ARVUTI TÖÖVAHENDINA 20.09.2007

Esitlus 1.oktoober – esitlus valitud USA osariigi kohta (20% hindest) Kas kõikidel on teema olemas?

1.oktoober – esitlus valitud USA osariigi kohta (20% hindest)

Kas kõikidel on teema olemas?

Nõuded esitlusele Taust Efektid lehevahetusele Efektid tekstile (et oleks ilus vaadata) Pildid Ajastus (reaalne!) Õigekiri!

Taust

Efektid lehevahetusele

Efektid tekstile (et oleks ilus vaadata)

Pildid

Ajastus (reaalne!)

Õigekiri!

Esitluse koostisosad: Tiitelleht (pealkiri, nimi ja rühm) Üldandmed osariigi kohta Asukoht (paiknevus mandri suhtes) Vaatamisväärsused ja muu huvitav info Pildid (soovitavalt 10-15, minimaalselt 5) Kasutatud kirjanduse täpne loetelu (soovitavalt 2 allikat)

Tiitelleht (pealkiri, nimi ja rühm)

Üldandmed osariigi kohta

Asukoht (paiknevus mandri suhtes)

Vaatamisväärsused ja muu huvitav info

Pildid (soovitavalt 10-15, minimaalselt 5)

Kasutatud kirjanduse täpne loetelu (soovitavalt 2 allikat)

Esitamisviisid IVA veebilaud Link üleslaetud failile WS FTP LE FileZilla Faili saatmine elektronkirjaga (-3 punkti)

IVA veebilaud

Link üleslaetud failile

WS FTP LE

FileZilla

Faili saatmine elektronkirjaga (-3 punkti)

1. variant - IVA Kursusele registreerimine Veebilaud lisada oma pilt lisada link www.tlu.ee/~kasutajanimi 1. oktoobriks lisada esitluse fail

Kursusele registreerimine

Veebilaud

lisada oma pilt

lisada link www.tlu.ee/~kasutajanimi

1. oktoobriks lisada esitluse fail

2. variant – lingi saatmine Faili üleslaadimine Lingi saatmine Teema “ATV esitlus” Sisu: Täpne link Oma nimi Rühmatunnus

Faili üleslaadimine

Lingi saatmine

Teema “ATV esitlus”

Sisu:

Täpne link

Oma nimi

Rühmatunnus

3. variant – faili saatmine Teema “ATV esitlus” Sisu: Oma nimi Rühmatunnus Faili nimi kujul: eesnimi_ryhm

Teema “ATV esitlus”

Sisu:

Oma nimi

Rühmatunnus

Faili nimi kujul: eesnimi_ryhm

Arvuti mälu ühikud “ Minu arvutiõpik” I osa S. Solovjov, A. Andašev Tallinn 2005

Arvuti mälu ühikud Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri, 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu kõige väiksem ühik. Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvujärgul saab olla ainult kaks väärtust.

Arvutites on kasutusel kahendsüsteem, st kogu arvutis olevat informatsiooni kirjeldatakse kahe numbri, 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nime bitt (b). Bitt on arvuti mälu kõige väiksem ühik. Bittidel põhinevat süsteemi kutsutakse kahendsüsteemiks, sest igal arvujärgul saab olla ainult kaks väärtust.

Kahendsüsteem 0 – 0000 8 – 1000 1 – 0001 9 – 1001 2 – 0010 10 – 1010 3 – 0011 11 – 1011 4 – 0100 12 – 1100 5 – 0101 13 – 1101 6 – 0110 14 – 1110 7 – 0111 15 – 1111

0 – 0000 8 – 1000

1 – 0001 9 – 1001

2 – 0010 10 – 1010

3 – 0011 11 – 1011

4 – 0100 12 – 1100

5 – 0101 13 – 1101

6 – 0110 14 – 1110

7 – 0111 15 – 1111

01010101

01010101

Run  Calc

Arvuti mäluseadmete ja andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid: b - bitt 1 B = 8 b B - bait 1 KB = 1024 B KB - kilobait 1 MB = 1024 KB MB - megabait 1 GB = 1024 MB GB - gigabait

Arvuti mäluseadmete ja andmete mahu kirjeldamisel kasutatakse palju suuremaid ühikuid:

b - bitt

1 B = 8 b B - bait

1 KB = 1024 B KB - kilobait

1 MB = 1024 KB MB - megabait

1 GB = 1024 MB GB - gigabait