Eestlaste muistne vabadusvoitlus.

5,464 views
4,834 views

Published on

Eesti ajalugu, I kursus.

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
5,464
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
648
Actions
Shares
0
Downloads
37
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eestlaste muistne vabadusvoitlus.

  1. 1. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanune Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a.
  2. 2. “kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on” Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti.
  3. 3. SõnastikPaganad – rahvad, kes ristiusku vastu eivõtnud.Ordu – rangete reeglitega kinninekatoliiklik ühing.Vaimulik rüütliordu – keskaja rüütliteühendus, mille liikmed olid korraga niimungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanneoli katoliku kiriku eest sõdida.
  4. 4. Liivimaa ristisõda.11.-13- sajand – ristisõdade ajastu.1201. aastal rajas Albert Riia linna.1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutasAlberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop TheoderichKristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendadeordu).1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastuliivlased ja latgalid.Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika jaKoknese.
  5. 5. Liivimaa ristisõja põhjused.Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada omavaldusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevustLäänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenessellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega.Skandinaavia riigid tahtsid idapoolsed rahvad allutada, etlõpetada nende rüüsteretke oma aladel.Rooma paavst tahtis pöörata siinsed paganad ristiusku janiimoodi laiendada oma võimu idaaladele ja kuulutas väljaristisõja. 12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvadjäänud Euroopa viimasteks paganateks ning jäänud ida- jaläänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimineka peaaegu paratamatu.Euroopa maata meestest aadlikud püüdsid endale vallutustekaudu valdusi saada.
  6. 6. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu
  7. 7. Eestlaste võitlus algab. algab1208. Aastal tungisidsakslased koos latgalitegaUgandisse.Järgnesid vastastikusedtasuretked.1210. aasta – Ümera lahing.Lahingus langesid liivlastevanema Kaupo poeg javäimees. Eestlased võitsid.1212. aastal sõlmiti kolmeksaastaks vaherahu (Turaidavaherahu).
  8. 8. Madisepäeva lahing • 1215. aastal enne vaherahu lõppu tegid orduväed sõjakäigu Ugandisse ja Länemaale ning piirasid Leolet – Lembitu linnust. • 21. september 1217 – Madisepäeva lahing – muistse vabadusvõitluse üks suuremaid välihahinguid. Toimus Viljandi lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega ja ristimisega.Koos võitlesid mitmete maakondade malevad. • Lahingus langesid Sakala vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
  9. 9. Sõtta sekkub Taani kuningas Valdemar II.1219 maabusid Rävalas Lindanise linnuse juurde Taaniristisõdijad, kes vallutasid Tallinna piirkonna ja Põhja-Eesti ning asusid läbi viima kohaliku elanikkonna ristimistja sõjaliste kindlustuste rajamist.Pärast võidukat lahingut Tallinna all lasi Valdemar IIehitada Tallinna kivilinnuse ja määras Eestimaaasehalduri. Asehalduri ülesanneks oli ristiusustada eestirahvas ja kehtestada Taani võim Eestis.Hiljem randusid taanlased Saaremaal ja hakkasid seallinnust rajama. Kuid saarlased piirasid linnuse ja sundisidtaanlasi alistuma ja saarelt lahkuma.
  10. 10. Lahing Tallinna all, 1219. Legendi järgi said Taani oma lipu Dannebrogi lahingus Tallinna all. Punane valge ristiga lipp kukkus taevast ajal, kui Taani kuningas Valdemar II sõdis Lindanise linnuse lähedal eestlastega 15 juunil 1219 aastal, mille tõttu taanlased võitsid lahingu. Lindanise nimetakse mõnes kroonikas Lindanäs, venekeelsetes ka Ledenets ja C.A. Lorentzeni maal, 1809. Kolõvan.Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Muistne_vabadusv%C3%B5itlus
  11. 11. Appi kutsutakse venelased.Sõjas sakslaste vastu vajasideestlased liitlasi. Õnnestus kokkuleppida venelastega, kes sellest sõjastpüüdsid oma kasu saada.1217. aastalpiiras suur novgoradlaste-pihkvalastevägi Otepääd. Eestlased sõdisid niivenelaste, kui ka sakslaste pool.1224. aastal aitas Tartu linnust kaitstaKoknese väikevürst Vjatško(Вячеслав Борисович), kelleleNovgorod oli andnud luba tema Vjatško ja Meelis. Olav Männivõimu alla sattunud territooriumile mälestusmärk Tartus Toomemäel.uus riik rajada.See skulptuur pidi Meelis on kirjanduslik tegelane, kuid Vjatško oli ajalooline isik.sümboliseerima eesti ja vene rahva Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Skulptuurigrupp_Meelis_ja_Vjat %C5%A1ko_Tartu_kaitsel_Tartus_Kassitoomel,_eestvaade,_20._september_2011.jpgigavest sõprust.
  12. 12. Sõja lõppMuhu- ja Saaremaa vallutamineKolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusiMuhu- ja Saaremaa vallutamiseks.1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale.Muhu linnus piirati ja vallutati. Tapeti kõik linnuse kaitsjad.Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjalakaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik jaotsustasid alistuda ja end ristida lasta.EESTI OLI VALLUTATUD.
  13. 13. Eestlaste allajäämise põhjused.Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. Eestlaste kaitse oli mõeldudlühiajaliste rünnakute tagasi löömiseks, mitte pikaks sõjaks.Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Nad kasutasid selle ajajärgukõige täiuslikumat relvastust ja sõjatehnikat.Vastast toetasid Taani ja Rootsi.Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud –roomakatoliku kirik. Rooma paavst lubas ristisõdijatele patukustutust.Vallutajad olid head diplomaadid. Nad kasutasid ja õhutasid liivlaste,latgalite ja eestlaste omavahelisi vastuolusid.Eestlastel poolnud veel riiki ja sidemed maakondade vahel olidnõrgad. Liivlastega, latgalitega ja leedulastega koostööd ei tehtud.Koostööst venelastega suurt kasu ei olnud.
  14. 14. Sõjatehnika.  Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1%88%D 0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%90%D1%80%D0%B1%D0%B0%D0%BB %D0%B5%D1%82) Piiramistorn. (Allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Grose-Francis- Pavisors-and-Moveable-Tower-Assaulting-Castle-1812.jpg)
  15. 15. Kaotuse tagajärjed. Negatiivsed tagajärjed: Suur hulk inimesi sai surma. Põletati maha talusid, külasid jalinnuseid. Edaspidi valitsesid eestlaste üle mitte oma rahva seast päritvanemad, vaid võõrad. Eesti ühiskonna püramidi tippu kuulunudinimesed langesid talupoegadega samale tasemele või omandasiduue keele ja identiteedi ja sulasid valitsejate sekka. Ühiskonna tipu moodustasid nüüd võõra keele ja kultuuriinimesed, kes elasid eraldatult .Selline olukord takistas eestlastekultuurilist eneseteostust ja arengut rahvana. Positiivsed tagajärjed: Eestlased olid nüüd katoliikliku Euroopa osa ja Eesti rahval tekkisvõimalus lähemalt tutvuda Lääne-Euroopa kultuuriga
  16. 16. AITÄH! Varbola linnuse müüri varemed.

×