1. Totalitaarsete riikide kunst
(Saksamaa, NSVL)
Elin Lepik 12b

2. 
1930. aastate alguses
keelustati avangardistlik
kunst, toetati rohkem
traditsioonilisemat kunsti

Avangardistlik kunst võib
tekitada võõraid ja kahjulikke
mõtteid, eeldab ja soosib
isikuvabadust ning inimese
õigust omapärale

Kunsti eesmärgiks peab
olema massilise
propaganda tegemine

Diktaatorid esinesid „lihtsa
inimese“ nimel, keda lubati
kaitsta „mandunud“ kunsti (Arthur Kampf – Venus ja Adonis)
eest ning lubati kaitsta
rahvuslikku kultuuripärandit

3. Saksamaa

Avangardistivastane võitlus
avalik

Ainulubatud on kunst, mis toetub
traditsioonidele, tõstab aaria
rassi väärikust

Eeskujud 19.saj akademism ja
realism

Teemad: suurte juhtide
ülistamine,
revolutsioonisündmused, töö
tegemine

Moodne kunst on „rassiliselt
alaväärtuslike inimeste“
eneseväljendus (Heinrich Knirr – Hitleri portree 1937, õli)

4. NSV Liit

Avangardivastane võitlus
salajasem, kuid jõhkram

Ainulubatud kunstistiil
sotsialistlik realism

Teemad: suurte juhtide
ülistamine, töö
ülistamine, sõjavõidud

Kunsti olemus on
tegelikkuse tunnetus,
eesmärgiks tõde

Avangardism ja
modernism moonutavad
või varjavad tõde (Isaak Brodski - Lenin)

5. Skulptuur diktatuuririikides

Jõulised, üliarenenud muskulatuuri ja karmi silmavaatega
ideaalkangelased

Saksamaal tuntuim Arno Breker (1900-1991)

Nõukogude Liidus Vera Muhhina (1889-1953)
(Arno Breker-
Die
Wehrmacht)
(Vera
Muhhina-
Tööline ja
kolhoositar)

6. Arhitektuur

Nõukogude arhitektuuri eeskujudeks klassitsism ja
aklektika, kuid lisati paraadilikkust ja suurust.

Saksa arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, kuid oli oli
veelgi suurejoonelisem ja paraadilikum ning süngem.

Eeskujuks Vana-Idamaad

Natside üks kunsti
osa oli paraad
(Albert Speer –
Suure Halli projekt)

7. Hitler Pariisis,
1940
Vasakul Albert Speer,
Paremal Arno Breker
Video:

8. Küsimused - vastused

1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii
Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus?
- Diktatuuririigid kontrollisid oma alamaid terrori ja hirmu
abil, panid nad mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi
ning seetõttu ei saanud lubada mitmekesist kunsti.

3. Kuidas nimetatakse Saksamaal avangardistlikku kunsti?
- Nad nimetasid seda koledaks, ohtlikuks ja lausa
häbiväärseks

6. Milline kunst kuulutati lubatuks, kust võeti eeskujud?
- Traditsiooniline, realistlik kunst, eeskujud võeti 19.
sajandi akademismist ja realismist.

9. 
7. Mille poolest sarnanesid natside ja nõukogude võimude poolt
soositud teosed?
- Mitte ainult vormide, vaid ka temaatika poolest. Ülistati
juhte, töölisi, revolutsioonisündmusi, sõjalisi võite.

8. Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma
kunstipoliitikat?
- Natside vaadete aluseks oli rassism, hea kunst tõstab
aaria rassi väärikust; NSVL kunsti olemuseks kuulutati
tegelikkuse tunnetamine ja eesmärgiks tõde

Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja – lubatuks
meetodiks?
- Sotsialistlik realism, mis pidi kujutama tegelikkust
nõukogude propaganda vaimus.

10. Kasutatud materjalid:

Jaan Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile“

A. Remmel „Peatükke kunstiajaloost“

Internetiavarused