• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
BeWise Piret Sepp 09.10.2010 kapitali vaba liikumine
 

BeWise Piret Sepp 09.10.2010 kapitali vaba liikumine

on

  • 1,067 views

BeWise loeng TTÜs 09.10.2010: Piret Sepp "EL siseturg" I osa - KAPITALI VABA LIIKUMINE ja ETTEVÕTTE ASUTAMINE.

BeWise loeng TTÜs 09.10.2010: Piret Sepp "EL siseturg" I osa - KAPITALI VABA LIIKUMINE ja ETTEVÕTTE ASUTAMINE.

Statistics

Views

Total Views
1,067
Views on SlideShare
1,067
Embed Views
0

Actions

Likes
0
Downloads
3
Comments
0

0 Embeds 0

No embeds

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Adobe PDF

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    BeWise Piret Sepp 09.10.2010 kapitali vaba liikumine BeWise Piret Sepp 09.10.2010 kapitali vaba liikumine Presentation Transcript

    • KAPITALI VABA LIIKUMINEPiret Sepp
    • 1. Loengu teemad 1. Kapitali vaba liikumise olemus ja võimalused 2. Kapitali vaba liikumise piirangud ja erandid 3. Võõrkapitali kaasamine 4. Kapitali kaasamine ja maksundus 5. EL liikmesriigi tütar- või sidusettevõte Eestis 2
    • 1. Kapitali vaba liikumise olemus 3
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Eesmärgid 1. Kõrvaldada kõik piirangud, mis takistavad kapitali liikumist liikmesriikide vahel ning seejärel liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel (viimasel juhul koos võimalusega võtta erandlike asjaolude tõttu tarvitusele kaitsemeetmed). 2. Aidata kaasa ühtse turu loomisele. 3. Soodustada majanduslikku arengut tõhusa investeerimise võimaldamise kaudu. Eraldi eesmärgiks on tagada Euroopa säästude investeerimine eelkõige Euroopasse. 4
    • 1. Kapitali vaba liikumise olemus Definitsioon Kapitali vaba liikumine tähendab, et keelatud on kõik kapitali liikumist takistavad piirangud ning piirangud, mis takistavad makseid ELi liikmesriikide vahel ning nende riikide ja kolmandate riikide vahel. Näiteks on keelatud järgmised meetmed: - asutamisnõue, kui välismaa äriühing või eraisik kavatseb investeerida riiki; - õigusaktid, millega jäetakse riigile nn „kuldaktsia” (eelisõigusega aktsiad) seoses erastamisega; - nõuded, et kinnisvara hüpoteegid seatakse riigi omavääringus; - piirangud osaluse omandiõiguse suhtes, võttes aluseks rahvuse. 5
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Kapitali liikumise võimaluste jagunemine Kapitali päritolu järgi Kapitali kasutamise järgi Investeeringu pikkuse järgi 6
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Kapitali jagunemine päritolu järgi - Riiklik kapital N: riiklikud infrastruktuurid, transport, ettevõtlus (EAS ja Eesti Arengufond) - Erakapital Kasutatakse riikliku ja erasektori koostööl ning erasektoris. 7
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Kapitali jagunemine kasutmise järgi - Portfelliinvesteeringud - investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita. Portfelliinvesteeringud tähendavad kapitali paigutust välismaistesse väärtpaberitesse. - Otseinvesteeringud ettevõtetesse - selliseid investeeringuid, kus investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise või riigi sisese ettevõtte üle. - Muud investeeringud - tavaliselt seotud riikide vaheliste krediitide ja pankade deposiitidega Euroopa suurimad välisinvestorid on Suurbritannia ja Prantsusmaa 8
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Otsesed investeeringud Otseinvesteeringud ettevõtetesse - investeeringu tegemisega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle. Otseinvesteeringute puhul on tegemist pikaajalise investori majandushuviga ja kontrolli saavutamisega kapitali paigutuse üle. Vastavalt IMF-i ja OECD määratlusele, kuulub otseste välisinvesteeringute hulka esialgne investori poolt välismaal omandatud omand (vähemalt 10% aktsiatest), aga samuti kõik järgnevad tehingud investori ja selle ettevõtte vahel, kuhu on kapital paigutatud. Otseinvesteeringute alla kuuluvad kompaniide välismaale paigutatud omakapital (filiaali kapital ja tütarettevõtete ning assotsieerunud kompaniide aktsiate osakud), reinvesteeritud tulu ja korporatsioonisisesed ülekanded. a. Kapitali osalusega b. Laenudena 9
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Otsesed investeeringud Kapitali osalusega 10% < sõltumata investeeringu suurusest 1/3 või 30% - umbes 1-3 mln EEK eest, kuid mitte vähem kui 25% 51% - üldiselt seda ei kasutata, sest ei taheta võtta asutajalt/ töötajatest omanikelt motivatsiooni/kontrolli ära Üldiselt on kapitali osalusega investeeringu pikkuseks 3-5 aastat. Laenudena 1-3 aastased projektid - üldiselt on sellisel juhul tegemist allutatud laenuga kiire iseloomuga raha vajadus, mida pangad ei annaks suure riskiga projektid Allutatud laen on tagatud enamasti 25% osalusega. 10
    • 1. Kapitali vaba liikumise võimalused Kapitali jagunemine kasutusaja põhjal - Pikajalised - riiklikul tasandil välislaenud võivad olla võetud/antud kuni 50 aastaks. Erasektoris loetakse pikaajaliseks kõiki investeeringuid, mille kestvus ületab 1 aasta ning mis pole tehtud ainult edasimüügi eesmärgil. - Keskmised - raamatupidamislikult sellist terminit ei kasutata, aga üldiselt jäävad sellised investeeringud paari aasta piiresse - Lühiajalised - tehtud vaid üheks aastaks ning kiire kasumi teenimise eesmärgiga. 11
    • 2. Piirangud ja erandid 12
    • 2. Üldised piirangud Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada, ka liidu siseselt järgmisi piiranguid: – riigi õiguse rikkumist välistavad meetmed, eelkõige maksustamise ja finantsteenuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve valdkonnas; – kapitali liikumise deklareerimise menetlused haldus- ja statistilistel eesmärkidel; – meetmed, mille võtmine on õigustatud seoses avaliku korra ja julgeoleku tagamisega. 13
    • 2. Regulatsioonid EL-s Kapitali vaba liikumist reguleerivad – Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklid 40-45 – Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 56-60 – ELi toimimise lepingu artikkel 63: kapitali vaba liikumisega seotud piirangute keeld Erandid võivad tulla ka iga liikmesriigi liitumislepingule lisatud protokollist, kuid need regulatsioonid on üldiselt ülemineku iseloomuga. 14
    • 2. Regulatsioonid EL-s Kapitali vaba liikumist reguleerivad Teistesse riikidesse investeerimist ja piiriüleseid finantstehinguid käsitlevad küsimused on hõlmatud kapitali vaba liikumise eeskirjadega. Kapitali vaba liikumise põhimõte on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 63. Artikkel 63 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 56) 1. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 2. Käesoleva peatüki sätete kohaselt keelatakse kõik maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. 15
    • 2. Erandid Üldreegli erandid Teatavatel juhtudel võib siseriiklikud õigusaktid siiski heaks kiita olenemata sellest, et neil on kaubandust takistav mõju. Sellisel juhul peavad piirangud olema põhjendatud, tuginedes olulisele avalikule huvile, ning muude vähem piiravate meetmete võtmine ei tohi olla võimalik. Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas pidanud sidusa siseriikliku maksusüsteemi ja tõhusa fiskaaljärelevalve tagamist oluliseks avalikuks huviks, mis võib õigustada lubatavaid erandeid. Selliseid erandeid on Euroopa Kohus vastuvõetavaks pidanud siiski vaid mõne kohtuasja puhul. 16
    • 2. Erandid Üldiselt kinnisvaraga seotud erandid: 1. Kolmandate riikide suhtes. Lubatud kapitali vaba liikumise osas piirangud neljas valdkonnas: otseinvesteeringud (s.h kinnisvara), (ettevõtete, filiaalide, osaühingute jne.) asutamine, finantsteenuste osutamine ja väärtpaberite lubamine kapitaliturgudele. Ajutiste kapitaliliikumise piirangute kehtestamise võimalus (ja ka kohustus) kolmandate riikide suhtes kas EÜ asutamislepinguga või ka liikmesriigi ennetava meetmena on ette nähtud ka artiklites 57, 59, 60. 2. Kinnisvarasse investeerimisel, täpsemalt suvilakinnistute ostmisel. EÜ asutamislepingu protokoll nr. 1 sätestab nn. Taani erandi suvilakinnistute ostmise kohta välismaalaste poolt. Soome liitumislepingu protokoll nr. 2 sisaldab kitsendusi seoses Ahvenamaal kinnisvara omandamisega. Eestis kehtib erand üle 10ha põllumaa suhtes. 3. Puudutab maksustamist ning teisi sätestatud juhtumeid (rahasasutuste usaldusväärsuse ning avaliku korra ja julgeoleku tagamise meetmed, kapitali liikumise deklareerimine jms.), kusjuures nimetatud piirangud ei tohi olla diskrimineeriva iseloomuga ega kujutada endast varjatud piirangut kapitali ja maksete vabale liikumisele. 4. Erakorralisteks meetmeteks ja finantsabiks maksebilansi raskuste korral. 17
    • 2. Regulatsioonid EL-s Kohtulahendid - Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohtu otsus kohtuasjas nr 2622-05. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 39/72: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Itaalia Vabariik. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 249/81: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Iirimaa. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 178/84: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Saksamaa Liitvabariik. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 194/94: CIA Security International SA vs. Signalson SA and Securitel SPRL. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 76/90: Säger. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 355/98: Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Belgia Kuningriik. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-482/01: Georgios Orfanopoulos jt vs. Land Baden-Württemberg. - Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-110/01: Malika Tennah-Dunez vs. Conseil national de l’ordre des médecins. 18
    • 3. Võõrkapitali kaasamine 19
    • 3. Võõrkapitali kaasamine Kapitali vaba liikumise mõjurid - Majanduslikud huvid - Riskide hindamine - Edaspidine tegutsemise perspektiiv - Riigis kehtivad maksumäärad - mõjutab palju asukoha määratlust Riiklikul tasandil pole kapitali liikumist märkimisväärselt võimalik suunata. 20
    • 3. Võõrkapitali kaasamine Õige ajastus 1. Kõik riiklikud toetusmeetmed on kasutusele võetud 2. Investeeringute vajadus suure tehnoloogilise hüppe tegemiseks 3. Riskikapitaliste kaasata väga kiires arengus või enne börsile minekut (ei investeeri tavaliselt alla 2 mln USD) 21
    • 3. Võõrkapitali kaasamine Kaasamise võimalused Eestis 1. “Äri-inglid” (Eesti, Rootsi, Soome, Läti, Peterburi) 2. Riskikapitalistide fondid (era- ja riiklikul kapitalil põhinevad) 3. Connect Estonia - toetab alustavaid ettevõtteid ja aitab neile investoreid leida 22
    • 3. Võõrkapitali kaasamine Mida oodat äri-inglilt 1. Ükski äri-ingel ei investeeri projekti üksinda 2. Konsultatsiooni tema kogemuste põhjalt 3. Kontaktide võrgustik 4. Kunagi ei kanna kokkulepitud investeeringut ühe summana üle (tüüpiline Skandinaavia investoritele) Üldiselt oodatakse tootlust ~30% aastas 23
    • 3. Võõrkapitali kaasamine Protsess Kapitali kaasamise ajaline mõõde: ~ 9 kuud otsusest kaasata väliskapitali - esimesed rahad kontol ~ 3 kuud arvestada läbirääkimisteks, seda Start-Upi puhul, suuremate konsernide puhul võib see võtta 6 kuud või rohkemgi NB! Igakordsel potentsiaalse investoriga kohtumisel peab olema vähemalt 1 positiivne uudis, kuid alati jäta 1 uudis taskusse varuks! Mõtle juba alguses läbi, kuidas teha investorile EXIT 24
    • 4. Kapitali kaasamine ja maksud 25
    • 4. Kapitali kaasamine ja maksud Näiteid maksuprobleemidest 1. Välisfondide diskrimineerimisest Tallinna börsil noteeritud dividendi aktsiatesse investeerimisel 2. Eraisiku investeeringud läbi Šveitsi ja Luksemburgi pankade ning sellega seondunud tulu maksustamine 3. Off-shore firmad kapitali vabas liikumises NB! Pangad kontrollivad kõiki välismakseid, mis on suuremad kui 15,000€ riiki sisenemisel-väljumisel. EL direktiivile nr. 91/308/EEC 26
    • 5. EL liikmesriigi tütar- või sidusettevõte Eestis 27
    • 5. EL liikmesriigi tütar- või sidusettevõte Eestis Mida peaks teadma asutamist ette valmistades 1. Vajaminevad dokumendid - asutaja firma apostilleeritud ja tõlgitud registriväljavõte - asutaja firma juhatuse liige asutamislepingut allakirjutamas Tallinnas - EVK-s firma registreerimisel tuleb avada pangakonto asutaja- firmale, selleks on vaja lisaks regisriväljavõttele ka kinnitatud tõlgitud põhikirja 2. Hoiduge asutaja esindajaga ühisest allkirjaõigusest juhatuses 3. Suuremahuliste investeeringute korral alati struktuur läbi arutada maksuinimestega (võimalik oluliselt raha kokku hoida) 28
    • 6. Kokkuvõte 1. Õige ajastus 2. Sobivaim vorm 3. Otstarbekaim maht 4. Õige partner 5. Optimaalne struktuur 6. Igakülgne legaalsus 29
    • 6. Kokkuvõte Kapitali vaba liikumise põhimõte on üks kandvatest ideedest, millele EL on üles ehitatud. Kapitali vaba liikumine tähendab, et kapitali liikumisele ei tehta ELi piires takistusi, välja arvatud mõni erand. Kinnisvarast rääkides on näiteks vaid Taanil õigus määramata ajani piirata suvemajade võõrandamist välismaalastele. 1999. a lõpuni kehtis ajutine erand ka Austriale, Soomele ja Rootsile, mis võimaldas neil ajutiselt piirata suvilakinnistute ostmist välismaalaste poolt. Kapitali liikumine on praegu liikmesriikide vahel teoreetiliselt üpris piiranguvaba. See tähendab, et investeeringuid võib suunata ja samas ka lõpetada kogu ELi piires ilma eelneva valitsuse heakskiiduta, kusjuures kapitali liikumisele või valuutavahetusele ei ole kitsendusi tehtud. Taolisele kapitali liikumisele on aidanud kaasa ka euro kasutuselevõtt. Muidugi säilitavad valitsused võime kontrollida kapitali liikumist, hoidmaks ära laiaulatuslikku maksudest hoidumist. Lisaks on kehtestatud range kontroll, et jälgida kahtlustäratavaid tehinguid, mis võivad olla seotud kuritegeliku raha liikumisega rahapesu kaudu. Finantsinstitutsioonid nõuavad ametiasutustelt igast niisugusest tehingust teatamist. Viimasel ajal on seoses terroriohu suurenemisega seatud sisse lisakontroll, et jõuda jälile rahale, mida kasutatakse terroristlike rünnakute ettevalmistamiseks või toetamiseks. Kapitali vaba liikumise põhimõttel on nii liikmesriigi siseselt kui ka suhetes kolmandate riikidega teatud piiranguid. Piirangud on peamiselt seotud maksude, usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve, avaliku korra, rahapesu ja finantssanktsioonidega, milles on kokku lepitud ELi ühises välis- ja julgeolekupoliitikas. 30