reklaami käsitöötegijatele on toonud juurde Tartu Hansapäevad. Käsitöö ja kunsti puhul on tegu eraettevõtjatega, kellest paljud toodavad nišitooteid, mida iseloomustab unikaalsus, kvaliteet ja kunstilisus. Suurimaks probleemiks ettevõtetel on enda turundus. Aruteludel toodi välja mõte, et muljal praktiseeritud ühisturunduse ja koostöövõrgustike alaseid näiteid võiks aluseks võtta ja katsetada ka Eestis. Tugevused • Valdkonnas on palju FIEsid ja eraettevõtjaid. • Antoniuse Gildi koondunud ettevõtted teevad teatud osas ühisturundust, sellealane tegevus on suunatud turismikorraldajatele. • Tartu Hansapäevad on toonud käsitööle juurde tuntust. • Antoniuse Gild on muutunud Tartu brändiks, mis seostub professionaalse tarbekunstiga. • Tartus on olemas võimalus arendada oskusi ja saada haridust erinevatel õppetasemetel. Nõrkused • Koostöö Tartu käsitööorganisatsioonide vahel ei ole väga tugev. • Inimesed on harjunud tasuta üritustega, nad ei ole nõus osalema käsitöö alastes töötubades raha eest (või eeldavad, et tasu on väga väike). • Linna poolt ei saa alati piisavalt kolmanda sektori tegevusteks raha. • Käsitöö- ja kunstitoodete hind poodides kujuneb väga kalliks. • Käsitööga tegelevatel inimestel ja ettevõtetel pole piisavalt raha turunduseks ja pole piisavalt kliente, et teenida turundustegevuseks raha. • Käsitöö loojad ei suuda sageli arvestada tarbijate vajadustega. • Tarbekunstnikud toodavad originaaldisainiga tooteid, neil puudub võimalus teha nii väike- kui suurtiraaže oskustööliste puudumise tõttu ja puudub soov kasvada väiketiraaži tootmiseks, kuid samas on see vajalik. • Õppinud käsitöölistel on vähe võimalusi teha oma tööd palgalise töötajana. Soovid ja vajadused • Võiks olla hästi toimiv infovahetuse ja -levitamise infolist. • Võiks olla andmebaas või koduleht materjalide hankimise kohta. • Ettevõtete omavahelist koostööd oleks vaja tugevdada, et teha ühisturundust. • On vaja suurendada ettevõtete ekspordivõimet ja –oskusi. • On vaja koolitada kvaliteediteadlikke kliente. • Hansapäevad võiksid kujuneda rahvusvaheliseks käsitöölaadaks. • On vaja luua süsteemid väiketiraažiga toodete tootmiseks. Sageli oleks vaja väikestel ettevõtetel meistrit või oskustega lisatööjõudu, kes aitaks suuremahuliste tellimuste tegemisel. Uuringu tulemused
  • 32. 32 • Haridus võiks olla rohkem suunatud praktikale. • Autoriõiguse seadus võiks tugevamalt reguleerida autoriõiguse kaitset. • Käsitööd oleks vaja reklaamida noorte seas, et kaotada arvamus käsitööst kui vanaemade hobist. • Tegutseda võiks regulaarselt kokkusaav (näiteks 2-4 korda aastas) valdkonnakeskne ümarlaud. 3.2.10. Muuseumid ja raamatukogud Avaliku sektori organisatsioonidena käsitleti käesolevas uuringus muuseume ja raamatukogusid. Muuseumide alla kuuluvad käesolevas uuringus keskmuuseumid, kohalikud muuseumid ja eramuuseumid. Tartu linnas on väga palju erinevaid muuseume. Esindatud on paljude valdkondade muuseumid: postimuuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mänguasjamuuseum, linnakodanikumuuseum jne. Tegemist on linnale harukordse ressursiga, mis on suunatud kultuuriteadlikule külastajale. Karaamatukogudonlinnashästiesindatud.TartusonlinnarahvalesuunatudTartuLinnaraamatukogu, mis teenindab päevas ligi 2500 külastajat (arutelu andmete põhjal). Lisaks linnaraamatukogule on Tartus veel peamiselt tudengitele ja ülikooli töötajatele suunatud Tartu Ülikooli Raamatukogu. Lisaks raamatulaenutusele on raamatukogude uueks rolliks vaba aja veetmise võimaluste pakkumine erinevate teenuste ja ürituste näol. Alavaldkonna peamisteks probleemideks on finantsressursside puudus arendustööks ja töötajate palkamiseks, nõrk turundustegevus ja hoidlate vähesus. Tugevused • Alavaldkonnas on traditsioonilisteks üritusteks Teadlaste öö ja Muuseumi öö – need on head alused koostööks. • Muuseumites ja raamatukogudes on pühendunud ja kompetentsed inimesed. • Tartus on paljude valdkondade muuseume. • Muuseumitega seotud eestvedajad on aktiivsed ja oma ala entusiastid. • Raamatukogudel on hästi arenenud harukogude võrgustik. • Muuseumi ja raamatukogude töötajate vahel toimib suhtlusvõrgustik. Nõrkused • Puudub koordineeritud koostöö kõikide linna muuseumite vahel. • Puudub ressurss kõikide linna muuseumite koostöövõrgustiku algatamiseks ja selle arendamiseks. • Infovahetus ei toimi väga efektiivselt. • Muuseumitesse on raske on leida uusi töötajaid. • Muuseumite eelarved on väikesed ja palgad on madalad. Eelarvest ei piisa kõikide kulude Uuringu tulemused
  • 33. 33 katmiseks. • Puuduvad rahalised vahendid püsinäituste välja vahetamiseks. • Kultuuriministeerium korraldab koolitusi vaid enda alla kuuluvatele muuseumitele. Teistel muuseumitel on vähe koolitusvõimalusi. • Raamatukogudel ei ole piisavalt ruumi raamatute hoiuks ja muuseumitel ei ole piisavalt ruumi kogude jaoks. Soovid ja vajadused • On vaja ühishoidlat (nii raamatukogudele kui ka muuseumitele). • On vaja suurendada muuseumitevahelist koostööd. On vaja leida koordinaator ja luua koostöövõrgustik. • On huvi koostöö- ja aruteluümarlaudade vastu. • On soov leida koostööpartnerid erinevatest valdkondadest (sh ärisektorist). • Muuseumid võiksid olla linna visiitkaardiks. Võiks olla muuseumite kaart. • On huvi ja vajadus ühisturunduse järgi. • On vaja leida lisarahastuvõimalusi, on vaja teenida omatulu. • Raamatukogudesse võiks kutsuda teiste erialade inimesi hindama keskkonda ja selle potentsiaalset mõju külastajale. • Raamatukogudel on huvi soetada uusi raamatuid ja ka palju raamatuid maha kanda. 3.2.11. Muusika Käesolevas uuringus on muusika alavaldkondadena käsitletud süvamuusikat, levimuusikat ja muusika produktsiooni. Uuringu raames läbi viidud grupiaruteludes ei kajastatud muusika produktsiooni. Süvamuusikat ja levimuusikat väga põhjalikult teineteisest ei eraldatud. Seega on järgnevas alapeatükis kajastatud muusika valdkonda üldiselt. Muusika valdkond on Tartus esindatud väga erinevate organisatsioonide näol. On olemas esinduslik muusikakoolide ja huvikoolide võrgustik, laulu- ja pillimänguseltsid, ettevõtted ja paljudele professionaalsetele muusikutele tööd pakkuv Vanemuise teatri- ja kontserdimaja. Valdkonna esindajate sõnul on muusikakultuur ja professionaalsus viimase kümne aasta jooksul väga palju paranenud, on tekkinud konkurents. Muusika juurde püütakse läbi töö, kooli ja huvitegevuste juhtida erinevaid sihtrühmi. Peamisteks probleemideks on publiku hulga kahanemine ja et muusikute palgad ei ole konkurentsivõimelised. Tugevused • Toimib koostöö muusikakoolide ja etendusasutuste vahel. • Muusikaalast õpet toetab huvikoolide võrgustik. • Igas eas lastel on võimalik saada muusikaharidust. Uuringu tulemused
  • 34. 34 • On olemas erialaliidud, kelle on teatud mõjujõud poliitiliste otsuste mõjutamisel. • Koostöö muusika valdkonnas toimub inimeste isiklike kontaktide alusel. • Muusikutele suunatud klubiline tegevus aitab hoida tegutsemisväljundit. • Muusikakultuur ja professionaalsus on viimase kümne aasta jooksul väga palju Nõrkused • Piletitulu mõjutab inflatsioon, raha saab piletimüügist vähem kui varasematel aastatel. • Riigi toetus tegevusele on langenud 25-30% ja seetõttu on teatritel ja teistel etendusasutustel suur surve hindande tõstmiseks. • Publiku hulk on kahanenud. • Muusikutel pole mänedžere, kes aitaksid leida välisriikides neile esinemisvõimalust. • Paljud professionaalsed muusikud tegutsevad suurema osa ajast Tallinnas, kuna see on tasuvam. • Muusikute ja muusika haridusega tegelevate institutsioonide eestvedajate palk • paranenud, on tekkinud konkurents. • Huvikoolide ja muusikastuudiote õpetajad ja juhendajad on väga professionaalsed. • ei ole konkurentsivõimeline. • Muusikutega sõlmitakse lühiajalised töölepingud, mistõttu ei ole stabiilsust. • Muusikariistad on kallid ja muusikakoolides (ka huvikoolides) õpetatakse pigem odavamaid pille. • Puudu on pillimängijatest, kes oskavad erilisi ja vähem levinud pille. • Riigi ja omavalitsuste poolne rahastus on liiga kaootiline ja ettearvamatu, et planeerida jätkusuutlikku tegevust. • Huvikoolidel on keeruline saada oma kontsertide korraldamiseks rahastust. • Muusikaalases hariduses ei ole väga palju valikuvõimalusi pillide vahel. • Tudengitel ja täiskasvanutel ei ole väga palju võimalusi, et tegeleda muusika õppimisega. Soovid ja vajadused • Vaja oleks huvikoolide, muusikastuudiote ja -koolide vahelist aruteluringi, et arutada koostöövõimaluste ja mudilaste muusikaõppe arendamise üle. • Tartus võiks olla rahvusvaheline koorifestival. • Kontserdid võiksid muutuda suuremaks ja tuua rohkem külastajaid linna. • On vajadus viia professionaalsed muusikud välisriikidesse ja nende tegevus muuta konkurentsivõimelisemaks. • Muusikakoolides võiks olla ka ettevõtluskoolitus. • Paremini võiks olla reguleeritud eelkooliealiste huvitegevuse rahastamine. • Oleksvajatoetadakolmandasektoriorganisatsiooneettevõtlusalasekoolitusevõiinfotegevusega. Uuringu tulemused
  • 35. 35 3.3. Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused Uurimuse raames läbi viidud arutelude ja ankeetküsimustiku käigus kaardistati Tartu loomemajandusinstitutsioonide koolitusvajadused. Ülevaate koolitusvajadustest valdkondade kaupa annab tabel 14. Peamised koolitusvajadused loomemajandusega tegelevatel institutsioonidel on: turundus- ja ettevõtluskoolitus, finantsjuhtimine, organisatsiooni juhtimine ja eestvedamine, psühholoogiaalased koolitused, mainekujundus, autoriõigus, enesekehtestamine ja läbirääkimisoskused, projektikirjutamise koolitus (koolitus kasulikest nippidest, mitte üldtõdedest). Lisaks peetakse väga oluliseks tarbijaskonna koolitamist. Sealjuures peetakse oluliseks kvaliteediteadliku tarbija olemasolu 3.4. Ankeetküsimustiku tulemused Loomemajandusega tegelevate ettevõtete olukorrast ja soovidest ülevaate saamiseks viidi läbi Internetipõhine ankeetküsimustik. Küsimustik on toodud lisa 4 järgi. Küsimustik saadeti välja 300le inimesele. Kokku laekus vastuseid 75 (joonis 8). Nendest kolm ei sobinud oma tegevusvaldkonna poolest andmete analüüsimiseks (üks ettevõte tegutses turismi ja kogukondade arendamise, teine töötleva tööstusega (plaatmaterjalist mööbli tootmisega) ja kolmas valkude identifitseerimisega). Ankeetküsimustikus küsiti täpsustavat ja statistilist infot 2008-2010. aasta kohta. Joonis 8 kajastab vastanud institutsioonide jaotumist valdkondade kaupa. Kõige enam vastasid küsimustikule kunsti, audiovisuaali, arhitektuuri ja disaini valdkonnaga tegelevad institutsioonid. Suurt huvi küsimustiku vastu tundsid ka huvikeskused. Joonis 8. Vastanud institutsioonide jaotus tegevusvaldkonna järgi Joonis 9 kajastab ankeetküsimustikule vastanud institutsioonide jaotumist juriidilise vormi kaupa. Uuringu tulemused 20 11 9 7 6 5 5 4 3 2 1 0 5 10 15 20 25 Vastanutearv Loom em a jandusevaldkond
  • 36. 36 Kahe institutsiooni puhul on arvestatud asjaoluga, et nad tegutsevad kahe erineva juriidilise isikuna. Jooniselt on näha, et kõige enam vastasid osaühingud, nende hulka kuulus ka 1 täisühing ja 1 usaldusühing. Teisel kohal on vastanute seas mittetulundusühendused (MTÜd) ja seejärel füüsilisest isikust ettevõtjad (FIEd) ja vabakutselised. Seega saab öelda, et vastanutest enamuse moodustavad iseseisvalt tegutsevad üksikettevõtted. Joonis 10 kajastab vastanud institutsioonide jagunemist nende asutamisaasta kaupa. Joonisel on kajastatud institutsioonide asutamisaastate gruppe viie aasta kaupa: 2007-2011, 2002-2006, 1997- 2001, 1992-1996 ja 1990 ja varem. Tulemustest on näha, et aktiivsemad on olnud küsimustikule vastama nooremad loomemajandusinstitutsioonid, mis on asutatud vahemikus 2007-2011. Sealjuures moodustasid 2011. aastal asutatud institutsioonid 11% vastanutest. 38% 16% 20% 18% 8% 2007 -2011 2002 -2006 1997 -2001 1992 -1996 1990 ja varem 200 varem 1 6 Joonis 10. Institutsiooni asutamise aasta. Küsimustikule vastanud institutsioonide töötajate arv ajavahemikus 2008-2010 on tõusnud (joonis 11). Samuti on tõusnud vabatahtlike arv. Antud joonisel kajastatud vabatahtlike arvust 2/3 moodustab ühe kultuuriseltsi asutuse kolme aasta stabiilne vabatahtlike arv. Kuna selts ei jaganud täiendavat infot vabatahtlike arvu kohta, siis on antud uuringus kajastatud tulemusi selliselt, nagu need ankeetküsimustiku vastustest esitati. Kuna antud kultuuriseltsi vabatahtlike arv oli aastatel 2008-2010 stabiilne, siis vabatahtlike üldine kasvutendents on hinnanguliselt õige. Uuringu tulemused
  • 37. 37 471 484 500 244 243 257 116 113 126 0 100 200 300 400 500 600 2008 2009 2010 Aasta Vabatahtlike arv Kogu töötajate arv Loomemajandusega seotud töötajate arv Töötajatearv Joonis 11. Küsimustikule vastanud institutsioonide töötajate arv. Küsimustikule vastanud loomemajandusinstitutsioonide käive on aastatel 2008-2010 kasvanud (joonis 12). Ka ekspordi osakaal on aastatel 2008-2010 tõusnud. 2008. aastal moodustas vastanud institutsioonide eksport 6,87% käibest, 2009. aastal 9,6% ja 2010 aastal 33,0%. Loomemajandusega seotudeksportieraldieiolemõtetväljatuua,kunaseeonvägaligilähedanesamadesummadega,mis on institutsioonide üldine eksport. Seega saab öelda, et küsimustikule vastanud loomemajandusega seotud institutsioonide eksport on peaaegu täielikult seotud loomemajanduse ekspordiga. Vastanud institutsioonide puhul tegeleb ekspordiga 3 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 7 osaühingut. Ekspordiga tegelevate institutsioonide peamised tegevusvaldkonnad on audiovisuaal, reklaam, kunst, muusika ning disain ja infotehnoloogia. Hüpe ekspordi tulemustest on tingitud kahe ettevõtte eksporditulemuste paranemisest 2010. aastal. Ettevõtete tegevusvaldkonnaks on disain, infotehnoloogia ja audiovisuaal. Seega võib eeldada, et disaini, audiovisuaali, reklaami ja infotehnoloogia näol on tegu ekspordiks perspektiivsemate loomemajanduse alavaldkondadega Uuringu tulemused
  • 38. 38 Joonis 12. Loomemajandusinstitutsioonide käive ja eksport Küsimuse „Kas Teie institutsioon saab/on saanud viimastel aastatel lisafinantseerimist” tulemusi kajastab joonis 13. Ankeetküsimustikule vastanud 73st institutsioonist on saanud toetust 37. Kõige rohkem on toetuste saajate seas MTÜsid ja osaühinguid. 13 MTÜd vastas, et on saanud toetust. Nendest 8 on saanud toetust Tartu Linnavalitsuselt. MTÜde poolt toodi välja, et toetustest on saadud tegevustoetust ja projektipõhist toetust Tartu Linnavalitsuselt, tegevustoetust riigilt, toetust Eesti fondidest ja programmidest, Euroopa Liidu fondidest või programmidest ja ka toetust sponsoritelt. Osaühingutest on toetust saanud 13. Nendest 6 vastas, et on saanud toetust Euroopa Liidu fondidest või programmidest, 5 vastas, et on saanud tegevus- või projektipõhist toetust riigilt, 3 on saanud toetust Tartu Linnavalitsusest. Lisaks on toetust saadud sponsoritelt. Uuringu tulemused 0,00 5,00 10,00 15,00 20,00 25,00 30,00 35,00 40,00 2008 2009 2010 Kogukäive Loomemajandusega seotud käive Eksport Aasta Käivejaeksport(miljkrooni)
  • 39. 39 Joonis 13. Toetust saanute hulk institutsioonide kaupa. Toetuse liikide kaupa on kõige rohkem saadud toetust Eesti fondidest ja programmidest, projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt ja projektipõhise toetusena riigilt. Lisaks on saadud toetust ka välisriikide kultuuriesindustest, saatkondadest, teistelt omavalitsustelt ja töötukassalt. Tabel 15 annab ülevaate toetuste liikidest ja nende saajate arvust. Toetuste liik Toetust saanute arv Eesti fondidest ja programmidest Projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt Projektipõhise toetusena riigilt Toetus sponsoritelt Euroopa Liidu fondidest või programmidest Tegevustoetusena Tartu Linnavalitsuselt Tegevustoetusena riigilt Muu 19 16 15 11 10 8 5 4 Tabel 15. Toetuste peamised allikad. Uuringu tulemused
  • 40. 40 Küsimuse „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist tugevat külge” tulemustest annab ülevaate tabel 16. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal analüüsiti nimetatud tugevuste esinemise sagedust vastustest. Analüüsi juures tehti üldistused ja jäeti välja väga spetsiifilised tugevused nagu nt isikunäituste korraldamine, rahvuslikkus, tegevuslubade olemasolu jms. Tabelis on kajastatud kõik tugevused, mis esinesid vähemalt kaks korda. Tabelis 16 on näha, et kõige olulisemateks tugevusteks peetakse professionaalset ja head meeskonda, paindlikkust, loomingulisust, institutsiooni mainet ja tuntust, laia toodete ja teenuste hulka. Tugevus Esinemise sagedus Professionaalne ja hea meeskond Paindlikkus Toodete ja teenuste kvaliteet Lai toodete ja teenuste hulk Loomingulisus Maine ja tuntus Teotahtelisus Isikupära ja originaalsus 25 17 15 10 8 8 7 6 Kogemused ja oskused Kliendisõbralikkus Meeldiv töökeskkond Järjepidevus ja jätkusuutlikkus Koostöö Järjepidevus ja jätkusuutlikkus 5 5 5 6 6 6 Uuringu tulemused
  • 41. 41 Tabel 16. Küsimustikule vastanud institutsioonide tugevused Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm lähiaastate arengusoovi” tuli välja tuua kolm peamist soovi. Sealjuures oli ette antud näited, nagu lisarahastuse leidmine, töötajaskonna kompetentsi suurendamine, koostöövõrgustike loomine, turunduse parendamine, ühisturunduses osalemine, ekspordi arendamine jne. Näidete puhul oli tegu üldiste ettevõtlusega seotud soovidega. Tabel 17 kajastab peamisi institutsioonide soove. Kõige rohkem sooviti lisarahastuse leidmist, turundustegevuse parendamist, koostöövõrgustiku loomist, kompetentsi suurendamist, ekspordi arendamist ning uute teenuste ja toodete turule toomist. Seega on näha, et peamiseks huviks on institutsioonide konkurentsivõime tõstmine läbi turundustegevuse ja institutsiooni arendamise (oskuste, toodete jms arendamine). Eestvedajate puhendumus Head koostööpartnerid Hea asukoht Eksperimenteerimisjulgus Nišitooted Disain Välja kujunenud klientuur ja selle moodustumine Aktiivne tootearendus 4 4 3 3 3 3 3 2 Tootjapoolne huvi Noor ja aktiivne meeskond Väiketiraažide tootmine 2 2 2 Uuringu tulemused
  • 42. 42 Lisarahastuse leidmine Turundustegevuse parendamine Koostöövõrgustike loomine Kompetentsi suurendamine Ekspordi arendamine Uute teenuste ja toodete turule toomine Töötajate värbamine Tarbijaskonna teadlikkuse tõstmine ja klientuuri laiendamine 25 23 22 17 12 12 10 6 Juhtimise parendamine Infrastruktuuri arendamine Käibe suurendamine 4 4 4 Klientuuri ostujõu tõus 3 Koostööprojektides osalemine Ekspordi osakaalu suurendamine Koostöövõrgustiku edasi arendamine 2 2 2 Soovid Esinemise sagedus Tabel 17. Küsimustikule vastanud institutsioonide soovid. Küsimusele „Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist arengut takistavat tegurit” tuli välja tuua kolm peamist soovi. Sealjuures oli ette antud näited finantsressursside puudus, ruumide puudus, inimressursi puudus, koostööpartnerite vähesus, teadmiste ja infovahetuse vähesus vms. Kõige enam peeti takistuseks institutsioonide arendamisel finantsressursside ja inimressursside Uuringu tulemused
  • 43. 43 vähesust, koostööpartnerite - ja võrgustike vähesust, ruumide ja aja puudust . Finantsressursside vähesus Inimressursi vähesus Koostööpartnerite - ja võrgustike vähesus Ruumide puudus Aja vähesus Infovahetuse vähesus Klientuuri langenud ostujõud Teadmiste vähesus ja vähene ettevõtluskogemus 42 19 17 12 10 8 8 8 Turundustegevuse vähesus Spetsiifiliste oskuste vähesus 7 4 Takistused Esinemise sagedus Tabel 18. Küsimustikule vastanud institutsioonide arengut takistavad tegurid. Küsimuse „Palun nimetage, millistel koolitustel soovite osaleda, et suurendada oma institutsiooni konkurentsivõimelisust ja isiklikke oskuseid” vastuste ülevaate annab tabel 19. Kokkuvõtvast tabelist on näha, et üldiselt tuntakse kõige rohkem huvi turunduse ja ekspordialaste koolituste vastu. Vastuste põhjal saab öelda, et ekspordi- ja turundusalased koolitused võiksid sisaldada ettevõtte igapäevast turundust, ekspordialast tegevust ja selle planeerimist. Samuti oldi huvitatud turundusplaanide koostamisest. Soovitakse arendada oskusi turu analüüsimisel, enda positsioneerimisel turul ja vastavate analüüside koostamisel. Vastanud olid huvitatud Internetiturunduse võimalustest. Ekspordi alaste koolituste juures soovitakse, et toodaks välja rohkem loomemajandusega seotud teemade omapära. Samuti ollakse huvitatud erinevate sihtturgude omapärast – nt Venemaa ja SRÜ maade turgudest. Teisel kohal oli huvi enesetäiendamise koolituste vastu. Peamiselt tuntakse huvi teatud kindla programmi või tehnoloogia vastu. Väga üldiselt ühist soovi erialases täiendõppes ei saa välja Uuringu tulemused
  • 44. 44 tuua. Samas aga saab erialast täiendõpet siduda tegutsemist toetava koolitusvajadusega. Nende kahe grupi põhjal kujunes selgemalt välja huvi kujunduse ja disaini vastu. Tegutsemist toetavate koolituste all on käesolevas uuringus käsitletud koolitusi, mida vastanud pidasid oluliseks oma ettevõtte kompetentsi suurendamiseks või siis enese harimiseks mõnes muus mitte enda erialases valdkonnas. Nende koolitustena toodi välja raamatupidamine, klienditeenindus, suhtlemispsühholoogia, pedagoogikaalased koolitused, õigusalased koolitused, Interneti võimaluste kasutamine, esinemisoskus, asjaajamine. Samuti olid vastanud huvitatud Interneti võimaluste laialdasemast tundmisest – nt otsingumootorite kasutamisest. Järgnevalt on toodud välja mõned erialased koolitusvajadused alavaldkondade kaupa: • arhitektuur - Venemaa, SRÜ turgude omapära; • disain - 3D CAD/CAM, Wordpress koolitus; flashi koolitus; puukäsitöö; disaini- ja kujundusalased koolitused; • film - Art-house kinode alased koolitused; kino tehnikaga seotud koolitused; filmi- ja videotehnika alased koolitused; stsenaariumite arendamine; helitöötlus, audioproduktsioon, vastav tarkvara (võrdlemisi kõrgel tasemel); • foto - fotode laiformaat-väljatrüki alane täiendkoolitus edasijõudnutele • kirjastamine – e-raamatute alane koolitus; küljendus- ja kujundusprogrammide alane täiendkoolitus edasijõudnutele; kompleksne arvutivõrkude ja -turbe alane täiendkoolitus; • kunst - circuit bending ja uute instrumentide ehitamine; • käsitöö – käsitööalased koolitused; kübarate valmistamine; • reklaam - graafikaprogrammide koolitus. Vägaolulisekspeetivastanutepooltettevõttejapersonalijuhtimisegaseotudkoolitusi.Juhtimisalased koolitused võiksid vastuste põhjal sisaldada ajajuhtimist, meeskonna juhtimist ja motiveerimist, ettevõtte juhtimist (ettevõtte juhtimise juures võiks tähelepanu pöörata väikeettevõtete juhtimise omapärale), koostöö arendamist. Samuti tuli vastustest välja huvi ajaplaneerimise koolituste vastu. Tabel 19 on antud soov lisatud ettevõtte juhtimise ja arendamise lisatud. Strateegiline planeerimine võiks sisaldada nii ettevõtte strateegilist planeerimist kui ka erinevate strateegiate koostamist – turundusstrateegia, äriplaani jms koostamist. Samuti oli huvi, et kuidas teha just loomemajanduse toodete ja teenuste turundust. Majandusalastest koolitustest sooviti vastuste põhjal rohkem teada erinevatest majandusega seotud teemadest. Välja toodi eraldi huvi finantsjuhtimise ja analüüsi vastu. Uuringu tulemused
  • 45. 45 Turundus- ja ekspordialased koolitused Erialane täiendõpe Ettevõtte juhtimine ja arendamine Tegutsemist toetavad koolitused Projekti kirjutamise ja juhtimise koolitused Majandusalased koolitused Keeleõpe Raamatupidamine 29 27 14 10 6 6 4 3 Klienditeenindus Teenuste arendamine 3 2 Finantseerimisvõimalused, toetusskeemid 2 Koolitusvajadus Esinemise sagedus Tabel 19. Küsimustikule vastanud institutsioonide koolitusvajadused Küsimusele „Palun nimetada Teie kaupade/teenuste kolm peamist sihtrühma ja nende peamine asukoht” tuli vastata vabas vormis. Ilmselt oleks antud küsimustiku puhul andnud selgemaid vastuseid etteantud vastusevariantide olemasolu. Küsimustiku koostajate esialgsel hinnangul oleks see aga vähendanud võimalust vastanutel ise oma sihtrühmad piiritleda. Peamisteks sihtrühmadeks Tartu loomemajandusega seotud institutsioonidel on eraisikud ja ettevõtted. Vastustes esinesid kõige sagedamini nende asukohana Eesti ja Tartu. Vähemal määral määrati sihtrühma piirkonnaks Lõuna-Eesti. Välisriikidest olid esindatud Skandinaavia riigid ja lähiriigid. Paljudel on tegevused suunatud Lääne-Euroopa turule. Vastustes esines ka, et tegeletakse USAs, Venemaal ja Araabia Ühendemiraatides. Küsimuse „Kas soovite arendada eksporti välisriikidesse? Kui jah, siis millistesse riikidesse?” vastustest selgus, et 37% vastanutest ei soovi tegeleda tulevikus ekspordiga ja 63% soovib tegeleda ekspordiga. Ankeetküsimustiku vastuste põhjal on kõige rohkem ekspordist huvitatud Uuringu tulemused
  • 46. 46 kunsti, disaini, audiovisuaali ja reklaami valdkonnad (joonis 14). Joonis 14. Vastanud institutsioonide huvi ekspordi vastu Küsimused „Milliseid viise turunduse parendamiseks vajaks Teie institutsioon lähiaastail?” vastustest annab ülevaate joonis 15. Turunduse osas soovitakse kõige rohkem turunduseks suunatud finantsressursside olemasolu, internetiturundus ja turunduseksperdi konsultatsioone ja nõuandeid. 3.5. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabel Põhinedes uuringu käigus koostatud fookusgruppide arutelude ja ankeetküsimustiku tulemustele, Äriregistri andmete statistilisele analüüsile, varasematele loomemajandusega seotud uuringutele, vestlustele Tartu Loomemajanduskeskuse töötajatega ja uuringu käigus tehtud tähelepanekutele, on koostatud SWOT analüüsi tabel (Tabel 20. Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused. tabel 20 ja tabel 21), mis kajastab Tartu linna loomemajanduse üldist olukorda Uuringu tulemused
  • 47. 47 . Joonis 15. Vastanud institutsioonide soovid turunduse parendamiseks. Tartu linna loomemajanduse tugevused ja nõrkused Tugevused • Loomemajandusega tegelevad professionaalsed ja hingega tegutsevad inimesed. • On palju erinevaid loomemajanduse institutsioone. • Linnas on mitmeid rahvusvähemuste loomekollektiive. • Tartule on omane mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik. • Palju on loomemajanduse valdkonnas harrastajaid. Looming ja töö seotakse elulaadiga. Inimesed tegelevad entusiasmist. • Loomemajanduses on ettevõtlusega üldiselt kerge alustada. • Tartus on mitmeid tasuta festivale ja üritusi. • Tartus on olnud edukaid üritustesarju, mida soovitakse taastada. • Mõned Tartule omased festivalid on piisavalt suured ja neil on potentsiaali muutuda rahvusva- heliseks. • Ürituste ja festivalide reklaam ning nende toimumine tuleb linnapildis esile. • Turunduses kasutatakse aktiivselt veebipõhiseid sotsiaalseid suhtlusportaale. • Institutsioonide tegevusi aitavad ellu viia Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali toetused. • Loomemajandusega tegelevate inimeste ja institutsioonide omaalgatuslikkus on aktiivne. • Tartus on arenemas loomemajandusega tegelevate institutsioonide kobarad ja koondumisko- Uuringu tulemused
  • 48. 48 had (nt Tartu Loomemajanduskeskus, trükikoja Greif endised ruumid Kastani tänaval, Antoniuse Gild, Genialistide klubi jms). Nõrkused • Institutsioonid ei saa üheselt aru loomemajanduse mõistest (ei seostata end sellega). • Paljudes loomemajanduse alavaldkon-dades on puudu valdkondlik koordineerimine. • Alavaldkondades ei ole info levik efektiivne. • Institutsioonide turundustegevus on nõrk ja ka sellealaseid oskusi on vähe. • Linnapoolne turundustegevus, mis tooks loomemajanduse linnapildis esile, on nõrk. • Institutsioonidel on üldine finantsressursside vähesus, et korraldada üritusi, osaleda rahvusva- helistes koostööprojektides ning end arendada. • Tartu üritustel ja teemadel on raske jõuda üleriigilisse meediasse. • Puudub ülevaade rahvusvähemuste tegevusest. • Puudub ülevaade noortest alustavatest loomegruppidest. • Konkurents on suur ja institutsioonid ei ole koostööaltid. • Loomemajandusega seotud erialade koolitusprogrammid on liiga teoreetilised. • Eesti turg on oma elanike arvu ja ostujõu tõttu väike, et loomemajanduse institutsioonid saaksid kasvada ja areneda – välisturundus on vältimatu. • Koostöö institutsioonide vahel on projekti- ja programmipõhine. • On suur vajadus turundusoskustega professionaalsete mänedžeride järele. • Institutsioonide baasteadmised ettevõtlusest on nõrgad. • Loomemajandusega seotud • Koostöö toimub inimeste isiklike kontaktide alusel. • Loometegevusega seotud inimeste professionaalsus on kümne viimase aasta jooksul palju paranenud, on tekkinud konkurents. • institutsioonides valitseb nõukogudeaegne harjumus, mille tõttu oodatakse suurt avaliku sektori poolset toetust ja huvi valdkondade vastu. Harjumus võetakse noorte poolt üle. • Loomemajanduses pole piisavalt mänedžere, kes aitaksid tegeleda turundusega välisriikides. • Paljud professionaalsed loomemajandusega seotud inimesed tegutsevad suurema osa ajast Tallinnas, kuna see on tasuvam. • Mitmetes loomemajanduse alavaldkondades ei ole palk konkurentsivõimeline (nt muusika, käsitöö, kunst, tants, muuseumid jne.) • Riigi ja omavalitsuste poolne rahastus on enamasti projektipõhine. Tartu linna loomemajanduse võimalused ja ohud Võimalused • Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esile toomine erinevates Uuringu tulemused
  • 49. 49 valdkondades. • Loomemajanduse alavaldkondi tutvustavate organiseeritud võrgustike loomine ja valdkonna tegevuse eestvedajate leidmine. • Valdkondade siseste ja –üleste suhtlusplatvormide loomine. • Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse. • Koostöö suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel. • Loomemajandusega seotud ruumide (õppeklassid, esinemiskohad jms) ja muude ressursside jagamine. • Erialaõppe tugevdamine, koostöö teiste koolidega (nt loomemajandusega seotud erialades õp- pejõudude jagamine ja ühine Ohud • Jätkuv turu huvi puudumine loomemajandustoodete- ja teenuste vastu. • Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest finantseerimisvõimaluste vähen- emine. • Loomemajandusega seotud inimesed on liiga hõivatud, et osaleda valdkonna edendamisele kaasa aitavates ettevõtmistes. • Tartu linna teised valdkonnad (nt ettevõtlus ja planeerimine) ei ole huvitatud koostööst ja loome- majanduse esiletoomisest linnas. • Välisturgudel ei suudeta tegutseda, kuna välisturud ei ole huvitatud Eesti loomemajandu- settevõtete toodetest ja teenustest. • Jätkuv hindade tõus. • Toodete kvaliteedi langus tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu. • Inimeste vähene huvi tegeleda külalislektorite linna toomine). • EASi ja Töötukassa ettevõtluse alustamise ja arendamise toetused. • Prioriteetsete ürituste stabiilne rahastamine avaliku sektori poolt. • Erinevate eriilmeliste esinemispaikade loomine linnaruumi. • Eriilmeliste loomekeskuste loomine linna. • Luua ettevõtete mudeleid ja süsteeme väiketiraažiga toodete tootmiseks (kunst, käsitöö jms). • Suurendada loomemajanduse institutsioonide võimekust ettevõtlusturul paremini hakkama saa- da. • Digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine. • loomemajanduse mänedžeridena. • Avaliku sektori poolne huvi puudumine tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja selleks toetava infrastruktuuri loomisel kaasa aitamisega. • Üleüldiste majanduslike tingimuste halvenemine maailmas. 3.6. Tartu linna loomemajanduse SWOT tabeli ristanalüüs Uuringu tulemused
  • 50. 50 Tugevuste abil võimaluste kasutamine: • Loomemajandusega tegelevad professionaalid ja nende aktiivne omaalgatuslikkus võimaldavad luua erinevaid loomemajanduse alavaldkondi tutvustavaid organiseeritud võrgustikke. Samuti võimaldab aktiivsete inimeste olemasolu leida loomemajanduse alavaldkondadele eestvedajaid. • Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus, professionaalsete hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu linnas, Tartu mitmekülgne haridusasu- tuste ja huvikoolide võrgustik ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide ko- barad võimaldavad luua aluse loomemajanduse alavaldkondade siseste ja –üleste suhtlusplat- vormide loomisele ja valdkondade vahelise koostöö suurendamisele läbi erinevate projektide ja ühisturunduse. Lisaks aitab sellele kaasa ka institutsioonide ja loomeinimeste poolne aktiivne sotsiaalsete veebiportaalide kasutamine. • Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus, professionaalsete hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu, rahvusvähemuste loomekollektiivide olemasolu, haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik, toimunud edukad üritustesarjad ja aren- emisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad aitavad kaasa koostöö suuren- damisele loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel. Samuti võimaldab • olemasolev ressurss tegeleda tugevamalt ja läbimõeldumalt loomemajanduse mõiste regulaarse tutvustamise ja selle olulisuse esile toomisega erinevates valdkondades. • Aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajandusinstitutsioonide rohkus ja inimeste omaalgatuslikkus loob eeldused loomemajandusega seotud ruumide (õppeklassid, esinemiskohad jms) ja muude ressursside jagamiseks institutsioonide vahel. • Tartu mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik, professionaalsete hingega tegutsevate inimeste ja harrastajate olemasolu linnas ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad loovad võimalustebaasi loomemajandusega seotud erialaõppe tugevdamiseks ja koostöö algatamiseks teiste koolidega (nt loomemajandusega seotud erialades õppejõudude jagamine ja ühine külalislektorite linna toomine). • Inimeste ja institutsioonide aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse loovad võimaluse kasutada ära EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise toetuseid valdkonna arendamiseks. • Kasutades ära Tartu linna ja Eesti Kultuurkapitali toetusi saab nii olemasolevate kui veel arenemisjärgus olevate loomemajandusinstitutsioonide kobarate poolt luua linna eriilmelisi loomekeskusi. Koostöös Tartu Linnavalitsusega tuleks kasutada linnaruumist tulenevaid võimalusi loomaks linna erinevaid eriilmelisi esinemispaiku. • Tartu suur festivalide ja ürituste hulk, taastamist väärivad üritustesarjad ja potentsiaalsed rahvusvahelised festivalid võimaldavad määrata Tartu prioriteetsed kultuuriürituste suunad ning selle põhjal on võimalik välja töötada ürituste stabiilse rahastamise skeem avaliku sektori poolt. Uuringu tulemused
  • 51. 51 • Loomemajandusega tegelevad professionaalsed inimesed ja nende aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse võimaldab katsetada ja välja arendada ettevõtete mudeleid ja süsteeme väiketiraažiga toodete tootmiseks (kunst, käsitöö jms). • Mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik ning arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad võimaldavad töötada välja skeeme ja vahendeid, mille abil saab suurendada loomemajanduse institutsioonide võimekust ettevõtlusturul paremini hakkama saada. Samuti on olemasolev ressurss aluseks digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamisele. Tugevuste abil väliste ohtude vähendamine: • Loomemajandusega tegelevad professionaalsed ja hingega tegutsevad inimesed, nende aktiivne omaalgatuslikkus ning lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse võimaldavad luua ja katsetada uute toodete ning teenuste pakkumist erinevatele sihtrühmadele läbi erinevate turundusvahendite (kasutades sealjuures ära aktiivsemalt nüüdisaegset digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat), mis omakorda vähendab või aitab ära hoida jätkuvat turu huvi puudumist loomemajandustegevuste ja -teenuste vastu. Sellest tulenev aktiivsem ettevõtlus loomemajanduse valdkonnas aitab leevendada ohtu, et finantseerimisvõimalused Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest hakkavad vähenema. • Tartus on suhteliselt suur loomemajandusega tegelev inimressurss - on palju erinevaid loomemajanduse institutsioone, linnas on mitmeid rahvusvähemuste loomekollektiive, on aktiivne erialavõrgustike tegevus, loomemajanduse valdkonnas on palju harrastajaid, samuti on mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik. Kõik eelnimetatu tekitab suhteliselt suurel hulgal inimesi, kes rohkemal või vähemal määral on seotud loomemajandusega. Kuna on näha, et inimressurss on mitmekesine ning samuti toimub linnas loomemajandusest teadliku inimressursi juurdetootmine, siis kõik see omakorda vähendab ohtu, et loomemajandusega seotud inimesed oleks liiga hõivatud, et osaleda valdkonna edendamises. • Lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse, arenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad, mitmekülgne haridusasutuste ja huvikoolide võrgustik japotentsiaalseterahvusvahelistefestivalideolemasoluloobTartussevõrgustiku,milleabiltoimub loomemajanduse arendamine ja selle rahvusvahelistumine sõltumata muude valdkondade ettevõtetest. Loomemajanduse edukas areng ja selle kaudu avanevate välisturundusvõimaluste kujunemine vähendab ohtu, et Tartu linna teised valdkonnad (nt ettevõtlus ja planeerimine) ei ole huvitatud koostööst ja loomemajanduse esiletoomisest linnas. • Lihtne sisenemine loomemajandusega seotud ettevõtlusesse loob olukorra, kus konkurents on väga tugev ning loomemajandusega seotud ettevõtete käekäiku mõjutab pakutavate toodete Uuringu tulemused
  • 52. 52 ja teenuste kvaliteet. Konkurentsist tulev kvaliteedi hoidmine aitab vältida toodete kvaliteedi langust tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu. • Loomemajandusegategelevateinimestejainstitutsioonideaktiivneomaalgatusjaarenemisjärgus olevad loomemajandusinstitutsioonide kobarad on reklaamiks loomemajandusele. Atraktiivne valdkonnale tehtav reklaam vähendab ohtu, et ei leidu inimesi, kes oleks huvitatud tegelema loomemajanduses kultuurimänedžeridena. • Eelmise alapeatüki SWOT analüüsi tabelis toodu tugevused on kõik ühtlasi ka Tartu linna arengu ressurssideks, mis kattuvad ka teiste majandusvaldkondadega. Loomemajanduse tihe kokkupuude teiste majandusvaldkondadega vähendab ohtu, et avaliku sektori poolt puudub huvi tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja selleks toetava infrastruktuuri loomisega. Võimaluste kasutamine, et vähendada sisemisi nõrkusi: • Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esiletoomine erinevates valdkondades vähendab nõrkust, et institutsioonide poolt ei saada selgelt aru loomemajanduse mõistest (ei osata end sellega seostata). • Valdkondade siseste ja –üleste suhtlusplatvormide loomine, valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse loob eeldused loomemajanduse alavaldkondade töö paremaks koordineerimiseks. See omakorda leevendab nõrkust, et paljudes loomemajanduse alavaldkondades on puudu valdkondlik koordineerimine. Samuti soodustab koostöö arendamine info leviku muutumist efektiivsemaks. • Koostöö suurendamine loomemajanduse ja teiste ettevõtlusvaldkondade vahel, EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise toetuste kasutamine, loomemajanduse institutsioonide võimekuse tõstmine ettevõtlusturul paremini hakkamasaamiseks , digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine aitab parandada institutsioonide turundustegevust ja arendada sellealaseid oskusi. Samuti aitab koostöö ja oskuste arendamine kaasa linnapoolsele turundustegevusele, mis toob loomemajandust linnapildis rohkem esile. • EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise ning Tartu Linnavalitsuse ja Eesti Kultuurkapitali toetuste kasutamine aitab leevendada institutsioonide finantsressursside vähesuse probleemi. Toetuste abil on võimalik korraldada üritusi, osaleda rahvusvahelistes koostööprojektides ning end arendada. • Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse ning digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine võimaldab luua andmebaase, mis annavad ülevaateid erinevatest loomemajandusressurssidest, nt ülevaade rahvusvähemuste institutsioonidest, ülevaade noortest loomegruppidest jms • Valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse, koostöö suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel, ettevõtete mudelite Uuringu tulemused
  • 53. 53 loomine väiketiraažiga toodete tootmiseks, loomemajanduse institutsioonide võimekuse suurendamine ettevõtlusturul paremini hakkama saada loovad eeldused institutsioonide omavahelise koostöö paranemiseks. • Erialaõppe tugevdamine, koostöö teiste koolidega (nt loomemajandusega seotud erialades õppejõududude jagamine ja ühine külalislektorite linna toomine) aitab muuta loomemajandusega seotud erialaprogrammid praktilisemaks. • EASi ettevõtluse alustamise ja arendamise toetused, loomemajanduse valdkondade vahelise koostöö suurendamine läbi erinevate projektide ja ühisturunduse ning koostöö suurendamine loomemajanduse ja muude ettevõtlusvaldkondade vahel aitab luua eeldused ja võimalused välisturunduse arendamiseks. Samuti aitavad eelnimetatud võimalused kaasa ühisturundusele. Välisturunduse kasv vähendab nõrkust, et Eesti turg on väike. • Loomemajanduse institutsioonide võimekuse suurendamine ettevõtlusturul paremini hakkama saada loob eeldused kujundada jätkusuutlikke ja püsivaid partnerlussuhteid erinevate institutsioonide vahel. See vähendab nõrkust, et praegune koostöö institutsioonide vahel on projekti- ja programmipõhine. Samuti paranevad institutsioonide baasteadmised ettevõtlusest. Erialaõppe tugevdamine, koostöö teiste haridusasutustega (nt loomemajandusega seotud erialades õppejõududude jagamine ja ühine külalislektorite linna toomine) loob võimaluse koolitada rohkem turundusoskustega professionaalseid mänedžere. • Loomemajanduse mõiste regulaarne tutvustamine ja selle olulisuse esile toomine erinevates valdkondadesaitabkaasakavähendadanõrkust,etloomemajandusegaseotudinstitutsioonides valitseb nõukogudeaegne harjumus oodata suurt avaliku sektori poolset toetust ja huvi. Paralleelselt loomemajanduse regulaarse tutvustamisega tuleb tegeleda ka nüüdisaegse loomeinimese kui ettevõtliku kunstniku tutvustamisega. • Sisemisi nõrkusi vähendades väliste ohtude vältimine: • Institutsioonide ettevõtluse baasteadmiste tugevdamine, institutsioonide turundustegevuste parendamine ja koostöö suurendamine aitavad vähendada ohtu, et püsib turu huvi puudumine loomemajandustegevuste- ja teenuste vastu. Samuti aitab see leevendada ohtu, et Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest arengufondidest finantseerimisvõimaluste vähenemise tagajärjel toimub suur langus ka loomemajanduse institutsioonide majandusnäitajates.Professionaalsete mänedžeride hulga suurenemine loomemajanduses aitab kaasa sellele, et loomemajandusega seotud inimesed ei ole enam ülehõivatud. Neil jätkub aega tegeleda oma põhitöö kõrvalt ka loomemajanduse alavaldkondade arendamisega, kuna turundustegevuste eest vastutavad mänedžerid. • Tugevdades linnapoolset turundustegevust loomemajanduse esile toomiseks linnas, võib suureneda ka teiste valdkondade (nt ettevõtlus ja planeerimine) huvi loomemajanduse alase koostöö vastu. • Institutsioonide ettevõtluse baasteadmiste tugevdamine, institutsioonide turundustegevuse parendamine, linnapoolse loomemajandusalase turundustegevuse parendamine ja Uuringu tulemused
  • 54. 54 professionaalsete mänedžeride hulga suurenemine loomemajanduses aitab kaasa välisturgude huvi suurenemisele Eesti loomemajanduse toodetest ja teenustest. • Ettevõtlusoskuste parendamine, ühisturunduse arendamine ja välisturgudele sisenemine suurendab võimalusi leida tarbijaid ka kallimatele toodetele. Ettevõtluskogemuse ja -oskuste • kasv vähendab ohtu, et toodete kvaliteet langeb tooraine kallinemise ja klientide madala ostujõu tõttu. • Linnapoolse loomemajanduse turundustegevuse parendamine muudab loomemajanduse atraktiivsemaks ning see omakorda vähendab ohtu, et inimestel on väike huvi tegeleda loomemajanduse kultuurimänedžeridena. Antud ohtu aitab vähendada ka institutsioonide turundustegevuse parenemine. Sisenemine välisturgudele ja välisriikide suurenev huvi Eesti loomemajandustoodete ja –teenuste suurendab atraktiivsust olla loomemajanduse kultuurimänedžer. • Loomemajanduse institutsioonide omaalgatusliku omavahelise koostöö suurenemine, ühine välisturundus ja valdkondlike ürituste korraldamine omal initsiatiivil aitab vähendada ohtu, et avalikul sektoril puudub huvi tegeleda loomemajanduse strateegilise arendamise ja selleks toetava infrastruktuuri loomisel kaasa aitamisega. 3.7. Loomemajanduse võrdlus Tartu ettevõtlusega Järgnevalt on võrreldud käesoleva uuringu ning sotsioloogilise uuringu „Tartu ettevõtlus” tulemusi (Tartu Ülikooli..., 2011). Uuringus „Tartu ettevõtlus” toodud tulemustega on võrreldud pisteliselt vaid mõningaid käesoleva uuringu tulemusi ja uuringutes esile tulnud ühiseid teemasid, et aru saada, kas loomemajandusettevõtete üldine olukord sarnaneb olukorraga Tartu ettevõtluses. Uuringus „Tartu ettevõtlus” on leitud, et enamik Tartus tegutsevatest ettevõtetest on juriidiliselt vormilt osaühingud. 87% ettevõtetest on iseseisvalt tegutsevad üksikettevõtted. Sarnaselt saab öelda ka loomemajandusega seotud ettevõtete kohta - 75% (tulemus põhineb Äriregistris registreeritud ettevõtete andmete analüüsil) on iseseisvalt tegutsevad üksikettevõtted (osaühing, usaldusühing, füüsilisest isikust ettevõtja vms). Tartu ettevõtetele on iseloomulik, et pooled ettevõtetest on keskendunud tööjõu vajaduse planeerimisele (Tartu Ülikooli..., 2011: 7). Tööjõu ja üldine ettevõtte madal strateegiline planeerimine on iseloomulik käesoleva uuringu tulemuste põhjal ka loomemajandusega tegelevatele ettevõtetele. Uuringu raames toimunud fookusgruppide aruteludel ilmnes, et paljud ettevõtjad ei tegele hetkel ettevõtte arendamise, laiendamine, uute töötajate juurde leidmise või muu taolise planeerimisega, kuna selleks pole füüsiliselt aega ega rahalisi võimalusi, mis on eelkõige tingitud klientuuri madalast ostujõust. Põhinedes uuringu ankeetküsimustiku vastustele, siis keskendumine jooksva aasta probleemide lahendamisele viitab ka suhteliselt suur huvi strateegilise planeerimise, majandus ja juhtimisalaste koolituste vastu (Tartu Ülikooli..., 2011: 8). Uuringu tulemused
  • 55. 55 Uuringus „Tartu ettevõtlus” on öeldud, et ettevõtete juhtide teadlikkus ettevõtlust finantsiliselt toetatavatest organisatsioonidest on suhteliselt madal. Sama ilmes ka käesolevas loomemajanduse kaardistamisega seotud uuringus. Väga paljud loomemajandusega seotud institutsioonid soovivad rohkem teavet fondidest ja toetusskeemidest ning ühtlasi ollakse huvitatud ka projektikirjutamisest. Kuna enamus loomemajandusega tegelevatest ettevõtetest on väikeettevõtted, siis järgnevalt käsitletakse vaid väikeettevõtete olukorda. „Tartu ettevõtlus” uuringus kajastatud info põhjal on 0-4 töötajaga ettevõtete sooviks saada rohkem teavet erinevatest toetusvõimalustest ettevõtte arendamiseks, soovitakse leida kvalifitseeritud tööjõudu, infot Tartu linna plaanide kohta, infot, mis aitaks leida kliente ja tellimusi, ettevõtete kohta käivat andmebaasi, info kättesaadavuse parendamist jms (Tartu Ülikooli... 2011: 60). Põhinedes fookusgruppide intervjuude ja ankeetküsimustiku vastustele ilmneb, et loomemajanduse väikeettevõtete soovid sarnanevad teiste väikeettevõtetega. Loomemajanduse väikeettevõtted soovivad saada rohkem teadmisi rahastamisvõimalustest, kvaliteetsemat ja informatiivsemat infovahetust ja selle levikut, ettevõtete ja materjalitootjate andmebaaside olemasolu jne. Eelnevalt kajastatud võrdluste põhjal võib eeldada, et loomemajandusega seotud institutsioonide olukord ja käitumine on suhteliselt sarnane Tartu üldise ettevõtlusega. Uuringu tulemused
  • 56. 56 Tartu linna loomemajanduse arendamine 4.1. Loomemajanduse üldised trendid Eestis ja Euroopas ning üldised soovitused arengu soodustamiseks Uuringus “Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud Riiklikud toetusmeetmed” (Eesti Tuleviku-uuringute..., 2009) on toodud järgnevad kesksed probleemid: • Tugisüsteemi puudulikkus - Selle all mõistetakse probleeme, mis seonduvad kas loomemajanduse tugistruktuuridega, toetuste taotlemisega või teiste tegutsemist takistavate asjaoludega: • Koostöö vähesus - Koostöö puudulikkust võib pidada üheks keskseimaks probleemiks, mis on loomemajanduse arendamise takistuseks. Koostööprobleeme saab välja tuua mitmes eri kontekstis ning see seostub paljude eri osapooltega. Koostöö vähesus väljendub järgmistes kontekstides: • Madal teadlikkus - Madalast teadlikkusest saame rääkida põhimõtteliselt kõigi loomemajandusega ja selle arengu suunamisega seotud osapoolte seas, nii loomemajandusvaldkondade esindajate endi, avaliku sektori kui ka tööstus- ja teenindussektori esindajate seas. Seegasaaböelda,etTartuloomemajanduseprobleemidsarnanevadEestiüldisteleloomemajanduse probleemidele. Üldiselt olukorda analüüsides ilmnesid fookusgrupi arutelude ja ankeetküsimustiku tulemuste põhjal Eestile omast üldist loomemajanduse olukorda peegeldavad probleemid ja soovid. Põhinedes käesoleva uuringu tulemustele võib öelda, et Tartu linna kontekstis on loomemajanduse olukord suuresti sarnane loomemajanduse olukorraga Euroopas. Sarnaselt Eesti loomemajanduse olukorra parandamisel on ka Tartu loomemajanduse konkurentsivõimelisemaks muutmisel oluline järgida Euroopa üldiseid suuniseid, mida toetavad ka eespool uuringus kajastatud valdkondade soovid ja vajadused. Järgnevalt on kajastatud kokkuvõte Euroopa tasandil loomemajanduse arendamise sobivatest vahenditest. Euroopa Komisjoni uurimuses „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta“ (2010) on öeldud, et kultuuri- ja loomemajandus seisab silmitsi olukorraga, mida iseloomustab peamiselt kiire areng ja digitaalse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine kogu maailmas. Eelnimetatud on suur mõju väärtustele kõikides sektorites alates loomemajandusest kuni kultuuritoodete ja -teenuste tootmise, levitamise ja tarbimiseni. Kui kultuurilise sisu pakkujad kasutavad täielikult ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 57. 57 pakutavad võimalused ning traditsioonilised tootmis- ja vahendamistavad uuendatakse, annab see loovisikutele juurdepääsu suuremale publikule ja rohkematele turgudele ning kodanikele mitmekesisemad valikud kultuurivaldkonnas. Samas sõltub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kvaliteetse ja mitmekesise kultuurilise sisu olemasolust. Seega on kultuuril juhtiv roll sellise uue tehnoloogia omaksvõtmises ning Euroopa kodanike e-oskuste ja meediaoskuste arendamises (Euroopa Komisjon, 2010). Kiirelt arenevad maailmas valitsevad uued tingimused muudavad oluliselt traditsioonilisi tootmis- ja tarbimistavasid, esitades väljakutse süsteemile, milles loomemajandus on seni saanud sisu väärtuse põhjal tasu. Seetõttu vajab kultuuri- ja loomemajandus uusi ja uuenduslikke ettevõtlusmudeleid (Euroopa Komisjon, 2010). Kultuuri- ja loomemajandus koosneb peamiselt mitmesugustest mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatest, aga ka vabakutselistest ettevõtjatest, kes tegutsevad koos vertikaalselt või horisontaalselt integreeritud ettevõtjatega. Selleks et luua ja säilitada võrdsed võimalused, et turule sisenemisele ei oleks põhjendamatuid takistusi, on vaja teha ühiseid jõupingutusi erinevates poliitikavaldkondades, eelkõige konkurentsipoliitikas (Euroopa Komisjon, 2010). Koostalitlusvõimel on oluline ülesanne uutele platvormidele ja vahenditele õiglaste juurdepääsutingimuste loomises. Koostalitlusvõime suurendab kasutajate valikuvõimalusi, eelkõige kultuuri- ja loomemajanduse info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevat toote- ja teenuste valikut. Seega on oluline edendada platvormide ja vahendite vahelist koostalitlusvõimet (Euroopa Komisjon, 2010). Olles loovuse ja ettevõtluse ristumiskohas, on kultuuri- ja loomemajanduse ettevõtetel raske leida vajalike oskustega töötajaid. Olukorda aitab parandada partnerlussuhete loomine kunsti- ja disainialast haridust pakkuvate asutuste ja ettevõtete vahel. Äriinkubaatorid on osutunud sobivate oskuste loomisel edukateks. Tehnoloogia pideva arengu mõjul on vajadus elukestva õppe järele. Kuna kultuuri- ja loomemajandus kasutab praegu ja edaspidi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat väga innovatiivsel viisil, on vaja teatavaid e-oskusi, et edendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Samuti vajab kultuuri- ja loomemajandus töötajaid, kellel on ettevõtlusvaldkonna pädevused (nt juhtimis-, ärioskused jne), teadmised rahastamisvahenditest (nt pangad ja finantsasutused, sponsorlus, doonorid jne) ja nende kasutamisest ning kes on pädevad uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, võttes eelkõige arvesse digitaalset keskkonda (Euroopa Komisjon, 2010). Võttes arvesse kultuuri- ja loomemajanduse suurt kasvupotentsiaali ning selle majandusharu pidevalt muutuvat ning keerukat töökeskkonda, on vaja välja selgitada milliseid uusi oskusi kultuuri- ja loomemajandusega seotud inimesed vajavad. Selleks et täita tühimik kutsehariduse ja kutsetegevuse vahel ning et parandada kultuuri- ja loomemajanduse võimet muutustega kohaneda, on abi „omaealiste juhendajate” süsteemist (ingl. peer-coaching), st oskuste ja Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 58. 58 protsesside ajakohastamist samasuguste probleemidega silmitsi seisvate samaealiste inimeste vahel kogemuste vahetamise kaudu (Euroopa Komisjon, 2010). Kultuuri- ja loomemajanduses takistavad investeerimist mitu asjaolu – puudub teave asjakohaste rahastamisallikate kohta, esinevad raskused äriplaani väljatöötamisel ja seda ei suudeta veenvalt esitada või sõltutakse ebaedukast ettevõtlusmudelist. Lisaks on loomemajanduse ettevõtted suures osas prototüübi- või projektipõhised ja sõltuvad tugevasti nende kõige edukamatest toodetest või teenustest ning andekatest inimestest ja riskide võtmisest. Investorite ja pankade teadlikkust kultuuri- ja loomemajanduse majanduslikust väärtusest ja potentsiaalist tuleks suurendada. Tuleks kohaldada tagatissüsteeme ja muid rahastamismehhanisme, et suurendada investeeringuid kultuuri- ja loomemajandusesse. Loomemajandus ja ärimaailm peaksid leidma ühise keele, mis aitaks kultuuri- ja loomemajandusel saada õiglasema juurdepääsu rahalistele vahenditele (Euroopa Komisjon, 2010). 4.2. Soovitused Tartu linna loomemajanduse arendamiseks Käesoleva töö tulemustele tuginedes võib öelda, et Tartu loomemajanduse arendamisel tuleks tegeleda viie suurema teemaga: • loomemajanduse arendamiseks sobiva infrastruktuuri arendamisega; • institutsioonide ja ettevõtete majandusliku võimekuse ja ekspordipotentsiaali suurendamisega; • loomemajandusega seotud koolituse- ja teavitustegevuse arendamisega; • loomemajanduse alase turundustegevuse arendamisega; • valdkondade siseste ja nende vaheliste koostöövõrgustike arendamisega. Järgnevalt on toodud ettepanekud, mis põhinevad uuringu tulemustele ja uuringu käigus tehtud tähelepanekutele.Ettepanekudonjaotatudüldiseteemajärgiviiderühma:infrastruktuuriarendamine, majandustegevuse arendamine, koolitus- ja teavitustegevuse arendamine, turundustegevuse arendamine, võrgustikualase tegevuse arendamine. Osaliselt tuleneb selline grupeerimine juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbus, 2011), uuringu koostajate poolt on lisatud koolitus- ja teavitustegevuse arendamise rühm. Soovitused toetavad ka Euroopa Komisjoni uurimuses „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta“ (2010) toodud üldiseid soovitusi loomemajanduse arendamiseks. Järgnev soovitatavate tegevuste nimekiri sisaldab ka mõningaid tegevusi, mis olid märgitud juba 2008. aasta OÜ Hansenid poolt läbiviidud uuringus „Tartu kultuurivaldkondade kaardistamine ja loomemajanduse strateegia,“ kuna antud tegevused on jätkuvalt aktuaalsed ja vajalikud. Tegevuste tausta täpsem kirjeldus on leitav eelnimetatud 2008.a. uuringu aruandes. Infrastruktuuri arendamine Soodustada loomemajanduse arengut toetava infrastruktuuri arendamist - loomemajandusega seotud kvartalite arendamine ja nende kavandamine linna üldplaneeringusse, väikeste ja mitmeke- Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 59. 59 siste esinemispaikade (kultuuriliseks eneseväljenduseks) loomine linnaruumi. Tegevused: • Koostada uuring, mis määrab ära loomemajanduse arenguks kõige sobivamad kvartalid, arvestades sealjuures olemasoleva infrastruktuuriga ja linna planeerimisega. • Korraldada regulaarseid kokkusaamisi Tartu Loomemajanduskeskuse ja linnavalitsuse vahel. • Soodustada loomemajanduseks sobilike kvartalite loomist linnaosadesse, nt luua võimalused muuta olemasolevad ja uued elamurajoonid kultuuriliselt atraktiivseteks. • Leida kohad ning rahastus sobivate vabaõhulavade rajamiseks, mida saab kasutada erinevaks loometegevuseks. Luua Tartu erinevatesse piirkondadesse või linnaosadesse loomeinstitutsioonide kobaraid. • Koostada Tartu loomemajandusinstitutsioone koondavate keskuste (loomemajanduskobarate kujunemise- ja nende loomise) strateegia. • Luua erinevatesse linna piirkondadesse loomemajandusinstitutsioone koondavaid keskusi. Arendada välja Lõuna-Eesti mastaabis tegutsev loomemajanduse keskus ja –inkubaator. • • Arendada välja piirkondlik loomemajanduse arenduskeskus, mis teenindab loomemajandusettevõtteid ja loomemajanduse mittetulundussektorit ning nõustab selles valdkonnas kogu Lõuna-Eestit. Keskus võiks viia kokku erinevate sektorite inimesi ja aidata kaasa koostöövõrgustike kujundemisele. • Arendada edasi loomeinkubaatori teenuseid, mis hetkel tegutseb Kalevi 13 tänava ruumides ja kus alustavad ettevõtted saavad soodusrendiga äriruume ja tugiteenuseid suuremale arvule alustavatele ettevõtetele. Majandustegevuse soodustamine • Arendada olemasolevate ressursside (inimeste, tehnika, materjali jms) ühis- ja ristkasutust valdkondade siseselt ja valdkondade üleselt. Koostada andmebaas loomemajandusega seotud vabadest ja jagatavatest ressurssidest, luua sellealane infovahetuskeskkond ja loomemajandusega seotud ettevõtete andmebaas. Tegevused: • Koostada andmebaas loomemajandusega seotud vabadest ja jagatavatest ressurssidest, luua sellealane infovahetuskeskkond. • Läbi ühiste projektide luua alus ressursside jagamisega seotud koostööks. • Luua Lõuna Eesti loomemajandusega seotud ettevõtete ja institutsioonide ja teiste keskkondade Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 60. 60 andmebaas, võimalusel integreerida see ressursside ja infovahetuse andmebaasiga. • Aidata kaasa ekspordivõimekuse kasvule läbi koolituse, õppereiside ja väliskontaktide vahendamisele. Toetada loomemajanduse ettevõtete jätkusuutlikku arengut. Tegevused: • Korraldada teavitavaid infopäevi, seminare ja koolitusi, mille käigus teavitatakse tootjaid professionaalse loomeinimese töö olulisusest tootmisprotsessis ja toote kvaliteedi tagamisel (nt suurendatakse tootjaid disainerite ja sisekujundajate töö mõjust nende tegevusele). • Koostada loomemajandusvaldkonna alustavate ja juba tegutsevate ettevõtete toetuseks ja nende motiveerimiseks mentorlusprogramm - leida ettevõtjad, kes oleksid nõus juhendama alustavaid loomemajandusinstitutsioone ja julgustama teisi majandusettevõtteid kasutama loomemajandusettevõtete teenuseid • Soodustada loomemajanduse ja teiste valdkondade asutuste vahelist teadus- ja asutuste koostööd. Initsieerida vastavalt ühisprojekte. Koolitus- ja teavitustegevuse arendamine Luua koolitusprogramm, kompetentsete kultuurimänedžeride välja õpetamiseks (sealjuures ka juba kogemustega projektijuhid). Tegevused: • Koostöös haridusasutustega kujundada vastavad koolitused ja õppeprogramm reaalsetele vajadustele vastavaks. Nt korraldada tudengite seas uuring olemasoleva õppeprogrammi hindamiseks ja välja selgitada, millised on loomeinstitutsioonide ootused kultuurimänedžeri oskuste suhtes. • Luua praktikavõimalusi kõrgkoolide tudengitele erinevates loomeettevõtetes, projektides või algatada ettevõtete üleseid projekte, mida juhivad kultuurikorralduse tudengid. • Töötada välja koolituskursus kultuurimänedžeride täiendkoolituseks. • Algatada asjassepuutuvate kõrgkoolide vastavate osakondade vahel arutelu ühisõppekava vajaduse väljaselgitamiseks. Suurendada loomemajanduse institutsioonide majandusalast võimekust läbi koolituste, praktiliste workshoppide ja koostööprojektide, et nad saaks ettevõtlusturul paremini hakkama. Tegevused: Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 61. 61 • Luua loomemajandusinstitutsioonide kompetentsi ja võimekuse tõstmiseks spetsiaalsed koolitused. Esmaolulisteks on turundus- ja ekspordialased koolitused, erialane täiendõpe ning ettevõtte juhtimine ja arendamine. Täiendõppe koolitustel käsitletavate teemade kohta viia läbi täpsem uuring sihtrühmade seas, et selgitada välja koolitustel kajastatavad esmaolulised teemad ja metoodikad. • Algatada institutsioonide vahel koostööprojekte, mis arendavad nende majanduslikku kompetentsi (sh ka ühisturunduse oskust). Näiteks algatada projekte, mille raames tuleb ettevõtetel pilootprojektidena täita teatud ülesandeid (ühise toote ja selle ekspordikava loomine), millel on nende tegevusele otsene mõju. • Korraldada ettevõtetele õppereise välisriikidesse. Ülikoolide poolt kaasata loomemajandusega seotud õppekavade arendamisse senisest rohkem valdkondades tegutsevaid institutsioone või moodustada institutsioonidest nõuandev grupp, mil- lega koostöös muudetakse õppekavad vastavaks tööturu vajadustega ja tingimustega (praktilise- maks). Tegevused: • Tartu erinevate loomemajanduse alavaldkondadega seotud institutsioonide ja haridusasutuste vahelises koostöös algatada ühisprojekte, mille kaudu toimub teadmistepõhine õpe meistrite ja ametit omavate õppijate vahel. • Ettevõtlusalane õpe muuta loomemajandusega seotud õppekavades praktilisemaks, et ameti omandanud noor saaks iseseisvalt ettevõtlusturul hakkama. Tegeleda ühiskonnale suunatud teavitustööga, milles tutvustatakse loovisikut kui kunstnikku, kes on ühtlasi ka väikeettevõtja ja enda mänedžer. Tegevused: • Korraldada erinevaid teavitusüritusi, trükiseid, filme, tegevusi, jms mis tutvustavad loovisikut kui kunstnikku, kes on ühtlasi ka väikeettevõtja ja enda mänedžer. Materjale jagada koolides, laste ja noortega seotud asutustes ning muudes avalikes kohtades. • Algatada kostööprojekte koolidega, kus loovisikud tutvustavad oma tegevust ja ühtlasi ka seda, et tuleb olla ka enda mänedžer. • Korraldada teavitusüritusi ettevõtetele, et suurendada ettevõtete teadlikkust, kuidas nad saavad oma tooteid ja teenuseid arendada ja luua lisaväärtust (turustamine, tootedisain jms.) läbi loomemajanduse. Teavitada Tartu noori loomemajandusega tegelevaid inimesi võimalusest, et loomemajandusettevõt- ted saavad luua ja alustada oma äritegevust. Tegevused: Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 62. 62 • Jätkata äriplaanide koostamise koolitusi. • Jätkata loomemajanduse nõustamisteenuste jätkamist. Turundustegevuse arendamine Regulaarselt tegeleda loomemajanduse definitsiooni ja loomemajanduse olulisuse tutvustamisega erinevatele sihtrühmadele läbi erinevate tegevuste, ürituste jms. Tegevused: • KorraldadaTartuloomemajandusalaseidteavituspäevija-kampaaniaid.Sedaniiloomemajanduse valdkondade kaupa kui ka üldiselt. • Algatada koostööprojekte, milles loomemajandusinstitutsioonid esitlevad oma tavapärast tegevust • Algatadaerinevaidprojekte,millegasuurendataksetarbijaskonnateadlikkustloomemajandusest ja arendatakse neis toodete ja teenutse kvaliteedi hindamise oskust. Muuta efektiivsemaks Tartu linna loomemajandusalane turundus. Tegevused: • Tartu linna turundustegevus siduda senisest tugevamalt kultuuriturundusega. • Koostöös loomemajandusega seotud institutsioonidega ja Tartu Linnavalitsusega töötada välja Tartu linna loomemajanduse turundusstrateegia. • Aidata kaasa loomemajandusega seonduva ühisturunduse arengule (leida ressursse selle toetamiseks (sh inim- ja finantsressursse)); • Korraldada ühisturundust ja luua valdkonna üleseid klastreid suuremate tellimustööde teostamiseks. • Tehaloomemajandusegaseotudinstitutsioonideinfokergeltjahõlpsaltturistidelekättesaadavaks: • Koostada erinevaid loomemajandusalaseid (valdkondade üleseid ja valdkonnaspetsiifilisi) infovoldikuid, trükiseid ja kaarte, mis oleks kättesaadavad avalikes kohtades. • Paigaldada avalikesse ja turistidele atraktiivsetesse asutustesse (nt turismiinfo punkt, Kaubamaja, Aura keskus, Dorpat konverentsikeskus jms) puutetundlikud ekraanid, mis annavad infot institutsioonidest, nende tegevustest ja Tartus toimuvatest kultuuriüritustest. • Luua turundusalane võrgustik loomemajandusinstitutsioonide vahel - nt luua linnaruumis nähtavad infoviidad, mis juhatavad ühest loomekvartalist teise. Suurendada Tartus toimuvate kultuuriürituste ulatust Tegevused: Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 63. 63 • Tartus toimuvad kultuuriüritused muuta atraktiivseks ka rahvusvaheliselt ja igal aastal lisada üritustele juurde joon, mis teeb üritused erakordseks, millega ületada uudiste künnist Eesti meedias ja suurendada külastajate hulka. • Tartu kultuuriürituste omanäolisuse rõhutamine. • Festivalide vahelise koostöö arendamine turunduse arendamiseks. Teha loomemajandusinstitutsioonidele ekspordiks vajalik info kättesaadavamaks. Tegevused: • Aidata kaasa loomemajanduse ettevõtete koostöö arendamisele, ühisturunduse arendamisele. Välja arendada ühised brändid jms. • Viia läbi uurimus, mis selgitab välja, millistest sihtturgudest ja millisest infost on loomemajandusettevõtted huvitatud. • KoostöösEttevõtluseArendamiseSihtasutusegasuurendadaeksportturgudetutvustuskoolituste alast infot loomemajandusega seotud institutsioonide seas. • Koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega kohandada eksportturgude koolitused loomemajandusinstitutsioonide huvidele vastavaks. Võrgustike arendamine Tugevdada koostööd erinevate loomemajanduse valdkondade vahel. Tegevused: • Analüüsida põhjalikumalt loomemajanduse valdkondade kaupa valdkondliku koordineerimise vajalikkust. Vajadusel töötada välja valdkondadele nende eripärast tulenevad kõige sobilikumad mudelid linnaüleseks koordineerimiseks valdkonna siseselt. • Loomemajandusinstitutsioonide omavahelise koostöö ja ühisturunduse arendamiseks algatada (valdkondade väliste eestvedajate poolt) sellealaseid koostööprojekte, mis loovad väljundi, vajaduse ja kohustuse ka nende edasiseks koostööks. • Loomemajanduse arendamiseks ja valdkondade juhtivate isikute ja suhtlusvõrgustiku kujunemiseks on vaja korraldada valdkonnapõhiseid teadmiste, kogemuste ja info vahetamise ümarlaudu. Kuna paljudes valdkondades koordinaatorid ja eestvedajad puuduvad, on vajalik arutelude • algatamine valdkonnaväliste institutsioonide poolt, näiteks Tartu Loomemajanduskeskuse poolt. • Tugevdada loomemajandusalaste institutsioonide koostööd ettevõtetega, mis on oma tegevusse kaasanud loomeinimesi, julgustada neid oma tegevuses ja tuua eeskujuks teistele (nt koolitustel, trükistes jm). • Tartu loomemajandusinstitutsioonide ja linnavalitsuse poolt julgustada rahvusvähemuste Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 64. 64 kollektiive enda tegevust rohkem esitlema. Kaasata neid koostööprojektidesse ja olemasolevatesse Tartu linna üritustesse. • Viia läbi Tartus registreerimata loomekollektiivide kaardistamine. Sealhulgas viia läbi eraldi Tartu rahvusvähemuste kollektiivide kaardistamine. • Koostöös Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskusega arendada festivalide juures töötav vabatahtlike võrgustik. • Luua koolitusprogramm, mille kaudu saavad vabatahtlikud kompetentsi erinevate festivalide ja ürituste juures kaasa aidata. • Julgustada olemasolevate tugevate loomemajandusinstitutsioonide aktiivset sekkumist valdkondlikku tegevusse ja muusse ühiskonna ellu – nt kaasata neid planeerimis- ja arendusalastesse aruteludesse ja otsustusprotsessidesse. • Aidata kaasa valdkondi tutvustavate ürituste ja tegevuste tekkele. • Arendada koostööd Lõuna-Eesti valdade, omavalitsuste ja loomemajanduslike kesikutega, tõsta üldist loomemajanduslikku teadlikkust, piirkonna kunstnikele ja ettevõtetele koolituste ja ühisturunduse pakkumine ja võimaluse avamine välisturunduseks. Muuta efektiivsemaks infovahetus erinevate loomemajanduse alavaldkondade vahel ja ka alavald- kondade üleselt. Tegevused: • Hinnata olemasolevate infovahetuskanalite efektiivsuse tõstmise võimalusi ja vajadusel välja töötada loomemajanduse institutsioonidele sobivad infovahetuse kanalid ja keskkonnad (seda nii veebipõhiselt kui ka reaalselt linnaruumis nähtaval kujul). • Tartu kultuuri visioon aastaks 2013 näeb ette, et Tartu on nii Eestis kui rahvusvaheliselt tunnustatud loomelinn, mida iseloomustavad aktiivselt ülemaailmsetes võrgustikes osalevad loojad, asjatundlik ja aktiivne publik ning mis leiab pidevat meediakajastust (Tartu Linnavalitsus 2008). Arengueesmärgid visiooni saavutamiseks on järgmised: • Tartu kultuurielu on avatud ja innovatiivne; • Tartu on loomemajanduslikult arenenud ja edukas linn; • Tartu kultuurielu on mitmekesine, jätkusuutlik ja koostööl põhinev; • Tartus on kultuuriloomeks ja kultuuris osalemiseks mitmekesine, kvaliteetne ja stimuleeriv keskkond; • Tartus on aktiivne, asjatundlik ja kultuurivaldkonna arengut mõjutav publik (Tartu Linnavalitsus, 2008). Käesolevas uuringus toodud soovitused toetavad üldiselt Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 65. 65 arengukava aastateks 2008–2013 Tartu kultuuri visiooni elluviimist. 4.3. Tartu linna loomemajanduse arendamise prioriteetsed valdkonnad Prioriteetsete valdkondade määramisel on järgnevalt olnud eesmärgiks määrata prioriteetsed valdkonnad välisturunduse ja Tartu linna kohaturunduse kontekstist vaadatuna. Välisturunduse prioriteetide juures on välja toodud ka valdkonnad, mis võiksid olla esmatähtsad eelkõige turundusalase vms kompetentsi vähesuse tõttu. Põhinedes käesoleva uuringu tulemustele on järgnevalt määratud valdkonnad, mis võiksid Tartu kontekstis olla loomemajanduse arendamisel prioriteetsed välisturunduse arendamisel. Valdkonnad on jagatud kahte rühma. Esimesed on need, milles ettevõtete kasv 2009 ja 2010 on olnud suhteliselt suur ja mille puhul uuringu tulemusel huvi ekspordi vastu on suur. Samuti iseloomustab antud gruppi see, et toodete ja teenuste loomine ja nende välisturundus ei nõua väga palju lisanduvat inimressurssi (tooted ja teenused on juba algstaadiumis kohandatavad välisturule, tooted ja teenused ei sõltu sihtriigi kultuurilistest omadustest vms). Esimese prioriteetsete valdkondade grupi moodustavad järgmised valdkonnad: • audiovisuaal, • reklaamindus, • infotehnoloogia, • disain Teise grupi moodustavad valdkonnad, milles on ettevõtete kasv 2009 ja 2010 olnud suhteliselt suur ja mille puhul uuringu tulemusel huvi ekspordi vastu on suur. Tegu on valdkondadega, kus on palju ettevõtteid, kuid nende ettevõtlussuutlikkus on madal. Teise prioriteetsete valdkondade grupi moodustavad järgmised valdkonnad: • kunst ja käsitöö – tegemist on valdkonnaga, kus ettevõtete arv on väga suur. Paljud valdkonnas tegutsevad ettevõtted on väikesed loomeinstitutsioonid, mis kujutavad endast elulaadi ettevõtteid. Valdkonna ettevõtetel puudub üldiselt oskus ja ressurss turundustegevuseks. Vaja oleks arendada nende oskust efektiivselt end ära majandada ja teha head turundustööd. • kirjastamine – tegemist on valdkonnaga, kus ettevõtlusesse on kerge siseneda. Paljud kirjanikud kirjutavad oma raamatud eesti keeles. Raamatute läbimüük on väike, kuna Eesti turg on väike. Valdkonna arendamiseks on vaja arendada välisturundust. Välisturunduse arendamine toob aga kaasa lisainimressursi olemasolu tõlkimiseks ja raamatute turunduseks. Ka selle valdkonna puhul vaja oleks arendada nende ettevõtlussuutlikkust ja turundusoskusi. Institutsioonide kasvu % oli suur ka etenduskunstide valdkonnas ja muuseumite puhul. Antud valdkondade arendamine esmajärjekorras on oluline Tartus kohaturunduse, eelkõige turismi Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 66. 66 arendamise kontekstis. Valdkonnad ei võimalda teostada efektiivselt välisturundust, kuna antud valdkondade teenused ei ole kiirelt ja lihtsalt eksporditavad. Pigem on tegu valdkondadega, mis on linna visiitkaardiks külastajatele. Hea muuseumite võrgustik meelitab ligi turiste ja pakub neile ajaveetmisvõimalust. Etenduskunstide puhul on tegu valdkonnaga, mis sõltub suuresti konkreetsetest inimestest. Etenduskunstide üritused meelitavad ligi nii sise- kui välisturiste, kuid ekspordipotentsiaal sõltub keelest, läbi mille looming edastatakse. Kokkuvõtteks, kui loomemajanduse arendamisel keskendutakse linna turundamisele, siis tuleks prioriteetseteks valdkondadeks valida etenduskunstid ja muuseumid. Kui loomemajanduse arendamisel on eesmärgiks loomemajandusinstitutsioonide jätkusuutlikkuse arendamine, siis tuleks aidata kaasa audiovisuaali, reklaaminduse, infotehnoloogia ja disaini arendamisele. 4.4 Tartu loomemajandusele omased tähelepanekud Lähtudes käesoleva uuringu tulemustele ja intervjuule SA Tartu Loomemajanduskeskuse esindajatega saab välja tuua järgnevad punktid, mis iseloomustavad Taru loomemajanduse olukorda: • Loomemajandusalast mõistet tuleb jätkuvalt lahti seletada ja seda elanikkonnale tutvustada. Käesoleva uuringu läbiviimise käigus selgus, et loomemajanduse mõiste on inimestele veel väga võõras ja selle tutvustamisega tuleb tegeleda. On vaja suurendada inimeste teadlikkust loomemajandusest ja sellega seotud aspektidest (nt ruumiline planeerimine, elanike kaasatus, identiteedi loomine jne). • On vajadus kultuurimänedžeride ja ettevõtlusalaste teadmiste järgi. Uuringu tulemusel on loomemajandusega tegelevate inimeste sooviks saada rohkem majandus- ja ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi. Fookusgruppide intervjuude tulemused kajastavad soovi eraldi kultuurimänedžeride järele. Loomeinimesed tahavad tegeleda vaid loomingulise tegevusega ja soovitakse, et selle turundamise eest vastutaksid vastavad spetsialistid. • Tartu loomemajanduse institutsioonide peamiseks sihtturuks on Lõuna-Eesti. Tartu loomemajandus on saavutanud olukorra, kus teenuseid ja tooteid pakutakse kogu Lõuna-Eesti regioonile. • Uuringu põhjal ja SA Tartu loomemajanduskeskuse esindajate hinnangul on viimase viie aasta jooksul konkurents loomemajanduses tõusnud. Uuringus viitab sellele ettevõtete arvu kasv ja suur huvi erinevate juhtimis- ja majandusalaste koolituste järgi. Kindlasti on olukorra kujunemisele juurde aidanud majanduslanguse periood, inimeste ostujõu vähenemine on tekitanud ettevõtetele surve leida oma toodetele üha rohkem turgu välismaal. • Tartus on loomemajanduskeskus. Seoses Tartu Loomemajanduskeskuse loomise ja arendamisega on Tartu loomemajandus üldises ettevõtluses paremini esindatud. Tegemist on asutusega, mis annab tuge tegutsevatele ja alustavatele loomemajandusettevõtetele. • Loomemajandus Tartus ei ole tehasepõhine. Paljudes linnades on loomemajanduse institutsioonid koondunud endistesse tehasehoonetesse ja endistesse tööstuspiirkondadesse, Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 67. 67 kuna kaasaegsele linnaruumile on tehaste koondumine äärelinna. Linnas olnud sadama- või tehasealad jäävad rakenduseta ja üldiseks tendentsiks on nende kasutus kultuurikvartalitena. Näiteks Soome linnas Ruolahtis on endine sadamapiirkond muudetud kultuuripiirkonnaks. Kunagine kaablitehas on kasutuses kunsti- ja kultuurikeskusena (Sairinen, Kumpulainen 2005). Tartus ei ole siselinnas suuri tehasehooneid, millele oleks vaja leida rakendust. Siinkohal tuleb mainida muidugi endist pärmitehast, kuid selle mõõtmed ja ulatus ei ole võrreldavad tööstuslinnade omadega. • Võrreldes eelmise loomemajanduse kaardistusega (Hansenid 2008) saab selgemalt määrata prioriteetsed valdkonnad. Ilmselt on sellele kaasa aidanud üldine majanduslik olukord, kus enda positsioneerimiseksturultuleberinevatelinstitutsioonideljakaloomemajandusealavaldkondadel rohkem pingutada. Oskus rakendada erinevaid majandus- ja turundusalaseid oskusi aitab lihtsamalt määrata loomemajanduse alavaldkondade hetkeseisu. Näiteks tuli uuringu põhjal välja, et Tartus on väga palju kunstnikke, tarbekunstnikke ja käsitöölisi, kuid nende majandus- ja turundusalased oskused end konkurentsivõimelisemaks muuta on väikesed. • Tartule on iseloomulik 3D ja 4D filmi arendamine. On välja kujunenud professionaalide ja harrastajate võrgustik, kes soovivad arendada filmi ja videoalast tööd 3D ja 4D valdkonnas. Valdkonna arenduses tuleb esile tuua ka OÜ LCDVF, mis näitab, et Tartus on olemas inimressurssi ja ka oskuseid, et jõuda selles valdkonnas maailmaturule. Tartus on olemas 3D ja 4D filmi arendamise klaster. Lisaks on olemas erinevatel tasanditel asutusi. 3D ja 4D filmi arendamisele aitab kaasa teadus- ja haridusasutuste olemasolu, Teaduskeskus AHHAA. On olemas valdkonnas huvitatud ettevõtted ja inimressurss, keda selles valdkonnas arendada. Tartu linna loomemajanduse arendamine
  • 68. 68 Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli kaardistada Tartu loomemajanduse alavaldkondade hetkeseisu ja arengusoove. Töö teostamisel lähtuti juhendist „Urban Creative Poles – Methodology of SWOT – analysis of cultural and creative industries (CCI)“ (Cottbu, 2011). Uuringus kasutatavateks metoodikaks olid fookusgruppide intervjuud, ankeetküsimustik ja statistiline andmeanalüüs. Loomemajandusega seotud institutsioonide olukord ja käitumine on suhteliselt sarnane Tartu üldise ettevõtlusega. Fookusgrupi arutelude ja ankeetküsimustiku tulemuste põhjal ilmnesid Eestile omast üldist loomemajanduse olukorda peegeldavad probleemid ja soovid. Samuti on Tartu linna kontekstis loomemajanduse olukord suuresti sarnane loomemajanduse olukorraga Euroopas. Seega võib valdkonna arendamiseks rakendada üldiseid Euroopas välja töötatud meetmeid ja soovitusi. Tartu linna loomemajanduse kaardistuse põhitulemused: • Loomemajanduse ja sellega seotud äriliste ettevõtete (välja on jäetud mittetulundusühendused ja sihtasutused) koguarv Tartus 2010. aastal oli 1043, mis moodustab 12% kogu Tartu ettevõtete arvust. • Loomemajanduse ja sellega seotud institutsioonide arv on perioodil 2000-2010 kasvanud üle kahe korra: 474lt institutsioonilt 1043le. • Perioodil 2009-2010 on kõige enam uusi ettevõtteid loodud kunsti ja käsitöö ning infotehnoloogia valdkonnas. • Loomemajanduse ja sellega seotud institutsioonide kogukäive Tartus oli 2010. aastal 2 miljardit krooni. Perioodil 2000-2010 on käive kasvanud umbes 73%. • Loomemajanduse ja sellega seotud töötajate arv 2010. aastal oli 2764. Loomemajandusinstitutsioonide töötajate arv on aastail 2000-2011 vähenenud umbes 14%. • Loomemajandusega tegevate institutsioonide töötajate arv perioodil 2008-2010 on tõusnud 7,9% võrra. • Paljudes loomemajanduse valdkondades tuntakse soovi ja vajadust senisest rohkem teha koostöödteistevaldkondadeesindajatega.Nähaksevajadustosaledaniiühisesloometegevuses kui ka selle turundamises. • Tartu loomemajanduse institutsioonide poolt soovitakse olemasolevaid koosöövõrgustikke tugevdada. Samuti on huvi uute koostööprojektide ja ühisturunduse vastu teiste valdkondadega. • Tartus paljudes loomemajanduse alavaldkondades soovitakse teha senisest rohkem koostööd linnaga, seda eriti turunduse valdkonnas. Soovitakse, et kultuuriturundus oleks linna turundustegevustes prioriteetne valdkond. Samuti soovitakse, et avaliku sektori poolne rahastus Kokkuvõte
  • 69. 69 soodustaks stabiilsemat loomemajandusinstitutsioonide töö planeerimist. • Tartuloomemajanduseinstitutsioonidepooltsoovitaksekoostööorganiseerimisekskoordinaatorit. Samuti ollakse huvitatud valdkonna kesksete infovõrgustike ja suhtlusportaalide olemasolust. • Tartu loomemajanduse institutsioonidele on oluline, et Tartule omased projektipõhised suurüritused omaksid fondidest stabiilset rahastust. Samuti soovitakse, et projektipõhine rahastus oleks stabiilsem ja soodustaks pikaajalist planeerimist. • Tartu loomemajanduse institutsioonide poolt on huvi suurendada ürituste ja muude tegutsemisväljundeid pakkuvate tegevuste arvu. Soovitakse taaselustada varasemaid edukaid üritusi ja muuta olemasolevaid suuremateks. On huvi lisada olemasolevatele üritustele rahvusvaheline mõõde. • Institutsioonidel on huvi tõsta oma kompetentsi erinevatest valdkondades. • Tuntakse huvi efektiivsema infovahetuse ja selle kätesaamise vastu. • Peamised koolitusvajadused on turundus- ja ekspordialased koolitused, erialane täiendõpe ning ettevõtte juhtimine ja arendamine. • Disaini, audiovisuaali, reklaam ja infotehnoloogia näol on tegu ekspordiks perspektiivsemate loomemajanduse alavaldkondadega. Uuringu põhjal oleks Tartus vaja tegeleda: • loomemajanduse arendamiseks sobiva infrastruktuuri arendamisega; • institutsioonide majandusliku võimekuse ja ekspordipotentsiaali suurendamisega; • loomemajandusega seotud koolituse- ja teavitustegevuse arendamisega; • loomemajandusalase turundustegevuse arendamisega; • valdkondade siseste ja nende vaheliste koostöövõrgustike arendamisega. Põhinedes käesoleva uuringu tulemustele võiksid Tartu kontekstis loomemajanduse arendamise prioriteetsed valdkonnad jaguneda kaheks vastavalt prioriteetsuse määramise alusest 1) ekspordipotentsiaalsed valdkonnad: • audiovisuaal, • reklaamindus, • infotehnoloogia, • disain. 2) väljapoolset arengutuge vajavad valdkonnad: • kunst ja käsitöö, Kokkuvõte
  • 70. 70 • kirjastamine. Käesolevas töös on analüüsitud põhjalikumalt vaid ühte loova linna komponenti – loomemajandust ja selle potentsiaali ning arengusoove. Loova linna terviklikuks arendamiseks on vaja antud uuringu tulemused siduda ka koha konkurentsivõime ja autentse linnakeskkonna uuringutega. Käesolevas uuringus kajastatud soovituste elluviimiseks on vaja täpsemaid analüüse ja läbi viia lisauuringuid. Näiteks tuleks hinnata olemasolevate infovahetuskanalite efektiivsuse tõstmise võimalusi, välja töötada vajadusel loomemajanduse institutsioonidele sobivad infovahetuse kanalid ja keskkonnad või analüüsida põhjalikumalt loomemajanduse alavaldkondade kaupa valdkondliku koordineerimise vajalikkust. Vajadusel tuleks välja töötada valdkondadele nende eripärast tulenevad kõige sobilikumad mudelid linnaüleseks koordineerimiseks valdkonna siseselt. Kokkuvõte
  • 71. 71 Kasutatud kirjandus AuthentiCity, 2008. Creative City Planning Framework. A Supporting Document to the Agenda for Prosperity: Prospectus for a Great City, pp: 22. http://www.toronto.ca/culture/pdf/creative-city- planning-framework-feb08.pdf, [viimati vaadatud 25.07.2011]. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2009 „ Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus“ Tallinn. http:// www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Eesti_loomemajanduse_olukorra_uuring_ja_kaardistus_2009. pdf, [viimati vaadatud 1.06.2011]. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut, 2009. “Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud Riiklikud toetusmeetmed”, Tallinn, lk 16-17). http://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/trukised/looveesti/loomemajndus_aastaraamat_uus. pdf, [viimati vaadatud 21.07.2011]. Euroopa Komisjon, 2010. Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta. Brüssel, pp 2-12. http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/doc/GreenPaper_ creative_industries_et.pdf, [viimati vaadatud 17.08.2011]. Gibson, C., Kong, L., 2005 Cultural economy: a critical review. Progress in Human Geography, 29, 5, pp 541-561 Jauhiainen, J. S., 2005 Linnageograafia. Linnas ja linnauurimus modernismist postmodernismini. Eesti Kunstiakadeemia. Lk 59, 248. Kultuuriministeerium, 2011. Loomemajandus Eestis. http://loomemajandus.edicypages.com/ loomemajandus-eestis, [viimati vaadatud 21.07.2011]. OÜ Hansenid, 2008. Tartu kultuurivaldkondade kaardistamine ja loomemajanduse strateegia. Tartu, lk 43-51. Reese, L.A., Faist., J., Sands, G., 2010. Measuring the creative class: do we know it when we see it? Journal of Urban Affairs, volume 32, issue 3, pp 345-366. http://onlinelibrary.wiley.com/ doi/10.1111/j.1467-9906.2010.00496.x/full, [viimati vaadatud 21.07.2011]. Sairinen, R., Kumpulainen, S., 2005. Assessing social impacts in urban waterfront regeneration. Environmental Impact Assessment Review, vol 26, pp 129. Kasutatud kirjandus
  • 72. 72 Silm, S., Aasa, A., Ahas, R., 2006 “Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine“ Tartu Ülikool, Geograafia Instituut Silm, S., Ahas, R., Aasa, A., 2006. Tallinna loomemajanduse andmebaasi esmane ülevaade: loomemajandussektori struktuur, mahud ja ruumiline paiknemine. Tartu Ülikool, Geograafia Instituut. https://kule.kul.ee/avalik/loomemajandus/tallinna_loomemajanduse_andmebaasi_esmane_ ylevaade_2006.pdf SWOT analüüs. Juhtimine.ee. http://juhtimine.ee/swot-analuus, [viimati vaadatud 20.07.2011]. Tartu Linnavalitsus, 2008. Tartu linna kultuuri, spordi ja noorsootöö arengukava aastateks 2008– 2013. Tartu, lk 24-25. http://www.tartu.ee/data/Kultuuri%20spordi%20noorsootoo%20AK%202008- 2013.pdf, [viimati vaadatud 17.08.2011]. Tartu Linnavalitsuse Ettevõtluse osakond, 2011 „Tartu ettevõtted“ http://ettevotlus.tartu.ee/node/815 Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut, 2011.Tartu ettevõtlus 2010. Sotsioloogilise uuringu kokkuvõte. Tartu 2011. Kasutatud kirjandus
  • 73. 73 Lisa 1 Uuringu raames toimunud fookusgruppide intervjuude kava ValdkondKuupäev 11. mai 31. mai 1. juuni 2. juuni 6. juuni 7. juuni 8. juuni Kunst Teater ja tants Audiovisuaal Muusika Käsitöö Meedia Disain Kirjastamine Arhitektuur Festivalid Muuseumid ja raamatukogud
  • 74. 74 Lisa 2 Ankeetküsimustik loomemajandusinstitutsioonidele Tartu loomemajanduse organisatsioonide kaardistus Ankeetküsimustik organisatsioonidele Tartu Loomemajanduskeskus on teostamas valdkonna kaardistamist ning palume Teil osaleda selle raames loomemajanduse institutsioonide olukorra kaardistamisel. Institutsioonide hetkeolukorrast ülevaate saamiseks palume Teil täita allolev ankeet. Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade erinevate loomemajanduse alavaldkondade hetkeseis- ust ja arengusoovidest. Valmiv dokument on tulevikus aluseks Tartu loomemajandusega seotud arendustegevuse kavandamisel. Ankeetküsimustikus kajastatavat asukohainfot kasutatakse Tartu loomemajandusinstitutsioonide kujutamisel linna kaardil. Uuring valmib Läänemere piirkonna projekti Urban Creative Poles raames. Projekt toob kokku viis Läänemere piirkonna linna eesmärgiga tugevdada neis linnades loomemajanduse arengut ja väär- tustada loomemajandusega seotud ettevõtmisi. Uuringu raames kogutud info alusel on võimalik kaasa aidata loomemajanduse valdkondade vahelistele algatustele ning alustada protsesse, mis soodustavad loomemajanduse arengut Tartus. Käesoleva uurimuse sihtrühmaks on institutsioonide, mille tegevusvaldkond Äriregistri andmetel on seotud loomemajandusega. Andmete kasutamisel tagatakse Teie vastuste täielik konfidentsiaal- sus. Palume küsimustik täita 8. juuliks 2011.
  • 75. 75 Asutuse nimi: Tegevusaadress: Asutamise aasta: Asutuse tüüp: Mittetulundusühing Sihtasutus Osaühing/aktsiaselts/usaldus - ühing/FIE Riigiasutus Linnaasutus Muu (palun nimetada) Peamine tegevusvaldkond: Loomemajanduse valdkonnad: Ankeetküsimustik 1. Palun tuua allolevas tabelis välja Teie institutsiooni kohta käiv info
  • 76. 76 Nr Valdkond Alavaldkond Tegutsemisala 1 Arhitektuur Arhitektuur Sisearhitektuur Maastikuarhitektuur Muu arhitektuur (nimetada) 2 Audiovisuaal Film ja video Ringhääling (televisioon, raadio) Fotograafia 3 Disain Graafiline disain Tootedisain Moedisain Muu disain 4 Etenduskunstid Teater Tants Festivalide ja muude ürituste korraldamine 5 Infotehnoloogia Meelelahutuse tarkvara Tarkvara väljatöötamine 6 Kirjastamine Kirjandus Ajakirjandus Kirjastamine
  • 77. 77 7 Kunst Kujutav kunst Tarbekunst Käsitöö 8 Muuseumid Keskmuuseumid Kohalikud muuseumid Eramuuseumid 9 Muusika Süvamuusika Levimuusika Muusika produktsioon 10 Reklaam Reklaami- ja meediaagentuurid 11 Huvikeskused Huviringid, kultuurikeskused 12 Muu Muu, palun lisada
  • 78. 78 2. Palun märkida järgnevasse tabelisse informatsioon Teie organisatsiooni kohta 2008, 2009. ja 2010 aastal. Statistiline näitaja 2008 2009 2010 Töötajate arv Loomemajandusega seotud töötajate arv Vabatahtlike arv Käive Loomemajandusega seotud käibe osakaal (%) Ekspordiga seotud käive Loomemajandusega seotud ekspordi osakaal (%) 3. Kas Teie institutsioon saab/on saanud viimastel aastatel lisafinantseerimist Märkige sobivad: • tegevustoetusena riigilt • projektipõhise toetusena riigilt; • tegevustoetusena Tartu Linnavalitsuselt; • projektipõhise toetusena Tartu Linnavalitsuselt; • Eesti fondidest ja programmidest; • Euroopa Liidu fondidest või programmidest; • Toetus sponsoritelt • muu
  • 79. 79 4. Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist tugevat külge. ... ... ... 5. Palun nimetage oma institutsiooni kolm lähiaastate arengusoovi (nt lisarahastuse leidmine, töötajaskonna kompetentsi suurendamine, koostöövõrgustike loomine, turunduse parendamine, ühisturunduses osalemine, ekspordi arendamine jne). ... ... ... 6. Palun nimetage oma institutsiooni kolm peamist arengut takistavat tegurit (nt finantsressursside puudus, ruumide puudus, inimressursi puudus, koostööpartnerite vähesus, teadmiste ja infovahetuse vähesus vms). ... ... ... 7. Palun nimetage, millistel koolitustel soovite osaleda, et oma suurendada oma institutsiooni konkurentsivõimelisust ja isiklikke oskuseid. ... ... ... 8. Palun nimetada Teie kaupade/teenuste kolm peamist sihtrühma ja nende peamine asukoht. Palun nimetada Teie kaupade/teenuste kolm peamist sihtrühma ja nende peamine asukoht. ... ... ... 9. Kas soovite arendada eksporti välisriikidesse? Kui jah, siis millistesse riikidesse? .......................................................................................................................... 10. Milliseid viise turunduse parendamiseks vajaks Teie institutsioon lähiaastail? • turundusekperdi konsultatsioonid ja nõuanded; • turunduseks suunatud finantsressursside olemasolu; • reklaam trükimeedias: • plakatid/flaierid; • internetiturundus; • ühisturunduse korraldamine; • muu (palun nimetage).
  • 80. 80 Täname vastamast ja meiega oma mõtteid jagamast! Lugupidamisega, Ederi Ojasoo ederi.ojasoo@gmail.com 56636264
  • 81. 81 Lisa 3 Uuringus kasutatud loomemajanduse institutsioonide EMTAK koodid Arhitektuur: • 71111 Arhitektitegevused Audiovisuaal: • 59110 Kinofilmide, videote ja telesaadete tootmine • 59111 Kinofilmide ja videote tootmine • 59112 Telesaadete tootmine • 59121 Kinofilmide, videote ja teleprogrammide tootmisjärgsed tegevusalad • 59141 Kinofilmide linastamine • 60101 Raadioringhääling • 60201 Teleringhääling • 74201 Fotograafia Disain: • 74101 Disainerite tegevus Etenduskunstid: • 85222 Tantsukoolide tegevus • 90010 Lavakunst • 90011 Teatri ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine • 90012 Kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus jms • 90021 Lavakunsti abitegevused • 90041 Teatri-, kontserdi- jms hoonete käitus Infotehnoloogia: • 58211 Arvutimängude kirjastamine • 58291 Muu tarkvara kirjastamine • 62011 Programmeerimine
  • 82. 82 Kirjastamine: • 18111 Ajalehtede trükkimine • 18121 Raamatute trükkimine • 18129 Mujal liigitamata trükkimine, k.a siiditrükk • 18129 Muu trükkimine • 18131 Trükieelne tegevus • 18141 Köitmine ja selle sidusalad • 47611 Raamatute jaemüük • 58000 Kirjastamine • 58110 Raamatukirjastamine • 58111 Raamatukirjastamine • 58112 Õpikute, sõnaraamatute jm teatmeteoste kirjastamine • 58131 Ajalehtede kirjastamine • 58141 Ajakirjade jm perioodika kirjastamine • 58191 Muu kirjastamine Kunst: • 23411 Kodu- ja ehiskeraamika tootmine • 32121 Väärisesemete jms toodete tootmine • 47783 Meenete, kunstiesemete ja -tarvete jaemüük • 90030 Kunstialane loometegevus • 90031 Kunstialane loometegevus • 94121 Loomeliitude tegevus Sh tarbekunst • 13 Tekstiilitootmine • 13201 Riidekudumine • 13920 Valmis tekstiiltoodete tootmine, v.a rõivad • 13921 Kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, aknasisekatted jm eesriided • 13931 Vaipade ja vaipkatete tootmine • 13991 Mujal liigitamata tekstiilitootmine, sh kaunistusnööri-, tülli-, pitsi-, paela- ja tikanditootmine • 14111 Nahkrõivaste tootmine • 14121 Töörõivaste tootmine • 14130 Muude pealisrõivaste tootmine • 14131 Muude pealisrõivaste tootmine, k.a rätsepatöö • 14141 Alusrõivaste tootmine, sh T-särkide, päevasärkide, hommikumantlite, öösärkide jms tootmine • 14190 Muude rõivaste ja rõivalisandite tootmine
  • 83. 83 • 14191 Peakatete valmistamine, k.a karusnahast • 14199 Muude mujal liigitamata rõivaste ja rõivalisandite tootmine • 14201 Karusnahatoodete tootmine (v.a mütsid ja kindad) • 14391 Muude silmkoe- ja heegelrõivaste tootmine, nt pulloverid, kampsunid jms tooted • 15111 Nahatöötlemine ja -parkimine; karusnaha töötlemine ja värvimine • 15120 Kohvrite, käekottide jms; sadulsepatoodete ja rakmete tootmine • 15121 Kohvrite, käekottide jms kaupade tootmine • 15122 Sadulsepatoodete tootmine (sadulad, hobuserakmed jm) • 15129 Muude nahktoodete tootmine • 15201 Jalatsitootmine • 16230 Ehituspuusepa- ja tisleritoodete tootmine • 16290 Muude puittoodete tootmine; korgist, õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine • 16291 Puidust tarbe- ja dekoratiivesemete jm puittoodete tootmine • 23131 Klaasnõude jm sisekujunduses kasutatavate klaasesemete tootmine • 23411 Kodu- ja ehiskeraamika tootmine • 31000 Mööblitootmine • 31011 Kontori- ja kauplusemööbli tootmine • 31021 Köögimööbli tootmine • 31090 Muu mööbli tootmine • 31091 Mujal liigitamata mööbli tootmine • 32201 Muusikariistade tootmine • 32401 Mängude ja mänguasjade tootmine • 47651 Mängude ja mänguasjade jaemüük Muuseumid: • 91012 Arhiivide tegevus • 9102 Muuseumide tegevus • 91021 Muuseumide tegevus Muusika: • 18201 Salvestiste paljundus • 32201 Muusikariistade tootmine • 47630 Muusika- ja videosalvestiste jaemüük • 47631 Muusika- ja videosalvestiste jaemüük • 59201 Helisalvestiste ja muusika kirjastamine • 85521 Muusika- ja kunstikoolitus
  • 84. 84 Reklaamindus: • 73110 Reklaamiagentuurid • 73111 Reklaamiagentuurid • 73120 Reklaami vahendamine meedias • 73121 Reklaami vahendamine meedias • Huvikeskused: • 85520 Huvikoolitus • 85529 Muu huvikoolitus • 93291 Kultuurikeskused ja rahvamajad • 93299 Muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused • 94129 Muude kutseorganisatsioonide tegevus • 94994 Rahvusvähemuste ühendused ja kultuuriseltsid, rahvustevahelist austust ja sõprust edendavad ühendused • 94995 Vaba aja veetmise, meelelahutuse ja kultuurilise tegevusega või huvialadega seotud ühendused ning huviklubid
  • 85. 85 Lisa 4 Tartu Loomemajanduse institutsioonide paiknemine registreerimisaadresside järgi Järgnevalt on toodud Tartu linna loomemajandusega seotud institutsioonide paiknemine alavaldkondade kaupa nende registreerimisaadressi järgi (allikas: Äriregister, kaardi on koostanud Positium LBS, kaardi asukoht http://demo.positium.ee/loomekeskus/). Joonis 16. Arhitektuur
  • 86. 86 Joonis 17. Audiovisuaal
  • 87. 87 Joonis 18. Disain
  • 88. 88 Joonis 19. Etenduskunstid
  • 89. 89 Joonis 20. Huvikeskused
  • 90. 90 Joonis 21. Infotehnoloogia
  • 91. 91 Joonis 22. Kirjastamine
  • 92. 92 Joonis 23. Kunst
  • 93. 93 Joonis 24. Käsitöö
  • 94. 94 Joonis 25. Muuseumid
  • 95. 95 Joonis 26. Muusika
  • 96. 96 Joonis 27. Reklaam
  • 97. 97 Lisa 5 SA Tartu Loomemajanduskeskuse tegevuskava uuringus toodud soovituste elluviimiseks 2011 – 2013