Projektijuhtimise esmased nipid
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

Projektijuhtimise esmased nipid

on

  • 944 views

Pisike ülevaade peamistest projektijuhtimise teemadest, mida sai käsitletud TÜ turundusklubi mini-seminaril. Peamine fookus oli õige probleemi ja õige lahenduse sõnastamisel. Rääkimata jäid ...

Pisike ülevaade peamistest projektijuhtimise teemadest, mida sai käsitletud TÜ turundusklubi mini-seminaril. Peamine fookus oli õige probleemi ja õige lahenduse sõnastamisel. Rääkimata jäid projektide ajapuhvrite juhtimise, riskide juhtimise ning projektijuhtimise konfliktide lahendamise võimalused.

Statistics

Views

Total Views
944
Views on SlideShare
583
Embed Views
361

Actions

Likes
0
Downloads
11
Comments
0

1 Embed 361

http://ideelab.wordpress.com 361

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

Projektijuhtimise esmased nipid Projektijuhtimise esmased nipid Presentation Transcript

  • Projektide juhtimineTurundusklubi + TÜ ideelabor Kalev Kaarna kalev.kaarna@ut.ee
  • 2TÜ ideelabor  Keskkond,  kus  kõigi  teaduskondade  tudengid   saavad     valdkonnaülestes  1imides     lahendada  põnevaid  probleeme    ja  teostada  pööraseid  ideid  www.ut.ee/ideelabor ©  Kalev  Kaarna  
  • 3 Mõisted—  Projekt  Ühekordne  (ainulaadne),  eesmärgi  saavutamiseks  vajalike   järjestatud  tööde  hulk,  mida  tehakse  erinevates  kompetentsi   keskustes  (erinevate  töötajate  poolt)  ning  mis  on  piiratud   tähtaja  ja  eelarvega  —  Projek1juht  Isik,  kelle  ülesandeks  on  tagada  projek>  tööde  juh>mine   selliselt,  et  saavutatakse  projek>  esialgu  kokkulepitud   eesmärk,  esialgu  kokkulepitud  eelarve  ja  tähtajaga.  —  Projek1juh1mine  Administra>ivne  tegevus,  mille  eesmärgiks  on  tagada,  et   projekt  valmiks  kiires>,  võimalikult  väikese  eelarve  piires  ja   täpselt  sellises  ulatuses  (funktsionaalsuses),  nagu  eCe  nähtud   ©  Kalev  Kaarna  
  • 4Aafrika—   Saksamaa  heategevus  fond  InWEnt  —   Jäätmekäitluse  ja  joogivee  programmid   Zambias,  Keenias,  Nigeerias,  Tansaanias  —   Jäätmekäitluse  probleemid  mõjutavad   miljonite  elu  —   Lõhe  nõudluse  ja  pakkumise  vahel  on   kolosaalne  ja  kasvab   ©  Kalev  Kaarna  
  • 5Keskmine olukord ©  Kalev  Kaarna  
  • 6 Osalised INSPEKTOR INSPEKTOR PRÜGI PRÜGI TÖÖTLUS TOOTJAD PRÜGI & KOGUJAD(kodanikud, LADUSTAMINE firmad) (firmad, avalik) (linnavalitsus) ©  Kalev  Kaarna  
  • 7 Probleemid—   Valitsusasutuste  eelarve  pole  piisav  —   Elanikud  ei  maksa  (ei  taha)  —   Teenus  on  liiga  kallis  —   Inimesed  põletavad/ladustavad  prügi   ebaseaduslikult  —   Prügikaste  ja  konteinereid  on  vähe  —   Prügi  masinad  on  sageli  katki  —  Kõigist  piirkondadest  ei  saa  prügi  ära  vedada  (teed)  —  Osades  piirkondades  ei  paku  keegi  äraveo  teenust     ©  Kalev  Kaarna  
  • 8Juurpõhjused—  Vähene teadlikkus—  Vähene või olematu kontroll ja karistus—  Vähe masinaid või liiga vanad—  Vähe või olematu arv teenuse ostjaid ©  Kalev  Kaarna  
  • 9Klassikalised lahendused—   Teadlikkuse  kampaaniad  —   Rangemad  karistused  —   Riigiväliste  fondide  kasutamine  infra   arendamiseks  —   Veel  rohkem  teadlikkuse  kampaaniaid    EHK   ROHKEM  RAHA  JA  VOLDIKUID!     ©  Kalev  Kaarna  
  • 10Miks projektidebaõnnestuvad? ©  Kalev  Kaarna  
  • 11 Projektijuhtimise loogika•  Projek>juh>miseks  pole  vaja  muud  kui  tervet   talupojamõistust  •  Kõigil  eestlastel  on  terve  talupojamõistus  veres    AGA:  •  Paha>h>  me  ei  kontrolli,  kas  me  seda   talupojamõistust  ikka  kasutame  •  Me  ei  suuda  loogikat  krii>listes  olukordades  järgida   ©  Kalev  Kaarna  
  • 12Projektijuhtimise loogika (2)—  Veendumus:  keeruline  situatsioon  nõuab   keerulisi  lahendusi  —  Prak>kast  on  näiteid,  et  lihtsate  reeglite   terviklik  rakendamine  aitavad  projekte  edukalt   lõpetada.   ©  Kalev  Kaarna  
  • 13 1899 tegevustPage # 1 of 1 Printed on: 04/20/04 6:06 pm©  Kalev  Kaarna  
  • 14Projektide ühised omadused—   Projek>des  on  palju  määramatust  —   Projek>des  on  kolm  kohustust,  mis  on   vastas>kku  seotud  LÄHTEÜLESANNE   EELARVE   AEG   ©  Kalev  Kaarna  
  • 15Kokkuvõte probleemidest Kõik kurtmised on taandatavad ühele põhihädale:! Kui tahad ühte ohtu sattunud kohustust päästa, siis satuvad teised ohtu! Vastuolud kolme kohustuse vahel! 15 25.9.10 ©  Kalev  Kaarna  
  • 16Miks projektid… Ei  saavuta   Lähevad  üle   Ületavad   e<enähtud    tähtaja   eelarve  piire   sisu  ja  mahtu   Määramatus   ?   16 25.9.10 ©  Kalev  Kaarna  
  • 17 Kui määramatus on põhjus,siis ei tohiks olla ühtki tiimi,mis suudaks pidevalt suure määramtusega projekte õigeaegselt, eelarves ja vastavalt eesmärgile lõpetada ©  Kalev  Kaarna  
  • 18 Vastupidised näited•  Iisraeli lennukite ümber ehitamise firma vähendas reisilennuki kaubalennukiks ümberehitamise aega kolmelt kuult kahele nädalale (nimekiri 2 aastat)•  Seagate Technologies vähendas uute toodete arendusaega poole võrra (ideest tootmisvalmis tooteni)•  Lord Corporations IT osakond suutis muuta tulemust 100% üle aja tulemuseks 85% juhtudest varem või õigeks ajaks•  U.S. Merejalaväe depoo suurendas poole võrra tehtud tööde arvu samade ressurssidega (18 -> 26)http://www.realization.com/case_studies.html 18 25.9.10 ©  Kalev  Kaarna  
  • 19 Segway – 18 kuuga ideest müügini•  http://www.focusedperformance.com/2003_04_01_blarch.html ©  Kalev  Kaarna  
  • 20 Rahaline edu?•  2003.a. käive $25 miljonit, kulud suuremad•  2004.a. seisuga 10,000 tükki $5,000 eest = $50 miljonit. 2006.a. seisuga 23,500 tk.=$117 miljonit•  2004.a. sõlmiti lepingud 35 edasimüüjaga, 2006.a. seisuga 100 edasimüüjat ja 2006.a. liisinguvõimalus – maksed $125 kuus•  2007.a. seisuga “tõstnud raha” $125 miljonit, toote arenduseks kulutanud seni $100 miljonit•  2010.a. seisuga müünud 50 000 tk ja firma müüdud inglise investorile. Investeeritud $161 miljonit ©  Kalev  Kaarna  
  • 21 JäreldusMõned juhid suudavad muutuvas keskkonnashästi projektijuhtimise otsuseid vastu võtta(isegi kui nad on kehvad turundusmehed) MIKS MEIE EI VÕIKS SUUTA OMA KROONILISI PROBLEEME LAHENDADA? ©  Kalev  Kaarna  
  • 22Probleemide põhjus, miks… Ei saavutaLähevad üle Ületavad ettenähtud tähtaja eelarve piire sisu ja mahtu Määramatus MEIE MEETOD ? MÄÄRAMATUST JUHTIDA? 22 25.9.10 ©  Kalev  Kaarna  
  • 23 Eduka projekti eeldused Projekt     on  edukas  kui…   1   2   3   4     Lahendus     Juh>mine  Probleem   on  õige  ja     Plaan  viib      tagab  plaani     on  õige   lahendab   lahenduseni   realiseerimise     probleemi       Kalev  Kaarna   ©  
  • 24Probleemi õigsuse määravadorganisatsiooni eesmärgid ©  Kalev  Kaarna  
  • 25Organisatsioon on edukas—  Eesmärk (1 ja mõõdetav)—  Edutegurid (3-4)—  Vajalikud tingimused (5+) ©  Kalev  Kaarna  
  • 26 EESMÄRK Maksimaalne Allikas: Dettmer kasumlikkus Suur nõudlus Suutlikkus kulu-efektiivseltEDUTEGURID toodete järeleKRIITILISED tellimusi täita Tulemuslik Oluline Maailma- turundus ja konkurentsi- tasemel protsessid müük eelis TINGIMUSED VAJALIKUD Innovatiivsed Rahulolevad ja Maailma- tooted ja disain “turvatud” töötajad tasemel meetodid ©  Kalev  Kaarna  
  • Ükski alaealine 27 EESMÄRK ei sure Allikas: Dettmer alkoholimürgitusse Suur nähtavus (avalikkuse teadlikkus)EDUTEGURIDKRIITILISED Erinevate meedia Paindlik ja ja infokanalite efektiivne Piisav rahastus efektiivne kasutamine organisatsioon Aktiivsed avalikud suhted ja teavitus TINGIMUSED VAJALIKUD Org. on optimeeritud Köitev ja mõjuv Eelistatud kanalid oma missioonile sõnum on kaasatud ©  Kalev  Kaarna  
  • 28Aga projekti eesmärk? ©  Kalev  Kaarna  
  • 29 1. Probleem on õige? Pideva arengu soovitud suund Piirang:Kasv, ja tempoAreng Miski, mis takistab meil pidevalt arenemast ja kasvamast Paljude parendusalgatuste tegelik käik Aeg ©  Kalev  Kaarna  
  • 30 Projekti eesmärk: piirangu kõrvaldamine Eesmärgi Pideva arengu soovitud ühikud suund ja tempo Mõõdetav tulemOodatav tulemTegelik tulem t parenduse algus t parenduse lõpp Aeg t probleem t tulemused ©  Kalev  Kaarna  
  • 31 Ahela analoog—  Nõrgim  lüli  määrab  ahela  tugevuse  —  Kas  teeme  ahela  tugevamaks  või  ke>  raskemaks?   ©  Kalev  Kaarna  
  • 32 Toru analoogSisend Väljund pudelikael ©  Kalev  Kaarna  
  • 33 Projekti eesmärgi leidmine—  Probleemid  takistavad  meil  saavutamast  soovitud   eesmärki    —  Projekte  viiakse  ellu  olukorra  parandamiseks  —  Saavutamaks  suurimat  mõju  peab  projekt  mõjutama   organisatsiooni  pudelikaela  või  piirangut  —  Organisatsiooni  arengu  piirangu  sõnastamisel  on   oluline  eristada  ebameeldivaid  tagajärgi   juurpõhjustest  (piirang)  —  Põhjuste  otsimisel  on  oluline  aru  saada,  mille  üle   tegelikult  kurdetakse   ©  Kalev  Kaarna  
  • 34Probleem on õige (2)1.  Peame  teadma  eesmärki,  kontrolli  ja   mõju  ulatust  (pilt)  2.  Eesmärgist  lähtudes  saame  öelda,  mis   probleemi  on  vaja  lahendada  3.  Mõtet  on  kaotada  piirang,  mis  takistab   eesmärgi  saavutamist  4.  Piirangu  kaotamiseks  on  vajalik  tegeleda   põhjuste  kaotamisega  (ebameeldivatest   tagajärgedest  põhjusteni  jõudmine)   ©  Kalev  Kaarna  
  • * 35Dettmer (2007) ©  Kalev  Kaarna  
  • 36 Probleemide lahendamine ja vastuseis (1)     0.1 Miks muuta?     0.2 Mis vahet seal on? Mida see muudab? 0.3 Kellele see korda läheb?      (1)  Mida  muuta?    (2)  Milliseks  muuta?    (3)  Kuidas  muutus  ellu  viia?   ©  Kalev  Kaarna  
  • 37 Probleemide lahendamine ja vastuseis (1) 0.1 Mingeid probleeme pole 0.2 Probleemid on meie kontrolli alt väljas    (1)  Ei  saa  ühte  moodi  probleemist  aru    (2)  Erimeelsused  lahenduse  suuna  osas    (3)  Lahendus  ei  taga  piisavat  tulemust        (4)  Lahendusel  on  nega>ivsed  mõjud        (5)  Lahenduse  elluviimist  segavad  takistused        (6)  Ebamäärane  hirm   ©  Kalev  Kaarna  
  • 38Eesmärgi kaardi koostamisesammud1.     2.     3.     4.     5.      ©  Kalev  Kaarna  
  • 39Kaebuse probleeminasõnastamine—   Kaebuste  ehk  ebasoovitavate  tagajärgede  (ET)   sõnastamine  on  võtmetähtsusega  —   Kui  probleem  on  vale,  siis  on  lahenduse   leidmine  raistatud  aeg   ©  Kalev  Kaarna  
  • 40Ebasoovitava tagajärjesõnastamine•  Ebasoovitavad  Tagajärjed  (ET)  (UnDesirable   Effects  -­‐  UDE’s)  on  ilmingud  või  tagajärjed,   mida  teie  ja  teised  huvipooled  käesoleval  ajal   kogevad.    •  Need  on  tagajärjed  mis  on  ebasoovitavad  või   mis  häirivad  põhieesmärgi  saavutamist  ja   täitmist  •  Enamas>  väljenduvad  need  kaebustena,  mis   inimesi  (huvipooli)  häirivad   ©  Kalev  Kaarna  
  • 41ET sõnastamise reeglid1.  Kas  ET  on  terviklik  ja  selge  lause?  2.  Kas  ET  täna  eksisteerib  ja  on  asjassepuutuv  3.  Kas  ET  on  ikka  tagajärg,  miCe  põhjendus,  lahendus   või  eeldus  lahenduse  juurutamiseks  4.  ET  on  iseenesest  nega1ivne,  peab  olema  üheselt   määratletav  (loendatav  näiteks)  5.  On  väga  oluline  ET  kõrvaldada  6.  ET  on  konkreetne  (vaid  üks  tagajärge).  Ei  sisalda  “…   ja…”  (loetelu  mõCes),  “…  sellepärast,  et  …”  või  “…   selle  tulemusel  …”  7.  ET  tuleb  sõnastada  nii,  et  see  ei  oleks  konkreetse   isiku  süüdistamine  ega  solvaks  kedagi.     ©  Kalev  Kaarna  
  • 42“Ülemus on loll” ei ole probleem, sest…1.     2.     3.      ©  Kalev  Kaarna  
  • 43ET  kirjeldus   Hea/ Miks?   Soovitav   halb   sõnastus  Meie  tegevjuht  on  liiga  karm  Meil  pole  eelarves  raha  masina  ostuks  Eelmise  aasta  halva  ilma  tõCu  oli  osalejaid  vähe    ja  seetõCu  huvi  langes  Pidime  rahastajale  planeeritud  toetusest  poole  tagasi  maksma  Eestvedajad  pole  kompetentsed   ©  Kalev  Kaarna  
  • 44Probleem või konflikt—   Raha  puudus  ei  ole  probleem   —  Laenata  vs  miCe  laenata   —  Teha  korjandus  vs  miCe  teha   —  Minna  Londoni  ärikiirendisse  (business  accelerator)  vs  miCe   minna  —   Aegunud  eelduste  leidmine  ja  tühistamine   ©  Kalev  Kaarna  
  • 45 Konfliktipilve elemendid EESMÄRK VAJADUSED SOOVID  V1:  Mis  vajadust   S1:  Milline  tegevus   rahuldab  tegevus  S1   on  ebasoovitav,   või  miks  peab  S1-­‐ga   mille  üle   E:  Mis  on   leppima?   kaevatakse?   eesmärk,  mille  jaoks  on  vaja  nii  V1  kui   V2?   V2:  Mis  vajadust   S2:  Milline  oleks   rahuldab  tegevus  S2   soovitav   või  mille  seab  ohtu   vastupidine   tegevus  S1?   tegevus  S1-­‐le?   ©  Kalev  Kaarna  
  • Eelduste tuvastamine 46 konfliktipilvega Selleks,  et  tagada  VAJADUS  1  peab  tegema  TEGEVUST  2,  sest:   1) …   2) …   Soov/    Vajadus  1   tegevus  1   On   Eesmärk   vastuolus,    sest:   Soov/     1)…   Vajadus  2   tegevus  2  Selleks,  et  tagada  VAJADUS  2  peab  tegema  TEGEVUST  2,  sest:  1) …  2) …   ©  Kalev  Kaarna  
  • 47 Tüüpiline konfliktipilv EESMÄRK VAJADUSED SOOVID  V1:  VõCa  arvesse   S1:  Anda  teisele   teiste  soove   poolele  järele  E:  Edukas   suhe   S2:  MiCe  anda   V2:  Olla  austatud   teisele  poolele   järele   ©  Kalev  Kaarna  
  • 48 Tüüpiline konfliktipilv EESMÄRK VAJADUSED SOOVID  V1:  Saavutada  olulisi   S1:  Minna   eesmärke   muutustega  kaasa   E:  Olla  enesekindel  ja   rahul   V2:  Tagada   S2:  MiCe  minna   turvatunne   muutustega  kaasa   ©  Kalev  Kaarna  
  • 49 Eeldused V2-S2 seose vahelSELLEKS,  ET    “V2.  TAGADA  TURVATUNNE”,  TULEB  “S2.  MITTE  MINNA  KAASA  MUUTUSTEGA”,  SEST:  EELDUS   LAHENDUS  1)  IGASUGUNE  muutus   1.  Leian  viisi  muutuse  vähendab  turvatunnet   elluviimiseks,  mis  ei   vähenda  üldse     turvatunnet  2)  IGASUGUNE  turvatunde   2.  Risk  tekib  ainult  väga  kadu  rikub  mu  elu   lühikeseks  perioodiks   ©  Kalev  Kaarna  
  • 50Aafrika loo lõpp ©  Kalev  Kaarna  
  • 51 Tegelikud konfliktid ja töötavad lahendused SeaduseÕiglased ja (ise) Teenuse- Kokkulepitud jõustamise reeglid, millal ja pakkumise jõustatavad kuhu investeerida konflikt seadused konflikt ja millal mitte Hinnakujundus Kes saavad,Hinnakujunduse Maksmise maksavad rahas. lähtub kliendi konflikt konfliktväärtushinnangust Kes ei saa, oma tööga ©  Kalev  Kaarna  
  • 52TAKISTUSED Õiglased ja (ise) “JAH, AGA…” jõustatavad seadusedT1. VE.1 VE.6 NT1. KokkulepitudT2. VE2. reeglid, millal ja VE7. NT2. kuhu investeerida ja millal mitteT3. VE3. VE8. NT3. Hinnakujundus lähtub kliendiT4. VE4. väärtus- VE9. NT4. hinnangust Kes saavad, maksavad rahas.T5. VE5. Kes ei saa, oma VE10. NT5. tööga ©  Kalev  Kaarna  
  • 53Tööde hakkimise ülesanne1.  variant  –  hakime  projekte  2.  variant  –  ei  haki  —  Kui  paljudel  tuli  vigu  esimese  variandiga?  —  Kui  palju  tegite  kiiremini  teise  variandiga?   ©  Kalev  Kaarna  
  • 54 Esmased juhised—  Tee  kindlaks,  et  kõik  saavad  probleemist  ühtmoodi  aru  —  Veendu,  et  osapooled  on  lahendusega  nõus  —  Pane  kirja  takistused  lahenduse  teostamiseks  —  Kes  oskab  öelda  takistuse,  oskab  suure  tõenäosusega   pakkuda  ka  lahenduse  —  Planeeri  lähtudes  lõpptulemusest  —  Ebamäärase  projek1  puhul  pane  kirja  kolm   stsenaariumit  —  Minimeeri  tööde  hakkimist  —  Isikliku  aja  juh>miseks  loe  eestlaste  kirjutatud  ©  Kpikuid   õ alev  Kaarna  
  • 55 www.ut.ee/ideelabor—  Tiimide  moodustamine:  bit.ly/>imid    —  Ideede  esitamine  TÜ  ideelaborisse:  bit.ly/ideelabor  Kontakt:    Kalev  Kaarna:  kalev.kaarna@ut.ee  Taskutelefon:  53  416  194     ©  Kalev  Kaarna