• Share
  • Email
  • Embed
  • Like
  • Save
  • Private Content
Olimpiskie Igry Est
 

Olimpiskie Igry Est

on

  • 2,277 views

 

Statistics

Views

Total Views
2,277
Views on SlideShare
2,001
Embed Views
276

Actions

Likes
0
Downloads
15
Comments
0

6 Embeds 276

http://janar64.blogspot.com 196
http://janar64.blogspot.ru 58
http://www.povariha.org.ua 14
http://povariha.org.ua 4
http://www.slideshare.net 3
https://www.mturk.com 1

Accessibility

Categories

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

    Olimpiskie Igry Est Olimpiskie Igry Est Presentation Transcript

    • Olümpiamängud
      • Kehaline kasvatus
      • Jana Reva
      • Tallinna Linnam äe Vene Lütseum
      • Tallinn
    • Antiikaja olümpiamängud Esimesed mängud – 776 e.m.a. Viimased mängud – 394 a. Üldse peeti mänge 293 korda!
    • Peeti iga 4 aasta järel peajumal Zeusi auks. Osalejad olid vabad kreeklased, naistele keelatud. Mängud toimusid algul 1, hiljem 3 ja 5 päeva. Avapäeval võistlusi ei olnud - peeti vaid pidulikke rituaale.
    • Antiikolümpiamängud Teisel päeval olid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus , maadluses, pentatlonis ehk viievõistluses, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval võistlesid mehed jooksualadel. Samal päeval heideldi ka maadluses, rusikavõitluses ja pankraationis. Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises , pentatlonis (staadionijooks, kettaheide, kaugushüpe halteeridega, odavise ja maadlus)
    • Kavas algusaastail ainult üks ala – staadionijooks ( 192,27 m ), hiljem jooksumaa pikenes. staadion
    • maadlus rusikavõitlus kaugus hüpped palestra
    • gymnasion odavise kettaheide
    • võiduajamine hipodroomil
    • Võitjaid autasustati õlipuuokstest pärjaga. Viiendal päeval olid lõputseremoonia koos autasustamise ja pidusöögiga.
    • Antiikolümpiamängud keelas ära Rooma keiser Theodosius aastal 394 pKr kui ristiusku kahjustava paganliku pidustuse .
    • Nüüdisaja olümpiamängude taassünd
      • Mängude läbiviimiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) ja kinnitati olümpiaharta. .
      1894. a. korraldas Prantsuse parun Pierre de Coubertin rahvusvahelise kongressi, kus tegi ettepaneku hakata korraldama uuesti olümpiamänge.
    • Nüüdisaja olümpiamängud
      • I mängud 1896. a. Ateenas .
      • Võisteldi kergejõustikus, jalgrattasõidus, laskmises, võimlemises, ujumises, vehklemises, tennises, tõstmises ja klassikalises maadluses.
      • Võitjaid autasustati mängude viimasel päeval hõbemedali, oliivipuuoksa ja tunnistusega.
      Esimesed olümpiamängud Ateena 1896 Osa võttis 285 sportlast 13 maalt. Võistlus oli ainult meestele.
    • Olümpiasümbol Viis ühtepõimunud rõngast sümboliseerivad viie maailmajao liitu ja kogu maailma sportlaste kokkutulekut olümpiamängudele. Olümpiarõngad sümboliseerivad: Sinine – Euroopa Kollane – Aasia Must – Aafrika Roheline – Austraalia Punane – Ameerika
    • Olümpialipp
      • Heisati esimest korda 1920. a.
      • VII olümpiamängudel Antverpenis (Belgia).
      • Lipu valgel põhjal on
      • kujutatud olümpiasümbol.
    • Olümpialiikumise deviis Kiiremini Kõrgemale Tugevamini Citius Altius Fortius
    • Olümpiaprintsiip “ Tähtis pole võit, vaid osavõtt”
    • Olümpi atalisman Moskva - 1980 Tallinn - 1980
    • Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras . Sõnad kirjutas Kostis Palamas . Hümn kinnitati ROK 1957. a. istungjärgul.
    • Olümpiatuli Esimest korda süüdati 1928. a. Amsterdamis (Holland). Pidulik tule süütamine päikesekiirtest Olümpias ja sealt tule toomine olümpialinna toimus esimest korda 1936. a. Berliinis.
    • Olümpiatõotus
      • “ Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt sportlikus vaimus oma võistkonna auks ja spordi kuulsuseks”.
      Sellise tõotuse annavad sportlased alates 1920. a . Alates 1972. a. annavad tõotuse ka kohtunikud.
    • Avatseremoonia rongkäik Toimus esimest korda 1986. a . olümpiamängudel. Traditsiooniliselt juhib sportlaste delegatsioone staadionile alati Kreeka võistkond. Järgnevad rahvusmeeskonnad tähestikulises järjekorras. Võõrustajate võistkond siseneb alati viimasena.
    • Autasustamistseremoonia Võitjad tõusevad autasustamispjedestaalile. Heisatakse võitjate riikide rahvuslipud. Mängitakse olümpiavõitjaks tulnud sportlase rahvushümni. Võitjaid autasustatakse olümpiamedalitega. Esmakordselt toimus see nii 1932. a . Los Angeles.